Haldusasi 3-17-164
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Indrek Andreas Paukštys
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.06.2018.a, Tallinn
Haldusasja number
3-17-164
Haldusasi
A.S. kaebus Maksu- ja Tolliameti 27.12.2016 käskkirja nr 0444-K „Teenistusest vabastamine“ õigusvastaseks tunnistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja hüvitise väljamõistmiseks kaebaja üheksa kuu keskmise palga ulatuses
Asja läbivaatamise kuupäev
03.04.2017
Menetlusosalised
Kaebaja A.S. Vastustaja MaksuIrmeli Kuusemäe
ja
Tolliamet,
esindaja
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.
Edasikaebamise kord
erimenetluse talituse juristi ametikohalt A.S. Käskkirja kohaselt on teenistussuhte viimaseks päevaks 31.12.2016. Käskkirjaga määrati maksta A.S.le teenistusest vabastamisel: hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses, etteteatamisest puudu jäänud 16 tööpäeva palga, hüvitise 21 kasutamata jäänud aegumata puhkusepäeva eest ja väljateenitud palga 2016.a detsembrikuus.
kaebaja seaduses sätestatud tähtajast lühemat etteteavitamist sellega, et rahandusminister allkirjastas alles 20.12.2016 käskkirja 68 „Maksu- ja Tolliameti struktuur ja teenistuskohtade koosseis”. Samas teavitas tulude osakonnajuhataja R. P. juba 28.11.2016, et MTA koosseisu on planeeritud alates 2017.a muudatused, milleks kogutakse vastavaid ettepanekuid. Seega kohustus MTA hoiatama kaebajat võimalikust koondamisest alates 28.11.2016. Kaebaja teenistusest vabastamise käskkirja nr 0444-K allkirjastas R. P., kes oli üks töökiusamise toimepanijatest. Seega oli kaebaja koondamine seotud töökiusamisega. MTA 11.01.2017 vastuse kohaselt koostati koondamisanalüüs ajavahemikul 20.12.2016 – 21.12.2016, s.o sisuliselt 1 tööpäeva jooksul, mis ei ole eluliselt usutav, kuivõrd analüüs tuli teostada 23 erimenetluse talituse ametniku vahel. Kaebajal on õigusalane haridus omandatud Tartu Ülikoolis (BA) ja Oslo Ülikoolis (LLM). MTA-le eelnenud töökogemuse omandas kaebaja muuhulgas Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas, kus töötas istungisekretärina. Istungisekretärina töötades sai kaebaja tsiviilõiguse kogemust, sh pankrotiõiguse valdkonnas. Lisaks on kaebaja olnud enne MTA-sse tööleasumist olnud praktikal Õiguskantsleri kantseleis, patendibüroos Kesna OÜ ja osutanud tasuta õigusabi. Kaebaja on 2016.a end täiendanud rahvusvahelise maksunduse ja ettevõtte riskide juhtimise koolitustel. MTA-s töötas kaebaja perioodil 01.10.2014 – 31.12.2016, millest perioodil 01.10.2014 – 30.09.2016 täitis erimenetluse talituse juristi ülesandeid, eelkõige vastutusmenetluse valdkonnas ning 03.10.2016 – 06.12.2016 täitis kaebaja teenistusülesandeid MTA juriidilises osakonnas, kus koostas dokumente MTA kohtuvaidlustes ja nõustas kontrolliosakonna revidente. Koondamisteates pole selgitatud, millised on MTA väärtused või kuidas väljendub meeskonnatööks valmisolek. Ka ei ole 27.12.2016 käskkirjas nr 0444-K selgitatud, milles seisnevad MTA väärtused, mida tähendab meeskonnatööks valmisolek või kellega võrreldes on kaebaja ebapädevam. Kuna 17.08.2016 vestles R. P. osade erimenetluse talituse kolleegidega, sh kaebajaga, ja sildistas viimast kui töökorralduste