R.K.u kaebus Sotsiaalkindlustusameti 14.09.2016 ettekirjutuse ja hoiatuse nr 25.EM-2/23889-4, 04.07.2017 otsuse nr 25.EM-2/7875-5 ja 28.08.2017 vaideotsuse nr 1.1-10/34472-3 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – R.K., volitatud esindaja Merike Roosileht Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus
Menetlustoiming
Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine, menetluse osaline lõpetamine ning kaebuse läbi vaatamata jätmine
RESOLUTSIOON
1.Lugeda R.K.u kaebus osas, millega kaebaja nõuab Sotsiaalkindlustus-ameti 14.09.2016 ettekirjutuse ja hoiatuse nr 25.EM-2/23889-4 tühistamist, mittetäht- aegseks, jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja lõpetada selles osas haldusasja menetlus.
2.Jätta R.K.u kaebus osas, millega kaebaja nõuab Sotsiaalkindlustusameti 04.07.2017 otsuse nr 25.EM-2/7875-5 ja 28.08.2017 vaideotsuse nr 1.1-10/34472-3 tühistamist, läbi vaatamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 204 lg 1).
1.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tegi R.K.ule 14.09.2016 ettekirjutuse ja hoiatuse nr 25.EM-2/23889-4, millega kohustati teda tagasi maksma talle õigusliku aluseta makstud peretoetus summas 9310,58 eurot.
3-17-2015
2.SKA jättis 22.11.2016 vaideotsusega nr 1.1-10/97 rahuldamata R.K.u 22.10.2016 vaide SKA 14.09.2016 ettekirjutuse ja hoiatuse peale.
3.SKA tegi 04.07.2017 otsuse nr 25.EM-2/7875-5, millega otsustati tasaarvestada perehüvitise võlgnevus 9310,58 eurot R.K.ule makstava perehüvitisega 20% tagasiulatuvalt alates 01.10.2016.
4.SKA jättis 28.08.2017 vaideotsusega nr 1.1-10/34472-3 rahuldamata R.K.u 29.07.2017 vaide (täiendatud 02.08.2017) SKA 04.07.2017 otsuse peale.
5.R.K. esitas 04.10.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (ja kaebuse täpsustuse), milles taotles SKA 04.07.2017 otsuse kehtetuks tunnistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta perehüvitise tagasinõude tasaarvestamata; SKA 14.09.2016 otsuse tühistamist (kaebuse pealkirjas) / tühisuse tuvastamist (kaebuse nõuete punktis); SKA 28.08.2017 vaideotsuse tühistamist ja SKA kohustamist vaadata uuesti läbi R.K.u vaie SKA 04.07.2017 otsuse peale.
6.Kohus jättis 18.10.2017 määrusega R.K.u kaebuse käiguta. R.K.ul tuli kaebuse puuduste kõrvaldamiseks esitada korrektne volikiri, täpsustada kaebuses esitatud nõudeid, esitada SKA 14.09.2016 ettekirjutus ja hoiatus ning 22.11.2016 vaideotsus, samuti esitada selgitused SKA 22.11.2016 vaideotsuse ja 28.08.2017 vaideotsuse kättesaamise aja kohta ning seda kinnitavad tõendid, vajadusel kaebetähtaja ennistamise põhjendatud taotlus.
7.Kaebaja esitas kohtule 08.11.2017 SKA 29.08.2016 enammakse teate nr 25.EM-2/23889-2 ja SKA-le 02.08.2017 esitatud vaide. Lisaks palus kaebaja pikendada kohtu 18.10.2017 määruses antud tähtaega seoses kaebaja esindaja haigestumisega. Kohus rahuldas kaebaja esindaja taotluse 08.11.2017.
8.Kaebaja esitas 15.11.2017 kohtule SKA 14.09.2016 ettekirjutuse ja hoiatuse, SKA 22.11.2016 vaideotsuse ning väljavõtted SKA poolt saadetud e-kirjadest. 1) Kaebaja taotleb 15.11.2017 menetlusdokumendis SKA 14.09.2016 ettekirjutuse tühistamist, SKA 28.08.2017 vaideotsuse tühistamist, SKA 04.07.2017 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta perehüvitise tagasinõue tasaarvestamata, samuti SKA 14.09.2016 ettekirjutuse ja hoiatuse ning 04.07.2017 otsuse tühisuse tuvastamist. 2) Lisaks selgitas kaebaja, et ei oska öelda, millal ta sai kätte SKA 22.11.2016 vaideotsuse, kuid ta avastas selle enda e-kirjade seast hiljem. Kaebaja ei ole kinnitanud SKA 22.11.2016 vaideotsuse kättesaamist. SKA ei ole tõendanud ega kinnitanud, kas ja millal sai kaebaja 22.11.2016 vaideotsuse kätte. SKA ei ole 22.11.2016 vaideotsust kaebajale nõuetekohaselt kätte toimetanud ning SKA on selliselt rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 28 sätestatut. Sellest tulenevalt ei olnud kaebajal ka võimalust kasutada oma menetlusõigusi ettenähtud tähtaja jooksul. Kaebaja ei väida, et ta ei ole SKA 22.11.2016 vaideotsust üldse kätte saanud. Kaebus on seetõttu esitatud hilinemisega ning seetõttu taotleb kaebaja kohtult ennistada tähtaeg kaebuse esitamiseks. SKA 28.08.2017 vaideotsuse sai kaebaja aga kätte 05.09.2017.
