Maksuõigus › Maksuotsused

müügi kohta väljastatud arvetele lisatud käibemaksu 2 368 383,86 eurot. MTA tuvastas, et Neopol Invest OÜ ja Liimet Invest OÜ vahel ei ole tehinguid toimunud ning et Liimet Invest OÜ arvetel kajastatud kaupa ei ole Neopol Invest OÜ üldse soetanud ega edasi müünud – kaupa ei eksisteerinud ning tehingute kohta on üksnes vormistatud tegelikku majanduslikku sisu mitteomavad dokumendid eesmärgiga sisendkäibemaksu suurendamiseks. MTA järeldas, et Neopol Invest OÜ-l ei olnud õigust kontrollitava perioodi käibemaksuarvestuses kajastada Liimet Invest OÜ nimel väljastatud arvetele märgitud käibemaksu, sest arved ei vasta järgmistele nõuetele: a) Maksustava käibe jaoks soetatud kaup peab olema soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt - käesoleval juhul ei ole kaupa üldse soetatud; b) Esitatud arved peavad vastama KMS §-s 37 sätestatud nõuetele - arvetele on märgitud tehingu majanduslik sisu valesti, kuna Neopol Invest OÜ ei ole Liimet Invest OÜ arvetel kajastatud kaupa üldse saanud. Maksuhaldur asus seisukohale, et kuna arved ei vasta nõuetele, siis on täitmata sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused ja Neopol Invest OÜ-l puudub Liimet Invest OÜ arvetel kajastatud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Samuti märkis maksuhaldur, et MTA-le esitatud andmetest nähtub, et kontrollitaval perioodil ei ole Neopol Invest OÜ kajastanud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete deklaratsioonide vormil TSD lisa 6 real 17 “puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksed” ettevõtlusega mitteseotud kulusid. MTA tuvastas, et Neopol Invest OÜ tegi perioodil juuli 2014 ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid summas kokku 101 500 eurot. MTA järeldas, et Neopol Invest OÜ jättis juuli 2014 tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete deklaratsioonil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid ja sellelt arvestamata tulumaksu summas 26 981,01 eurot (101 500 x 21/79), kuna Neopol Invest OÜ on teinud väljamakseid 101 500 eurot, samas puuduvad väljamaksete kohta algdokumendid. Lisaks märkis maksuhaldur, et MTA-le esitatud andmetest nähtub, et Neopol Invest OÜ kajastas juuli 2014 käibedeklaratsioonil kauba (mälukaardid) ühendusesisest müüki Läti Vabariigi äriühingule Faber Auto SIA summas 3 706 097,50 eurot. MTA tuvastas, et Neopol Invest OÜ ja Faber Auto SIA vahel ei ole tehinguid üldse toimunud. MTA tuvastas ka, et Neopol Invest OÜ arvetel kajastatud kauba müüki Faber Auto SIAle ei ole toimunud, kuna kauba lähetamine ostjale ei ole leidnud kinnitamist. Neopol Invest OÜ esitas MTA-le teadlikult valeandmeid maksudeklaratsioonide esitamise kohta eesmärgiga varjata Aleksandr Prokopenko teadlikkust mälukaartidega seotud tehingute kohta. Läti ja Tšehhi maksuhalduritelt saadud täiendav info viitab võimalikule maksupettusele. MTA järeldas, et Neopol Invest OÜ-l ei olnud õigust kontrollitava perioodil käibemaksuarvestuses kajastada 0% määraga kauba ühendusesisest käivet summas 3 706 097,50 eurot, sest arved ei vasta järgmistele nõuetele: a) ühendusesisene käive loetakse toimunuks juhul, kui kaup on Eestist teise riiki maksukohustuslasele toimetatud - käesoleval juhul ei ole kaupa üldse edasi müüdud; b) esitatud arved peavad vastama KMS §-s 37 sätestatud nõuetele - arvele on märgitud tehingu majanduslik sisu valesti, kuna Neopol Invest OÜ ei ole arvetel kajastatud kaupa Faber Auto SIA-le müünud. 