lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-860/26

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 30.10.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-860/26
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.10.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3845
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.10.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-860

Haldusasi

Neopol Invest OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 06.04.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/025784-76 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Neopol Invest OÜ, volitatud esindaja adv Daniil Savitski Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas Aas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.01.2017 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Neopol Invest OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Neopol Invest OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.01.2017 otsus muutmata.

Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.11.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-16-860 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) 06.04.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/025784-76 kohustati Neopol Invest OÜ-d tasuma maksusumma 2 395 364,87 eurot. Maksuhaldur kontrollis Neopol Invest OÜ maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil 01.04.–31.07.2014. Neopol Invest OÜ kajastas juuni ja juuli 2014 käibedeklaratsioonidel (KMD) sisendkäibemaksu hulgas Liimet Invest OÜ nimel kaupade (286 500 mälukaarti) müügi kohta väljastatud arvetele lisatud käibemaksu 2 368 383,86 eurot. Koos käibemaksuga oli tehingute hinnaks kokku 14 210 307,08 eurot. MTA tuvastas, et Neopol Invest OÜ ja Liimet Invest OÜ vahel ei ole tehinguid toimunud – kaupa ei eksisteerinud ning tehingute kohta on vormistatud dokumendid eesmärgiga suurendada sisendkäibemaksu. Liimet Invest OÜ-l puudus kaup, mida Neopol Invest OÜ-le edasi müüa. Sellele viitavad järgmised maksumenetluses tuvastatud asjaolud: Liimet Invest OÜ juhatuse liige MR ei olnud 02.06.2014 seisuga teadlik 03.06.2014 sõlmitavast elektroonikaseadmete ostu-müügi lepingust; MR ei tea, kellelt kaup on soetatud ning Liimet Invest OÜ raamatupidamises puuduvad ostutehingu(te) toimumist tõendavad dokumendid; mälukaartide pakkujad Eestis pole Liimet Invest OÜ-le kaupa müünud; MR ei kinnita kauba ühendusesisest soetamist ning tema selgitused ei tõenda kauba olemasolu; Liimet Invest OÜ arved, kauba saatedokumendid ning kauba üleandmisevastuvõtmise aktid koostas Neopol Invest OÜ juhatuse liige JL, kusjuures arved ja saatedokumendid on koostatud tagantjärele; OÜ-d Neopol Invest ja Liimet Invest on digikaupade turul tundmatud: äriregistri järgi on Liimet Invest OÜ tegevusalaks puidu ja ehitusmaterjalide vahendamine, Neopol Invest OÜ aga tegeleb vedelkütuse hulgimüügiga; Liimet Invest OÜ-lt väidetavalt soetatud kaubal puudus garantii ja pretensioonide esitamise võimalus; Neopol Invest OÜ lepingul Liimet Invest OÜ-ga puudub majanduslik sisu ja tehingute toimumise ajaline järjekord ei ole usutav; Neopol Invest OÜ on jätnud Liimet Invest OÜ arved olulisel määral tasumata; Liimet Invest OÜ juhatuse liikmel puudub kontroll äriühingu pangakontol toimuva üle; JL ja MR vaheline tutvus lihtsustas maksupettuse toimepanemist; Liimet Invest OÜ KMD parandusdeklaratsioonide esitamisega viidi andmed vastavusse Neopol Invest OÜ-le väljastatud arvetel kajastatud mälukaartide müügiandmetega; Liimet Invest OÜ-l puudub reaalne majandustegevus. Kuna Liimet Invest OÜ nimel väljastatud arved ei kajasta reaalselt toimunud majandustehinguid ega vasta seega KMS §-s 37 sätestatud nõuetele, ei ole Neopol Invest OÜ-l õigust nende alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Neopol Invest OÜ tegi vahemikus 09.07.–30.07.2014 Liimet Invest OÜ-le väljamakseid summas 101 500 eurot. Kuna kaupa üldse ei soetatud, on tegemist ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetega, mis tuleb maksustada tulumaksuga summas 26 981,01 eurot. Neopol Invest OÜ kajastas juulis 2014 KMD-l ühendusesisest müüki Läti äriühingule Faber Auto SIA summas 3 706 097,50 eurot. Kauba müük ei leidnud maksumenetluses tõendamist. Sellele, et tehinguid ei toimunud, viitavad järgmised asjaolud: Faber Auto SIA raamatupidamises kajastatud tehingu algdokumendid erinevad Neopol Invest OÜ raamatupidamises kajastatud dokumentidest; poolte selgitused kauba ladustamise ja lähetamise kohta on vastuolulised ning kaupade saabumine sihtkohta on tõendamata; Neopol Invest OÜ on koostanud saatelehed, et jätta muljet kauba transportimisest; kauba vedu jäeti kindlustamata, mis kõrge väärtusega kauba veo puhul ei ole äris tavapärane; Faber Auto SIA on jätnud kauba eest olulisel määral tasumata; Neopol Invest OÜ ja Faber Auto SIA vahel sõlmitud lepingul puudub majanduslik sisu; Läti ja Tšehhi maksuhalduritelt saadud teave viitab võimalikule 2(8)