9.Kaebaja esitas 22.11.2017 kohtule täiendatud volikirja.
10.Kohus tagastas 11.12.2017 määrusega kaebuse osas, millega kaebaja nõudis SKA kohustamist uue otsuse tegemiseks, „millega jätta tasaarvestamata SKA alusetult makstud perehüvitise tagasinõue summa 9310,58 eurot makstava peretoetusega tagasiulatuvalt alates 01.10.2016“ ning SKA 14.09.2016 ettekirjutuse ja hoiatuse ning 04.07.2017 otsuse tühisuse tuvastamist. Sama määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse nõuetega tühistada SKA
2(5)
3-17-2015 14.09.2016 ettekirjutus ja hoiatus, 04.07.2017 otsus ja 28.08.2017 vaideotsus, tunnistas vastustajaks SKA ning andis SKA-le tähtaja kirjaliku seisukoha esitamiseks kaebuse tähtaegsuse ja tähtaja ennistamise taotluse kohta.
11.SKA palub 27.12.2017 seisukohas jätta kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. 1) Kaebaja esitas 22.10.2016 vaide SKA 14.09.2016 ettekirjutuse ja hoiatuse peale e-kirja teel ja vaides märkis oma kontaktaadressina vaid e-posti aadressi [email protected]. Samal aadressil saatis vastustaja 23.11.2016 kl 09.11 vaideotsuse. Kaebaja soovil saadeti talle vaideotsus digiallkirjastamata pdf-vormingus uuesti 24.11.2016 kl 10.40 ning 24.11.2016 kinnitas kaebaja, et sai kirja kätte. Kaebaja on ise kinnitanud ja esitanud tõendina 23.11.2016 e-kirja, millega edastati talle vaideotsus. Kaebuses kirjutab kaebaja, et ta leidis selle oma kirjade hulgast. Seega jõudis 23.11.2016 saadetud kiri kaebaja postkasti ja tema mõjusfääri ning kirja lugemine või lugemata jätmine oli kaebaja valik. Riigikohus on leidnud, et vaide esitaja ei saa lõputult oodata vaideotsuse saabumist, vaid peab ka ise tundma huvi vaide lahendamise vastu (3-31-22-08 p 14). 2) Kaebaja ei ole esitanud ühtegi põhjust, miks ta 2016. a vaideotsust saades seda tähtaegselt ei vaidlustanud. 2017. a vaideotsuse edastas vastustaja kaebaja esindaja e-posti aadressile [email protected] 28.08.2017 ning esindaja kinnitas vaideotsuse kättesaamist 05.09.2017.
KOHTU PÕHJENDUSED
a) SKA 14.09.2016 ettekirjutuse ja hoiatuse tühistamise nõue
12.SKA 14.09.2016 ettekirjutuse ja hoiatuse tegemise ajal kehtis riiklike peretoetuste seadus (RPTS, kehtetu alates 01.01.2017), milles oli reguleeritud nii peretoetuste tagasinõudmine kui ka SKA otsuste vaidlustamise kord. RPTS § 32 lg 2 kohaselt on toetuse taotlejal vaideotsusega mittenõustumise korral õigus pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul, arvates vaideotsuse isikule teatavaks tegemise päevast. Sama kaebetähtaja näeb ette ka HKMS § 47 lg 2, mis sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.