06.04.2016 koostas Maksu- ja Tolliamet Neopol Invest OÜ-le maksuotsuse nr 12.2-3/025784-76. Kontrolli tulemusel Maksu- ja Tolliamet vähendas juuni 2014 sisendkäibemaksu summas 805 156,10 eurot, vähendas juuli 2014 sisendkäibemaksu summas 1 563 227,76 eurot, vähendas juuli 2014 0% määraga maksustatavaid toiminguid ja tehinguid summas 3 706 097,50 eurot, suurendas juuni 2014 tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 805 156,10 eurot, suurendas juuli 2014 tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 1 563 227,76 eurot ning suurendas juuli 2014 tulumaksukohustust summas 26 981,01 eurot. Kontrolli tulemusel suurenes Neopol Invest OÜ maksukohustus kokku 2 395 364,87 (805 156,10 + 1 563 227,76+26 981,01) euro võrra ning viidatud maksuotsusega kohustas Maksu- ja Tolliamet Neopol Invest OÜ-d tasuma maksusumma 2 395 364,87 eurot. 04.05.2016 esitas Neopol Invest OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 06.04.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/025784-76 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas Neopol Invest OÜ ka esialgse

õiguskaitse taotluse vaidlustatud maksuotsuse täitmise peatamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks keelata maksuvõla avalikustamine. 06.05.2016 kohtumäärusega jättis Tallinna Halduskohus Neopol Invest OÜ esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja: Vastustaja on oma kontrollakti ja maksuotsuse ehitanud üles eeldusele, et kaebaja poolt deklareeritud tehinguid ei toimunud põhjusel, et kaebaja ei ole saanud ega reaalselt müünud edasi kaupa. Vastustaja sealjuures ei esita tühistavaid argumente dokumentide osas, mida kaebaja maksumenetluses esitas, vaid viitab resoluutselt kauba puudumisele, mistõttu ei saa ka esitatud dokumentatsioon olla üldises plaanis tõene. Kaebaja vaidleb sellele vastu ja toob esile põhilised argumendid, mis vastustaja seisukoha ümber lükkavad. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-81-12 punktis 16 selgitanud: „Kolleegium on korduvalt selgitanud, et heauskne ostja ei vastuta müüja tegevuse õigusvastasuse eest. Maksuhalduri ja kohtute seisukoht, et müüja ei saanud kaupa ostjale üle anda seepärast, et selle kauba soetamine müüja poolt pole kontrollitav või et müüjal ei saanud sellist kaupa olla, on ebamäärasuse tõttu asjassepuutumatu. Maksustamise seisukohast ei oma tähtsust, kas müüja poolt pakutava kauba n-ö päritolu on õiguspärane või mitte. Kui müüjal ei saanud sellist kaupa tõepoolest õiguspäraselt olla, ei saa ainuüksi sellest asjaolust järeldada, et kaupa polnudki.“ Kohtuasjas nr 3-3-1-27-14, punktis 14 on Riigikohus sedastanud: „Kolleegium on seisukohal, et kohtud on jätnud maksumenetluses ja kohtumenetluses kogutud tõendid igakülgselt hindamata, keskendudes üksnes vastuoludele, mida maksuhaldur on maksuotsuses, vaideotsuses ja kohtumenetluses esitatud vastustes kirjeldanud. Kohtul tuleb tõendeid hinnates neid omavahel kõrvutada selgitamaks välja ka nendes sisalduvad riimumised. Tõendid, mida kohus ei võta kogumis arvesse nende ebausaldusväärsuse tõttu, peaksid olema kohtuotsuse põhjendustes märgitud. Kolleegium juhib tähelepanu asjaolule, et maksukohustuslase võimalused tõendada tehingute toimumist olukorras, kus maksuhaldur nende toimumises kahtleb, hoolimata tehinguid kinnitavate dokumentide olemasolust, ammenduvad üldjuhul tehingupoolte kinnituste, maksumenetluses antud seletuste ja kohtumenetluses antud ütlustega.“ Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus tehinguid puudutav dokumentatsiooni olemasolu on tõendatud nii vastustaja poolt väärteomenetluse raames teostatud läbiotsimiste käigus, kui ka kaebaja enda poolt vastustaja esitatud maksumenetluses – teisisõnu, kaebaja on vormistanud kogu vajaliku dokumentatsiooni hoolikalt ja põhjalikult alates tehingupartneri tuvastamisest kuni kauba vastuvõtuüleandmiseni lõppostjale. Vastustaja ei saa väita, et antud juhul on tehingud olnud dokumenteeritud ebakorrektselt. Selliselt aga ei jää kaebajal muud üle kui tõendada kauba olemasolu ja tehingute toimumine maksumenetluses ja kohtumenetluses antud ütlustega, sest kaebaja ei saanudki esitada ühtegi täiendavad