Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 25. september 2018, Tartu
Haldusasi
Teemu Lehteri kaebus Tartu Vangla 29. novembri 2017. a otsuse nr 6-24/9907-2 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks ennistada Teemu Lehter
11.klassi nimekirja Tartu Halduskohtu 13. aprilli 2018. a määrus Teemu Lehteri määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Teemu Lehter Vastustaja Tartu Vangla
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-18-260
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Teemu Lehteri määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 13. aprilli 2018. a määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtusse.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla tunnistas 2. oktoobri 2017. a käskkirjaga nr 6-2/1049 Teemu Lehteri süüdi vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 rikkumises ja määras kinnipeetavale karistuseks elektriseadme (raadio) kasutamise keelamise 12 päevaks. Kinnipeetav oli 18. juuli 2017. a käskkirja nr 6-3/190 kohaselt määratud Tartu Vangla 18. juuli 2017. a käskkirjaga nr 6-3/190 majandustöödele perioodiks 24. juuli 2017 kuni 29. oktoober 2017. T. Lehter eiras 1. septembril 2017 kella 14.00 ajal ametniku korraldust asuda tööle. T. Lehter esitas 30. oktoobril 2017 vaide eelnevalt nimetatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjale, kuid Tartu Vangla jättis selle
29.novembri 2017. a vaideotsusega nr 1-11/566-2 rahuldamata. T. Lehter esitas vaides ka taotluse lõpetada Tartu Vangla tegevus ebaseadusliku karistusmeetme (koolist kõrvaldamine) kohaldamisel ning ennistada teda Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi (TTG) saatmisnimekirja 11. klassi kursuse jätkamise eesmärgil. Tartu Vangla jättis
29.novembri 2017. a otsusega nr 6-24/9907-2 taotluse rahuldamata, leides, et saatmiskavasse
kooli õppetöös osalemiseks on kinnipeetavat edaspidi võimalik planeerida siis, kui T. Lehter täidab temale pandud töökohustusi.
2.Pärast edutut vaidemenetlust esitas T. Lehter Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 29. novembri 2017. a otsuse tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks ennistada kaebaja TTG 11. klassi saatmisnimekirja.
3.Tartu Halduskohus tagastas 13. aprilli 2018. a määrusega T. Lehteri kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Määruses leidis halduskohus järgnevat.
3.1.Kaebaja õiguste kaitseks ei ole vajalik Tartu Vangla 29. novembri 2017. a otsuse nr 6-24/9907-2, millega keelduti ettekirjutuse tegemisest kaebaja TTG 11. klassi saatmisnimekirja ennistamiseks, tühistamine, sest sellega ei saavutaks kaebaja oma eesmärki. Isegi kui kohus tühistaks nimetatud otsuse, ei saaks kaebaja koheselt asuda õppima TTG
11.klassis.
3.2.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Halduskohus leidis, et Tartu Vangla keeldus toimingu sooritamisest õiguspäraselt. Halduskohus nõustus vanglaga, et õppima lubamisel võib lähtuda asjaolust, kuidas on kinnipeetav täitnud töökohustusi. Kinnipeetava õppima lubamine toimub kooskõlas teiste vangistuse täideviimise eesmärkidega. VangS § 37 sätestab kinnipeetavale imperatiivse töökohustuse. Tööst vabastatud on kinnipeetav üksnes ajal, mil ta on hõivatud aktiivse ja regulaarse õppimistegevusega. Õigus õppida ja kohustus töötada ei ole omavahel vastuolus, kui kinnipeetavat ei määrata tööle aktiivse õppetöö ajal. Kaebaja on korduvalt keeldunud töökohustust täitmast ajal, mil ta ei olnud reaalselt õppetööga seotud.
3.3.Kinnipeetavale hariduse omandamise võimaldamine on vangla kaalutlusotsus (Riigikohtu halduskolleegiumi 3. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-31-12, p 12). VangS § 35 lg 2 sätestab, et põhihariduse omandanud kinnipeetavale võimaldatakse üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Kaebaja individuaalses täitmiskavas (ITK) oli õppimine ette nähtud. ITK-d muudeti
8.novembril 2017. RVastS § 6 lg 4 sätestab, et kui õigusvastaselt on jäetud andmata haldusakt või sooritamata toiming, mille andmine või sooritamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse (diskretsiooni) alusel, teeb kohus nõude rahuldamise korral avaliku võimu kandjale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. Kohus ei saa vastustajale ettekirjutust teha, kuna otsuse määrata kaebaja 11. klassi saatmisnimekirja saab teha üksnes järgmise õppeaasta kohta. Vanglal on seejuures õigus arvestada töökohustuse täitmist kinnipeetava õppetööle lubamisel. Halduskohus leidis, et isegi juhul, mil ITK-s on märge hariduse omandamiseks ette nähtud, ei saa vanglalt kaalutlusruumi ära võtta, kui vangla hinnangul on vajalik täita vangistuse täideviimise teisi eesmärke, mida teenib töökohustus täitmine ja ametnike korraldustele allumine.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.T. Lehter esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 13. aprilli 2018. a määruse tühistada järgmistel põhjendustel.
