Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
3-17-1849 12. aprill 2018 Kadri Palm A Ce ja B Ce kaebus Maksu- ja Tolliameti 3. augusti 2017. a vastutusotsuse nr 13-7/00747-12 tühistamiseks Kaebaja I – A C Kaebaja II – B C Kaebajate esindaja – Karin Antsov Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Jaanek Lips Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta A Ce ja B Ce kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14. mail 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 3. augusti 2017. a vastutusotsusega nr 13-7/00747-12 A Ct tasuma solidaarselt OÜ-ga KLM Builer (pankrotis) maksuvõlga summas 47 550,73 eurot ja B Ct tasuma solidaarselt OÜ-ga KLM Builer (pankrotis) maksuvõlga summas 34 025,01 eurot (I kd, tl-d 6-15). Vastutusotsuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
1.1.Kuna OÜ KLM Builer (pankrotis) suhtes on kuulutatud välja pankrot ning puudub võimalus maksuvõla täielikuks sissenõudmiseks äriühingu enda vara arvelt, siis on maksuhalduril maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 lg-le 5 tuginedes olemas alus vastutusotsuse koostamiseks.
1.2.OÜ KLM Builer (pankrotis) on maksustamisperioodidel august 2014 kuni veebruar 2017 deklareerinud käibedeklaratsioonidel käibemaksu ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel erijuhtude tulumaksu ning töötasu väljamaksetelt tehtavaid makseid ja maksusid. Maksud summas 57 556,09 eurot on jäetud tasumata. Tasumata maksusummadelt on maksuhaldur arvestanud intressi summas 25 639,49 eurot, mis on samuti tasumata.
1.3.Perioodide august 2014 kuni aprill 2015 maksukohustused on deklareeritud ja nende tasumistähtpäevad on saabunud A Ce juhatuse ainuliikmeks oleku ajal. Perioodide mai 2015 kuni veebruar 2017 maksukohustused on deklareeritud ja nende tasumistähtpäevad on saabunud B Ce juhatuse ainuliikmeks oleku ajal. Mõlemad juhatuse liikmed on rikkunud MKS § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi, jättes tagamata OÜ KLM Builer (pankrotis) MKS-st ja maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise.
1.4.OÜ KLM Builer (pankrotis) soetas liisinguandjalt põllumajandustehnikat ning palkas endale töötajad. OÜ KLM Builer (pankrotis) ainsaks kliendiks oli OÜ Lõunapiim. Nende äriühingute näol on tegemist üksteisega seotud äriühingutega, mille osanikud ja juhatuse liikmed on omavahel lähisugulased. OÜ KLM Builer (pankrotis) ei ole tegelikkuses sisuliselt iseseisev ettevõtja, vaid pigem temaga seotud teise ettevõtja ehk OÜ Lõunapiim vajadusi teeniv struktuuriüksus. OÜ KLM Builer (pankrotis) tegevusmudel soosis OÜ-d Lõunapiim: kui OÜ-le KLM Builer (pankrotis) tekkis käibemaksu ning tööjõumaksude tasumiskohustus, siis OÜ-l Lõunapiim oli õigus OÜ KLM Builer (pankrotis) arveid kajastada oma sisendkäibemaksuarvestuses ning seeläbi vähendada oma käibemaksukohustust. Samuti ei tekkinud OÜ-l Lõunapiim kohustust tasuda tööjõumakse, kuna töötasusid deklareeriti OÜ KLM Builer (pankrotis) nimel.
1.5.Arvestades, et A ja B C omavad pikaajalist kogemust ettevõtete juhtimises, saab nendelt eeldada piisavate äri- ja majandusalaste teadmiste omamist. Nad oleks pidanud lõpetama OÜ KLM Builer (pankrotis) kahjumliku tegutsemise.
1.6.A ja B C ei tegutsenud OÜ KLM Builer (pankrotis) huvides. Ettevõtte majandusmustrist nähtuvalt sai maksueelise OÜ Lõunapiim.
1.7.A ja B Ce süülise tegevuse ning OÜ KLM Builer (pankrotis) maksuvõla tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos.
2.A ja B C esitasid 8. septembril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 3. augusti 2017. a vastutusotsuse nr 13-7/00747-12 tühistamiseks (I kd, tl-d 1-4).
3.Tartu Halduskohus jättis 13. septembri 2017. a määrusega kaebuse käiguta, andes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o täiendava riigilõivu tasumiseks tähtaja (I kd, tl 91). Kaebajad kõrvaldasid puudused 15. septembril 2017 (I kd, tl 93).
3-17-1849
4.Tartu Halduskohus võttis 18. septembri 2017. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks MTA ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (I kd, tl 95).
5.Vastustaja esitas 18. oktoobril 2017 vastuse kaebusele (I kd, tl-d 99-103).
6.Tartu Halduskohus määras 23. oktoobri 2017. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks (II kd, tl 131).
7.Kaebajad esitasid 29. novembril 2017 täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja (II kd, tl-d 191-193, 202). MTA esitas 13. detsembril 2017 vastuse kaebajate 29. novembri 2017. a seisukohale (II kd, tl-d 204-206).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebajad taotlevad MTA 3. augusti 2017. a vastutusotsuse nr 13-7/00747-12 tühistamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt.
8.1.Juhatuse liikmelt maksuvõla sissenõudmise eeldused ei ole täidetud. Kaebajad ei ole OÜ KLM Builer (pankrotis) juhatuse liikmetena käitunud tahtlikult ja nende tegevuse eesmärgiks ei ole olnud tahtlik maksude tasumata jätmine. Asjakohased ei ole maksuhalduri poolt välja toodud asjaolud, millega MTA on sisustanud kaebajate tahtlikkust. Ükski vastutusotsuse p-s 7 alapunktis 3 välja toodud asjaolu ei ole käsitletav MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustuse rikkumisena, mis on juhatuse liikme vastutuse eelduseks. Olukorras, kus maksuhaldur on tuvastanud juhatuse liikme A Ce passiivsuse ei saa samal ajal käsitleda isiku tegevust aktiivsena ehk öelda, et isik tegutses eesmärgiga jätta maksud tasumata. Nagu A C on maksuhaldurile avaldanud, tegeles igapäevaste majandusküsimustega volitatud isik B C ning seega puudub A Ce tegevuses tahtlus jätta maksud tasumata.