dokumenti lisaks sellele, millised oli ta esitanud maksumenetluses. Käesoleval juhul on tehingute tegemist ja kauba olemasolu kinnitanud kõik osapooled, s.o kaebaja ise, Liimet Invest OÜ kui kauba müüja ja Faber Auto SIA kui kauba hilisem ostja. Samuti on kauba olemasolu tõendatud nii transporti osutanud autojuhi kui ka transpordivahendi GPS väljavõtetega. Olulisemad tõendid on kaebaja hinnangul osapoolte maksumenetluses antud ütlused kui ka Liimet Invest OÜ esindaja Madis Rugo ütlused kohtumenetluses. Asjaolu, et nii maksu- kui ka kohtumenetluses on tuvastatud, et Madis Rugo tegelikult ei juhtinud Liimet Invest OÜ tegevust, vaid oli lihtsalt käsutäitja ei oma Riigikohtu otsuse nr. 3-3-1-81-12 valguses tähtsust. Asjaolu, et käibel olnud kaup võis olla õigusvastaselt Eestisse toimetatud, ei anna alust kahtlustada maksupettuses heauskset ostja ja edasimüüjat, kelleks oli antud menetluses Neopol Invest OÜ. Kokkuvõtlikult leiab kaebaja, et vormistades ja teostades vaidluse all olevaid tehinguid 2014. aastal oli Neopol Invest OÜ heauskne ostja ja käitus hoolsa ettevõtjana, kes, arvestades tehingu kiiret

kulgemist, toestas tehingu korrektselt ja õigesti. Ei ole asjakohane määrata täiendav maksukohustus Neopol Invest OÜ-le ainuüksi seetõttu, et tegemist on tehinguahelas ainsa elujõulise ettevõttega, kellelt „on mida võtta“. Maksuameti etteheited tehingu toimumisele ja vormistusele eraldiseisvalt ei anna alust asuda seisukohale, et antud tehingute puhul oli tegemist tühise tehinguga, mille raames kaupa ei liikunud. Kaebaja nõustub Riigikohtu seisukohaga, et kohtuotsuse tegemisel tuleb mitte kaaluda ja hinnata vastustaja etteheiteid kaebaja tegevusele, vaid reaalselt hinnata kogumis esitatud tõendeid ja teha nende pinnalt järeldusi. Kaebaja on seisukohal, et esitatud ja kogutud tõendite pinnalt ei saa kohus teha järeldust, et kaebaja tehingutes puudus reaalne kauba liikumine, mistõttu ei ole põhjendatud ka täiendava maksusumma määramine kaebajale ning vaidlustatud maksuotsus tuleb tühistada. Vastustaja: Kaebaja ja Liimet Invest OÜ vahel on sõlmitud leping nr 0306-1/2014. Kohtumenetluse raames on üheselt tuvastatud, et tegemist on väidetava raamlepinguga. Kaebaja on kohtumenetluses selgitanud, et täpsemad tingimused sätestati tellimuste esitamisel ning saatelehtedes. Vastustaja pöörab tähelepanu asjaolule, et tegemist on väga üldsõnalise lepinguga, kus puudub info, milliseid elektroonikaseadmeid kohustub Liimet Invest OÜ kaebajale müüma. Võttes arvesse, et elektroonikaseadmeid on valdkonnapõhiselt erinevaid, oleks loomulik, et pooled oleks kokku leppinud seadmete spetsifikatsioonis ning toonud välja, millise valdkonna tooteid on silmas peetud (nt milliseid mälukaarte ning millistele seadmetele). Lepingus ei ole välja toodud, millistele kehtivatele nõuetele peavad seadmed vastama, sest elektroonika seadmete nõuded on Euroopa Liidus rangemad võrreldes Hiinaga. Ka ei ole lepingus infot, millised märgistused või vastavusdeklaratsioonid peaksid seadmetel olema selleks, et kaup vastaks nõuetele, mis tagaks vajadusel võimaluse heita Liimet Invest OÜ-le ette süülist kohustuste rikkumist vastavalt lepingu nr 0306-1/2014 punktile 4. Kui pooltel puuduvad lepingutes elementaarsed kokkulepped kauba osas, mis on oma valdkonnapõhiselt väga erineva iseloomuga ning millele on erinev kvaliteedinõue, kuid sellest hoolimata tehakse tehinguid miljonites eurodes, ei ole eluliselt usutav, et leping nr 0306-1/2014 oleks sõlmitud tegelike tehingute sooritamiseks. Kaebaja on kohtumenetluse raames möönnud, et tal on tekkinud kahtlus, et Liimet Invest OÜ-l puudus tehingute tegemisel kaebajaga kaup, kuid rõhutas, et tehingute tegemise hetkel taoline kahtlus puudus. Samas ei ole kaebaja selgitanud eluliselt usutavalt, miks tal selline kahtlus varasemalt puudus. Maksuhalduril