4.1.Kaebusel on preventiivne eesmärk. Kaebaja koolist eemaldamine oli õigusvastane. Selle tuvastamine võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Kaebaja eemaldati koolist
1.septembril 2017 vangla otsusega, mille kohta puudub haldusakt. Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 29. novembri 2017. a käskkiri nr 98, millega kaebaja arvati kooli nimekirjast välja, põhineb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 28 lg 1 p-l 8, mille kohaselt õpilane arvatakse koolist välja, kui õpilane mittestatsionaarses õppes õppides ei ole viie järjestikuse
õppenädala jooksul õppetööle ilmunud, välja arvatud koolikohustuslik õpilane. Tartu Vangla eemaldas kaebaja nime ebaseaduslikult saatmisnimekirjast. Halduskohus oleks pidanud kaebust edasi menetlema tuvastamisnõudena, kui ta leidis, et kohustamisnõudega ei saavutaks kaebaja oma eesmärki. Kaebaja ei ole saanud tutvuda 8. novembril 2017 muudetud ITK-ga.
5.Tartu Vangla vastuses Tartu Ringkonnakohtu seisukohanõudele märgitakse, et kooli pääsemise üheks eelduseks on majandustöödel osalemine. T. Lehterile 2016. a koostatud ITKs oli määratud majandustööd ning seejärel 11. klassis õppimine 2017/2018. aastal. Kinnipeetavale oli määratud majandustöödel osalemine kuni 30. oktoobrini 2017, kuid ta keeldus majandustöödest.8. novembril 2017 ja 30. jaanuaril 2018 kinnitatud ja muudetud ITK alusel on keskhariduse omandamise aega pikendatud, uus võimalus 11. klassi õppima asumiseks on 2018/2019. õppeaastal. T. Lehter määrati 5. märtsi 2018. a käskkirjaga nr 6-3/65 majandustöödele ajavahemikul 9. märts 2018 kuni 8. juuni 2018. Kinnipeetav keeldus taas tööle minemast, mistõttu ei ole teda uuel õppeaastal õppijate nimekirja lisatud. Kaebaja ITK on muutmisel. Sellega tehakse muudatused 2018. a III ja IV kvartalisse ning lükatakse keskhariduse omandamine edasi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.T. Lehteri määruskaebus tuleb rahuldada.
7.VangS § 35 lg 2 sätestab, et põhihariduse omandanud kinnipeetavale võimaldatakse üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Hetkel, mil kaebaja määrati tööle ja mil ta keeldus töökohustuse täitmisest, oli üldkeskhariduse omandamine kaebajale ITK-s ette nähtud. Toimunu järgselt muudeti kaebaja ITK-d ja sätestati, et õppetegevus on aasta võrra edasi lükatud, st kaebaja pidi saama alustada õpinguid TTG 11. klassis 2018/2019. õppeaastal (8. novembri 2017. a ITK (alustatud 20. oktoobril 2017) ja 30. jaanuari 2018. a IKT (alustatud 26. jaanuaril 2018).