8.2.Olukorras, kus ettevõtte juhtorgani liikme või volitatud esindaja kaudu on otsitud lahendusi maksuvõla ajatamiseks ja maksuhaldur on pidanud ajatamist võimalikuks, on põhjendamatu rääkida juhatuse liikme tahtlusest maksukohustuse täitmata jätmisel. Ajatamise graafiku kehtetuks tunnistamise fakt iseenesest ei kinnita juhatuse liikme tahtlust maksude tasumata jätmisel.
8.3.Maksuhaldur on heitnud juhatuse liikmele ette, et ettevõte on täitnud maksuvõlgnevuse tekkimise ajal kohustusi teiste võlausaldajate ees, kuid on jätnud täitmata kohustused maksuhalduri ees. Riigikohus on 19. detsembri 2013. a lahendis asjas nr 3-3-1-37-13 selgitanud, et olukorras, kus makseraskustesse sattunud äriühing peab täitma oma kohustusi erinevate võlausaldajate ees, ei ole juhatuse liikmel seadusest tulenevat kohustust eelistada maksuhaldurit teistele võlausaldajatele. Juhatuse liikmed on selgitanud maksuhaldurile, et põhjus, miks ei suudetud täita maksukohustusi, oli ajutine raske majanduslik olukord ning sellest olukorrast loodeti välja tulla. B C on selgitanud maksuhaldurile, et olukorras, kus ettevõttel eksisteerisid kohustused mitme võlausaldaja ees, täideti rahalisi kohustusi vastavalt võimalustele ning kohustuste täitmisel otsustati kohustuste täitmine erinevate võlausaldajate huve arvestades. B Ce hinnangul ei saa juhatuse liikme tahtliku maksude tasumisest kõrvalehoidmisena käsitleda töötasu maksmist töötajatele.
8.4.A ja B Ce võimaliku tahtluse hindamise seisukohalt ei ole asjakohased maksuhalduri poolt vastutusotsuse p-des 4.2.2. ja 5.2.1. välja toodud andmed äriühingute kohta, mille juhatuse liige
3-17-1849 on või on olnud A ja B C. MKS § 40 lg 1 kohaselt saab vastutusotsuse tegemisel hinnata üksnes juhatuse liikme tegevust konkreetse äriühingu tegevusest lähtuvalt ning asjaolu, et isik on juhatuse liige veel teistes ühingutes ei oma tahtluse hindamise seisukohalt tähtsust.
8.5.OÜ KLM Builer (pankrotis) ja OÜ Lõunapiim koostöö ei ole kantud eesmärgist hoida kõrvale maksude tasumisest. OÜ KLM Builer (pankrotis) tegevuseks oli teenuse pakkumine. Sel eesmärgil soetas ettevõte liisingulepingute alusel tehnikat ja palkas vajaliku tööjõu. Maksuhaldur on heitnud ette koostööd OÜ-ga Lõunapiim ja sidunud selle juhatuse liikme tahtlusega, mis on ekslik. OÜ KLM Builer (pankrotis) on täitnud kohustusi maksuhalduri ees vastavalt võimalustele ning kaaludes erinevate võlausaldajate huve.
8.6.A C ei nõustu maksuhalduri käsitlusega, et tema tegevus juhatuse liikmena ei olnud kantud OÜ KLM Builer (pankrotis) huvidest lähtuvalt.
8.7.Lõunapiim OÜ abiga õnnestus OÜ-l KLM Builer (pankrotis) välja osta liisinguandjalt traktor ja haagiskogur, mis arvati pankroti väljakuulutamise järgselt pankrotivarasse. B C tegi korduvalt maksuhaldurile ettepaneku traktori ja haagise võõrandamiseks, et selle arvelt täita maksuhalduri nõue, kuid maksuhaldur sellega ei nõustunud, kuigi vallasvara müügist laekunud summadest oleks saanud rahuldada maksuhalduri nõude. B C on avaldanud ka täitemenetluses, et OÜ-l KLM Builer (pankrotis) on vara, mille arvelt saaks läbi viia täitemenetlust, kuid vara OÜ KLM Builer (pankrotis) nimele vormistamine ei ole võimalik põhjusel, et vara käsutamisele on seatud maksuhalduri keelumärge. Sõidukite müügihinnast oleks saanud katta maksuvõlgnevuse, kuid maksuhaldur sellega ei nõustunud, teatades 22. augusti 2016. a e-kirjas, et sõidukeid tagatiseks ei aktsepteerita ning maksuvõla ajatamiseks sobib kinnistu, mis võib olla ka kolmanda isiku oma.
9.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
9.1.Kaebuse p-s 8 esitatud seisukoht ja p-s 9 resümeeritud läbirääkimiste kronoloogia, kus käimasoleva pankrotimenetluse ja vastutusmenetluse ajal on kaebajad püüdnud leida võimalusi pankrotijärgse olukorra lahendamiseks, ei oma ei sisulist ega olulist tähendust käesolevas vaidluses. Vastutusotsuses käsitletud etteheited kaebajatele puudutavad sellele eelnenud perioodil kaebajate süülist käitumist esindatava maksuvõla tekkel, mis päädis esindatu pankrotiga.