tekkis põhjendatud kahtlus, et kaebaja ei soetanud kaupa, sest Liimet Invest OÜ-l puudus kaup, mida edasi müüa, vastavalt maksumenetluses kogutud tõenditele, sh tõenditele, mida kaebaja ise esitas. Näiteks ei osanud Liimet Invest OÜ esindaja, kellega väidetavalt allkirjastati leping nr 0306-1/2014, kirjeldada elektroonikaseadmeid, mida väidetavalt kaebajale müüs. Samuti ei osanud Madis Rugo selgitada selliseid tehingute asjaolusid, mida mõistlik ettevõtja on võimeline põhjendama, kui ta on tegelikult tehinguid teinud. Ei ole eluliselt usutav allkirjastada leping isikuga, kes ei mõista kaebaja soove tehingu tegemisel (mälukaartide spetsiifika) ning teha seejärel tehinguid miljonites eurodes. Vastustaja seisukohta, et kaupa reaalselt ei olnud, kinnitab muuhulgas kauba koguse maht, mille realiseerimine Balti turusituatsioonis on ebausutav ning ajalised võimatused kauba tarnimisel. Kaebaja on kohtuistungil kinnitanud, et müüs mälukaardid edasi Faber Auto SIA-le, kellele tarniti esimene partii summas 4 748 041 eurot. Nimetatud summa kohustas Faber Auto SIA tasuma 90 päeva jooksul, kuid jättis selle tasumata. On eluliselt ebausutav, et äriühing teeb järjest neli tehingut kogumaksumusega ca 23 miljonit eurot selliselt, et esimese tehingu tasu ei ole saanud. Tähelepanu tuleb pöörata, et kaebaja alles asus mälukaartide turul tegutsema. Seda vähem usutavam on, et valdkonnas, kus kaebaja alles asub tegutsema, sõlmib kaebaja nimel lepinguid isik, kes ei ole kehtiv juhatuse liige, vormistab puudulikult tehingut kirjeldavaid dokumente (nt puuduvad saatelehed), ei täideta lepinguga nõutud üleandmis-vastuvõtmisakte ning leping sõlmitakse isikuga, kelle puhul on üheselt arusaadav, et tegemist on variisikuga ja kes ei mõista mälukaartide spetsiifikat.

Kaebaja on ette heitnud, et maksuhaldur ei ole tuvastanud Jorma-nimelist isikut. Tehingute toimumise tõendamisel on eelkõige oluline tehingu dokumentatsioon, mis praegusel juhul on puudulikult koostatud, ning alles seejärel isikute selgitused. Kaebaja on läbivalt selgitanud, et tehingu läbirääkimisi peeti Madis Rugoga, kellega suhtlemisel ei tekkinud kahtlusi enne kohtuvaidluses tuvastatud ilmseid vastuolusid. Kohtulahendis nr 3-3-1-32-09 on Riigikohus selgitanud, et kui isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, on tegemist ostja pahausksusega, sest toimumata tehingu kajastamine maksudeklaratsioonis saab oma iseloomult olla üldjuhul tahtlik tegu. Käesoleval juhul on maksuhaldur tuvastanud muuhulgas järgmist: Liimet Invest OÜ arved, kauba saatedokumendid ning üleandmis- ja vastuvõtmisaktid on koostatud kaebaja enda poolt; tehingu toimumist kinnitavad dokumendid on koostatud tagantjärele; Madis Rugo on variisik, kellega suheldes peaks mõistlik ettevõtja aru saama, et isikul puuduvad teadmised tehingu läbiviimise nüanssidest (kohtuvaidluses ja maksumenetluses antud selgitused). Eelnevast tulenevalt ei saa väita, et kaebaja puhul oleks tegemist heauskse ostjaga, mistõttu on maksuhaldur põhjendatult keelanud Neopol Invest OÜ-l sisendkäibemaksu maha arvata. Riigikohus on lahendis 3-3-1-59-15 p-s 14 selgitanud, et maksuhalduril on õigus keelata maksuotsusega sisendkäibemaksu maha arvata maksukohustuslasel, kelle puhul on tekkinud põhjendatud kahtlus, et viimane osales maksupettuses. Antud juhul on tuvastatud selliseid vastuolusid, mis ei muuda eluliselt usutavaks tehingute toimumist selliselt nagu kaebaja on seda enda maksuarvestuses kajastanud. Vastuoludele on maksuhaldur osundanud asjas kogutud tõendite põhjal ning põhistanud enda seisukohta. Kohtulahendis nr 3-3-1-81-12 p-s 15 on Riigikohus selgitanud, et olukorras, kus kaupa ei saadudki, puudub ostjal õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ning reeglina on välistatud ka ostja heausksus. Neopol Invest OÜ maksuarvestuse kontrollimisel tehingutes Liimet Invest OÜ-ga on maksuhaldur piisavalt tõendanud ning põhjendanud, et tehingutes Liimet Invest OÜ-ga puudus kaup, mida kaebaja oleks saanud soetada. Seega on välistatud ka kaebaja heausksus tehingutes Liimet Invest OÜ-ga.