täitmisest keeldujat, siis kaebaja selgitas oma 18.08.2016 e-kirjas miks ta uisapäisa „jah” uutele põhitööülesannetele ei ütle, vaid eelistab kõigepealt saada selgust. R. P.le toodud analüüsis võrdles kaebaja ennast haldusmenetlejatega, kes 2016.a põhitööna viisid läbi haldusmenetlusi nagu ka kaebaja. Kui seisuga 18.08.2016 oli kaebajal lõpetatud 7 haldusmenetlust, siis kaebajaga võrdsetel menetlejatel oli seisuga 18.08.2016 lõpetatud keskmiselt 3 menetlust. Võrreldes 2015.a lõpptulemusi, tuvastas kaebaja, et 2015 lõpetas kaebaja 10 menetlust ja temaga võrdsed ametnikud lõpetasid keskmiselt 5 menetlust. 18.08.2016 vastas R. P. kaebajale, et kaebaja tegemisi ja töökust on sageli kiidetud ning etteheited kaebajale puuduvad. Seega väide, et seisuga 22.12.2016 tuvastati kaebaja puhul erialane ebapädevus, MTA väärtuste mittekandmine ja valmisoleku puudumine meeskonnatööks, on paljasõnaline ja tõendamata. 2016 kevadel värvati erimenetluse talitusse uus töötaja M. K., kes on omandamas magistrikraadi õigusteaduses ja kelle eelnev erialane töökogemus oli 1 kuud praktikat prokuratuuris. Osadel erimenetluse talituse ametnikel puudub erialane kõrgharidus (K. J.) või piirdub see ainult bakalaureusekraadiga (H. H. ja S. T.). ATS käsiraamat sätestab, et koondamisel tuleb otsustada ametniku kasuks, kes suudab edaspidi teenistusülesandeid täita parimal võimalikul viisil. Võttes arvesse kaebaja töökogemust ja haridust ning puuduvaid etteheiteid kaebaja tegevusele MTAs, ei ole koondamisanalüüsi tegelikult teostatud. Kaebaja teenistusest vabastamisel on rikutud ATS § 101 lg 1 p 2 sätestatud etteteatamise tähtaega. Olgugi, et kaebaja viibis seisuga 22.12.2016 haiguslehel ning ei osanud öelda, millal
tal haigusleht lõpeb, puudus MTA ametnikel A. J.-U. ja M. P.l õigus ära võtta kaebaja ametitõend, uksekaart ja kapivõtmed. A. J.-U. ja M. P. ei ole kaebaja raviarstid. Seega puudus neil pädevus hinnata, kui kaua võib kaebaja pärast koondamisteate kättesaamist haiguslehel viibida. Samuti ei ole kaebajalt varasemalt, kui on esinenud ATS §-s 83 nimetatud alus, ära võetud teenistusülesannete täitmiseks väljastatud töövahendid, s.o uksekaart, ametitõend ja teenistuskohas olevate kappide võtmed. Kaebajale teadaolevalt viibib K. K. haiguslehel alates 24.11.2016 ning temalt ei ole võetud ära uksekaarti, ametitõendit, teenistuskohas olevate kappide võtmeid ega tühistatud andmebaaside kasutajaõiguseid. Seega on kaebaja suhtes tegelikult realiseeritud nn päevapealt koondamine ning MTA-l on kohustus tasuda hüvitist mitte 16 tööpäeva eest, vaid 21 tööpäeva eest (ATS § 101 lg 6). 3.2 Kuivõrd kaebaja suhtes on kiusamine toimunud vähemalt 6 kuud, mille tulemusel on kaebaja alates 06.12.2016 viibinud haiguslehel ning on alates 01.01.2017 töötu ja võimalik minimaalne töö/sissetuleku allika leidmise aeg on 3 kuud ning kaebajal puuduvad muud sissetulekud, palub kaebaja välja mõista hüvitis kaebaja 9 kuu keskmise palga ulatuses, s.o 14 400 eurot brutos ehk 11 141, 28 eurot netos. Kooskõlas ATS käsiraamatu selgitustega on eelnimetatud hüvitise summa mõistlik, kuivõrd diskrimineerimise karistused peavad olema sõltuvuses tehtud kahju ulatusest ja mõjuma sellise käitumise suhtes hirmutavalt.
