Otsuse avalikult teatavaks22. veebruar 2017, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-16-11
Haldusasi
X kaebus kohustada Politsei- ja Piirivalveametit täitma X 28.11.2015 teabenõuet
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – X, esindaja Aleksei Smelov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus kohustada Politsei- ja Piirivalveametit täitma X 28.11.2015 teabenõuet rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24. märts 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.28.11.2015 esitas X Politsei- ja Piirivalveametile Põhja prefektuuri kaudu teabenõude (tl 7) (edaspidi Teabenõue).
2.Politsei-ja Piirivalveamet saatis 03.12.2015 vastuse kaebaja teabenõudele, milles teatas, et AvTS § 23 lg 1 p 1 kohaselt keeldub teabenõude täitmisest (tl 8).
3.04.01.2016 saabus Tallinna Halduskohtule X kaebus, milles ta palub kohustada Politseija Piirivalveametit 5 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist täitma X 28.11.2015 teabenõuet. Kohus võttis 05.01.2016 määrusega kaebuse menetlusse ja määras 31.01.2017 määrusega asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ning menetlustähtajad.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kaebaja leiab, et Politsei-ja Piirivalveameti keeldumine teabenõude täitmisest rikub kaebaja õigust saada teavet avaliku teabe seaduses sätestatud korras.
4.1.Kaebaja märgib, et avaliku teabe seaduse (AvTS) § 4 kohaselt on tal õigus saada teavet. AvTS kohaselt on igaühel õigus saada Politsei-ja Piirivalveametilt teavet, välja arvatud andmeid, mille valjastamine on seadusega keelatud. Kaebaja leiab, et teate väljastamine väärteootsuste olemuse kohta ja väärteootsuse väljastamine ei ole seadusega keelatud. Kaebaja leiab, et AvTS § 20, § 23, § 17 kohaselt on teabevaldaja teabenõudele vastates kohustatud kas väljastama nõutud teabe või siis keelduma teabenõude täitmisest. 03.12.2015 Politsei-ja Piirivalveamet edastas kaebajale vastuse teabenõudele (tl 8), milles keeldus teabenõude täitmisest. AvTS § 23 lg 2 kohaselt teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest, kui ta ei valda taotletavat teavet ega tea, kes seda valdab, ning tal ei ole võimalik taotletava teabe valdajat kindlaks teha. Kaebaja leiab, et kuna vastustaja ei ole teatanud, et ta ei valda taotletavat teavet, asub nõutud teave vastustaja valduses. Kaebaja leiab, et vastustaja keeldumine täita teabenõuet on seadusvastane ja sellega vastustaja rikub avaliku teabe seadust ja kaebaja õigust saada teavet. Kaebaja leiab, et väärteomenetluse seadustiku § 62 lõikes 2 nähakse ette, et kohtuvälises menetluses tehtud otsuste avalikustamine toimub samasugustel tingimustel nagu kriminaalmenetluses tehtud otsuste avalikustamine (KrMS § 4081 lg-d 2 ja 3), arvestades kohtuvälise menetluse erisusi. Avaldamine VTMS § 62 lg 2 puhul tähendab eelkõige võimalust ja luba tehtud otsuse avaldamiseks, s.h. kolmandale isikule. Seega on seadusega lubatud Politsei-ja Piirivalveameti poolt J.Ž. ja D. M. suhtes tehtud väärteootsuse avaldamine kaebajale ja vastustajal puudus seaduslik alus keelduda teabenõude täitmisest. Kaebuse esitaja leiab, et Politsei-ja Piirivalveamet oli VTMS § 62 lõikest 2 kohaselt kohustatud väljastama kaebajale nõutud teavet.
4.2.Kaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 545 eurot sh riigilõiv summas 15 eurot vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (tl 35-38).
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses. Vastustaja hinnangul on 03.12.2015 vastuses teabenõude täitmisest keeldumine õiguspärane ja kooskõlas avaliku teabe seadusega, mistõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks.
5.1.Vastustaja leiab, et vaidlustatud teabenõude täitmisest keeldumine on kooskõlas kehtiva seadusega. Vastustaja selgitab, et 03.12.2015 teabenõude täitmisest keeldumine on koostatud AvTS § 14 lg 2 ja § 23 lg 1 p 1 alusel. AvTS § 14 lg 2 kohaselt juhul, kui isik taotleb juurdepääsupiiranguga isikuandmeid kolmandate isikute kohta, teatab ta teabevaldajale teabele juurdepääsu aluse ja eesmärgi. Kaebaja teabenõudest ei selgunud seadusest tulenev teabele juurdepääsu alus teabenõudes nimetatud kolmandate isikute kohta andmete väljastamiseks. Kuivõrd vastustajale ei olnud teada, milline on kaebaja seaduslik alus ja eesmärk andmete saamiseks, siis kooskõlas AvTS § 23 lg 1 p 1 vastustaja teabevaldajana teabenõude täitmisest, kuna sellist liiki taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja kaebaja teabenõudjana ei olnud esitanud taotletavale teabele juurdepääsuõigust. Vastustaja märgib, et teabele juurdepääsu alusest ja eesmärgist ei ole kaebaja vastustajat täiendavalt teavitanud.