3-16-860 maksupettusele. Kuna arvetel kajastatud tehinguid tegelikkuses ei toimunud, ei vasta arved KMS §-s 37 sätestatud nõuetele ning Neopol Invest OÜ-l ei ole õigust kajastada oma KMD-l 0% määraga maksustatavat ühendusesisest käivet summas 3 706 097,50 eurot.

2.Neopol Invest OÜ esitas 04.05.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 06.04.2016 maksuotsuse tühistamiseks. 1) Kaup oli olemas, see soetati, müüdi ja seda transporditi. Maksuotsuse seisukohad tehingute mittetoimumise kohta on valed, tõendamata ja meelevaldsed ning vastuolus menetluses kogutud tõenditega. MR kinnitas, et tegeles kauba ladustamise ja tehingu kohta dokumentide vormistamisega. JL ei ole väitnud, et ta koostas Liimet Invest OÜ arved ja muud tehinguga seotud dokumendid. Ainuüksi asjaolust, et JL ja MR on tuttavad, ei saa järeldada maksupettuse toimepanemist. 2) Vastustaja ei ole tuvastanud asjaolusid, millest nähtuks, et kauba tarnet ja tehingut Faber Auto SIA-ga ei toimunud. Nii kaebaja esitatud kui ka maksuhalduri enda poolt kogutud tõendid kinnitavad tehingu toimumist. OÜ Reval Kuller autojuhi ütlused ja sõiduki GPS näitajad tõendavad, et kaup viidi sihtkohta. Faber Auto SIA esitas maksuhaldurile võltsitud dokumendid. 3) Vastustaja ei ole maksuotsuses kummutanud ühtegi kaebaja eriarvamuses esitatud vastuväidet. Kaebaja on tehingud korrektselt dokumenteerinud ja deklareerinud. Kaebaja on täitnud oma hoolsuskohustuse ning kaebajal ei olnud mõistlikult käitudes põhjust arvata, et Liimet Invest OÜ ei ole kauba tegelik müüja. Maksuhaldur ei suutnud tuvastada, kes on Jormanimeline isik, kes MR ütluste järgi kauba tarnis. Maksuhaldur ei ole välja selgitanud, miks ja kelle nimel käsutas NG Liimet Invest OÜ pangakontot ning kas temalt ei võinud pärineda kaup, mille kaebaja heauskselt omandas. Maksumenetluses kogutud tõendid viitavad sellele, et Liimet Invest OÜ ja/või Faber Auto SIA on kaebaja heausksust ära kasutades pannud toime maksupettuse. MTA tegi 26.03.2015 Liimet Invest OÜ suhtes maksuotsuse, kuid arusaamatul põhjusel tunnistas selle hiljem kehtetuks. 4) Tehingupoolte esindajad on kinnitanud, et kaup oli olemas ja tehingud toimusid. Pole eluliselt usutav, et toimumata tehingu kohta annaksid pooled sarnaseid ütlusi. Ütlustes esinevad väheolulised erinevused kinnitavad, et tegemist ei ole konspiratiivse tegevusega, vaid inimestel on erinev mälu ja taju. Lahknevused erinevatel aegadel antud ütlustes on seletatavad sellega, et mida rohkem aega on tehingutest möödunud, seda vähem asjaosalised neist mäletavad. Kaebajal on alust arvata, et keegi on MR-le avaldanud psühholoogilist survet, mille tulemusel muutis ta hiljem oma ütlusi. Seetõttu saab arvestada üksnes MR algseid ütlusi, milles kinnitati tehingu toimumist. 5) Väär on vastustaja seisukoht, et kaubal puudus garantii. Tehinguosalised ja ka teised turul tegutsevad ettevõtjad selgitasid maksuhaldurile, et kõnealustele toodetele rakendub tootja garantii, mistõttu pole täiendav edasimüüja garantii vajalik. Kaebaja pidas praegusel juhul kauba võimaliku kahjustumise riisikot väikeseks, mistõttu polnud vajalik vedamise jaoks kindlustust osta. 6) Selles, et ühele tehinguosalistest on jäänud tehingu eest osaliselt tasumata, pole midagi tavapäratut.

Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Maksuotsuse läbiv seisukoht on, et tehingutes puudus kaup. Sellises olukorras ei saa rääkida kaebaja heausksusest, sest kaebaja pidi kauba puudumisest teadma. Maksuhaldur on kõiki tehinguid puudutavaid asjaolusid kogumis arvestades toonud välja põhjendatud kahtluse, et kaebaja osales maksupettuses. Seega peab kaebaja tõendama, et see nii ei olnud. 3(8)

3-16-860 Paljasõnalistest väidetest maksuhalduri seisukohtade kummutamiseks ei piisa. Kaebaja pole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tehingute tegelikku toimumist. Majanduslikult ja eluliselt on usutavam maksuhalduri seisukoht, et tehinguid ei toimunud, kui see, et need toimusid nagu raamatupidamisdokumentides kajastatud. Kaebaja tugineb kontrollaktile esitatud eriarvamusele, mille kohta on maksuhaldur maksuotsuses oma seisukohad esitanud. 2) Kaebaja ja Liimet Invest OÜ vaheline leping on väga üldsõnaline – selles pole konkreetselt märgitud, milliseid elektroonikaseadmeid Liimet Invest OÜ Neopol Invest OÜ-le müüb ning millistele nõuetele need peavad vastama. Pole eluliselt usutav, et pooled teevad miljonite eurode väärtuses tehingu, kuid jätavad kauba spetsiifilisi omadusi arvestavad elementaarsed tingimused lepingus kokku leppimata. Seejuures ei osanud ka lepingu allkirjastanud Liimet Invest OÜ seaduslik esindaja MR kirjeldada Neopol Invest OÜ-le väidetavalt müüdud elektroonikaseadmeid. MR on variisik, kellega suheldes peaks mõistlik ettevõtja aru saama, et tal puuduvad teadmised tehingu nüanssidest. Kaebaja jaoks oli tegemist esimese tehinguga mälukaartide turul, kuid lepingu sõlmis kaebaja nimel isik, kes sel ajal ei olnud Neopol Invest OÜ juhatuse liige. 3) Seda, et kaupa reaalselt ei olnud, kinnitab muu hulgas ka kauba kogus (286 500 mälukaarti), mille realiseerimine Balti turul on ebausutav. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kaebaja tegi Faber Auto SIA-ga neli järjestikust tehingut kokku ca 23 miljoni euro väärtuses, ilma et viimane oleks kaebajale esimese tehingu eest tasunud. Seega ei saa kaebaja näol olla tegemist heauskse ostjaga.