4.3 Tõele ei vasta, et kaebaja vahetud juhid T. K. ja A. J.-U. on takistanud kaebaja roteerumist juriidilisse osakonda. Roteerumise korraldamine ei toimu MTA-s ainult roteeruja taotluse alusel ja roteeruja poolt nimetatud tingimustel. Roteerumise korraldamine on vastavate üksuste juhtide pädevuses ja peab toimuma mh olemasoleva töökorralduse ja – tulemuste jätkusuutlikkust tagades. Seega ei ole asjakohane kaebaja väide töökiusamisele seoses roteerumise hilisema algusajaga võrreldes tema poolt soovituga. Seda enam, et roteerumine algas vaid neli päeva hiljem. 4.4 A. J.-U. selgitustest nähtuvalt eemaldas ta kaebaja erimenetluse meililistist 06.12.2016 põhjusel, et kaebaja oli roteerunud juriidilisse osakonda ja oli eelnevalt teatanud, et ei soovi osaleda erimenetluse talituse ühisüritustel. A. J.-U. selgituse kohaselt ei olnud ta teadlik, et meililistist eemaldamine toob automaatselt kaasa ka [email protected] meililistist väljalangemise. Samas ei pidanud talitusejuhataja [email protected] meililistist väljalangemist põhjuseks, et kaebaja erimenetluse listi taastada, kuivõrd selle meililisti vahendusel laekub erimenetluse juristile info kohtulahendite kohta, mis on eraldi kättesaadavad lahendid@emta postkastist, millele on kõikidel juristidel juurdepääs, olenemata sellest, kas meililisti ollakse kaasatud või mitte. Sellekohane info on talitusejuhataja poolt talitusele jagatud. Seega ei jäänud kaebaja infoväljast kõrvale ja erimenetluse listist tema eemaldamine ei piiranud tema õiguseid. Erimenetluse meililistis ei ole kaebaja eemaloleku ajal saadetud sellist infot ega tööjuhiseid, mille saamine listi kaudu oleks pidanud olema kaebajale võimaldatud. Lisaks tasub märkimist, et erimenetluse meililistist eemaldamise ajal 06.12.2016 täitis kaebaja mitte erimenetluse talituse, vaid juriidilise osakonna ülesandeid ja viibis alates 07.12.2016 töövõimetuslehel kuni teenistussuhte lõppemiseni. 4.5 Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et 30.11.2016 toimunud vestlusel on peadirektori asetäitja ja personaliosakonna juhataja teinud kaebajale põhjendamatuid etteheiteid, ähvardanud kaebajat ning sundinud kaebajat lahkuma. Kaebuse lisaks olevast helisalvestisest võib küll järeldada, et vestlus poolte vahel on olnud väga pingeline, kuid järeldust, et kaebajat oleks survestatud töölt lahkuma, vastustaja hinnangul teha ei saa. Kaebajale üksnes anti mõista, et teenistuse jätkamiseks tuleb kaebajal oma käitumist muuta ja asuda kolleegidega koostööle, mis on MTA-le seatud eesmärkide täitmise alus. 4.6 Koondamisanalüüsist nähtub, et analüüs on koostatud seoses sellega, et alates 01.01.2017 kaotatakse MTA tulude osakonna sissenõudmise erimenetluse talituse koosseisust üks juristi ametikoht. Analüüsist tulenevalt on tõendatud, et koondamisele eelnes ametnike töötulemuste täitmise kvaliteedi, töökogemuse ja teadmiste ulatuse ning oskuste ulatuse analüüs ning käskkirja aluseks olevas MTA 22.12.2016 koondamisteates on kaebajale selgitatud, et koondamise otsustamisel sai lisaks võrdsetele teenistusnäitajatele määravaks vähene töökogemus ja isikuomadustest tulenev ebapiisav suhtlemis- ja meeskonnatöö oskus. Vastustaja rõhutab, et sissenõudmise erimenetluse talituse tööülesannete nõuetekohaseks täitmiseks ja MTA strateegiliste eesmärkide kandmiseks on erialase kõrge pädevuse kõrval samaväärselt oluline meeskonnatööks valmisolek.
4.7 Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on rikkunud ATS § 90 lg-s 7 sätestatud nõudeid, kuna kaebaja teenistusest vabastamise vältimiseks pole vastustaja pakkunud vaba vaneminspektori, tulude osakonna sissenõudmise erimenetluse talituse täitmata juristi ja/või peajuristi ametikohta. Kaebaja teenistusest vabastamisel tulude osakonna sissenõudmise erimenetluse talituses vaba juristi kohta polnud. Kuna nii vaneminspektori, kui ka peajuristi ametikohtadele on kõrgendatud ootus seoses väga hea suhtlemis- ja meeskonnatööoskusega, oskusega eristada olulist ebaolulisest ning oskusega lahendada probleeme ning võimekust töötada stabiilselt ja tulemuslikult ka pingeolukorras ning kaebaja nendele tingimustele ei vasta, siis ei pidanud ega saanud vastustaja neid ametikohti kaebajale pakkuda. Lisaks puudub kaebajal vaneminspektori ametikohal töötamiseks nõutav kogemus kriminaalõiguse ja menetluse või jälitustegevusega seotud töövaldkonnas vähemalt 3 aastat. 4.8 Kaebaja teenistusstaaž teenistusest vabastamise seisuga oli 3 aastat ja 6 kuud, seega kohaldus käesoleval juhul ATS § 101 lg 1 p-s 2 nimetatud 30-kalendripäevane etteteatamise tähtaeg. Kuna rahandusministri käskkiri, millega kaotati MTA koosseisust tulude osakonna sissenõudmise erimenetluse talituse juristi ametikoht, anti 20.12.2016, siis ei olnud vastustajal võimalik varasemalt kaebajat koondamisest ka teavitada. Kooskõlas ATS § 101 lg-ga 6 on käskkirjast nähtuvalt maksnud vastustaja kaebajale etteteatamisest puudu jäänud aja eest palka 16 tööpäeva eest. Asjaolu, et kaebajat kohustati 22.12.2016 üle andma sülearvuti, uksekaart, ametitõend ning teenistuskohas olevate kappide võtmed, ei tähenda et teenistussuhe oleks lõppenud n-ö päevapealt nagu leiab ekslikult kaebaja. Kuna teenistussuhte lõppemiseni oli jäänud hinnanguliselt nädal ning kaebaja ei osanud öelda, millal ta haiguse tõttu saab teenistusse naasta, siis ei saa pidada ebamõistlikuks MTA käitumist kaebaja teenistusvahendite tagasinõudmisel. Sama järelduseni on jõudnud ka eetikanõukogu oma 13.01.2017 vastuses. 4.9 Kuna vastustaja hinnangul ei ole kaebaja diskrimineerimine ega töökiusamine tõendamist leidnud, siis ei ole kaebajale hüvitise väljamõistmine põhjendatud. Samuti on paljasõnaline ja tõendamata kaebaja väide tema haigestumisest just tööülepinge tõttu, mis oli tingitud töökiusamisest, kuivõrd haigestumise ajal roteerus kaebaja juriidilises osakonnas. Kaebaja ei ole haigestumise põhjuste tõendamiseks esitanud ühtki tõendit.