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi ning tunnistaja vande all antud ütlusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas maksuasjas pooled vaidlevad selle üle, kas Neopol Invest OÜ soetas kaupa (mälukaardid) Liimet Invest OÜ-lt ning kas Maksu-ja Tolliamet on põhjendatult keelanud Neopol Invest OÜ-l sisendkäibemaksu maha arvata. Kaebuse esitaja väidab, et vormistades ja teostades vaidluse all olevaid tehinguid 2014. aastal oli Neopol Invest OÜ heauskne ostja ja käitus hoolsa ettevõtjana, kes arvestades tehingu kiiret kulgemist toestas tehingu korrektselt ja õigesti. Kaebuse esitaja väitel tuleb reaalselt hinnata kogumis esitatud tõendeid ja teha nende pinnalt järeldused. Kaebaja väidab, et Neopol Invest OÜ on vormistanud kogu vajaliku dokumentatsiooni hoolikalt ja põhjalikult alates tehingupartneri tuvastamisest kuni kauba vastuvõtu-üleandmiseni lõppostjale. Vastustaja väitel maksuhalduril tekkis põhjendatud kahtlus, et kaebaja ei soetanud kaupa, sest Liimet Invest OÜ-l puudus kaup, mida edasi müüa vastavalt maksumenetluses kogutud tõenditele, sh tõenditele, mida kaebaja ise esitas. Nii näiteks ei osanud Liimet Invest OÜ esindaja, kellega väidetavalt allkirjastati leping nr 0306-1/2014, kirjeldada elektroonikaseadmeid, mida väidetavalt kaebajale müüs. Samuti ei osanud Madis Rugo selgitada selliseid tehingute asjaolusid, mida mõistlik ettevõtja on võimeline põhjendama, kui ta on tegelikult tehinguid teinud. Ei ole eluliselt usutav allkirjastada leping isikuga, kes ei mõista kaebaja soove tehingu tegemisel (mälukaartide spetsiifika) ning teha seejärel

tehinguid miljonites eurodes. Vastustaja seisukohta, et kaupa reaalselt ei olnud, kinnitab muuhulgas kauba koguse maht, mille realiseerimine Balti turusituatsioonis on ebausutav ning ajalised võimatused kauba tarnimisel. Vastustaja väidab, et Liimet Invest OÜ arved, kauba saatedokumendid ning üleandmis- ja vastuvõtmisaktid on koostatud kaebaja enda poolt; tehingu toimumist kinnitavad dokumendid on koostatud tagantjärele; Madis Rugo on variisik, kellega suheldes peaks mõistlik ettevõtja aru saama, et isikul puuduvad teadmised tehingu läbiviimise nüanssidest. Seega vastustaja arvates ei saa väita, et kaebaja puhul oleks tegemist heauskse ostjaga, mistõttu on maksuhaldur põhjendatult keelanud Neopol Invest OÜ-l sisendkäibemaksu maha arvata. Kohtus tunnistajana üle kuulatud Madis Rugo ütluste kohaselt aastal 2014 asutas ta firma Liimet Grupp OÜ, et uuesti alustada riidekaupade müügiga, ta oli selles firmas ainus juhatuse liige. Siis tehti talle pakkumine tegeleda elektroonikaga ja kiipkaartidega, millega ta ei olnud varem tegelenud. Tunnistaja väitel sai ta „pooljuhuslikult linnas kokku Jevgeni Landaga“, keda tundis 5-6 aastat seoses puiduäriga, millega taheti koos tegelema hakata. Jevgeni Landa pidi uurima, kas keegi tahab osta elektroonikaasju ja mälukaarte. Madis Rugo sõnul Jevgeni Landal endal ei olnud mälukaarte, kuid ta oleks soovinud neid edasi müüa vahendajana. Tunnistaja väitis, et tal oli üks inimene, kes pakkus mälukaarte ning kes ütles M. Rugole, et kui too leiab ostja, siis saab vahendustasu. See inimene oli väidetavalt üks soomlane, kellele M. Rugo varem oli riidekaupa müünud. Madis Rugo kinnitas kohtule, et ta ei mäleta selle soomlase ees- ega perekonnanime. Tunnistaja ütluste kohaselt soomlane käis tema juurest tihti läbi, pakkus müügiks mälukaarte. Mälukaarte oli tal 30-40 kasti. Madis Rugo leidis kliendiks Jevgeni Landa, kellele ta pakkus mälukaarte müüja, mis füüsiliselt veel M. Rugo käes küll