13.Kaebaja esitas SKA 14.09.2016 ettekirjutuse ja hoiatuse peale vaide 22.10.2016, mille SKA jättis 22.11.2016 vaideotsusega rahuldamata. Vaides tõi kaebaja ainsa kontaktina välja oma e-posti aadressi [email protected] (tl 83). Seega võib sellest järeldada, et kaebaja soovis saada vaideotsust elektrooniliselt (HMS § 25 lg 1, § 27 lg 2). Vaidluse all on see, millal sai kaebaja nimetatud vaideotsuse kätte. Kaebaja on kohtule teatanud, et avastas nimetatud vaideotsuse enda e-kirjade seast hiljem ja seetõttu palub kohtul kaebetähtaeg SKA 14.09.2016 ettekirjutuse ja hoiatuse vaidlustamiseks ennistada. SKA vastusest (tl 64) ja kohtule esitatud e-kirjade väljavõtetest (tl 49-50, 81) nähtub, et kaebaja e-postile [email protected] on SKA 22.11.2016 vaideotsus saadetud 23.11.2016 ning täiendavalt veel pdf-vormingus 24.11.2016. Kaebaja on seejuures ise kohtule esitanud dokumendi (tl 49), millest nähtub SKA poolt 23.11.2016 saadetud e-kiri vaideotsuse saatmise kohta ning millele kaebaja on täiendavalt ise lisanud märkuse, et nimetatud kirjaga sai ta SKA 22.11.2016 vaideotsuse. SKA esitatud e-kirjade väljavõtetest (tl 81) nähtub see, et kaebaja on SKA 24.11.2016 täiendavale e-kirjale samal päeval vastanud ja kinnitanud kirja kättesaamist. Kaebaja ei ole sisuliselt ka vastu vaielnud SKA saadetud 24.11.2016 e-kirjade väljavõtetele,
3(5)
3-17-2015 millest nähtub, et kaebaja on kinnitanud SKA 24.11.2016 saadetud kirja kättesaamist. Arvestades eeltoodud asjaoludega, ei pea kohus tõendatuks ega ka usutavaks, et kaebaja avastas SKA saadetud e-kirja koos vaideotsusega millalgi hiljem kui 24.11.2016. Kohtu hinnangul saab eelnevast teha järelduse, et kaebajale on SKA 22.11.2016 vaideotsus teatavaks tehtud hiljemalt 24.11.2016. Seega tulnuks kaebajal SKA 14.09.2016 ettekirjutuse ja hoiatuse peale esitada kohtule kaebus hiljemalt 27.12.2016. Kaebaja esitas kaebuse kohtule alles 04.10.2017, seega 281-päevase hilinemisega (s.o üle 9 kuu).
14.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktikas on peetud mõjuvaks põhjust, mis on objektiivne, st kaebajast sõltumatu. Kohus mõistab, et praegusel juhul viibis kaebuse esitamine üksnes kaebajast sõltuvatel põhjustel – kaebaja ei tutvunud mitme kuu jooksul talle kätte toimetatud vaideotsusega või siis tutvus sellega, kuid viivitas põhjendamatult kaebuse esitamisega. Seega on kohtu hinnangul kaebetähtaja rikkumine tingitud kaebaja enda tegevusetusest ning kaebaja ei ole toonud välja ühtegi mõjuvat põhjust, mis takistas tal seaduses tulenevat kaebetähtaega järgida ja õigustaks kaebetähtaja ennistamist. Eelnevast tulenevalt jätab kohus SKA 14.09.2016 ettekirjutuse ja hoiatuse tühistamiskaebuse osas kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetab selles osas HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel asja menetluse.
15.HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. b) SKA 04.07.2017 otsuse ja 28.08.2017 vaideotsuse tühistamise nõue
16.HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 2 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
17.Kohus leidis eelnevalt, et asja menetlus tuleb lõpetada osas, mis puudutab kaebaja nõuet tühistada SKA 14.09.2016 ettekirjutus ja hoiatus. Arvestades, et SKA 04.07.2017 otsus (tasaarvestus makstava peretoetusega) tugineb täielikult SKA 14.09.2016 ettekirjutusel ja hoiatusel, siis ei ole kaebajal ka nimetatud otsuse tühistamisnõudega võimalik saavutada kaebuse eesmärki, s.o vabaneda SKA 14.09.2016 ettekirjutuse ja hoiatuse alusel nõutavast rahalisest nõudest summas 9310,58 eurot. Samuti ei ole võimalik kaebuse eesmärki saavutada vaidlustades SKA 28.08.2017 vaideotsust, millega jäeti rahuldamata kaebaja vaie SKA 04.07.2017 otsusele. Kohtule ei nähtu esitatud materjalidest ka seda, et SKA 28.08.2017 vaideotsus rikuks eraldi kaebaja õigusi. Seega tuleb kaebaja tühistamisnõuded SKA 04.07.2017 otsuse ja 28.08.2017 vaideotsuse peale HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.
18.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
19.HKMS § 104 lg 5 p 4 järgi tagastatakse riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. HKMS § 104 lg 5 p 3 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 151 lg 1 punkti 2 või 3 või lg 2
4(5)
3-17-2015 alusel. Kuna kohus jätab kaebuse SKA 04.07.2017 otsuse ja 28.08.2017 vaideotsuse tühistamise nõudes läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel, siis kaebuselt tasutud riigilõivu ei tagastata. c) Menetluskulud
20.HKMS § 108 lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning see ei oleks ka kehtiva kohtupraktika järgi põhjendatud, kuna praegune vaidlus ei väljunud vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest. Seetõttu jätab kohus menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).