112). Kokku vähenes MTA koosseis 4 ametikoha võrra (vt samas). Vastustaja seletuse kohaselt oli muudatuse eesmärgiks struktuuriüksuse töö efektiivsuse tõstmine (st sama töö teostamine väiksema koosseisuga). Seega on kõnealuse ametkoha kaotamine põhjendatud (vt ka põhjendusi käesoleva otsuse p-s 5.4), tegemist on koondamissituatsiooniga (vt ATS § 90 lg 1 p 1). 5.2 ATS § 90 lg 5 kohaselt kui koondamisel tuleb valida vähemalt kahe sarnaseid teenistusülesandeid täitva ametniku vahel, siis on koondamise korral teenistusse jäämise eelisõigus isikul, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim. Seega kuna käesoleval juhul olid sarnases situatsioonis MTA tulude osakonna sissenõudmise erimenetluse talituse 21 ametnikku, tuli valiku tegemisel teostada võrdlus, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim. Kohtule esitatud koondamisanalüüsist nähtuvalt on vastustaja on küll põhjendatult hinnatavate valimist välistanud 6 isikut, kelle suhtes esinevad ATS § 100 lg-s 1 sätestatud piirangud, kuid võrdlus on teostatud siiski üksnes 5 ametniku suhtes. Analüüsis esitatud põhjenduse kohaselt on ülejäänutel „oluliselt kõrgem pädevus“ ja seejuures täidab üks neist lisaks juristi ülesannetele ka peajuristi ülesandeid (kd I, tl 142144). Kohus on seisukohal, et kirjeldatud välistamine hinnatavate valimist ei ole põhjendatud, sest kõik sissenõudmise erimenetluse talituse juristid on teenistusülesannete poolest sarnases olukorras. Puudub vaidlus, et neil kõigil on samasisulised ametijuhendid, mis analüüsis esitatud selgituse kohaselt võimaldab erinevate tööülesannete suunamist kõikidele juristidele (kd I, tl 142p). Samuti asjaolu, et üks juristidest täidab ajutiselt ka muid ülesandeid, pole aluseks tema välistamiseks hinnatavate valimist. Lisaks ei nähtu analüüsist, et ka nende 5 ametniku suhtes läbiviidud võrdlus oleks toimunud kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega. Nimelt ei nähtu analüüsist, et teostatud oleks ametnike hariduse võrdlust. Analüüsis on küll esitatud andmeid muuhulgas ka ametnike hariduse kohta, kuid ei nähtu, millisele järeldusele nende võrdlemisel on jõutud. Kuna analüüsist nähtuvalt 5-st ametnikust kahel puudub kaebajal olemasolev magistrikraad õigusteaduses, on haridusandmete osas järelduse mittetegemine käesoleva vaidluse kontekstis oluline puudus. Samuti on ametnike töökogemuse võrdlemisel tehtud kaebaja kahjuks asjakohatu viide juhtimiskogemuse puudumisele. Ametijuhendist nähtuvalt polnud sissenõudmise erimenetluse talituse juristil juhtimisfunktsiooni (kd II, tl 10). Ka vastustaja esindaja tunnistas kohtuistungil, et juhtimiskogemust sissenõudmise erimenetluse talituse juristi ametikohal ei eeldata (kd II, tl 17). Kuna töökogemuse võrdluses jõuti järeldusele, et kõige vähem omab seda kaebaja (kd I, tl 143p), siis pole tegemist väheolulise puudusega. Seega pole koondamise otsustamisel viidud läbi ATS § 90 lg 5 esimeses lauses ettenähtud võrdlust. 5.3 ATS § 90 lg 7 kohaselt enne ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamist peab talle võimaluse korral pakkuma samas ametiasutuses tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta. Vastustaja esitatud andmete kohaselt oli seisuga 01.01.2017 MTA tulude osakonnas üks vaba juristi ametikoht (kd I, tl 146; kd II, tl 16p). Kaebaja leiab, et talle oleks tulnud nimetatud ametikohta pakkuda. Puudub vaidlus, et seda ei tehtud. Nimetatud asjaolu nähtub ka kaebajale 22.12.2016 kätte antud koondamisteatest (kd II, tl 5). Vastustaja esindaja kohtuistungil esitatud väitel ei pakutud kaebajale nimetatud ametikohta põhjusel, et selle ametikoha täitmiseks puudus
