J.K.i ja K.K.i kaebus Maksu- ja Tolliameti 24.10.2016.a maksuotsuse nr 12.2-3/037074-4 tühistamiseks
Asja läbivaatamine
24.10.2017.a
Menetlusosalised
Kaebajad J.K.i ja K.K.i, esindaja vandeadvokaat Kristel Valk Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Maksu- ja Tolliameti 24.10.2016.a maksuotsus nr 12.2-3/037074-4 K.K.i osas. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
2.Mõista Maksu- ja Tolliametilt J.K.i ja K.K.i kasuks välja menetluskulud 83,84 eurot. Muus osas jätta J.K.i ja K.K.i menetlus-kulude väljamõistmise taotlus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.
Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 29.10.2015.a teate nr 9-2/41916 alusel J.K.i residendist füüsilise isiku tulumaksu deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil jaanuar - detsember 2014. MTA 27.05.2016.a korraldusega nr 12.2-3/037074-1 laiendati kontrolli ka 2015.a-le osas, mis puudutas kinnisvara võõrandamist. Kontrolli tulemuste kohta koostati 06.07.2016.a kontrollakt nr 12.2-3/0370742, mis toimetati J.K.ile kätte e-maksuameti kaudu 07.07.2016.a. J.K. esitas oma eriarvamuse 10.08.2016.a ja 14.09.2016.a vastuse MTA 07.09.2016.a selgitustele.
MTA saatis 13.10.2016.a K.K.lle kaasamiskirja, mis toimetati kätte posti teel 14.10.2016.a ning millega anti talle võimaluse esitada J.K.ile väljastatud kontrollaktile oma arvamus ja vastuväited hiljemalt kuupäevaks 20.10.2016.a. K.K. oma arvamust ei esitanud.
2.MTA 24.10.2016.a maksuotsusega nr 12.2-3/037074-4 nõuti J.K.ilt ja K.K.ilt solidaarselt tagasi nõuda alusetult tagastatud tulumaks summas 403,84 eurot ning kohustati tasuma maksusumma 3519,04 eurot. Maksuotsuse tinginud asjaolud (p 2.1), maksuhalduri järeldused (p 2.2) ja vastuses eriarvamusele esitatud põhjendused (p 2.3): 2.1 J.K. soetas erastamise teel ostueesõigusega maaüksuse asukohaga Harjumaa, Jõelähtme vald, Ruu küla, Madikse. J.K. maaüksuse soetamiseks reaalseid rahalisi kulutusi tegema ei pidanud ning maaüksuse soetusmaksumus oli null. Nimetatud kinnistu müüs J.K. E. T.le, kellega sõlmiti notariaalne leping, millega J.K. oli kohustatud korraldama ja finantseerima lepingu eset hõlmava detailplaneeringu koostamise ning hankima kõik kooskõlastused, mis olid vajalikud detailplaneeringu kehtestamiseks. Kuna E. T. rikkus lepingu tingimusi, taganes J.K. asjaõiguslepingust, millest tulenevalt sai J.K. 13.09.2013.a kinkelepingu alusel Madikse maaüksuse tagasi. Kinkelepinguga jagati Madikse maaüksus kümneks iseseisvaks katastriüksuseks, mille tulemusel tekkisid kuus kinnistut nende oluliste osade ja päraldistega: a) Uustalu tee 1, Ruu küla, Jõelähtme vald, Harju maakond ja Uustalu tee 1a, Ruu küla, Jõelähtme vald, Harju maakond; b) Uustalu tee 2, Ruu küla, Jõelähtme vald, Harju maakond ja Uustalu tee 2a, Ruu küla, Jõelähtme vald, Harju maakond; c) Uustalu tee 3, Ruu küla, Jõelähtme vald, Harju maakond ja Uustalu tee 3a, Ruu küla, Jõelähtme vald, Harju maakond; d) Uustalu tee 4, Ruu küla, Jõelähtme vald, Harju maakond ja Uustalu tee 4a, Ruu küla, Jõelähtme vald, Harju maakond; e) Uustalu tee 5, Ruu küla, Jõelähtme vald, Harju maakond; f) transpordimaa Uustalu tee, Ruu küla, Jõelähtme vald, Harju maakond. 2014.a-l võõrandas J.K. kinnistud Uustalu tee 2 ja Uustalu tee 4. J.K. on maksuhaldurile selgitanud, et Uustalu tee 3 ja 5 jäävad müümata, kuna viimane on metsamaa ning Uustalu tee 3 asub teie elamu. Transpordimaa on tee, mille kaudu pääseb kinnistutele Uustalu tee 1, Uustalu tee 2 ning Uustalu tee