9.2.Solidaarvõlgniku OÜ KLM Builer (pankrotis) pankrotimenetluses 29. septembril 2017 laekunud vahendite võrra (II kd, tl-d 49-50) vähenes 4. oktoobril 2017 kaebaja A C elt vaidlustatud vastutusotsusega nõutav maksuvõla saldo 31 638,21 euro (II kd, tl 29) võrra ja kaebajalt B C vaidlustatud vastutusotsusega nõutava maksuvõla saldo 4 914,15 euro võrra (II kd, tl-d 49-50). Samas solidaarvõlgniku poolt tasutud ja kaebajatelt sisse nõutavate kohustuste saldode osaline vähenemine ei väära lõpptulemina vastutusmenetluses analüüsitud ja kaebajatele etteheidetud kohustuste rikkumist ning õigusvastase käitumise ja maksuvõla tekke põhjuslike seoste järeldusi OÜ KLM Builer (pankrotis) maksuvõlgnevuste osas. Kui kaebajad ei oleks jätkanud 2013 aastal kahjumlikult OÜ KLM Builer (pankrotis) tegevust, oleks võtnud tarvitusele vastavad abinõud, teades, et OÜ KLM Builer (pankrotis) kahjumliku tegevuse jätkamise korral üksnes suureneb ettevõtte maksuvõlg ja süvenevad makseraskused, ei saa kaebajad eitada oma tegevusetuse põhjuslikku süülist seost tekkinud maksuvõla osas, esindatava tegevuse planeeritud ebakohasel korraldamisel.
3-17-1849
9.3.Erinevalt kaebajate arvamusest olid täidetud nendele vastutuse kohaldamiseks kõik eeldused, sest vastutusmenetluses tuvastatult olid nad oma kohustusi rikkunud teadlikult (I kd, tl-d 110-114, p 28-29; tl-d 121-125, p 25-26). Rikutud oli kohustust tagada MKS-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine, mistõttu tekkis vastutusotsuses käsitletud maksuvõlg. Seega MKS § 40 lg 1 kohaselt sai äriühingu seaduslikele esindajatele vastutusotsuse teha, sest etteheidetud maksuvõlg oli tekkinud nende õigusvastase käitumise tõttu. Vastutusotsuses (p 4.3 ja 5.3) on tuvastatud nii A kui B C e süülise tegevuse, kohustuste rikkumise ja tagajärje vahel põhjuslik seos. Kaebajate tahtlus on sisustatud nende teadliku õigusvastase käitumise ja sellise tagajärje soovimise läbi, sest kaebajad pidid mõistma, et nad rikuvad kahjumliku majandustegevuse jätkamisel MKS §s 8 nimetatud kohustusi. Maksuhaldur on kaebajate süü hindamisel lähtunud tõendite s.h kaudsete tõendite kogumist ja elulise usutavuse kriteeriumist, sest tahtluse sisustamine on eeskätt subjektiivsete tunnustega.
9.4.Kui ühelt poolt lisab MKS § 8 lg 1 maksude tasumisele ajalise kriteeriumi, maksud tuleb tasuda teatud ajaks, siis teiselt poolt tähendab MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustus, et äriühingu seaduslik esindaja peab tagama, et äriühingul oleks piisavalt rahalisi vahendeid maksukohustuse reaalseks täitmiseks. Juhatuse liige peab vajadusel optimeerima äriühingu majandustegevust, vähendama töötasusid, koondama töötajaid, otsima uusi kliente, tööd efektiivsemaks muutma jne, millist tegevusetust on kaebajatele ette heidetud.
9.5.Ka passiivselt tegutsedes (ei muudeta kahjumliku suunitlust) võib saavutada soovitud maksejõuetuse ja taotletud eesmärgi, jätta esindatava kohustused (senise kahjumliku tegevuse jätkamine) lõpptulemina täitmata.
9.6.Majandustegevuse jätkamine negatiivse omakapitali ja majandusnäitajate korral (kahjumlik tegevuse jätkamine) on otseselt seostatav MKS §-s 8 lg-s 1 nimetatud tagamiskohustuse rikkumisena, kus viimati nimetatud tagamise abinõuna garandina on expressis verbis sätestatud ka ÄS § 180 lg-s 51 nimetatud kohustus. Järelikult tegevuse jätkamine ning äriühingu suhtes tekkivate nõuete, s.h maksuvõla suurendamine on otseselt juhatuse liikme vastutusalas ja nende tagamiskohustusega igal juhul vastuolus, mistõttu on kaebajate tegevus seostatav üksnes juhatajate teadliku käitumisega.
9.7.Ajutine pankrotihaldur (II kd, tl-d 59-65) on õigustatult kritiseerinud kaebajate sõltuvust OÜ-st Lõunapiim ja kahjumliku ärimudelit (haldur viitab ka usaldusväärsete andmete puudumisele missuguses ulatuses võlgniku ressurssi tegelikult üldse kasutati), sest kaebajate esindatud äriühing tegutses pikemat aega kahjumlikult ja sõltuvalt üksnes seetõttu, et seotud ettevõtte tasus võlgniku varalisi kohustusi. OÜ KLM Builer (pankrotis) teenindas sisuliselt vaid seotud ettevõtte vajadusi ja kuna kaebajatel ei olnud objektiivset huvi alternatiivseid tuluallikaid makseraskuste ilmnemisel kaasata või teenuse hinda seotud ettevõttele tõsta, võib vaid järeldada esindatava huvidest mitte lähtumist. Järelikult olukorras, kus puudus usaldusväärne teave, kui suures mahus oli OÜ KLM Builer (pankrotis) tehnika ja tööjõud tegelikult seotud ettevõtte käsutuses ja ootel ning puudus ka teave, et OÜ-l KLM Builer (pankrotis) tehnikal ja tööjõul oleks olnud muu seotud ettevõttega mitteseotud rakendus, ei saa kaebajate väidetavat mitteteadlikkust nimetatud asjaolust ning negatiivsetest majandusnäitajatest kuhjuvat kohustuste tasumise perspektiivikust järeldada. Kaebajate tegevus ei saanud olla suunatud võlgnevuste lõplikuks tasumiseks.