4.Tallinna Halduskohus jättis 06.01.2017 otsusega Neopol Invest OÜ kaebuse rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. 1) MR poolt maksumenetluses ja kohtumenetluses antud ütlused on vastuolulised ning ebausaldusväärsed ega lükka ümber vastustaja seisukohti. Pole eluliselt usutav, et MR andis kõik Liimet Invest OÜ pangakaardid ja pin-kalkulaatori üle isikule, kelle nime ta ei tea, jäädes lootma paljasõnalisele lubadusele maksta vahendustasu, mis pidi jääma Liimet Invest OÜ pangaarvele. MR ütlustest järeldub, et teda ei huvitanud, kas ja kui suurtes summades raha Liimet Invest OÜ pangaarvele laekub ning mis sellest rahast edasi saab. MR käitumine (tegevusetus) on omane variisikule. Asjakohatu on kaebaja etteheide, et maksuhaldur pole tuvastanud Jorma-nimelist soomlast, keda MR maksuhaldurile antud ütlustes mainis. Kohtule väitis MR, et ei mäleta enam selle isiku nime, kellelt mälukaardid pärinesid. MR ütlused ei veena kohut sellise isiku olemasolus. Neopol Invest OÜ ja Liimet Invest OÜ vahel sõlmitud leping on üldsõnaline. Arvestades, et tehingu maksumus on miljonites eurodes, kuid pooled on jätnud kokku leppimata muu hulgas kauba kvaliteeti puudutavates tingimustes, pole usutav, et leping on sõlmitud tegelike tehingute sooritamiseks. Maksuhalduri kahtlus, et Liimet Invest OÜ ja Neopol Invest OÜ vahel tehinguid ei toimunud, on eeltoodut arvestades põhjendatud. 2) Kuna tehingutes puudus kaup, ei saanud kaebaja olla heauskne ostja. Seega on maksuhaldur põhjendatult keelanud kaebajal Liimet Invest OÜ nimel väljastatud arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.Neopol Invest OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 1) Kohus on kergekäeliselt nõustunud vastustaja seisukohtadega ega ole sisuliselt hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses. Kohus on ekslikult leidnud, et Liimet Invest OÜ nimel väljastatud dokumendid koostas Neopol Invest OÜ juhatuse liige. Ühestki 4(8)

3-16-860 tõendist ei saa sellist järeldust teha. Vastustaja ega kohus ei ole väitnud, et tehinguid puudutav dokumentatsioon oleks ebakorrektne. 2) Nii kaebaja, Liimet Invest OÜ kui ka Faber Auto SIA on kinnitanud kauba olemasolu. Samuti tõendavad seda tunnistaja MR kohtumenetluses antud ütlused. Asjaolu, et tunnistaja ei mäleta kaks aastat pärast tehingu toimumist kauba mahtu või muid üksikuid detaile, on mõistetav. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-81-12 leidnud, et ainuüksi sellest, et müüjal ei saanud kaupa õiguspäraselt olla, ei saa järeldada, et kaupa polnudki. 3) MR puudutavad kohtu järeldused on vasturääkivad. Kohus ei saa samaaegselt asuda seisukohale, et MR on variisik ja teisalt kahelda MR väidetud soomlase olemasolus, millest järeldub, et MR ei ole variisik. Maksuhaldur jõudis seisukohale, et MR on variisik, põhjaliku maksumenetluse tulemusel. Kaebajal ei olnud tehingu tegemisel selliseid teadmisi. Ükski mõistlik ettevõtja ei kontrolli oma tehingupartnereid nii põhjalikult nagu maksuhaldur. Kaebaja ei teadnud, et MR võib olla variisik, ning olles teadlik MR varasemast tegevusest hulgikaubanduses, polnud kaebajal selliseks kahtluseks ka alust. 4) Kui kohus jätab kaebuse rahuldamata, palub kaebaja vähendada tähtpäevaks tasumata kohustuste osas kohaldatavat intressi, arvestades maksuintressi puudutavat Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses tehtavat otsust.