4.J.K. on esitatud andmete ja selgituste kohaselt teinud maaüksusele hulgaliselt kulutusi, mille tõendamiseks on maksuhaldurile esitanud kuludokumendid ja maksekorraldused. Vastavalt esitatud kuludokumentidele ning nendel olevale informatsioonile, jagas maksuhaldur kulud vastavalt nende sisule. Kulud, mis on arvete/lepingute kohaselt seostatavad konkreetse kinnistuga, arvestas maksuhaldur konkreetse kinnistu soetusmaksumuse hulka, kuid kulutused, mis tehti arvetel nähtuvalt kogu Madikse maaüksusele, jagas proportsionaalselt elamumaa ja metsamaa kinnistute vahel. 2.2 J.K. on 09.10.2014.a võõrandanud kinnistu asukohaga Uustalu tee 4, Ruu küla, Jõelähtme vald, Harju maakond ja Uustalu tee 4a, Ruu küla, Jõelähtme vald, Harju maakond hinnaga 20 000 eurot ning 30.12.2014.a võõrandanud kinnistu asukohaga Uustalu tee 2, Ruu küla, Jõelähtme vald, Harju maakond ja Uustalu tee 2a, Ruu küla, Jõelähtme vald, Harju maakond hinnaga 20 000 eurot. Mõlema kinnistu võõrandamise eest laekus tasu 2014.a-l. Tulumaksuga maksustatakse kasu ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sealhulgas kinnis- või vallasasja, väärtpaberi, nimelise aktsia, osa, täis- või usaldusühingusse tehtud sissemakse, ühistule makstud osamaksu, investeerimisfondi osaku, nõudeõiguse, ostueesõiguse, hoonestusõiguse, kasutusvalduse, isikliku kasutusõiguse, rentniku õiguste, tagasiostukohustuse, hüpoteegi, kommertspandi, registerpandi või muu piiratud asjaõiguse või selle järjekoha või muu
varalise õiguse müügist või vahetamisest. Vastavalt tulumaksuseaduse (TuMS) § 38 Ig-le 1 on soetamismaksumus kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud. Maksumenetluse käigus tehti kindlaks, et tõendatuks saab lugeda võõrandatud kinnistute soetamismaksumuse kokku 21 319,59 euro ulatuses. Seega teenis J.K. kinnistu Uustalu 4 võõrandamisest tulu 7953,28 eurot ja Uustalu tee 2 võõrandamisest 10 727,13 eurot, mis kuulus 2014.a residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonil deklareerimisele ning mille pealt jättis tasumata tulumaksu summas 3519,04 eurot. 2.3 Üldised kulud (detailplaneeringuga seotud kulud, geodeetilise plaani koostamine, topograafilised uurimistööd, maa erastamine jm) jagas maksuhaldur kinnistute Uustalu tee 1, 2, 3, 4 ja 5 vahel proportsionaalselt, mis on kõige õiglasem viis antud juhtumi korral. Ülejäänud kulud jagati vastavalt dokumentidel olevale informatsioonile. Seadus ei reguleeri, millist kulude jagamise metoodikat antud olukorras peaks kohaldama, sealhulgas ei reguleeri seadus seda, et kulutusi peaks jagama kinnistute pindalade järgi, mistõttu on J.K.i etteheited põhjendamatud. Kulude jagamisel lähtus maksuhaldur TuMS § 37 lg 1 sätestatust, kus maksumaksja võib müügist saadud kasust maha arvata vara müügiga otseselt seotud kulud. Samuti lähtus TuMS § 38 lg 1 sätestatust, et soetusmaksumuseks loetakse vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud kulud, mistõttu on põhjendamatud J.K.i etteheited, et kulud jagati enda äranägemise järgi ja et maksuhalduril puudub selge õiguslik alus maksuotsuse koostamiseks. Kulude jagamisel arvestas maksuhaldur maksumaksja jaoks soodsamat suunda, mis tähendab, et kui kohtuotsusest haldusasjas nr 3-09-911 lähtuvalt oleks kulutused jagatud kinnistute pindalade järgi arvestades siinkohal asjaolu, et J.K. elumaa ja metsamaa olid pindaladelt kõige suuremad, siis ei oleks see olnud õiglane ja samuti ei oleks see olnud J.K. jaoks soodsam lahendus. Seega on etteheited on arusaamatud. TuMS § 36 lg 1 tulenevalt võetakse füüsilise isiku poolt saadud tulu tulumaksuga maksustamisel arvesse sellel maksustamisperioodil, millal tulu laekus. Kontrolli käigus sai maksuhaldurile teatavaks saanud, et nii Uustalu tee 2 kui ka Uustalu tee 4 võõrandamisest laekus J.K.lle raha aastal 2014.a, seega tekkis kinnisvara võõrandamisest maksustatav tulu aastal 