5.2.Vastustaja märgib, et talle teabenõude esitamine teiste isikute karistuse olemasolu kohta ei ole põhjendatud, kuivõrd karistusregistriga on kõigile loodud võimalus teha ühtsetel alustel päring teiste isikute kohta. 01.01.2012 jõustunud karistusregistri seaduse (KarRS) § 3 kohaselt on karistusregistri eesmärk usaldusväärse teabe andmine isiku karistusandmete kohta. Registrisse kantakse muuhulgas ka kohtuvälise menetleja (sh vastustaja) jõustunud otsused karistuse määramise kohta väärteoasjas. Registrisse kantud andmed on avalikud, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Igaühel on õigus saada registrist andmeid, kui seadus ei sätesta teisiti (KarRS § 6 p 2, § 7 lg 1 ja § 15 lg 1). Nii Justiitsministeerium, vastustaja kui ka meedia on 2011 detsembris avalikkust teavitanud, et alates 01.01.2012 on avalikuks muutunud karistusregistrist võimalik teha päringuid teiste isikute võimalike karistuste kohta nime ja isikukoodi olemasolul, seejuures ei ole vaja esitada täiendavat selgitust või põhjendust. See tähendab, et igal isikul on võimalik ühtsetel alustel ja tingimustel karistusregistrist http://www.rik.ee/et/karistusregister andmeid küsida ka teise isiku kohta. Arvestades karistusregistrist andmete väljastamise regulatsiooni puudub mõistlik selgitus, miks tuleks vastustajal täita kaebaja 28.11.2015 teabenõue, kui teabenõude täitmise eeldus – AvTS § 14 lg 2 nõutav teabele juurdepääsu alus ei ole teabenõudja poolt täidetav. Vastustaja märgib, et samal ajal on kaebajal võimalik küsida neid andmeid karistusregistrist, seejuures päringut põhjendamata.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Käesolevas asjas seisneb vaidlus selles, kas vastustaja on õiguspäraselt keeldunud oma 03.12.2015 vastusega kaebaja teabenõude täitmisest või mitte. Kaebaja leiab, et vastustajal tuli kaebaja poolt palutud teave talle väljastada, vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kuivõrd tegemist oli juurdepääsupiiranguga teabega, siis oli teabe väljastamisest keeldumine õiguspärane. Lisaks on ette nähtud kindel kord, kuidas vastavaid andmeid saab.
7.Kohus märgib esmalt, et vaidlust ei ole selles, et kaebaja esitas vastustajale 28.11.2015 teabenõude, milles palus väljastada järgmine teave: 1. Kas olid või ei olnud tehtud
väärteootsused 2015 ja 2014 aastatel J. Ž. suhtes isikukood xxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxx. Juhul kui 2015 ja 2014 aastatel J. Ž. suhtes olid tehtud väärteootsused, siis palun need mulle väljastada. 2. Kas olid või ei olnud tehtud väärteootsused 2015 ja 2014 aastatel D. M. suhtes isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxx. Juhul kui 2015 ja 2014 aastatel D. M. suhtes olid tehtud väärteootsused, siis palun need mulle väljastada. X seletas teabenõudes, et tema on xxxxxxxxxx korteriomandi kaasomanik ja seoses sellega temal on põhjendatud huvi tutvuda väärteoasjade otsustega isikute suhtes, kes elavad korteriomandis (tl 7).