6.Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) See, et tehingute pooled on maksu- ja kohtumenetluses väitnud kauba olemasolu, ei kummuta maksuhalduri järeldusi. Vastustaja on ümber lükanud kaebaja väited kauba transpordi kohta, olles jõudnud järeldusele, et kaup ei saanud liikuda kaebaja väidetud viisil, marsruudil ja aegadel. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud täiendavaid tõendeid, mis kinnitaksid, et mälukaartide tehingud toimusid kaebaja raamatupidamises kajastatud viisil. Kaebaja heausksus ei ole tõendatud. Ostu-müügi leping on üldsõnaline ning selles puudub info, milliseid elektroonikaseadmeid kohustub Liimet Invest OÜ Neopol Invest OÜ-le müüma. Kaebaja ei huvitunud kauba spetsifikatsioonidest. Tehingud ei ole eluliselt usutavad. Muu hulgas on ebausutav, et äriühing teeb järjest neli tehingut kogumaksumusega ca 23 miljonit eurot, kui esimese tehingu eest ei ole veel tasu kätte saadud. Faber Auto SIA ei tasunud kauba eest kaebajale ning kaebaja omakorda ei tasunud Liimet Invest OÜ-le. Samas tehti mõned kuud hiljem samasisulisi tehinguid. 2) Maksustamise aluseks on tegelikud majanduslikud sooritused, mitte üksnes selliste kohta formaalselt vormistatud dokumendid. Kui tehingut tegelikult toimunud ei ole, ei saa selle kohta vormistatud dokumentidel olla ka mingisuguseid maksuõiguslikke järelmeid. 3) Üksnes asjaolu, et tehingute kohta kogutud tõendid on peamiselt kaudsed, ei anna alust pidada neid asjakohatuteks. Kõnealused tõendid ilmestavad maksupettuse skeemi, kinnitades kaebaja osalemist selles. Maksuhaldur on maksuotsuses oma seisukohti piisavalt põhjendanud, mistõttu on tõendamiskoormus läinud maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg 1 alusel üle kaebajale.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on õigesti kaebuse rahuldamata jätnud.
8.Maksuotsuse kohaselt ei toimunud kaebaja ning Liimet Invest OÜ ja Faber Auto SIA vahel reaalseid mälukaartide ostu-müügi tehinguid ning kaebaja kajastas teadlikult oma maksuarvestuses võltsarveid eesmärgiga vähendada oma käibemaksukohustust. Seega on 5(8)

3-16-860 maksuotsuse faktiliseks aluseks asjaolu, et kaebaja osales maksupettuses (vt Riigikohtu lahendeid nr 3-3-1-73-10 (p 14), nr 3-3-1-18-10 (p 10) ja nr 3-3-1-27-14 (p 15)). Maksumenetlusega ja maksuotsusega ei pea tuvastama, et maksukohustuslane osales maksupettuses, vaid piisab, kui maksuotsuses on näidatud, miks on maksuhalduril selline põhjendatud kahtlus (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 3-3-1-34-07 (p 11) ja nr 3-3-1-15-13 (p 10)). Praegusel juhul on maksuhaldur maksupettuse kahtlust ringkonnakohtu hinnangul piisavalt põhjendanud. Seda kahtlust kinnitavad muu hulgas järgmised asjaolud.

