Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. veebruar 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-16-11
Haldusasi
XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks täitma teabenõuet
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindaja Aleksei Smelov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Agne Niido
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22. veebruari 2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta apellatsiooniastme menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.03.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul ( lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1).
3-16-11 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Politsei- ja Piirivalveamet palus jätta kaebus rahuldamata.
Tallinna Halduskohus jättis 22.02.2017 otsusega kaebuse rahuldamata.
Väärteomenetluse andmed on kuni asjas otsuse langetamiseni või menetluse lõpetamiseni delikaatsed isikuandmed, mis tuleb tunnistada asutusesiseseks teabeks (AvTS § 35 lg 1 p-d 1 ja 11 ning isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 lg 8 p 2). Pärast väärteootsuse tegemist kohaldub andmete avaldamisele väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 62 lg 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 4081 lg 1. Nimetatud sätete järgi avaldatakse jõustunud kohtuotsused ja väärteootsused karistusregistris. Kõigil on õigus tutvuda teise isiku karistusandmetega karistusregistri seaduses (KarRS) ettenähtud korras. Kuna kaebaja taotletud teabele kohaldus eriseadus, ei olnud PPA-l kohustust kaebajale küsitud teavet edastada. Kaebajal tuleb soovitud teabe saamiseks pöörduda karistusregistri poole. PPA oleks pidanud kaebajale selgitama, kellelt ja millises korras on võimalik saada soovitud teavet. Kuna vastuses kaebusele on PPA andnud vajaliku selgituse ja kaebaja ei ole esitanud eraldi tuvastamisnõuet, on kaebaja praeguseks oma eesmärgi saavutanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
2(5)
3-16-11 oleks pidanud menetluse lõpetama HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus jättis aga kaebuse rahuldamata.
3-16-11 isikuandmeid kolmandate isikute kohta, peab ta teatama teabevaldajale teabele juurdepääsu aluse ja eesmärgi. AvTS § 23 lg 1 p 1 sätestab, et teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust.
/allkirjastatud digitaalselt/
Jõustunud Riigikohtu 21.11.2018 otsuses toodud muudatustega. 4(5)
3-16-11
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.