2014.a. J.K.i esitatud tuludeklaratsioonilt ei nähtu, et ta oleks kinnistuid müünud, mistõttu ei ole te meile esitanud tõeseid andmeid oma tegelike tulude kohta. Kui pärast vara võõrandamist tehakse veel parendustöid on J.K.il õigus hiljem korrigeerida müügitulu. Kulude jagamisel jättis maksuhaldur välja transpordimaa. Põhjust on J.K.ile on selgitatud. Kui oleksime transpordimaa samuti lisanud kulude arvestusse kui eraldiseisva kinnistu, jaganud transpordimaale lisaks üldistele kulutustele ka kõik selle väljaehitamiseks tehtud kulutused (Puidutee OÜ arve nr 17 kulud summas 9600 eurot ja Hard-Furniture OÜ arve nr 2014.12.3 kulud summas 12 000 eurot), ei oleks saanud arvestada eelnimetatud kulutusi Uustalu tee 1, Uustalu tee 2, Uustalu tee 4 soetusmaksumuse hulka ning eelnimetatud kinnistute, eelkõige kontrolliperioodil müüdud kinnistute Uustalu tee 2 ja Uustalu tee 4, puhastulu oleks olnud veel suurem. J.K. on maksuhaldurile kinnitanud, et ainus viis pääseda eelnimetatud kinnistuteni on just see üks ja ainus transpordimaa ning tee väljaehitamine oli detailplaneeringu kohaselt J.K.i kohustus, mistõttu on transpordimaa kinnistute juurde kuuluv ning selle väljaehitamiseks tehtud kulutused seotud eelnimetatud kinnistute soetusmaksumusega.
3.J.K. ja K.K. esitasid 25.11.2016.a Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 24.10.2016.a maksuotsuse nr 12.2-3/037074-4 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 30.11.2016.a menetlusse ja määras vastustaja MTA. Koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldas kohus osaliselt, keelates MTA-l sooritada kaevatava maksuotsuse täitmise tagamiseks maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p-s 3 nimetatud täitetoiminguid.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebuse põhjendused. 4.1 Vastustaja on valesti kohaldanud TuMS § 37 lg-t 1 ja § 38 lg-t 1. Vastustaja on maksuotsuse koostamisel olulisel määral eiranud J.K.i selgitusi tehingute kohta. Kaebaja on teinud kulutusi seoses detailplaneeringu kehtestamisega, mis oli vajalik Uustalu tee 1, Uustalu tee 1a, Uustalu tee 4, Uustalu tee 4a ja Uustalu tee 2, Uustalu tee 2a kinnistute võõrandamiseks. Tehtud kulutustel puudus täiendav eesmärk ja need ei olnud teiste kinnistute jaoks vajalikud. MKS ja TuMS ei näe ette käesoleva juhtumiga sarnaseid olukordi ja vastustaja võimalust sellisel juhul meelevaldselt teha ise kulude ümberarvestusi jättes arvesse võtmata kulutuste tegemise eesmärki. Isegi juhul, kui vastustajal oleks võimalik teha meelevaldseid ümberarvestusi ja seostada iga kulu konkreetse kinnistuga, siis jääb arusaamatuks, millisel põhjusel on vastustaja jätnud välja osad Madikse maaüksuse kinnistud. 4.2 Maksuotsus on K.K.i suhtes üllatuslik, kuna teda ei olnud menetlusse nõuetekohaselt kaasatud. On oluline erinevus, kas isik kaasatakse menetlusse kolmanda isikuna (MKS § 43 p 3), või on isik võimalik haldusakti adressaat (MKS § 43 p 2). Näiteks on väärteomenetluses tunnistajal ja menetlusosalisel erinev staatus ning tunnistajana ütlusi andnud isiku karistamine on lubamatu. K.K. eeldas, et isegi juhul, kui vastustaja peaks J.K.i suhtes kohustava haldusakti andma, siis K.K. ei ole nimetatud haldusakti adressaadiks. Sellest tulenevalt ei pidanud K.K. vajalikuks ka kaasamiskirja ja kontrollakti osas oma seisukohta avaldada. K.K.il puuduvad õigusalased teadmised ja kui ta oleks teadnud, et menetluse tulemusel võib tekkida varaline nõue K.K. vastu, siis oleks ta kahtlemata konsulteerinud advokaadiga. K.K. seda ei teinud, nähes, et ta on menetlusse kaasatud vaid puudutatud isikuna. Seega on maksuotsus tema suhtes õigusvastane, kuna rikutud on oluliselt menetlusnorme.