ei olnud, aga mida soomlane pakkus müügiks. Soomlane pidi mälukaardid müüma Liimet Grupp OÜ-le ja Liimet Grupp OÜ pidi müüma need Neopol Invest OÜ-le. Tehingusummad olid suured- 3-4 miljonit eurot. Madis Rugo kinnitas, et temal polnud mingit raha, ta oli vahendaja, kes tahtis teenida, vahendustasu suuruseks oli 10 000 eurot. Tunnistaja ütluste kohaselt Jevgeni Landa ütles talle, et tal on suur firma, millel on ressurssi, ning et raha taha midagi ei jää, ütles, et nad müüvad kütust ja raha liigub. Soomlane andis ostjale 90 päeva maksetähtajaks. Liimet Grupp OÜ ja Neopol Invest OÜ vahel oli tunnistaja sõnul sõlmitud ostu-müügileping. Tunnistaja väitel soomlane pidi paberid tooma, aga ei ilmunud enam kohale. Väidetavalt kauba (30-40 kasti, 60 cm x 1 m) tõi soomlane M. Rugo koju. Madis Rugo väitis, et Liimet Grupp OÜ pangakaardid olid soomlase käes. Neopol Invest OÜ kandis Liimet Grupp OÜ-le raha üle ja soomlane oli rahul, et raha laekus. Samas tunnistaja summade suurust ei teadnud, kuna pangakaardid olid väidetavalt soomlase käes. Soomlane ütles M. Rugole, et summad laekusid 3000-6000 euro kaupa ning lootis, et kui tähtaeg saabub, siis saab lõppsumma kätte. M. Rugo väitis, et „tehingu teine pool ütles, et nad vaikselt hakkavad maksma ja lõpetavad maksmise siis, kui tähtajad saavad täis“, tähtaeg oli 90 päeva. Madis Rugo kinnitas kohtule, et muud äritegevust sellel ajal Liimet Grupp OÜ-l ei olnud, samuti ei olnud ka töötajaid. Tunnistaja ütluste kohaselt soomlane kadus ja 10 000 eurot jäi M. Rugol saamata. M. Rugo sõnul rohkem ei ole ta seda soomlast näinud. M. Rugo väitis, et soomlane vormistas arved Liimet Grupp OÜ nimel ja tema andis need edasi J. Landale. Väidetavalt soomlase käes olid Liimet Grupp OÜ rekvisiidid, SEB pangakaardid (2 tk) ja panga kalkulaator, pangakaardid andis M. Rugo ise soomlase kätte. Tunnistaja sõnade kohaselt soomlane ütles talle, et 3-4 kuuga on tehingud tehtud ning siis jätab ta Liimet Grupp OÜ arvele kokkulepitud summa (10 000 eurot) ja tagastab M. Rugole pangakaardid koos firma dokumentidega. M. Rugo väitel Liimet Grupp OÜ maksudeklaratsioonid esitas soomlane, kelle käes olid kõik andmed. M. Rugo väitis kohtule, et põhimõtteliselt soomlane juhtis tema firmat, ta usaldas soomlast. M. Rugo väitis, et ei rääkinud Neopol Invest OÜ-le, et on keegi soomlane, kes tegelikult tema firmat juhib, nemad arvasid, et tema on müüja. Kohtu küsimusele, kas UAB Raistra nimi ütleb tunnistajale midagi, vastas too, et see nimi on talle tundmatu. Kohtu küsimusele mille eest Liimet Grupp OÜ kandis UAB Raistra ́le üle 39 500 eurot, vastas tunnistaja, et ei tea raha liikumisest midagi. Tunnistaja väitis, et saatelehed, arved ja kauba ülendamise aktid koostas soomlane. Madis Rugole tundus, et Kaukeneste OÜ nime ta nagu oleks

kuulnud, kuid ta siiski ei tea, mis firma see on. Samas M. Rugo teatas kohtule, et ta ei kinnita MTAs Kaukeneste OÜ kohta antud ütlusi, kuigi ta ei mäletanud, mida ta MTA-s ütles Kaukeneste OÜ kohta, seejuures väitis ta, et Kaukeneste OÜ kohta räägitu ei pruukinud tõde olla. Tunnistaja väitis kohtule, et Kaukeneste OÜ-ga ei teinud M. Rugo firma mingeid tehinguid ning seda nime on ta väidetavalt kuulnud maksuametniku käest. Madis Rugo poolt maksuhaldurile ja kohtule antud ütlusi hinnates on kohus jõudnud järeldusele, et need on vastuolulised ja ebausaldusväärsed ning ei lükka ümber vastustaja seisukohti. Kohtule antud ütlustes on Madis Rugo temale kuuluva äriühinguga seonduva delegeerinud mingile tundmatule soomlasele, kelle eesnimegi ta väidetavalt ei mäleta. Samas maksuhaldurile on M. Rugo väitnud, et soomlase nimi on Jorma. Kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et M. Rugo annab kõik temale kuuluva äriühingu pangakaardid, sh panga kalkulaatori, üle mingile isikule, kelle nime ta isegi ei