8.Ringkonnakohtu hinnangul on praeguses vaidluses põhiküsimus selles, kas isiku töötamisest keeldumisele saab reageerida sellega, et ta ei saa enam õppetöös osaleda, kuigi ITK seda ette näeb. Nagu eelnevalt märgitud, nägi tööst keeldumise ajal kehtinud ITK ette, et kaebaja saab omandada üldkeskharidust. Selle põhjal võiks iseenesest väita, et vangla läks tollal kehtinud ITK-ga vastuollu. Halduskohus seevastu leidis, ka ITK-s õppimise ettenägemine ei saa vanglalt ära võtta kaalutlusruumi, ja et õppima lubamisel võib lähtuda asjaolust, kuidas on kinnipeetav täitnud töökohustust. Samuti viitas ta asjaolule, et kaebaja on korduvalt keeldunud töökohustuse täitmisest ajal, mil ta ei olnud reaalselt õppetööga seotud. Esiteks märgib ringkonnakohus, et arusaamatuks jääb, millel põhineb halduskohtu seisukoht, et ka ITK-s õppimise ettenägemine ei saa vanglalt ära võtta kaalutlusruumi. Sellisel juhul tekib küsimus, mis tähendus ITK-l üldse on, kui sellest võib vangla mööda minna ilma, et ITK-d muudetaks. Ka halduskohtu enda poolt viidatud Riigikohtu lahendist (RKHKo 3-3-1-31-12) saab teha järelduse, et kui individuaalses täitmiskavas on märgitud hariduse omandamine, siis tekib kinnipeetaval õigus hariduse omandamisele (p 9, 12). Samuti märgib ringkonnakohus seda, et samastada ei saa kahte erinevat vaidlust – seda, kas kinnipeetavat võib tööst keeldumisel sisuliselt karistada sellega, et teda ei viida õppima, ning seda, kas õppiv kinnipeetav võib keelduda tööst ajal, mil ta ei ole õppetööga hõivatud. Käesolevas asjas on vaidluse all üksnes esimene küsimus. Ringkonnakohus ei näe halduskohtu määrusest hetkel norme, mis võimaldaksid tööst keeldumisele reageerida sellega, et isikut ei viida enam õppima, hoolimata sellest, et ITK seda ette näeb. Seega on ebaselge, kas sellise
õigusliku tagajärje kohaldamiseks on olemas õiguslik alus. Üksnes asjaolu, et hariduse omandamise võimaldamine on vangla kaalutlusotsus, ei pruugi seda õigustada, sest ka kaalutlusotsuse puhul peavad arvesse võetud asjaolud olema asjakohased. Halduskohtu määruse järgi teostas vangla kaalutlusõigust õppima lubamisel vangistuse täideviimise eesmärkidest lähtudes, kuid ringkonnakohtu jaoks jääb arusaamatuks, kuidas tuleneb sellest järeldus, et töötamisest keeldumisele on põhjendatud reageerida sisuliselt õppimise katkestamisega. Seda eriti olukorras, kus ITK näeb õppimise ette. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et ka hariduse omandamine on ilmselgelt abiks vangistuse eesmärkide saavutamisele (VangS § 6). Olukorras, kus nii töökohustus kui hariduse omandamine on kooskõlas vangistuse eesmärkide saavutamisega, jääb ebaselgeks, miks karistatakse esimesest keeldumist ka teise omandamise võimalusest ilmajätmisega, sest nii tekib olukord, kus kinnipeetava suhtes ei kohaldu kumbki abinõu, mis on mõlemad suunatud vangistuse eesmärkide saavutamisele. Seetõttu ei näe ringkonnakohus hetkel sellist loogilist ning konkreetsetel õigusnormidel põhinevat ahelat, millest tuleneks, et töötamisest keeldumisele on põhjendatud reageerida õppimise katkestamisega. Vastavalt ei saa nõustuda ka halduskohtu seisukohaga, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kindlasti pole tegemist ilmselge küsimusega.
9.Kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse, mille nõue oli, et ta ennistataks 11. klassi saatmisnimekirja. Halduskohus põhjendas kohustamiskaebuse rahuldamise võimatust lisaks vangla kaalutlusruumile ka sellega, et vangla saab teha uue otsuse üksnes järgmise õppeaasta kohta. Samuti saab halduskohtu määrusest järeldada seda, et ta pidas kohustamiskaebuse rahuldamist välistavaks asjaoluks seda, et 8. novembrist 2017 kehtiv ITK kaebajale õppimisvõimalust ette ei näinud. Ringkonnakohus märgib, et haldusorgani kaalutlusruum ei välista kohustamiskaebuse rahuldamist, kui kohus tuvastab, et haldusorgan on teinud kaalutlusvea. Kui haldusorgani kaalumisruum on sellest hoolimata säilinud, saab kohus teha lihtsalt kohustava ettekirjutuse, et haldusorgan vaataks küsimuse uuesti läbi. Seoses viitega ITK muutmisele mõistab ringkonnakohus halduskohtu määrust selliselt, et halduskohtu arvates on kohustamisnõude rahuldamine muutunud võimatuks. Riigikohus on selgitanud, et asjaolude muutumise korral, mis takistavad kohtulahendi tegemise ajal kohustamisnõude täitmist, tuleb kohtul anda kaebajale võimalus üle minna tuvastamisnõudele, kui ta näitab ära selleks põhjendatud huvi (vt nt RKHKo 3-3-1-77-09, p 12). Käesoleval juhul ongi kaebaja määruskaebuses viidanud kaebuse preventiivsele eesmärgile. Ringkonnakohtu arvates võib sellises olukorras preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamine olla aktsepteeritav, sest kaebuse lahendamine aitab selgust tuua ebaselges õiguslikus küsimuses, kus pooled on erinevatel seisukohtadel ning samuti ei ole välistatud sellise olukorra kordumise oht. Eelnevat arvestades ei saa nõustuda halduskohtu seisukohaga, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ning sellega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Seetõttu tuleb asi saata tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.