9.Pole tuvastatud, kellelt ostis Liimet Invest OÜ miljonite eurode väärtuses mälukaarte, seejuures omamata selleks rahalisi vahendeid. Kauba müüja kohta on üksnes MR väited: maksumenetluses antud ütluste järgi pärinesid mälukaardid Jorma-nimeliselt soomlaselt, kelle perenime ega kontakte MR ei teadnud. Sellest hoolimata usaldas MR enda väitel nimetatud isikule Liimet Invest OÜ pangakaardid ja pin-kalkulaatori; Jorma kontrollis Liimet Invest OÜ pangakontol toimuvat, esitas maksudeklaratsioone ning tema käes olid äriühingu dokumendid. MR roll tehingutes piirdus peaasjalikult dokumentide allkirjastamise ja kastide hoiustamisega oma elukohas ning üleandmises Neopol Invest OÜ tellitud vedajale. MR ei osanud nimetada mälukaartide tootjaid, kelle kaupa ta väidetavalt edasi müüs. MR ütlustest nähtub, et tal puudus Liimet Invest OÜ tegevuse üle kontroll – tegemist oli variisikuga, kes juhatas äriühingut vaid formaalselt, võimaldades muudel isikutel kasutada Liimet Invest OÜ pangakontot ja vormistada äriühingu nimel võltsarveid. Selle järeldusega ei ole vastuolus halduskohtu seisukoht, et MR kirjeldatud soomlast tegelikkuses ei eksisteerinud – selle isiku on MR välja mõelnud, et varjata maksupettust ja selle organiseerijaid. Seega ei saa usaldusväärseks pidada MR ütlusi „soomlase“ kui kauba tarnija kohta.
10.Neopol Invest OÜ ja Liimet Invest OÜ vaheline ostu-müügileping nr 0306-1/2014 (I kd, tl 81) sõlmiti 03.06.2014. Kaebaja nimel on lepingule alla kirjutanud JL, keda dokumendis nimetatakse juhatuse liikmeks, ehkki äriregistri andmetel sai JL-st Neopol Invest OÜ juhatuse liige alles 07.07.2014. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et kõnealune ostumüügileping on väga üldsõnaline: lepingu esemeks on „elektroonikaseadmed ja muud kaubad vastavalt saatelehele, üleandmise-vastuvõtmise aktile ja arvele“ ning pole täpsustatud, milliseid seadmeid millise hinnaga müüakse, millistele kvaliteedinõuetele need vastama peavad ning kuidas toimivad pooled defektse või rikutud kauba puhul. Liimet Invest OÜ nimel väljastatud arvete kohaselt müüdi Neopol Invest OÜ-le 286 500 erinevate tootjate mälukaarti kogumaksumusega 11 841 922,56 eurot, millele lisandus käibemaks summas 2 368 384,52 eurot. Arvestades müüdavate esemete spetsiifikat ja tehingu suurt mahtu, ei saa sellist lepingut pidada äripraktikas tavapäraseks, mis annab põhjust kahelda selles, et leping on sõlmitud reaalse majandustehingu tegemiseks. Lisaks tuleb märkida, et sedavõrd suure koguse mälukaartide realiseerimine oleks Balti turu väiksust arvestades ebarealistlik ka elektroonikaseadmete turul tegutsevate suurte tuntud ettevõtjate jaoks (vt nt Klick Eesti AS 17.10.2014 vastuskiri – MTA 21.06.2016 vastuse lisa 55), rääkimata sellest, et hiigeltehingu teevad digikaupade turul täiesti tundmatud isikud, kusjuures kauba suurele kogusele vaatamata pole võimalik tuvastada selle päritolu.
11.Ka tehinguni jõudmist puudutavad asjaosaliste seletused on vastuolulised ja ebaveenvad. Liimet Invest OÜ 02.06.2014 kirjalikus seletuses maksuhaldurile (MTA 21.06.2016 vastuse lisa 9) märgitakse, et äriühing üritab tegeleda vahenduskaubandusega ning peetakse läbirääkimisi lepingute sõlmimiseks kaubanduskettidega (ETK, Selver, Maxima, Rimi), kuid ei mainita midagi elektroonikaseadmete vahendamise kohta, ehkki JL ja AP 22.09.2014 ütluste järgi algasid läbirääkimised elektroonikaseadmete ostuks juba 2014. aasta mai teises pooles. Kaebaja pole esitanud tõendeid, millest nähtuks läbirääkimiste pidamine nimetatud perioodil. Neopol Invest OÜ juhatuse liikmete väited ei ole ka kooskõlas Neopol Invest OÜ tollase ainuosaniku ML 18.06.2014 seletustega, mille kohaselt oli äriühingul sel ajal alles kavas 6(8)

3-16-860 alustada tegevust infotehnoloogia valdkonnas (I kd, tl 80-80p). MR väitel toimusid tehingud Neopol Invest OÜ-ga tema initsiatiivil, s.o tema leidis ostja (MR 24.09.2014 suuliste seletuste protokoll – MTA 21.06.2016 vastuse lisa 48); JL ja AP aga väitsid 22.09.2014 maksuhaldurile, et tehingud Liimet Invest OÜ ja Faber Auto SIA-ga toimusid JL initsiatiivil.