tea, kuid keda ta väidetavalt usaldab, jäädes lootma paljasõnalisele lubadusele maksta vahendustasu, mis pidi väidetavalt jääma Liimet Grupp OÜ pangaarvele, millele ligipääs oli väidetavalt ainult sellel tundmatul soomlasel, kelle käes olid kõik Liimet Grupp OÜ pangakaardid (2 tk). Tunnistaja väitis kohtule, et temal raha ei olnud, samas jutt käis väga suurtest summadest, mille liikumisest tema ei teadnud midagi, samas laekuma pidid nad Neopol Invest OÜ kaudu Liimet Grupp OÜ-le, kes oli väidetavalt müüja. Samas firmal endal kaubaks olevaid mälukaarte ei olnud, need olid tundmatul soomlasel, kes nendega äritses. Madis Rugo firma kliendiks oli M. Rugo tuttav Jevgeni Landa Neopol Invest OÜ-st, kellele M. Rugo pakkus n-ö nimetu soomlase kiipkaarte suures koguses (30-40 kasti), millega viimane kohe nõustus, väites, et tal raha liigub naftaäris ning raha taha asi ei jää. Nagu hiljem selgus kandis Neopol Invest OÜ Liimet Grupp OÜ-le üle väga väikese osa kogu tehingusummast. Kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav M. Rugo väide, et „soomlane ütles, et summad laekusid 3000-6000 euro kaupa ning lootis, et kui tähtaeg saabub, siis saab lõppsumma kätte“, samas kui tegemist oli miljonitesse eurodesse küündiva summaga (ca 23 miljonit eurot), mille maksetähtaeg oli vaid 90 päeva. Madis Rugo kohtule antud ütlustest võib järeldada, et teda see tehing ei huvitanud, sh raha liikumine ja laekumine Liimet Grupp OÜ-le, kuna tal väidetavalt puudus kontroll selle üle. Madis Rugole piisas soomlase paljasõnalisest jutust raha laekumiste kohta, samuti teda ei huvitanud, kas raha laekub tema firma pangakontole, kui suured summad kantakse üle ning mis selle rahaga edasi toimub. Selline käitumine (tegevusetus) on omane variisikule ning vastustaja on õigesti leidnud, et Madis Rugo näol oli tegemist variisikuga. Kohus leiab, et asjakohatu on kaebaja etteheide maksuhaldurile, et too ei tuvastanud Jorma nimelist isikut, kuna ka kohtus tunnistaja ütlustest ei selgunud, kas selline isik üldse olemas on. Maksuhaldurile Madis Rugo ütles, et oli mingi Jorma nimeline isik, kohtus aga Madis Rugo väitis, et oli üks soomlane, kelle nime ta ei mäleta. Kohtul tekkis M. Rugo ütluste põhjal põhjendatud kahtlus, kas selline isik üldse eksisteeris. Kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et M. Rugo annab oma firma juhtimise täielikult üle mingile tundmatule isikule, kelle nimegi ta ei tea, asukohast rääkimata. Kohtu jaoks ei ole veenev tunnistaja ebaloogiline ja vastuoluline jutt. Madis Rugo ütlustest järeldub, et kõnealuste mälukaartide päritolu on teadmata (s.o kust soomlane need sai), nende hulk on ebamäärane (30-40 kasti, mälukaartide täpne arv on teadmata), samas tehingu summad olid väga suured (väidetavalt miljonites eurodes). Kohus leiab, et maksuhalduril oli põhjendatud kahtlus tehingute toimumise osas Liimet Grupp OÜ, mida tegelikult juhtis väidetavalt tundmatu soomlane, ja Neopol Invest OÜ vahel. Maksuhaldur tuvastas maksumenetluses, et kaebaja ei soetanud kaupa, sest Liimet Invest OÜ-l puudus kaup, mida edasi müüa vastavalt maksumenetluses kogutud tõenditele, sh tõenditele, mida kaebaja ise esitas. Nii näiteks ei osanud Liimet Invest OÜ seaduslik esindaja, ainus juhatuse liige Madis Rugo, kellega väidetavalt allkirjastati leping nr 0306-1/2014, kirjeldada elektroonikaseadmeid, mida Neopol Invest OÜ-le müüs. Samuti ei osanud Madis Rugo selgitada selliseid tehingute asjaolusid, mida mõistlik ettevõtja on võimeline põhjendama, kui ta on tegelikult tehinguid teinud. Kohus nõustub vastustajaga, et eluliselt ei ole usutav allkirjastada leping isikuga, kes ei mõista teise poole soove tehingu tegemisel (mälukaartide spetsiifika) ning teha seejärel tehinguid miljonites eurodes. Aga nagu Madis Rugo väidab, siis tema asemel tegelikult juhtis firmat hoopis