9.8.Maksuhaldur on välja toonud asjaolud, mis näitavad veenvalt, et kaebajad on oma kohustusi tahtlikult rikkunud. Sellised asjaolud on näiteks pikaajaline kahjumlik tegutsemine ja
3-17-1849 pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine, samuti äriühingule kahjulike tehingute (teenuste müük alla oma hinna seotud ettevõttele) ja kokkulepete sõlmimine (tasaarvelduse kokkulepped millega vahendeid maksukohustuste tasumiseks esindatavale ei laekunud), mis välistas OÜ KLM Builer (pankrotis) majandusliku olukorra paranemise ja ka positiivsed väljavaated selleks. Äriühingule ei laekunud kaebajate teadmisel vahendeid tekkinud maksu- ja muude kohustuste täitmiseks. Sellist kaebajate tegevust ei õigusta ka kaebuse p-s 7 loetletud OÜ Lõunapiim poolt osaliselt tasutud kohustused võlgniku eest, sest sellise tasumisviis eelistamine üksnes teenis OÜ KLM Builer (pankrotis) kahjumliku ja lootusetu väljavaatega majandustegevuse jätkamise eesmärki (kohustused üksnes kuhjusid 2014-2017), mida B C OÜ Lõunapiim juhatuse esimehena realiseeris samas OÜ KLM Builer (pankrotis) volitatud esindaja ja hiljem juhatuse liikmena.
9.9.Vastustaja hinnangul tingiks kaebajate tegevuse lugemine MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustuste rikkumiseks tahtlikult juba ainuüksi see, et kaebajad korraldasid maksuvõla tekkimise perioodil OÜ KLM Builer (pankrotis) tegevuse ümber sularaha põhiselt (vt lisad 14,16, 18, 20, 22, 24 töötajad kinnitavad sularahas arveldamist), tasaarveldamise (vt lisa 12 pearaamat lisa 1 lk 118-121 tasaarveldused kontolt 9000 ja lisa 8 p 20) alusel ning OÜ Lõunapiim laenu abil ning OÜ Lõunapiim poolt võlgniku osade kohustuste täitmise läbi. Selliselt ja valikuliselt osade OÜ KLM Builer (pankrotis) tegevkulude täitmise põhise (vt lisa 8 p 21 ja 22 – kokkulepe oli võimalik, sest B C oli OÜ Lõunapiim juhatuse esimees (II kd, tl-d 68-70) ja A C tema abikaasa (II kd, tl 71)) maksete tegemise tulemina ei laekunud reaalselt raha võlgnikule OÜ-le Lõunapiim osutatud teenuste eest. Seetõttu ei saanud maksuhaldur ka maksunõudeid tulemuslikult (pangakontod olid arestitud) sisse nõuda, mistõttu tekkis OÜ-l KLM Builer (pankrotis) võimalus sihipäraselt üksnes maksuvõlga suurendada. Sellise tegevuse eesmärgiks ei saa pidada muud, kui kaebajate eesmärgistatud teadlikku tegevust vältida OÜ KLM Builer (pankrotis) maksukohustuste täitmist, eelistades muid tegevkulusid (liisingmaksed, töötajate töötasud sularahas ja OÜ Lõunapiim arvelt jne) teades, et deklareeritud maksukohustuste korrektsel ja tähtaegsel täitmisel ei saanuks ettevõte sellist tegevust jätkata juba 2014 aastast alates (omakapital oli negatiivne).
9.10.Seega pärast 2013. a majandusaasta aruande koostamist ei saanud kaebajatel olla mingit kahtlust, et äriühingu samasihilise kahjumliku tegevuse jätkamisel 2014 - 2017 aastal (A C e poolt 2014 aastal ja B C e poolt alates 27. maist 2015) tekkivad maksukohustused jäävad vältimatult täitmata. Maksujõuetu äriühingu tegevuse jätkamisel tekkivate maksukohustuste täitmata jätmine oli sedavõrd ilmne kaebajatele, mida ei õigusta ka kaebuse p-s 5 viidatud seisukoht, et kohustusi täideti vastavalt võimalustele. Kaebajate teadlik käitumine sellises olukorras viitas seega pigem erinevalt kaebuse p-des 2-6 eitatud tahtluse aspektidele, et kaebajad soovisid oma suunatud tegevusega OÜ KLM Builer (pankrotis) maksude tasumist lõpptulemina siiski vältida, mitte neid tasuda. Mõningane OÜ KLM Builer (pankrotis) maksude tasumine OÜ Lõunapiim arvelt laenuna (vt lisa 34 lk 6 ja lisa 8 p 22) jättis äriühingust üksnes mulje, kui tegutsevast ning võimaldas tegevust teatud perioodil jätkata ning samal ajal majandustegevust teostada enamjaolt sularaha ja tasaarveldus tehingute kaudu, vältimaks seeläbi kohustuste tasumist täies ulatuses.
9.11.Ebaõige on kaebuse p-s 7 viidatud argument tehingupartneri OÜ Lõunapiim seoste väidetavast asjakohatusest, sest kaebaja ei kummuta fakti, kus vastutusotsuse kohaselt järeldati kaebajate tegutsemist kirjeldatud viisil maksude tasumisest kõrvalehoidmise eesmärgistatud tegevusena.