8.Avaliku teabe seaduse AvTS § 35 lg 1 p 1 sätestab, et teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teabe, välja arvatud vastavalt väärteomenetluse seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud tingimustel avaldatava teabe. Sama paragrahvi sama lõike p 11 sätestab, et teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mis sisaldab delikaatseid isikuandmeid. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 lg 8 p 2, mis sätestab, et delikaatsed isikuandmed on andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist. Kohus leiab eelpool märgitud regulatsiooni arvestades, et väärteo otsuse andmed on delikaatsed isikuandmed, kuni asjas otsuse langetamiseni või menetluse lõpetamiseni. Seda kinnitab kohtu arvates ka asjaolu, et peale väärteo asjas otsuse tegemist ja selle jõustumist on kolmandatel isikutel võimalik sellega karistusregistri vahendusel tutvuda. Samuti kohaldatakse väärteootsustele nagu ka kaebaja õigesti viitab nende avalikustamisel vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 62 lg 2, mille kohaselt kohtuvälises menetluses tehtud otsuse avaldamine on pärast otsuse tegemist lubatud kriminaalmenetluse seadustiku § 4081 lõigetes 2 ja 3 ette nähtud tingimustel, arvestades kohtuvälise menetluse erisusi. Kohus leiab, et samas teeb kaebaja VTMS § 62 lg 2 eksliku järelduse, et vastustaja oleks kaebajale pidanud väljastama tema palutud teabe. VTMS-i viidatud paragrahvist ei tulene vastustajale kohustust kolmandatele isikutele teavet edastada. Kohus märgib, et kaebaja on käesoleval juhtumil jätnud tähelepanuta karistusandmete avalikustamise suhtes olulise tähtsusega Kriminaalmenetluse seadustiku § 4081 lg 1, kus selgitatakse, et „jõustunud kohtuotsus...avalikustatakse selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus...“. Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et vastustajale teabenõude esitamine teiste isikute karistuse olemasolu kohta ei ole põhjendatud, kuivõrd tulenevalt vastavast eriseadusest on kohaks, kus jõustunud kohtuotsused ja väärteootsused avalikustatakse, karistusregister. Just karistusregistri seadusega, mis on eriseaduseks avaliku teabe seaduse suhtes karistusandmete osas, on kõigile isikutele KarRS-is sätestatud tingimuste täitmise korral loodud võimalus teha ühtsetel alustel päring teiste isikute karistusandmete kohta. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 3 kohaselt on karistusregistri eesmärk usaldusväärse teabe andmine isiku karistusandmete kohta. Registrisse kantakse muuhulgas ka kohtuvälise menetleja (sh vastustaja) jõustunud otsused karistuse määramise kohta väärteoasjas (KarRS § 6 p 2). Registrisse kantud andmed on avalikud, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Igaühel on õigus saada registrist andmeid, kui seadus ei sätesta teisiti (KarRS § 6 p 2, § 7 lg 1 ja § 15 lg 1). Seega on seadusandja poolt loodud karistusandmete saamiseks erikord, mida tuleb järgida ja teistelt riigiasutustelt, kes samuti võivad vastavat teavet vallata samade andmete küsimine ei ole põhjendatud. Kohus märgib ka , et vastavalt AvTS § 2 lg 1 p 2 sätestab AvTS piiratud
juurdepääsuga avaliku teabe ja sellele juurdepääsu võimaldamise korra teiste seadustega reguleerimata osas. Juurdepääs karistusregistrisse kantud väärteootsustele on reguleeritud KarRS-is ja osaliselt ka VTMS ja kriminaalmenetluse seadustikus, mis on selles osas eriseadused AvTS suhtes ja kaebajal tuleb soovitud andmete saamiseks pöörduda karistusregistri poole. Analoogia korras märgib kohus, et samamoodi ei ole põhjendatud näiteks küsida maakohtult teabenõude korras kinnistusraamatu või äriregistri andmeid, kuigi kohtul on neile juurdepääs, sest isikutele on ette nähtud kindel kord, kuidas kinnistusraamatust andmeid saadakse.
9.Kohus leiab, et kaebaja on kaebuses õigesti viidanud AvTS § 15 lg 2, mille kohaselt teabevaldaja ametnik või töötaja on kohustatud igakülgselt abistama teabenõudjat teabenõude esitamisel ning teabenõudjale vajaliku teabe, selle asukoha ja teabenõudjale sobivamate võimalike juurdepääsuviiside väljaselgitamisel. Vastustaja ei ole antud põhimõtet oma 03.12.2015 vastuses järginud. Alles vastuses kohtukaebusele on vastustaja selgitanud, et igal isikul on võimalik ühtsetel alustel ja tingimustel karistusregistrist http://www.rik.ee/et/karistusregister andmeid küsida ka teise isiku kohta. Seega on vastustaja jätnud oma seadusest tuleneva kohustuse 03.12.2015 vastuses täitmata, millest tulenevalt on vastustaja käitunud õigusvastaselt. Kohtule jääb täiesti arusaamatuks miks vastustaja ei pidanud vajalikuks kaebajale oma 03.12.2015 selgitada, kust kaebaja küsitud teabenõudele vastavalt seadusele vastuse saab. Käesolevas asjas ei ole kaebaja kohtule esitanud eraldi vastustaja toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõuet ja selleks puudub ka kohtu arvates põhjus (põhjendatud huvi), sest käesolevaks ajaks on kaebaja tegelikult oma kaebuse eesmärgi saavutanud, kuivõrd talle on vastustaja poolt selgitatud, kust kaebaja tema poolt soovitud teabe saab.
10.Kuivõrd kohustamiskaebuse rahuldamiseks puudub alus, siis tuleb kaebus jätta rahuldamata. Isikute karistusandmete saamise kohta on seadusandja poolt kehtestatud erikord karistusregistri seadusega. Seega ei saa kohus vastustajat kohustada kaebaja poolt palutud andmete väljastamiseks, vaid kaebajal tuleb järgida üldist korda ning teha vastavad päringud karistusregistrist.
11.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.