„otsene vajadus“ (kd II, tl 16p). Selline põhjendus pole vastuvõetav. Seadusest ei tulene ametiasutusele kaalutlusõigust otsustamaks, kas ja millist ametniku haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega teist ametikohta talle pakkuda, vaid seadus kohustab hindama, kas selline vaba ametikoht on olemas (vt RKHKo 3-3-1-49-16, p 16). Kui selline vaba ametikoht on olemas, siis tuleb seda ametnikule ka pakkuda (vt samas). Vastustaja esitatud andmete kohaselt oli MTA koosseisus 01.01.2017 seisuga ka teisi vabu ametikohti, nt juriidilise osakonna juristi ametikoht. Kohtu arvates ei saa asutuse põhifunktsiooni täitmisele suunatud sarnast kvalifikatsiooni nõudvaid ametikohti pidada sedavõrd erinevateks, et neid ei tulnuks kaebajale pakkuda vältimaks tema teenistusest vabastamist koondamise tõttu. Vastustaja pole tõendanud, et tegemist oleks olnud kaebaja töökogemusele, teadmistele ja oskustele mittevastava ametikohaga. Seega pole enne kaebaja koondamise tõttu teenistusest vabastamist täidetud ATS § 90 lg 7 sätestatud kohustust. 5.4 Seega on kaebaja teenistusest vabastatud õigusvastaselt. ATS § 105 lg 1 esimese lause kohaselt on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Sama lõike teise lause kohaselt võib kohus hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ATS § 105 lg-s 1 sätestatud kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmiseks ei ole vaja kindlaks teha muid asjaolusid peale teenistussuhte õigusvastase lõpetamise (vt RKHKo 3-3-1-13-16, p 29). Kaebaja taotlusel kohus tunnistab kaevatava käskkirja õigusvastaseks, muudab kaebaja teenistusest vabastamise alust ja loeb ta teenistusest vabastatuks ATS § 87 lg 1 (teenistusest vabastamine ametniku soovil) alusel ning mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja tema kolme kuu keskmise palga suurune hüvitis. Väljamaksmisele kuuluva rahasumma tuleb kindlaks teha vastustajal (vt HKMS § 167 lg 1). Muus osas jätab kohus kaebuse aga rahuldamata. 5.5 Kohus pole tuvastanud selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid ATS § 105 lg 1 esimeses lauses sätestatud hüvitise suuruse muutmist. Kaebaja taotleb üheksa kuu suurust hüvitist tema suhtes väidetavalt toimepandud töökuisamise tõttu. Asjas pole aga tuvastatud, et kaebaja oleks MTA-s töötades langenud töökuisamise ohvriks. Kaebaja sellekohane järjekindel väide on tõendamata. Kohtuistungil kaebaja poolt antud selgituste kohaselt seisnes töökuisamine järgmises: 1) 2016.a mai keskel toimunud vestlus talituse juhataja A. J.-U.ga, mille käigus kaebajat nimetati negatiivse hoiakuga isiksuseks, kuid konkreetseid näiteid ei toodud (II kd, tl 17p); 2) 14.06.2016 toimunud tiimikoosolek, kus osalesid peajuristid M. V.-M. ja T. K. ning juristid M. K., I. G., P. T., K. M., K. K., M. K., M. P., A. A.-A., R. R., K. J., A.-F. B., S. T. ja kaebaja, kus viimast alavääristati ja püüti näidata, et ta ei saa oma tööga hakkama (II kd, tl 17p); 3) 2016.a oktoobrist nevemrini toimunud ekirjavahetus A. A.-A.ga, milles väideti, et kaebaja ainsana ei panustanud maksualasesse filmitsenaariumi (II kd, tl 18); 4) 31.08.2016 telefonivestlus peajurist T. K.ga, kes ütles, et kaebaja on „ülereageerija“ (II kd, tl 18); 5) 30.11.2016 toimunud vestlus peadirektori asetäitja R. R. ja personaliosakonna juhataja G. J.ga, kus kaebajat ähvardati, et tema koht ei jää alles, kui ta ei muuda oma väärtushinnanguid ja survestati lahkuma (II kd, tl 18p); 6) A. J.-U. koostatud koondamisanalüüs, kus väideti, et kaebaja ei saa oma tööga hakkama (II kd, tl 18).