5.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. Vastustaja leiab, et kaebaja etteheited maksuhaldurile selgitamiskohustuse, uurimispõhimõtte rikkumise ja maksuotsuse motiveerimatuse kohta on põhjendamatud. Vastustaja hinnangul kaebuses sisuliselt korratakse maksumenetluses ja kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud eriarvamuses toodud seisukohti. Seetõttu vastustaja jääb kontrollaktis, maksuotsuses ja 07.09.2016.a J.K.i esindajale edastatud vastuses eriarvamusele toodud seisukohtade juurde. Kaebajad ei ole kohtumenetluses esitanud selliseid tõendeid ja asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et käesoleval juhul oleks maksuhaldur vaidlustatud maksuotsusega määranud maksusumma valesti.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb osaliselt rahuldada. 6.1 Puudub vaidlus, et K.K. kaasati maksumenetlusse kolmanda isikuna MKS § 43 p 3 alusel MTA 16.10.2016.a kirjaga nr 12.2-3/037074-3 (tl 43), millega talle edastati arvamuse andmiseks J.K.i suhtes koostatud kontrollakt nr 12.2-3/037074-2. Selliselt toimides rikkus vastustaja oluliselt esimese ärakuulamisõigust, sest teise isiku suhtes koostatud kontrollakti kättetoimetamisega, ei saa maksumenetlus maksukohustuslase suhtes alata (vt ka TlnRKo 3-15-2023, p 11). Menetlusnõuete olulise rikkumise tõttu tuleb MTA 24.10.2016.a maksuotsus nr 12.2-3/037074-4 K.K.i osas tühistada. 6.2 Muus osas on kaevatav otsus õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kohus nõustub otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (HKMS § 165 lg 2). Täiendavalt märgib kohus järgmist. Ebaõige on kaebuse väide, et kõik vaidlusalused kulutused oli vajalikud üksnes võõrandatud kuue kinnistu jaoks. Puudub vaidlus, et J.K.i poolt erastamise teel 2006.a omandatud algne Madikse maaüksus Ruu külas, Jõelähtme valas, Harju maakonnas, oli kuni 2013.a-ni kinnistuteks jagamata. Seega on kõigi selle maaüksusega seotud üldist laadi kulutuste kulutused seoses maa erastamise, maakorraldustööde, detailplaneeringu, geodeetilise plaani
koostamise ja topograafiliste uuringutega - proportsionaalne jagamine kõikide hiljem moodustatud kinnituste, mitte üksnes konkreetsete müüdud kinnistute, vahel ning muude kulude jagamine üksnes vastavalt esitatud dokumentidest (arved ja lepingud) nähtuvale sisule, põhjendatud. Kulude selline jagamine pole meelevaldne, nagu leiavad ekslikult kaebajad, vaid kooskõlas seaduse (TuMS § 37 lg 1 ja § 38 lg 1) ja kohtupraktikaga (vt TlnRKo 3-09-911, p 30). Kaebuses väidetud asjaolu, et J.K.il polnud kavas kõiki kinnistuid võõrandada ei oma määravat tähtsust. Olukorras kus J.K. on oma täpset kuluarvestust esitamata tagasi lükanud kõik vastustaja poolt pakutud lahendusviisid kulutuste kinnistute vahel jagamiseks, pole kaebuse kriitika vastustaja valitud kulude jagamise metoodika suhtes põhjendatud.
7.Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebajad taotlevad menetluskulude väljamõistmist summas 167,68 eurot (kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivud). Arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni, kuuluvad vastustajalt kaebajate kasuks väljamõistmisele menetluskulud 83,84 euro ulatuses. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys
OSALISELT TÜHISTATUD
KOHTUOTSUSEGA.
TALLINNA
RINGKONNAKOHTU
24.05.2018
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.