3-17-1849
10.Kirjalikus menetluses on kaebajad rõhutanud, et tahtluse hindamisel on oluline juhatuse liikmete tegevus nii enne kui ka peale ettevõtte maksukohustuse tekkimist. Seetõttu omavad kaebuse p-des 8 ja 9 välja toodud asjaolud käesoleva vaidluse õige lahendamise seisukohast tähtsust. Ettevõtte negatiivsed majandusnäitajad ei tõenda seda, et juhatuse liikmed tegutsevad eesmärgipäraselt jätta maksud tasumata. Kaebajad on jätkanud majandustegevust, et tekitada võimalusi maksukohustuste täitmiseks. Eluliselt ei ole usutav, et juhatuse liige, kes soovib tahtlikult jätta maksukohustuse täitmata, lepib maksuhalduriga kokku maksuvõla ajatamise graafikus, täidab maksukohustust ning pakub ka pankrotiavalduse esitamise järgselt erinevaid võimalusi maksuvõla tasumiseks. Kaebajate tahtlust ei saa põhjendada sellega, et OÜ KLM Builer (pankrotis) koostööpartner on OÜ Lõunapiim. Sularahaarveldused on majandustegevuses lubatud ja seda ei saa pidada juhatuse liikme tahtlikuks kohustuste rikkumiseks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11.A ja B C esitasid kohtule kaebuse MTA 3. augusti 2017. a vastutusotsuse nr 13-7/0074712 tühistamiseks. Vastutusotsusega kohustati A Ct tasuma solidaarselt OÜ-ga KLM Builer (pankrotis) maksuvõlga summas 47 550,73 eurot ja B Ct tasuma solidaarselt OÜ-ga KLM Builer (pankrotis) maksuvõlga summas 34 025,01 eurot. Vaidlust ei ole selle üle, et OÜ-l KLM Builer (pankrotis) oli maksuvõlg, mis hõlmas tulumaksu, käibemaksu, sotsiaalmaksu ning töötuskindlustuse ja kogumispensioni makseid, samuti selle üle, et maksukohustust pole tähtaegselt ja täielikult täidetud. Küll aga vaieldakse, kas maksuvõlg on tekkinud juhatuse liikmete poolt tahtlikult neile seadusest (MKS § 8 lg 1) tulenevate kohustuste rikkumise tõttu. Vastutusotsuse tegemise seisuga ei olnud maksuvõla sissenõudmine aegunud (MKS § 132) ja maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti puudub vaidlus, et maksuvõla sissenõudmine maksukohustuslaselt ei ole olnud tulemuslik, sest OÜ KLM Builer on pankrotis ja tal puudus maksuhalduri nõude rahuldamiseks vajalik vara.
12.Tallinna Ringkonnakohus võttis vastutusotsuse tegemise tingimused ja juhatuse liikme vastutuse eeldusi puudutavad normid ja kohtupraktika 10. aprilli 2015. a otsuse nr 3-13-1581 p-s 11 kokku järgmiselt: „MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Nimetatud sätetest tulenevalt on maksuhalduri poolt vastutusotsuse tegemise aluseks olevaid tingimusi kohtupraktikas piiritletud järgmiselt (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-1612, p 10; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 ap-d „e“-„i“): 1) kehtiva maksuvõla olemasolu ehk MKS § 96 lg-s 6 sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude (s.o maksuvõlga ei ole tekkinud; maksuvõla sissenõudmine on aegunud; maksuvõlg on kustutatud) puudumine; 2) vastutusotsuse adressaat vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest (s.o maksukohustuse tekkimise hetke arvestamine; isiku funktsioon ja pädevus äriühingus); 3) maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98) ei ole möödunud;
3-17-1849 4) MKS §-des 38-40 nimetatud isikutele vastutusotsuse tegemise puhul on eelnevalt nurjunud maksuvõla maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt sissenõudmine; 5) vastutusotsus MKS § 40 lg-st 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha (vt ka Riigikohtu 19.12.2013 otsus nr 3-3-1-37-13, p 28). Äriühingu seadusliku esindaja vastutust äriühingu maksukohustuse eest (MKS § 40 lg 1) ja vastutusotsuse tegemist (MKS § 96) on põhjalikult käsitletud mitmetes lahendites: nt Riigikohtu 19.12.2013 otsus nr 3-3-1-37-13 (p 12); 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13 (p-d 1116); 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-12 (p-d 10-11, 14 ja 20); 31.10.2005 otsus nr 3-3-1-41-05 (p-d 12, 13 ja 15). Juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt äriühingu maksuvõla sissenõudmisel on Riigikohtu praktika kohaselt järgmised: 1) juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine (s.o rikutud peab olema nimelt MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi – vt lahend nr 3-3-1-37-13, p 17); 3) kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Seejuures on Riigikohus selgitanud, et vastutuse kohaldamiseks peab maksuhaldur tuvastama juhatuse liikme kohustuste rikkumise süülisuse ja süü vormi ning sellekohase sisulise motivatsiooni puudumise korral ei pea vastutusotsuse adressaat tõendama, et ta ei ole kohustuste rikkumises süüdi. MKS § 40 lg 1 kohaselt saab seaduslikule esindajale vastutusotsuse teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu. Seega tuleb vastutusotsuses tuvastada ka selline põhjuslik seos. Iga juhatuse liikme süü on individuaalne ja tuleb tuvastada eraldi, mistõttu on põhjendatud vastutusotsuse tegemine vaid selle juhatuse liikme osas, kelle käitumises on tuvastatud MKS § 8 lg-s 1 nimetatud rikkumine, süü vastutuse kohaldamiseks nõutavas vormis ning põhjuslik seos selle teo ja tekkinud tagajärje (maksude maksmata jätmine) vahel (vt lahend nr 3-3-1-37-13, p 27). Kui maksuvõlg on tekkinud ajaliselt varem kui etteheidetav käitumine või muudel põhjustel, ei saa vastutusotsust sellise maksuvõla osas teha (vt lahendid nr 3-3-1-37-13, p-d 20 ja 22; nr 3-3-1-17-13, p 18). Süü vormide („tahtlus“ ja „raske hooletus“) sisustamisel on Riigikohtu hinnangul (vt lahend nr 3-3-1-23-12, p 14; samuti Riigikohtu 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14, p 15) võimalik lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 regulatsioonist (alates 01.07.2013 näeb sama ette MKS § 40 lg 4), rõhutades, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine), hooletus aga valdavalt objektiivsete tunnustega (kohaste nõuete mittejärgimine). MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub MKS §-s 8 nimetatud kohustusi. Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite (mõnikord isegi üksnes kaudsete tõendite) kogumist ja „elulise usutavuse“ kriteeriumist (vt lahendid nr 3-3-1-43-14, p 18; nr 3-3-1-37-13, p 24).“ Kohus märgib täpsustuseks, et vaidlusaluse haldusakti andmise ajal kehtis MKS § 8 lg 1 pisut teises sõnastuses, sätestades, et juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud korraldama esindatava samast seadusest, maksuseadusest ja sama seaduse § 3 lg-s 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Vaatamata seadusemuudatusele on ülaltoodud Tallinna Ringkonnakohtu seisukohad asjakohased ka praeguse asja lahendamisel.