tundmatu ja tuvastamata isik, kes oli M. Rugo jaoks vägagi usaldusväärne, kes koostas ka dokumente, sh esitas ka deklaratsioone, ja käsutas firma vahendeid oma äranägemise järgi. Kaebuse esitaja on kohtuistungil kinnitanud, et müüs mälukaardid edasi Faber Auto SIA-le, kellele tarniti esimene partii summas 4 748 041 eurot. Nimetatud summa kohustus Faber Auto SIA tasuma 90 päeva jooksul, kuid jättis selle tasumata. Kohus nõustub vastustajaga, et on eluliselt ebausutav, et äriühing teeb järjest neli tehingut kogumaksumusega ca 23 miljonit eurot, samas esimese tehingu tasu ei ole kätte saadud. Kaebaja ise on kinnitanud, et alles asus mälukaartide turul tegutsema. Kaheldav on, et valdkonnas, kus isik alles asub tegutsema, sõlmib äriühingu nimel lepinguid isik, kes ei ole juhatuse liige, vormistab puudulikult tehingut kirjeldavaid dokumente (puuduvad saatelehed), ei täideta lepinguga ettenähtud üleandmis-vastuvõtmisakte ning lisaks leping sõlmitakse variisikuga, kes ei tunne mälukaartide turgu, sh nende spetsiifikat. Neopol Invest OÜ ja Liimet Invest OÜ vahel on sõlmitud leping nr 0306-1/2014. Kaebuse esitaja on kohtumenetluses selgitanud, et täpsemad tingimused on sätestatud tellimuste esitamisel ning saatelehtedes. Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist on üldsõnalise lepinguga, kus puudub info, milliseid elektroonikaseadmeid kohustub Liimet Invest OÜ Neopol Invest OÜ-le müüma. Vastustaja on õigesti välja toonud, et tehingupooled ei ole kokku leppinud seadmete spetsifikatsioonis ning ei ole märkinud, millise valdkonna tooteid on silmas peetud. Kohus nõustub vastustajaga, et kui pooltel puuduvad lepingutes elementaarsed kokkulepped kauba osas, mis on oma valdkonnapõhiselt väga erineva iseloomuga (spetsiifilised) ning millele on erinev kvaliteedinõue, kuid sellest hoolimata tehakse tehinguid miljonites eurodes, ei ole eluliselt usutav, et leping nr 0306-1/2014 oleks sõlmitud tegelike tehingute sooritamiseks. Vastavalt HKMS § 165 lg-le 2 kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Kohus nõustub vastustajaga, et Liimet Invest OÜ arved, kauba saatedokumendid ning üleandmis- ja vastuvõtmisaktid on koostatud Neopol Invest OÜ enda poolt, tehingu toimumist kinnitavad dokumendid on koostatud tagantjärele ning Madis Rugo on variisik, kellega suheldes peaks mõistlik ettevõtja aru saama, et isikul puuduvad teadmised tehingu läbiviimise asjaoludes. Kohus sarnaselt vastustajaga leiab, et Neopol Invest OÜ ei ole heauskne ostja, millest tulenevalt on maksuhaldur põhjendatult keelanud Neopol Invest OÜ-l sisendkäibemaksu maha arvata. Riigikohtu seisukohale vastavalt maksuhalduril on õigus keelata maksuotsusega sisendkäibemaksu maha arvata maksukohustuslasel, kelle puhul on tekkinud põhjendatud kahtlus, et viimane osales maksupettuses (RK lahend asjas nr 3-3-1-59-15, p 14). Neopol Invest OÜ tehingutes Liimet Invest OÜ-ga puudus kaup, mida esimene neist oleks saanud soetada, mistõttu ei saa rääkida Neopol Invest OÜ heausksusest tehingutes Liimet Grupp OÜ-ga. Maksuhalduri kontrollaktis ja maksuotsuses on piisavalt põhjalikult kajastatud maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud, mida kohus ei hakka üle kordama. Kohus tervikuna nõustub maksuhalduri seisukohtade ning järeldustega. Kohus leiab, et maksuhaldur on maksumenetluses jõudnud õigele järeldusele, mis on kinnitamist leidnud ka kohtumenetluses, et Neopol Invest OÜ ei soetanud kaupa (mälukaardid) Liimet Invest OÜ-lt ning Maksu-ja Tolliamet on põhjendatult keelanud Neopol Invest OÜ-l sisendkäibemaksu maha arvata. Kohtu hinnangul vaidlustatud maksuotsus on piisavalt põhjendatud ja õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks.

Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus tehti kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.