Erialakirjanduses on töökuisamist defineeritud kui „vaenulikku ja ebaeetilist käitumist, mis on süstemaatiline ja pikaajaline ning mille tõttu töötaja on abitus ja kaitsetus positsioonis“ (vt Merle Tambur. Workplace bullying in Estonian organizations: The prevalence and causes – Dissertationes rerum oeconomicarum Universitatis Tartuensis 54, Tartu Ülikooli kirjastus, 2015, lk 185; arvutivõrgus kättesaadav: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/46585/ tambur_merle.pdf?sequence=1). Eeltoodud definitsioonist nähtuvalt on töökiusamise põhiolemus seega vaenulik ja ebaeetiline käitumine. Asjas pole aga tuvastatud, et ühelgi kaebaja kirjeldatud juhul oleks tema suhtes käitutud sellisel viisil, mida saaks lugeda vaenulikuks või ebaeetiliseks. Nimelt on asja juures: 1) MTA eetikanõukogu hinnang, millest nähtuvalt ei ole A. J.-U. käitumist kaebaja suhtes peetud ebaeetiliseks (I kd, tl 150152). Nimetatud organi usaldusväärust pole kaebaja kahtluse alla seadnud. Ka kohtul puudub selleks alus; 2) 14.06.2016 toimunud koosolekust osavõtnud isikute seletuskirjad (II kd, tl 2535), millest nähtuvalt pole keegi osalejatest kinnitanud kaebaja väiteid tema halva kohtlemise kohta; 3) 30.11.2016 toimunud vestluse helisalvestis, millest samuti ei ilmne vaenulikkust kaebaja suhtes. Kohtu hinnangul on MTA esindajad vestlusel konstruktiivsed (lahendust võimaldava hoiakuga). Vaenulikku või ebaeetilist käitumist kaebaja suhtes ei nähtu ka toimiku muudest materjalidest. Lisaks märgib kohus, et ka kaebaja enda käitumine ei võimalda temas näha definitsioonikohast abitus ja kaitsetus positsioonis olevat töötajat (ohvrit). Selle kasuks ei räägi ei 14.06.2016 toimunud koosolekule järgnenud kaebaja e-kirjas väljendatud sõjakas hoiak ja rõõmus meeleolu (kd II, tl 36), ega 30.11.2016 toimunud vestluse salvestisest ilmnev kaebaja destruktiivsus (lahendust mittevõimaldav hoiak). Samuti on kaebaja konfliktsele iseloomule ja liigsele tundlikkusele kriitika suhtes viidanud tema kolleegid, keda kaebaja pole töökiusamisega seostanud (vt I. G., K. M. ja S. T. seletuskirjad; kd II, tl 26, 28, 31). Kuna puudub vaenulik ja ebaeetiline käitumine, siis langeb ära ka küsimus selle süstemaatilisusest ja pikaajalisust, mis eeltoodud definitsiooni järgi eristab töökiusamist muudest töökeskkonnas asetleidvatest konfliktidest. 5.6 Samuti ei nõustu kohus kaebuse väitega, et käesoleval juhul on asetleidnud kaebaja „päevapealt koondamine“, mistõttu olevat vastustaja kohustatud tasuma kaebajale hüvitist 21ne tööpäeva eest. Kaebuses viidatud asjaolu, et kaebajat kohustati juba koondamisteate kätteandmise päeval üle andma teenistusülesannete täitmiseks väljastatud töövahendid, ei oma etteteatamisest puudu jäävate päevade arvestuse seisukohalt tähtsust. Tähtsust, millal tehti kaebajale teenistusest vabastamine kirjalikult teatavaks (22.12.2016) ja millal teenistussuhe lõppes (31.12.2016). Seega, kuna kaebajale tuli koondamise tõttu teenistusest vabastamisest kirjalikult ette teatada vähemalt 30 kalendripäeva (ATS § 101 lg 1 p 2), mida aga ei järgitud, tuli kaebajale maksta palka etteteatamistähtajast puudu jäänud 16ne tööpäeva eest (ATS § 101 lg 6). Nii on kaevatavast käskkirjast nähtuvalt ka tehtud.
/allkirjastanud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.