13.Kohus leiab, et vaidlustatud vastutusotsus on mõlema kaebaja osas õiguspärane ja kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastutusotsuses on analüüsitud selle tegemise eeldusi piisava põhjalikkusega ning maksuhalduri järeldus on kooskõlas vastutusotsust reguleerivate õigusnormide ja nende rakendamise kohtupraktikaga. Kohus tugineb otsuse tegemisel
3-17-1849 vastutusotsuse põhjendustele neid kõiki üle kordamata (HKMS § 165 lg 2), vastates kaebusele järgmist.
14.Käesolev asi erineb tavapärastest vastutusotsuse vaidlustest selle poolest, et maksuvõlg ei ole tuvastatud mitte maksuotsusega, vaid maksukohustuslane OÜ KLM Builer (pankrotis) on maksustamisperioodidel 2014 august kuni 2017 veebruar deklareerinud käibedeklaratsioonidel käibemaksu ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel erijuhtude tulumaksu ning töötasu väljamaksetelt tehtavaid makseid ja maksusid ning jätnud need tasumata. Olemuslikult ei erine maksuvõla sissenõudmine MKS § 40 alusel juhatuse liikmelt sõltuvalt sellest, kas maksuvõlg on tekkinud maksuotsuse või maksudeklaratsiooni alusel. Eeltoodust tulenevalt on OÜ-l KLM Builer (pankrotis) kehtiv maksuvõlg ja vastutusotsuse koostamise esimene tingimus on täidetud.
15.Riigikohus on 12. detsembri 2012. a otsuses asjas nr 3-3-1-23-12 leidnud, et kui vastutusotsuse adressaat ei nõustu maksuotsuses tuvastatud äriühingu maksuvõla suurusega, siis ei pea ta vaidlustama maksuotsust, vaid tal on õigus vaidlustada selles osas vastutusotsus. Sellest tuleneb, et vastutusotsuse adressaat võib esitada vastutusotsusele kõiki neid vastuväiteid mida maksuotsuselegi. Kohus leiab, et sama põhimõtet tuleb kohaldada ka käesolevas asjas, kus küll maksuotsus puudub.
16.Praeguses asjas seisnes vastutusotsuse kohaselt etteheidetav käitumine, mille tõttu on tekkinud maksuvõlg, selles, et OÜ KLM Builer (pankrotis) soetas liisinglepingutega põllumajandustehnikat, palkas selle tehnikaga töötavad töötajad ning osutas teenust ühele endaga seotud isikule – OÜ-le Lõunapiim (osanikud ja juhatuse liikmed on omavahel lähisugulased). OÜ-l KLM Builer (pankrotis) tekkis OÜ-le Lõunapiim osutatud teenuse alusel 20%-lise määraga maksustatav käive ning sellelt arvestatud käibemaksu tasumiskohustus. OÜ KLM Builer (pankrotis) jättis tasumiskohustuse täitmata. Samuti jättis OÜ KLM Builer (pankrotis) tasumata töötajate töötasudelt arvestatud tööjõumaksud. Maksuhaldur nõustus ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et OÜ KLM Builer (pankrotis) ei ole tegelikkuses sisuliselt iseseisev ettevõtja, vaid pigem temaga seotud teise ettevõtja (ehk OÜ Lõunapiim) vajadusi teeniv struktuuriüksus. OÜ KLM Builer (pankrotis) tegevusmudel soosis OÜ-d Lõunapiim: kui OÜ-le Builer (pankrotis) tekkis käibemaksu ning tööjõumaksude tasumiskohustus, siis OÜ-l Lõunapiim oli õigus OÜ KLM Builer (pankrotis) arveid kajastada oma sisendkäibemaksuarvestuses ning seeläbi vähendada oma käibemaksukohustust. Samuti ei tekkinud OÜ-l Lõunapiim kohustust tasuda tööjõumakse, kuna töötasusid deklareeriti OÜ KLM Builer (pankrotis) nimel. OÜ KLM Builer (pankrotis) ajutine pankrotihaldur on leidnud, et võlgniku tehnika ja tööjõud on olnud kogu aeg OÜ Lõunapiim käsutuses ehk ootel, millal OÜ-l Lõunapiim on seda vaja, puudub teave, et võlgniku tehnikal ja tööjõul oleks olnud ka muu, OÜ-ga Lõunapiim mitteseotud rakendus (II kd, tl 62p).
