Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. veebruar 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-16-11
Haldusasi
XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks täitma teabenõuet
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindaja Aleksei Smelov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Agne Niido
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22. veebruari 2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada XX-le 5. juuni 2017. a seisukoha lisa (karistusregistri 2. mai 2017. a vastus XX 29. aprilli 2017. a teabenõudele).
2.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22. veebruari 2017. a otsus haldusasjas nr 3-16-11 muutmata.
Jätta apellatsiooniastme menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.03.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-16-11 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 28.11.2015 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) teabenõude, milles soovis teada, kas 2014. ja 2015. aastal on tehtud väärteootsuseid YY ja DD suhtes; kui on tehtud, siis palus XX need esitada. XX selgitas, et on Tallinnas XXX korteri kaasomanik ja teabenõudes nimetatud isikud elavad tema korteris (tl 7).
2.PPA keeldus 03.12.2015 vastuses teabenõude täitmisest avaliku teabe seaduse (AvTS) § 14 lg 2 ja § 23 lg 1 p 1 alusel (tl 8).
3.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada PPA-d täitma 28.11.2015 teabenõue 5 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Politsei- ja Piirivalveamet palus jätta kaebus rahuldamata.
Tallinna Halduskohus jättis 22.02.2017 otsusega kaebuse rahuldamata.
Väärteomenetluse andmed on kuni asjas otsuse langetamiseni või menetluse lõpetamiseni delikaatsed isikuandmed, mis tuleb tunnistada asutusesiseseks teabeks (AvTS § 35 lg 1 p-d 1 ja 11 ning isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 lg 8 p 2). Pärast väärteootsuse tegemist kohaldub andmete avaldamisele väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 62 lg 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 4081 lg 1. Nimetatud sätete järgi avaldatakse jõustunud kohtuotsused ja väärteootsused karistusregistris. Kõigil on õigus tutvuda teise isiku karistusandmetega karistusregistri seaduses (KarRS) ettenähtud korras. Kuna kaebaja taotletud teabele kohaldus eriseadus, ei olnud PPA-l kohustust kaebajale küsitud teavet edastada. Kaebajal tuleb soovitud teabe saamiseks pöörduda karistusregistri poole. PPA oleks pidanud kaebajale selgitama, kellelt ja millises korras on võimalik saada soovitud teavet. Kuna vastuses kaebusele on PPA andnud vajaliku selgituse ja kaebaja ei ole esitanud eraldi tuvastamisnõuet, on kaebaja praeguseks oma eesmärgi saavutanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.XX palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 22.02.2017 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus või lõpetada menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus on valesti kohaldanud materiaalõigust. Karistusregistrisse kantakse ainult karistusandmed, mitte väärteootsused. Teabenõudes küsitud otsustega saab kaebaja tutvuda üksnes PPA vahendusel. VMTS § 62 lg-st 2 ja KrMS § 4081 lg-test 2 ja 3 tulenevalt võib PPA tehtud väärteootsuseid kaebajale avaldada. Teabenõude saab täidetuks lugeda üksnes AvTS §-s 20 sätestatud tingimustel, st kui teave on teabenõudjale edastatud või teabenõude on edastatud vastavalt kuuluvusele ja teabenõudjat on sellest teavitatud või teabenõudjale on selgitatud võimalust tutvuda avalikustatud teabega. Ükski neist tingimustest ei ole täidetud. Halduskohus on valesti kohaldanud menetlusõigust. Halduskohus tuvastas kohtuotsuse põhjendavas osas, et PPA toimis õigusvastaselt, sest selgitas alles kohtumenetluses, kuidas kaebajal on võimalik nõutud teabega tutvuda. Kui halduskohtu arvates oli teabenõue täidetud,
2(5)
3-16-11 oleks pidanud menetluse lõpetama HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus jättis aga kaebuse rahuldamata.