12.MR väitel hoidis ta korraga 30–40 kasti pakendatud kaupa oma kodus. MR, JL ja AP maksumenetluses esitatud väited kauba hoiustamise aja kohta (umbes pool päeva) ei ole kooskõlas saatelehtede, kauba üleandmise-vastuvõtmise aktide ja kaebaja volitatud esindaja DS 26.09.2014 selgitustega, et kaup võeti nimetatud dokumentidel kajastatud kuupäeval vastu ning see jäi Liimet Invest OÜ valdusse (10–45 päevaks) hoiule (kontrollakti 1.2.2.1 alapunkt f). Poolte väidete kohaselt tuli kaubale MR koju järele Neopol Invest OÜ üüritud väikebuss Peugeot Boxer, mida juhtis JL isa AL. Hoolimata kauba suurest väärtusest vedu ei kindlustatud. JL on kinnitanud, et tema viibis esimese partii pealelaadimise juures (JL ja AP 22.09.2014 suuliste seletuste protokoll – MTA 21.06.2016 vastuse lisa 5). Seega oli JL teadlik, kuhu Peugeot Boxer tegelikult sõitis, kus peatus ja mida sellega veeti – kui üldse midagi veeti. Väikebussi välja üürinud Reval Kuller OÜ-lt saadud sõitude raport (MTA 21.06.2016 vastuse lisa 116) ei kinnita JL väidet, et kaup laaditi 09.07.2014 maha Riias aadressil Aleksandra Čaka iela 33. Ühtlasi järeldub sellest, et veo kohta vormistatud CMR (I kd, tl 87p), millele on sihtkoha aadressiks märgitud Aleksandra Čaka 33, ei kajasta tegelikke andmeid. Nagu maksuhaldur on tuvastanud, siis ka 13.08.2014 ja 20.08.2014 sõiduraportid ei kinnita kaebaja versiooni (kontrollakti p 1.2.2.1 alapunktid cb ja cc).
13.Asja materjalidest nähtub, et Neopol Invest OÜ tasus Liimet Invest OÜ arvelduskontole kokku 211 500 eurot (sellest kontrollitaval perioodil 101 500 eurot). Faber Auto SIA tasus Neopol Invest OÜ-le kokku vaid 21 219,87 eurot. Seega tasuti üksnes marginaalne osa tehingu maksumusest. Ettemaksu tehingutes ei nõutud ega tasutud. Kaebaja pöördus aprillis 2015 Faber Auto SIA-lt võlgnevuse sissenõudmiseks inkassofirma poole, kes hindas nõude lootusetuks (MTA 21.06.2016 vastuse lisad 122 ja 129). Sarnaselt vastustajale ei pea ringkonnakohus usutavaks, et mõistlikult tegutsev äriühing tarnib ostjale miljonite eurode väärtuses kaupa ilma ettemaksu saamata ning ilma igasuguse garantiita, et kauba eest tasutakse, kusjuures järgmised partiid tarnitakse juba enne seda, kui esimese partii eest on tasutud.
14.Maksumenetluses tuvastati, et Neopol Invest OÜ poolt Liimet Invest OÜ kontole laekunud raha võeti sularahas välja. Selline raha liikumine on maksupettuse skeemides tüüpiline ning viitab soovile varjata raha edasist liikumist, kuna maksuhalduril on praktiliselt võimatu tõsikindlalt tuvastada, mis rahast edasi sai. Asjade sellist käiku arvestades saab pidada võimalikuks, et raha jõudis vähemalt osaliselt kaebaja või temaga seotud isikute kätte tagasi (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 13.11.2012 otsus haldusasjas nr 3-10-924, p 17). Maksumenetluses kogutud tõenditest nähtub, et Liimet Invest OÜ pangakontolt võttis sularaha välja NG (Liimet Invest OÜ pangakonto väljavõtted ja sularaahaatomaatide valvekaamerate salvestised – kontrollakti lisa 2; MTA 21.06.2016 vastuse lisad 83, 91 ja 92). Viimane küll eitas seda, väites, et võttis raha oma isiklikult kontolt (NGi 02.10.2014 suuliste seletuste protokoll – MTA 21.06.2016 vastuse lisa 94), kuid see väide on ebausutav, arvestades, et NG kinnitas ühtlasi, et tema konto on juba alates 2002. aastast miinuses olnud (NGi 13.11.2014 suuliste seletuste protokoll – MTA 21.06.2016 vastuse lisa 96) ning AS-lt SEB Pank saadud teabe järgi oli NGil internetipangas Liimet Invest OÜ pangakonto kasutamise õigus (MTA 21.06.2016 vastuse lisa 90). Lisaks sisaldub maksumenetluse toimikus tõend, mis seob NGi ka Neopol Invest OÜ-ga – NGile väljastatud volikiri Neopol Invest OÜ nimel Kroodi Terminal AS-ga tehingute tegemiseks (NGi 13.11.2014 suuliste seletuste protokolli lisa 5 – MTA 21.06.2016 vastuse lisa 96). Nii NG kui ka Neopol Invest OÜ esindajad eitasid volikirja koostamist, kuid need väited on ebaveenvad, kuna puudub mõistlik põhjus, miks oleks keegi kolmas isik pidanud sellise volikirja koostama. Eelnimetatud asjaolud ja tõendid viitavad, et tõenäoliselt oli NG üks 7(8)

3-16-860 maksupettuse organiseerijatest, kelle seotust endaga üritavad pettuse osalised valeütlusi andes varjata.