17.Riigikohtu arvates võib äriühingu juhatuse liikme tegevus äriühingu sisesuhtes ja sellest tulenevad rikkumised tuua kaasa vastutusotsuse tegemise üksnes erandjuhul, kui tuvastatakse, et juhatuse liikme tegevuse eesmärk oli jätta maksud tasumata. Kohtu hinnangul on maksuhaldur käesolevas asjas piisava põhjalikkusega analüüsinud kõiki asjas kogutud tõendeid ja teinud neist kokkuvõttes põhjendatult järelduse, et kaebajad korraldasid OÜ KLM Builer (pankrotis) majandustegevuse teadlikult ja tahtlikult viisil, et äriühingul polnudki võimalik täita oma maksukohustusi. Kaebajate tahtlus on sisustatud nende teadliku õigusvastase käitumise ja sellise tagajärje soovimise läbi, sest kaebajad pidid mõistma, et nad rikuvad kahjumliku majandustegevuse jätkamisel MKS §-s 8 nimetatud kohustusi. Maksuhaldur on kaebajate süü hindamisel lähtunud tõendite s.h kaudsete tõendite kogumist ja elulise usutavuse kriteeriumist,
3-17-1849 sest tahtluse sisustamine on eeskätt subjektiivsete tunnustega. Viidates raskustele tahtluse tõendamisel on Riigikohus märkinud, et vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite (mõnikord üksnes kaudsete) ja asjaolude kogumist ning ka "elulise usutavuse" kriteeriumist. Kohus leiab, et käesolevas asjas on maksuhaldur selle põhjendamiskohustuse täitnud. Ka on kohtu hinnangul põhjendatud maksuhalduri seisukoht, et A ja B C e tegevuse ja OÜ KLM Builer (pankrotis) maksuvõla vahel esineb otsene põhjuslik seos. Kohus ei nõustu kaebajatega, et ükski vastutusotsuse p-s 7 alapunktis 3 välja toodud asjaolu ei ole käsitletav MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustuse rikkumisena, mis on juhatuse liikme vastutuse eelduseks. Kohtu hinnangul on maksuhaldur õiguspäraselt leidnud, et kaebajate süüline tegevus seondub sellega, et juhatuse liikmetena ei muutnud nad ettevõtte majandusmudelit (teenuse osutamisel ei laekunud raha ettevõttesse, makseraskused süvenesid), ei võtnud tarvitusele abinõusid rahavoogude parandamiseks ega lõpetanud ettevõtte kahjumlikku tegutsemisviisi, mistõttu tekkis ja suurenes ettevõtte maksuvõlg igakuiselt.
18.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajate tegevuse lugemine MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustuste rikkumiseks tahtlikult, tingiks juba ainuüksi see, et kaebajad korraldasid maksuvõla tekkimise perioodil OÜ KLM Builer (pankrotis) tegevuse ümber sularaha põhiselt, tasaarveldamise (I kd, tl-d 122, 193p-195) alusel ning OÜ Lõunapiim laenu abil ning OÜ Lõunapiim poolt võlgniku osade kohustuste täitmise läbi. Selliselt ja valikuliselt osade OÜ KLM Builer (pankrotis) tegevkulude täitmise põhise (I kd, tl 122 – kokkulepe oli võimalik, sest B C oli OÜ Lõunapiim juhatuse esimees (II kd, tl-d 68-70) ja A C tema abikaasa (II kd, tl 71)) maksete tegemise tulemina ei laekunud reaalselt raha võlgnikule OÜ-le Lõunapiim osutatud teenuste eest. Seetõttu ei saanud maksuhaldur ka maksunõudeid tulemuslikult (pangakontod olid arestitud) sisse nõuda, mistõttu tekkis OÜ-l KLM Builer (pankrotis) võimalus sihipäraselt üksnes maksuvõlga suurendada. Sellise tegevuse eesmärgiks ei saa pidada muud, kui kaebajate eesmärgistatud teadlikku tegevust vältida OÜ KLM Builer (pankrotis) maksukohustuste täitmist, eelistades muid tegevkulusid (liisingmaksed, töötajate töötasud sularahas ja OÜ Lõunapiim arvelt jne) teades, et deklareeritud maksukohustuste korrektsel ja tähtaegsel täitmisel ei saanuks ettevõte sellist tegevust jätkata juba 2014 aastast alates (omakapital oli negatiivne).
19.Kaebajad väidavad, et olukorras, kus maksuhaldur on tuvastanud juhatuse liikme A C e passiivsuse, ei saa samal ajal käsitleda isiku tegevust aktiivsena ehk öelda, et isik tegutses eesmärgiga jätta maksud tasumata. Nad lisavad, et nagu A C on maksuhaldurile avaldanud, tegeles igapäevaste majandusküsimustega volitatud isik B C ning seega puudub A C e tegevuses tahtlus jätta maksud tasumata. Kohus ei nõustu selle seisukohaga. Maksuhaldur on vastutusotsuse p-des 4.1 ja 4.2 leidnud, et A C rikkus juhatuse liikme MKS § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi, jättes tagamata OÜ KLM Builer (pankrotis) MKS-st ja maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise maksustamisperioodidel august 2014 kuni aprill 2015. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ KLM Builer (pankrotis) maksuvõlg on tekkinud A C e tahtliku tegevuse tõttu. Maksuhaldur nõustus kaebajatega, et A C e näol on tegemist pigem passiivse juhatuse liikmega ning äriühingu majandustegevusega tegeles aktiivselt tema abikaasa B C. Kohus nõustub MTA-ga aga selles, et vaatamata sellele, et A C volitas B Ct tegelema OÜ KLM Builer (pankrotis) igapäevaste küsimustega, jäi A C e kohustuseks täita seadusest tulenevaid juhatuse liikme kohustusi. Sealhulgas oli A C el kohustus tagada ettevõtte majandustegevusega seotud MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Kuigi A C ei tegelenud OÜ KLM Builer (pankrotis) igapäevaste küsimuste ja majandustegevuse korraldamisega, omas ta ligipääsu emaksuametisse ning oli teadlik ettevõtte finantsilisest seisust (II kd, tl-d 75-86).
3-17-1849
Kui äriühingu juhatuse liige ei tunne äriühingu tegevuse vastu huvi, siis on selline passiivsus käsitatav juhatuse liikme hoolsuskohustuse olulise rikkumisena. Kui äriühingu juhtorgani liige ei huvitu teiste liikmete või volitatud isikute tegevusest, jättes neile piiramatu tegutsemisvabaduse, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, kui teised liikmed või volitatud isikud tegutsevad ebaseaduslikult. Juhatuse liikme kohustus on organiseerida äriühingu töö selliselt, et ettevõtja tegevus vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele. Selliste meetmete rakendamine on hõlmatud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud tagamiskohustuse täitmisega ja kujutab endast ühtlasi käibes vajaliku hoole järgimist VÕS § 104 lg 4 mõttes. A C ei väida, ja ka vastutusmenetluse materjalidest ei tulene, et tal oli juhatuse liikme minimaalse kohustuse täitmiseks mingeid objektiivseid takistusi, ega isegi seda, et tal puudusid teadmised ja oskused sellise ülesande täitmiseks. A C väidab vaid, et igapäevaste majandusküsimustega tegeles volitatud isik B C. See asjaolu ei vabasta aga vastutusest. Olukorda, kus juhatuse liikmel puudusid objektiivsed takistused äriühingu majandustegevuse juhtimises sisuliseks osalemiseks, vaid tema passiivsus tulenes üksnes kokkuleppest teise isikuga, ei ole peetud vastutusotsuse tegemist välistavaks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 26. märtsi 2013. a otsus asjas nr 3-11-2679, p-d 16-17).
20.OÜ KLM Builer (pankrotis) maksukohustuste deklareerimine ei saa kinnitada kaebajate tahtluse puudumist, sest maksuhaldur ei ole heitnud kaebajatele ette mitte deklareerimiskohustuse rikkumist, vaid tagamiskohustuste rikkumist. Ka ei saa kaebajate hilisem maksuvõla ajatamise taotlemine kinnitada nende varasema tahtluse puudumist ega seda tagantjärele heastada.
21.Kuna intressi arvestamine toimub seadusest tulenevalt automaatselt ja seondub otseselt maksukohustuste tähtajaks täitmata jätmisega (MKS § 115 lg 1), siis laienevad põhivõlga puudutavad põhjendused ka intressivõlale. Maksusumma tasumisega viivitamise korral intressi arvestamine ja tasumine on samuti üheks MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustustest, mille täitmise peab juriidilise isiku seaduslik esindaja tagama. Seega vastutavad kaebajad lisaks põhivõlale ka OÜ KLM Builer (pankrotis) intressivõla eest.
22.MKS § 96 lg 5 teisest lausest tuleneb, et äriühingu seaduslikule esindajale võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Seega vastutab äriühingu seaduslik esindaja äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-1512, p 50 alap h). Kui sundtäitmise tulemusena ei ole õnnestunud äriühingu maksuvõlga sisse nõuda vara puudumise tõttu, on alus maksumenetluse algatamiseks juhatuse liikme vastu (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-16-12, p 10.2). Nagu nähtub toimiku materjalidest, on maksuhaldur esitanud alates 22. septembrist 2014 korraldusel OÜ KLM Builer (pankrotis) pangakontode arestimiseks ja pangakontodelt raha ülekandmiseks. Maksuhaldur on esitanud 12. mail 2015 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale täitmisavaldused täitemenetluse alustamiseks OÜ KLM Builer (pankrotis) vallasvarale, kinnisasjale ja nõudeõigusele (II kd, tl-d 117125). Arvestades pankrotivara väärtust ning teadaolevate kohustuste suurust, siis ei õnnestu pankrotivara arvelt täielikult tasuda OÜ KLM Builer (pankrotis) maksukohustusi.
23.MTA on vastuses kaebusele märkinud, et solidaarvõlgniku OÜ KLM Builer (pankrotis) pankrotimenetluses 29. septembril 2017 laekunud vahendite võrra vähenes 4. oktoobril 2017 kaebaja A C elt vaidlustatud vastutusotsusega nõutav maksuvõla saldo 31 638,21 euro võrra ja
3-17-1849 kaebajalt B C vaidlustatud vastutusotsusega nõutava maksuvõla saldo 4 914,15 euro võrra. Kohus nõustub MTA-ga, et solidaarvõlgniku poolt tasutud ja kaebajatelt sisse nõutavate kohustuste saldode osaline vähenemine ei väära lõpptulemina vastutusmenetluses analüüsitud ja kaebajatele etteheidetud kohustuste rikkumist ning õigusvastase käitumise ja maksuvõla tekke põhjuslike seoste järeldusi OÜ KLM Builer (pankrotis) maksuvõlgnevuste osas. Vastustaja on kohtule 10. jaanuaril 2018 (III kd, tl 1) kinnitanud, et kaebajatelt nõutavad summad on konkreetsete maksukohustustega seostatavad ning kaebajatele personaliseeritud. Personaliseeritud ja kaebajatelt nõutavad summad kantakse OÜ KLM Builer (pankrotis) maksuarvestusse, mistõttu võtab MTA nõuete täitmise arvestuses paralleelselt arvesse kõiki solidaarvõlgnike laekumisi. Solidaarvõlgnikult makse laekumise järgselt vähendati ka vastavalt kaebajatele personaliseeritud kohustusi, solidaarvõlgniku laekumise kohaselt ja vastavalt kaebajatelt nõutavas solidaarkohustuste arvestustes.
24.Eeltoodud põhjustel jätab kohus A C e ja B C e kaebuse MTA 3. augusti 2017. a vastutusotsuse nr 13-7/00747-12 tühistamiseks rahuldamata. Kohtu hinnangul on vastutusotsus seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus vaidlusaluse haldusakti tühistamiseks. Vastutusotsuses tehtud järeldused põhinevad tõendite nõuetekohasel hindamisel kogumis ja vastastikuses seoses. Maksuhaldur on vastutusotsuses nõuetekohaselt tuvastanud ja motiveerinud kaebajate süü maksuvõla tekkimises.
25.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna MTA ei ole kohtule esitanud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on täiendatud Tartu Ringkonnakohtu 18.10.2018.a otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 18.10.2018.a otsus Resolutsioon 1.Võtta tsiviilasja nr 2-16-10194 eelistungi protokoll ning OÜ KLM BUILER 26.07.2016 vastus pankrotiavaldusele haldusasja materjalide juurde.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 12.04.2018. a otsus muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
3.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.