7.Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu 22.02.2017 otsus muutmata. Kaebaja küsitud teave on juurdepääsupiiranguga (AvTS § 34 lg 1 ja § 35 lg 1) ning juurdepääsu saamiseks pidi kaebaja teatama teabele juurdepääsu aluse ja eesmärgi (AvTS § 14 lg 2). XX väljendas teabenõudes vaid isiklikku huvi tutvuda temale kuuluva korteri elanike väärteootsustega. PPA keeldus õiguspäraselt sellise teabenõude täitmisest (AvTS § 23 lg 1 p 1). Teabe väljastamise kohustust ei tulene ka VTMS § 62 lg-st 2 ja KrMS § 4081 lg-test 1–3. Kaebajal on õigus saada jõustunud väärteootsuste kohta teavet KarRS-s ettenähtud tingimustel ja korras. Teabe avalikustamine on nähtud ette ulatuses, mis ei kahjusta andmesubjekti õigusi. Muud andmed, sh väärteootsuse sisu, jäävad põhjendatud huvi ulatusest välja. Apellatsioonkaebuse ja selle nõuete pinnalt ei selgu, milline on apellandi tegelik eesmärk.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus mõistab kaebuse eesmärki selliselt, et XX soovib saada PPA-lt kaebaja korteriomandis elavate isikute suhtes kohtuvälises väärteomenetluses tehtud otsuste terviktekste.
9.AvTS § 35 lg 1 p 1 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks väärteomenetluses kogutud teabe, välja arvatud väärteomenetluse seadustikus sätestatud tingimustel avaldatava teabe. Seega üldjuhul on väärteomenetluses kogutud teave kuni otsuse jõustumiseni mitteavalik. Erandina võib kohtuvälise menetluse kohta väärteomenetluse, avalikkuse või andmesubjekti huvides andmeid avaldada enne otsuse tegemist juhul, kui sellega ei kahjustata ülemäära väärteomenetlust, riigi huve või ärisaladust, samuti andmesubjekti ega kolmandate isikute õigusi, eriti delikaatsete isikuandmete avaldamise puhul (VTMS § 62 lg 1). Sellise teabe avaldamiseks peab olema väärteoasja menetleva ametniku luba (VTMS §-d 2 ja 62 ning KrMS § 214). Kohtuvälises menetluses loetakse väärteomenetlus lõppenuks ja otsus jõustunuks, kui otsuse peale ei ole kaebust esitatud ja kaebetähtaeg on möödunud (VTMS § 199 lg 1).
10.Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse avaldamine pärast otsuse jõustumist on lubatud KrMS § 4081 lg-tes 2 ja 3 ette nähtud tingimustel, arvestades kohtuvälise menetluse erisusi (VTMS § 62 lg 2). Erinevalt jõustunud kohtuotsusest väärteomenetluses, mis avaldatakse Riigi Teataja võrguväljaande veebilehel (vt KrMS § 4081 lg 1, Riigi Teataja seadus § 5, justiitsministri 15.02.2006 määrus nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“ § 11 p 1), ei avaldata nimetatud veebilehel kohtuvälises menetluses tehtud otsuseid, vaid neile võimaldatakse juurdepääs pärast menetluse lõppu ja otsuse jõustumist ulatuses, milles see ei sisalda piiranguga teavet.
11.Seejuures ei tohi kohtuvälises menetluses tehtud väärteootsuseid avalikustada suuremas ulatuses kui väärteomenetluses tehtud kohtuotsuseid. KrMS § 4081 lg 2 sätestab, et kui kohtulahendi põhiosa või põhjendav osa sisaldab delikaatseid isikuandmeid või isikuandmeid, mille suhtes kehtib seadusega ettenähtud muu juurdepääsupiirang ning kohtulahend võimaldab isiku tuvastamist ka vaatamata sellele, et nimed ja muud isikuandmed on asendatud initsiaalide või tähemärgiga, avalikustab kohus omal algatusel või andmesubjekti taotlusel ainult kohtulahendi sissejuhatuse ja resolutiiv- või lõpposa. On ilmne, et kaebaja taotletud kohtuvälises menetluses tehtud väärteootsused sisaldavad kolmandate isikute isikuandmed, mille avaldamine võib kahjustada nende eraelu puutumatust. Sellise teabe võib tunnistada asutusesiseseks teabeks (AvTS § 35 lg 1 p-d 11 ja 12).
12.PPA keeldus 03.12.2015 vastuses kaebaja 28.11.2015 teabenõude täitmisest AvTS § 14 lg 2 ja § 23 lg 1 p 1 alusel. AvTS § 14 lg-st 2 tuleneb, et kui isik taotleb juurdepääsupiiranguga 3(5)
3-16-11 isikuandmeid kolmandate isikute kohta, peab ta teatama teabevaldajale teabele juurdepääsu aluse ja eesmärgi. AvTS § 23 lg 1 p 1 sätestab, et teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust.
13.Kuigi PPA 03.12.2015 vastuse põhjendused on napid, on sellest siiski mõistetav, et kaebaja taotletud teabele kehtisid juurdepääsupiirangud. PPA keeldus teabe avaldamisest, kuna kaebaja ei märkinud teabenõudes ühtki seadusest tulenevat alust, mis annaks talle õiguse saada teabenõudes nimetatud isikute kohta käivat juurdepääsupiirangutega teavet. Ringkonnakohus nõustub PPA-ga, et selliseks aluseks ei saa olla pelgalt isiklik huvi tutvuda teabenõudja korteris elavate isikute suhtes kohtuvälises menetluses tehtud väärteootsuste tekstidega.
14.Nagu ringkonnakohus eespool selgitas, on kaebajal õigus tutvuda Riigi Teataja veebiväljaande vahendusel nimetatud isikute suhtes jõustunud kohtuotsustega väärteoasjades. Lisaks on kaebajal võimalik tutvuda teabenõudes märgitud isikute karistusandmetega karistusregistri vahendusel KarRS-s ettenähtud tingimustel ja korras. KarRS § 6 p 2 kohaselt kantakse karistusregistrisse karistusandmed kohtuvälise menetleja ja kohtu jõustunud otsuse alusel, mis puudutavad karistuse määramist või mõistmist väärteoasjas (v.a hoiatamismenetluse andmed). Karistusregistrisse kantavate andmete täpsem loetelu on sätestatud KarRS §-s 12 ning registri andmete väljastamine toimub KarRS 3. peatükis ettenähtud korras. Kuigi PPA oleks pidanud 03.12.2015 vastuses juhatama kaebaja teabe juurde, mis on talle avalikult kättesaadav muudest allikatest (vt AvTS §-d 15 ja 22), ei muuda see õigusvastaseks PPA keeldumist väljastada kaebajale tema teabenõudes taotletud kohtuväliste väärteootsuste tekste.
15.XX palus täiendava tõendina asja juurde võtta 05.07.2017 seisukoha lisana esitatud 29.04.2017 teabenõude karistusregistrile ja karistusregistri 02.05.2017 vastuse (tl 58). Apellant soovib sellega tõendada oma väidet, et karistusregister ei väljasta väärteootsuste terviktekste, vaid üksnes karistusandmeid. Kuna see asjaolu tuleneb juba seadusest (KarRS § 15 lg 1 ja § 18) ning apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei väida ka PPA vastupidist, ei ole sellel tõendil asja lahendamisel tähtsust ning see tõend tuleb kaebajale tagastada (HKMS § 62 lg-d 2 ja 3).
16.Eelnevat arvestades ei ole alust kohustada PPA-d kaebaja teabenõude täitmiseks. Osas, milles PPA on teabevaldaja (kohtuvälises väärteomenetluses tehtud otsuste väljastamine), on teabenõude täitmisest keeldumine õiguspärane. Kuna PPA ei ole seni täitnud kaebaja nõuet edastada talle teabenõudes nimetatud isikute suhtes tehtud väärteootsused, ei ole alust lõpetada menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Apellatsioonkaebus jääb seega rahuldamata ja halduskohtu 22.02.2017 otsus muutmata (HKMS § 200 p 1).
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. XX menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust (HKMS § 109 lg 1), seega jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Jõustunud Riigikohtu 21.11.2018 otsuses toodud muudatustega. 4(5)
3-16-11
RESOLUTSIOON
1.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Tallinna Halduskohtu 22. veebruari 2017. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
22.veebruari 2018. a otsuste resolutsioonid muutmata, muutes haldus- ja ringkonnakohtu otsuste põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4.Arvata kautsjon riigituludesse.
5.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.