15.Eeltoodud asjaoludest ja tõenditest kogumis järeldub, et Liimet Invest OÜ ei müünud arvetel näidatud kaupa Neopol Invest OÜ-le ja viimane ei müünud seda edasi Faber Auto SIAle. On äärmiselt väheusutav, et kaup oli siiski olemas, kuid pärines mõnelt tundmatult isikult. Kaebaja tsiteeritud halduskohtu otsusest pärinevast lausest, milles on kokkuvõtlikult esitatud MR ütluste sisu, ei saa välja lugeda, et halduskohus on mälukaartide olemasolu jaatanud. Kuna kaupa ei ostetud, on kaebaja teinud Liimet Invest OÜ-le alusetult väljamakseid, mis tuleb lugeda ettevõtlusest välja viidud rahaks ja maksustada tulumaksuga.
16.Arvestades, et maksuhaldur on maksupettuse kahtlust piisavalt põhjendanud, on tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 järgi läinud üle kaebajale (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-31-65-14, p 9). Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tehingute toimumist arvetel näidatud isikutega ja kummutaksid maksuhalduri seisukohad. Olukorras, kus kauba puudumine on veenvalt tuvastatud, ei saa tehingute kohta vormistatud dokumente pidada usaldusväärseteks tõenditeks. Asjas kogutud materjalide põhjal nähtub, et tehinguid puudutavad dokumendid on koostatud tagantjärele seoses algatatud maksu- ja väärteomenetlustega. Liimet Invest OÜ deklareeris tehinguid Neopol Invest OÜ-ga alles parandusdeklaratsioonides, kusjuures tasumisele kuuluv käibemaks oli parandusdeklaratsiooni järgi sama suur kui algselt esitatud deklaratsioonis. Järelikult pole sellel, kas Liimet Invest OÜ arved, kauba saatedokumendid ja üleandmise-vastuvõtmise aktid koostas JL või muu isik, määravat tähtsust. MR ütlused on ebausaldusväärsed ega kinnita kauba olemasolu. Kuna JL oli ilmselgelt teadlik kauba puudumisest ja dokumentide võltsitusest, ei saa rääkida Neopol Invest OÜ heausksusest. Toimumata tehingu kajastamine maksudeklaratsioonis saab oma iseloomult olla üldjuhul tahtlik tegu (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-32-09, p 12). Asjakohatu on apellatsioonkaebuse väide, et kaebajalt poleks mõistlikult saanud eeldada teiste tehinguosaliste niivõrd põhjalikku kontrollimist nagu seda on teinud maksuhaldur – kaebajal puudus selleks vajadus, kuna ta osales juhatuse liikme tutvusi kasutades teadlikult maksupettuses.
17.Apellatsioonkaebuses palub kaebaja vähendada tähtpäevaks tasumata kohustustelt tasumisele kuuluva intressi määra, arvestades selles küsimuses tehtavat Riigikohtu otsust. Ringkonnakohus märgib, et vaidlusaluses maksuotsuses ei ole kindlaks määratud tasumisele kuuluvat intressi. Ehkki MKS § 115 lg 1 paneb maksukohustuslasele kohustuse arvestada ja tasuda tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi, ei saa kohus maksuotsuse vaidlustamisel anda etteulatuvalt hinnangut, kas intress, mida maksukohustuslane tasuma peaks, oleks kõiki asjaolusid arvestades ebamõistlikult suur ning kas on alust seda vähendada. See väljuks praeguse vaidluse raamidest. Arvestades, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium asus 29.03.2017 otsuses nr 3-4-1-15-16 seisukohale, et MKS § 117 lg-s 1 sätestatud maksuintressi määr 0,06% päevas on põhiseadusega kooskõlas, poleks intressimäära vähendamiseks alust isegi juhul, kui maksuotsus sisaldaks intressinõuet.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna Neopol Invest OÜ apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning MTA pole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud (HKMS § 109 lg 1), jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja