lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-544/56

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 01.09.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-544/56
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
01.09.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
6496
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Virgo Saarmets ja Maret Altnurme

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.09.2017, Tallinn

Haldusasja number

Menetlusosalised

3-16-544 SA kaebus Maksu- ja Tolliameti 21.12.2015 vastutusotsuse nr 13-7/00595-27 tühistamiseks Kaebaja – SA, volitatud esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Martin Aas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 02.11.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

SA apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Haldusasi

RESOLUTSIOON

1.Jätta SA apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.11.2016 otsus haldusasjas nr 3-16-544 muutmata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.10.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-16-544 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 17.04.2014 korralduse nr 12.2-3/022915-1, 27.08.2014 korralduse nr 12.2-3/022915-7 ja 12.11.2014 korralduse nr 12.2-3/022915-26 alusel UV MNGT OÜ käibe- ja tulumaksudeklaratsioonidel kajastatud maksuarvestuse õigsust perioodil 2012. a detsember kuni 2014. a august. UV MNGT OÜ juhatuse liige oli kuni 05.08.2014 UV. Alates 05.08.2014 kuni 15.08.2014 oli UV MNGT OÜ juhatuse liige SA. UV MNGT OÜ ühines 11.08.2014 sõlmitud ühinemislepingu (I kd, tl 72-74p) alusel Food Mill OÜ-ga. Ühinemiskanne tehti äriregistris 15.08.2014. Food Mill OÜ kujundati 15.11.2014 otsuse alusel ümber usaldusühinguks Food Mill UÜ. Äriregistris tehti vastav kanne 16.01.2015. Food Mill OÜ juhatuse liige perioodil 15.07.2014−03.09.2014 oli SA. Alates 16.01.2015 oli Food Mill UÜ täisosanik Unionmark OÜ (äriregistrist kustutatud 30.04.2015) ja usaldusosanik Rakest Group OÜ (äriregistrist kustutatud 31.12.2015).
2.MTA määras 16.01.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/022915-29 (I kd, tl 29-32p) Food Mill OÜ-le täiendavalt tasumisele makse summas 91 317,45 eurot. Kuivõrd UV MNGT OÜ ja Food Mill OÜ olid 11.08.2014 ühinenud ning UV MNGT OÜ oli ühendatav ühing, kandusid vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 391 lg-le 4 UV MNGT OÜ-le määratud maksukohustused üle Food Mill OÜ-le. MTA saatis maksuotsuse Food Mill OÜ äriregistrisse kantud aadressile. Muu hulgas määras maksuhaldur maksuotsusega Food Mill OÜ-le täiendavalt tasumiseks ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tulumaksu summas 5316,46 eurot TeleTek OÜ-le (juhatuse liige kuni 18.09.2014 MV) 21.07.2014 tehtud 20 000 euro suuruselt väljamakselt, kuna puudusid väljamakse aluseks olevad raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavad algdokumendid (maksuotsuse p 2.3.1.2.3) ning käibemaksu summas 30 eurot UV MNGT OÜ poolt Eesti Taastuvenergia OÜ-le 31.07.2014 arve nr 31.07.2014 (I kd, tl 62) alusel õigusteenuse osutamiselt summas 180 eurot (sh käibemaks), kuivõrd UV MNGT OÜ ei olnud kajastanud 2014. a juuli käibedeklaratsioonil selle arve alusel toimunud õigusteenuse müüki Eesti Taastuvenergia OÜ-le (maksuotsuse p 2.1.1.3).
3.Maksuhaldur asus Food Mill UÜ-lt 16.01.2015 maksuotsusega määratud maksuvõlga sisse nõudma 17.04.2015, mil arestiti Food Mill UÜ pangakonto (MTA 17.04.2015 korraldus nr 13-2.7/151996; I kd, tl 41-42).
4.Unionmark OÜ esitas 29.04.2015 Pärnu Maakohtule avalduse Food Mill UÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 26.06.2015 määrusega nr 2-15-6548 (I kd, tl 46-50) Food Mill UÜ pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Sama määrusega rahuldas kohus pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 8 alusel võlausaldaja MTA taotluse võlgniku likvideerimise tähtaja pikendamiseks ja pikendas nimetatud tähtaega kuue kuuni.
5.MTA alustas 17.07.2015 korraldusega nr 13-7/595-8 SAi suhtes vastutusmenetlust. Pärast vastutusotsuse projekti saamist esitas SA 17.12.2015 sellele eriarvamuse (I kd, tl 205-207).
6.MTA kohustas 21.12.2015 vastutusotsusega nr 13-7/00595-27 (I kd, tl 15-25) SAit tasuma Food Mill UÜ maksuvõlga kogusummas 5346,46 eurot. 1) Maksuvõlga ei ole õnnestunud sisse nõuda Food Mill UÜ-lt. 04.12.2015 seisuga on Food Mill UÜ maksuvõla katteks laekunud 30 000 eurot, mistõttu on maksuvõla suurus vähenenud 2(13)

3-16-544 ja Food Mill UÜ-l on tasumata maksuvõlg summas 69 866,94 eurot. Food Mill UÜ ei oma registervara, mistõttu ei ole võimalik maksuvõla sissenõudmine registervara arvelt. Food Mill UÜ on vastutusotsuse projekti koostamise seisuga õigusvõimeline. Vastutusotsuses keskendub maksuhaldur üksnes käibe varjamisele ja käibemaksu arvestamata ja tasumata jätmisele seoses tehingutega Eesti Taastuvenergia OÜ ning tulumaksu arvestamata ja tasumata jätmisega seoses väljamaksega TeleTek OÜ-le. Muude maksuotsusega tuvastatud episoodide osas ei ole SAi süülise käitumise ja maksuvõla tekkimise vahelist põhjuslikku seost tuvastatud. 2) SA ei deklareerinud 21.07.2014 TeleTek OÜ-le tehtud 20 000 euro suuruselt väljamakselt tulumaksu, millega ta rikkus tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p-i 3 kooskõlas maksukorralduse seaduse (MKS) § 85 lg-ga 4. Maksuhaldur kohustas 27.08.2014 korraldusega nr 12.2-3/022915-7 Food Mill UÜ-d esitama dokumendid, mis kinnitaksid tehinguid TeleTek OÜ-ga, kuid maksumenetluses laenulepingut ei esitatud. Ka SA TeleTek OÜ juhatuse liikmena (perioodil 18.09.2014−08.12.2014) ei esitanud UV MNGT OÜ maksumenetluses MTA-le äriühingute vahelist laenulepingut ega kinnitanud, et TeleTek OÜ ja UV MNGT OÜ vahel oleks olnud laenusuhteid. SA esitas maksumenetluses TeleTek OÜ juhatuse liikmena üksnes TeleTek OÜ arved nr 1301 ja 0407. SA esitas väidetavalt 18.07.2014 sõlmitud laenulepingu alles 04.08.2015 vastutusmenetluse raames. Vastutusmenetluse käigus esitas SA ka UV MNGT OÜ ja TeleTek OÜ vahel 11.08.2014 sõlmitud tasaarvestuse akti, mille kohaselt loetakse TeleTek OÜ arved nr 1301 ja 0407 UV MNGT OÜ poolt tasutuks ning tasaarvestuse tulemusel jääb TeleTek OÜ laenuvõlgnevuseks UV MNGT OÜ ees 4000 eurot. Maksuhalduri hinnangul ei eksisteerinud tegelikkuses 21.07.2014 väljamakse aluseks olevat laenulepingut ning see on koostatud vastutusmenetluse käigus. 18.07.2014 laenuleping on võltsitud. Võltsitud dokumentide esitamine Food Mill UÜ maksukohustuste vähendamiseks on tahtlik tegu. Sellest tulenevalt pidi SA Food Mill UÜ juhatuse liikmena olema teadlik, et kajastab deklaratsioonidel valesid andmeid ja teeb ettevõtlusega mitteseotud väljamakse TeleTek OÜ-le, millelt on ta kohustatud arvestama, deklareerima ja tasuma tulumaksu summas 5316,46 eurot. Väljamakselt tulumaksu maksmise kohustuse deklareerimata jätmise tagajärjel tasus Food Mill OÜ tulumaksu vähem, kui ta oleks pidanud maksma õigete andmete esitamise korral. Sellega on SA jätnud täitmata tasumiskohustuse vastavalt MKS § 105 lg-le 1 koostoimes TuMS § 51 lg-ga 1 ja § 54 lg-ga 4. 3) SA on jätnud teadlikult deklareerimata ka 20% määraga maksustatava käive, mis tekkis UV MNGT OÜ poolt Eesti Taastuvenergia OÜ-le õigusteenuste osutamisest juulis 2014 ja millelt tuli deklareerida ja tasuda käibemaksu hiljemalt 21.08.2014. SAi ütluste kohaselt esitas ta deklaratsioone oma parima äranägemise järgi ning ei saanudki augustis 2014 deklareerida eelmise kuu tehinguid. Arvestades, et SA on olnud äriühingu juhatuse liige mitmes äriühingus, mida on ümber kujundatud või mis on ühinenud või jagunenud, ei saanud olla talle teadmata ÄS § 391 lg-s 4 sätestatud ühendatava äriühingu kohustuste üleminek ühendavale äriühingule ning ühendava äriühingu kohustus deklareerida ühendatava äriühingu tehingud enda maksuarvestuses. 4) Kui SA oleks Food Mill UÜ seadusliku esindajana käitunud õiguskuulekalt, ei oleks Food Mill UÜ-l tekkinud maksuvõlgnevust summas 5346,46 eurot. Seega esineb põhjuslik seos nimetatud ulatuses Food Mill UÜ maksuvõla ja SAi tegevuse vahel. Eriarvamuses esitatud SAi vastuväited ei lükka ümber vastutusmenetluses tuvastatud asjaolusid.

7.SA esitas MTA 21.12.2015 vastutusotsusele vaide, mille MTA jättis 16.02.2016 vaideotsusega (I kd, tl 13-14p) rahuldamata.
8.Food Mill UÜ kustutati äriregistrist 25.01.2016.

3(13)

3-16-544

9.SA esitas 18.03.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks pärast selle täpsustamist halduskohtu 28.09.2016 istungil (protokolli lk 2; II kd, tl 40p) jäi MTA 21.12.2015 vastutusotsuse nr 13-7/00595-27 tühistamise nõue. 1) Kaebajalt Food Mill UÜ maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsuse andmise eeldused ei olnud täidetud, sest Food Mill UÜ-le ei ole välja kuulutatud pankrotti, Food Mill UÜ-lt ei nõutud maksuvõlga sisse kolme kuu jooksul ning Food Mill UÜ täisosanikult ei ole püütudki maksuvõlga sisse nõuda. Alates Pärnu Maakohtu 26.06.2015 määruse nr 2-15-6548 tegemisest, millega lõpetati Food Mill UÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, ei olnud usaldusühingult maksuvõla sissenõudmine faktiliselt enam võimalik. Maksuhaldur ei taotlenud Food Mill UÜ pankroti väljakuulutamist ega vaidlustanud pankrotimenetluse lõpetamise määrust, kuigi ilmneb, et usaldusühingul oli vara. Kuivõrd 16.01.2015 maksuotsusega määratud maksuvõlga asuti Food Mill UÜ-lt sisse nõudma 17.04.2015, mil arestiti usaldusühingu pangakonto, ei olnud kuni pankrotimenetluse raugemiseni maksuvõlga sisse nõutud 3 kuud. Maksuhaldur pole üritanud maksuvõlga sisse nõuda Food Mill UÜ täisosanikult Unionmark OÜ-lt, jättes selliselt pöördumata isiku poole, kes vastutab usaldusühingu võla eest täies ulatuses. 2) Kaebajalt nõutavat maksuvõlga ei saanud tekkida, kuna vastutusotsuse aluseks olevat maksuotsust ei ole õigele isikule kätte toimetatud. Kui tegemist on usaldusühinguga, tuleb haldusakt toimetada kätte usaldusühingu täisosanikust juriidilise isiku seaduslikule esindajale, sest üksnes selliselt on tagatud, et see jõuab tegelikkuses õige isikuni, kelle pädevuses on haldusakti vaidlustamine. Maksuhaldur saatis 16.01.2015 maksuotsuse Food Mill UÜ-le ning luges selle kätte toimetatuks 24.01.2015. MTA ei ole teinud maksuotsust kättesaadavaks e-maksuametis, millega rikkus oluliselt MKS-s nimetatud dokumentide kättetoimetamise regulatsiooni. 3) Seoses Food Mill OÜ ümberkujundamisega registripidajale esitatud lõppbilansilt seisuga 31.10.2014 nähtub, et Food Mill OÜ-l oli seisuga 31.10.2014 vara summas 17 852 eurot, s.o äriühing ei olnud maksejõuetu. On arusaamatu, kuidas saab kaebaja vastutada sellises olukorras äriühingu maksuvõla eest. Eeltoodust ja sellest, et Food Mill UÜ esitas pankrotiavalduse 29.04.2015 ehk kuus kuud hiljem, nähtub selgelt, et Food Mill UÜ ei muutunud maksejõuetuks kaebaja tegevuse tulemusena, vaid hiljem. Kaebaja ei saa vastutada teiste isikute tehtud tehingutest tulenevate võimalike tagajärgede eest. 4) Tulumaks Food Mill UÜ-le on määratud alusetult. TeleTek OÜ tolleaegne juhatuse liige MV kinnitab ühemõtteliselt, et laenutehing toimus. MTA pole pidanud vajalikuks laenutehinguga seotud küsimustes TeleTek OÜ juhatuse liiget isegi küsitleda, vaid on asunud kaebajale ette heitma asjaolusid, mis ei olnud kaebaja võimuses ega kaebaja teostatud – kaebaja ei ole laenulepingut koostanud ega sellele alla kirjutanud, mistõttu eeldas kaebaja selle õigsust. Arvestades, et MTA-le sai laenutehingu toimumine teatavaks juba 2014. a-l TeleTek OÜ sisendkäibemaksu kontrolli raames esitatud kontoväljavõtete pinnalt, on arusaamatu, kuidas MTA leiab ligi poolteist aastat hiljem, et laenutehingut ei ole toimunud. Asjaolu, et TeleTek OÜ on saanud äritegevuse tarbeks 20 000 eurot laenu, nähtub TeleTek OÜ esitatud 2014. a majandusaasta aruandest. TeleTek OÜ ostis saadud laenude arvelt kinnistu, mille soetamisel tasutud sisendkäibemaks talle tagastati. Sisendkäibemaksu tagastusnõude esitamisel selgitas TeleTek OÜ, et on kinnistu ostu finantseerinud laenuga ning MTA möönis laenutehingu toimumist. TeleTek OÜ osutas laenuandjale allhanke korras konsultatsiooniteenuseid ning hiljem laen (20 000 eurot) ning TeleTek OÜ poolt teenuste osutamise eest saada olevad tasud (16 000 eurot) tasaarvestati. Seega ei saanud laenuleping olla näilik, sest olematut tehingut ei ole võimalik tasaarvestada. Lisaks maksti TeleTek OÜ nimel teenuseid osutanud MVle teenuste eest töötasu summas 9000 eurot. Töötasu ei maksta isikule, kes pole tööd teinud. TeleTek OÜ on laenu saanud ka FM Operations OÜ-lt (endise ärinimega C-Pneumaatika Komponendid 4(13)

3-16-544 OÜ). Sellist laenutehingut on MTA pidanud sobilikuks ega ole näinud vajadust laenusummat tulumaksuga maksustada. 5) TeleTek OÜ juhatuse liikme MV peamine huvi oli suunatud laenulepingu käendamise kohustusest vabanemisele ning töötasu väljamakse saamisele seoses UV MNGT OÜ-le osutatud teenustega summas 16 000 eurot. Mõlemad eesmärgid, millele oli suunatud TeleTek OÜ juhatuse liikme huvi, on täidetud – käenduskohustusest vabanes isik läbi osaluse võõrandamise ning töötasu väljamakse summas 9000 eurot on MV saanud. Tähtsust ei oma MTA viidatud asjaolu, et MV ei tea MTA-le antud selgitustes midagi UV MNGT OÜ ja TeleTek OÜ vahelise laenunõude tasaarvestamisest läbi teenuste osutamise. Tasaarvestus on ühepoolne kujundusõigus, mis ei eelda mõlema osapoole nõusolekut. Kaebaja uskus ühepoolse tasaarvestamise lubatavusse ja võimalikkusesse, kuid lõppkokkuvõttes kinnitavad tasaarvestust elulised sooritused, milleks oli kinnistu tagastamine laenu katteks läbi osaluse võõrandamise. MV käenduskohustus seoses kahe laenuga kogusummas 49 600 eurot oli kehtiv kohustus, mida kinnitasid 28.09.2016 kohtuistungil mõlemad tunnistajad (MV ja UV). MTA etteheidete aluseks on üksnes kahtlused, hinnangud ja hüpoteetilised konstruktsioonid, kuid eluline tegelikkus näitab muud. Toimingud, millega laenuandja (UV MNGT OÜ) juhatuse liige (SA) sai laenuvõtja (TeleTek OÜ) juhatuse liikmeks ning läbi OÜ Van Buuren Trading Estonia kaudselt ka omanikuks, on käsitletavad maksustamise aluseks olevate asjaolude äralangemisena. Kinnistu, mille TeleTek OÜ laenuraha eest sai, liikus laenuandja (UV MNGT OÜ) juhatuse liikme (SA) kaudsesse omandusse (läbi kolmanda äriühingu), on maksustatud väljamakse ettevõtlusesse tagasi liikunud ja maksuobjekt ära langenud (TuMS § 54 lg 6). Kõik laenutehingud on toimunud pangakontode kaudu, tunnistajad ning kaebaja on kinnitanud tehingute toimumist, TeleTek OÜ varade ja kohustuste suhe tasaarvestuse tegemisel oli täielikult tasakaalus ning kõik tehingud on toimunud turutingimustel. 6) Deklareerimiskohustuse rikkumine iseenesest ei tekita maksuvõlga ning maksukohustuse tekkimise aluseks on tehing ise. MTA on ebaõigesti leidnud, et üksnes deklareerimiskohustuse rikkumine toob kaasa juhatuse liikme vastutuse. 7) Kaebaja tegevuses puudub tahtlus. Kaebaja on üksnes esitanud maksuhaldurile laenulepingu, mille ta sai äriühingu dokumentide vastuvõtmise käigus. Kaebaja ei olnud vaidlusaluse laenutehingu sõlmimise juures ega olnud laenuandja seaduslik esindaja, mistõttu uskus kaebaja Food Mill OÜ juhatuse liikmeks astumisel temale esitatud dokumentatsiooni õigsust, mh vaidlusaluse laenutehingu korrektsust. Kaebaja on uskunud teiste isikute sõlmitud laenulepingu tõesusesse ja lepingu tasaarvestuse kaudu täitnud. MTA ei ole selgitanud välja, kuidas SA pidi olema teadlik TeleTek OÜ-ga sõlmitud laenulepingu võltsitusest, kui tema ei ole laenulepingut sõlminud ega koostanud. Vastutus- ja maksumenetluses ei ole ükski isik väljendanud, et laenulepingut ei ole koostatud. Kaebaja tegevuses puudub süü ka seetõttu, et ajutine pankrotihaldur ega maakohus ei tuvastanud Food Mill UÜ pankrotimenetluses raskeid juhtimisvigu. 8) Väär on ka MTA käsitlus seoses väidetava käibemaksuvõla kujunemisega. Food Mill OÜ ühendas endaga UV MNGT OÜ 2014. a augustis, mistõttu ei olnud SAil võimalust ega kohustust esitada UV MNGT OÜ 2014. a juuli käibemaksudeklaratsiooni. Lisaks on maksuhaldur maksuotsuse tegemisel jätnud täielikult arvestamata maksukohustuslase sisendkäibemaksuga summas 30 021,09 eurot. Jättes viidatud sisendkäibemaksu arvesse võtmata, põhjustas MTA topeltmaksustamise. Sisendkäibemaksu oleks saanud tasaarvestada kaebajalt vastutusotsusega nõutava summaga.

10.MTA palus jätta kaebus rahuldamata. 5(13)

3-16-544 1) Vastutusotsuse tegemise eeldused olid täidetud. MKS kohaselt peab kolme kuu pikkune periood jääma sissenõudmise alustamise ja vastutusotsuse tegemise vahele. Seega arvestades, et sissenõudmisega alustati 16.04.2015 ja vastutusotsus kannab kuupäeva 21.12.2015, on nimetatud nõue täidetud. Kuivõrd Food Mill UÜ esitas 29.04.2015 pankrotiavalduse, pidi maksuhaldur eeldama äriühingu maksejõetust juba varem (pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 4). Eeltoodust hoolimata tegi maksuhaldur erinevaid sissenõudmistoiminguid, mis ei andnud tulemust. Kuivõrd Food Mill UÜ täisosanik Unionmark OÜ kustutati äriregistrist 30.04.2015 ehk ca kaks nädalat pärast sissenõudmistoimingute alustamist, ei saa maksuhaldurile ette heita Unionmark OÜ poole pöördumata jätmist. MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1 järgi ei oma juhatuse liikmele maksunõude esitamisel iseseisvat tähtsust, millal äriühingu maksuvõlg kindlaks tehti ja kas äriühing oli sel ajal võimeline maksuvõlga tasuma või mitte (Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2013 otsus nr 3-10-1284, p 19). Seetõttu ei vabasta kaebajat vastutusest väide, et äriühing muutus maksejõuetuks alles pärast tema lahkumist juhatuse liikme kohalt. MTA 16.01.2015 maksuotsus on Food Mill UÜ-le MKS § 531 lg 2 kohaselt registrijärgsel aadressil kätte toimetatud ning Food Mill UÜ ei ole maksuotsuse kättesaamist kahtluse alla seadnud. 2) Vastutusmenetluses tuvastatu pinnalt on usutav, et SAi käitumine oli süüline ehk tahtlik – isik esitas vaidlusaluste tehingute kohta võltsitud dokumente ehk pidi olema tegelikest asjaoludest teadlik (vastutusotsuse p 5.2). Pankrotihalduri seisukoht juhtimisvigade esinemise osas ei ole maksuhaldurile siduv, sest pankrotihaldur ei hinda MKS-s sätestatud juhatuse liikme vastutuse eelduste täidetust temalt maksuvõla sissenõudmisel. 3) Kohus saab hinnata üksnes seda, mida on kajastatud vastutusotsuses. Seega ei ole kohtul võimalik kujundada seisukohta kaebaja viidatud arvetel kajastatud sisendkäibemaksu arvestama jätmise osas ega selle osas, kas TeleTek OÜ ja kolmanda isiku vahel väidetavalt sõlmitud laenutehing on aktsepteeritav või mitte. 4) TeleTek OÜ tagastusnõude õigsuse kontroll ei tähenda, nagu oleks maksuhaldur vaidlusalust laenusuhet aktsepteerinud. Maksuhaldur ei ole enne vastutusotsust laenusuhte osas seisukohta kujundanud. TeleTek OÜ majandusaasta aruanne on esitatud küll enne vastutusmenetluse algust, kuid pärast Food Mill UÜ-le maksuotsuse tegemist. On usutav, et kaebaja, kes oli maksualaste teadmistega MV ja UVga seotud, valmistus seeläbi tulevaseks võimalikuks vastutusmenetluseks. Eelnevat toetab asjaolu, et maksumenetluses maksuhaldurile tehinguid kinnitavat dokumentatsiooni ei esitatud. 5) Halduskohtu istungil selgus, et väidetava laenusaaja TeleTek OÜ juhatuse liige MV ei teadnud midagi UV MNGT OÜ ja TeleTek OÜ vahelisest nõuete tasaarvestamisest läbi väidetavalt osutatud teenuste (28.09.2016 istungi protokoll 11:20:08). Eelnev tähendab seda, et kaebaja esitatud 11.08.2014 tasaarvelduse akt ei ole usaldusväärne. Arvestades, et MV oli TeleTek OÜ juhatuse liikmeks kuni 18.09.2014, ei saanud sellist tasaarvestamist ilma tema teadmata toimuda. 6) Kaebaja vastutust Food Mill UÜ maksuvõla eest ei välista kaebaja poolt istungil rõhutatud asjaolu, et maksuobjekt on ära langenud vastavalt TuMS § 54 lg-le 6 (28.09.2016 kohtuistungi protokoll 10:38:32–10:53:27). Kaebaja ei ole selgitanud, milline konkreetne tehing on käsitatav laenunõude täitmisena UV MNGT OÜ ees. Samuti ei nähtu kaebaja selgitustest, et kinnistu oleks faktiliselt liikunud väidetava laenuandja ehk UV MNGT OÜ omandisse. Kohtule esitatud 1 euro suuruse müügihinnaga ostu-müügi leping, millega TeleTek OÜ võõrandati OÜ-le Van Buuren Trading Estonia, ei tõenda, et 20 000 euro suurune kohustus UV MNGT OÜ ees on täidetud ehk nimetatud summa on UV MNGT OÜ ettevõtlusesse tagasi liikunud.

11.Tallinna Halduskohus jättis 02.11.2016 otsusega kaebuse rahuldamata. 6(13)

3-16-544 1) Maksuhaldur on tulenevalt MKS § 531 lg-st 2 saatnud 16.01.2015 maksuotsuse õigesti Food Mill UÜ registrijärgsel aadressil ning lugenud selle MKS § 531 lg 4 alusel Food Mill UÜ-le kättetoimetatuks 24.01.2015. Kuigi maksuotsuse koostamisega samal päeval on äriregistris tehtud kanne Food Mill OÜ ümberkujundamise kohta usaldusühinguks, ei ole usaldusühingule maksuotsuse kättetoimetamise osas ette nähtud erisusi. Äriühingu registriaadress jäi samaks ning kaebaja ei ole väitnud, et maksuotsus oleks palutud saata mõnel muul aadressil või mõne muu sidevahendi kaudu, nt e-maksuameti kaudu. 2) Vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud. MKS ei sea vastutusotsuse tegemise eelduseks seda, et äriühingu suhtes peab olema välja kuulutatud pankrot. Pankrotimenetluse raugemise puhul on võlgniku maksejõuetus ja sellest väljatulemise võimatus veel kindlam kui pankroti korral. Kuigi Food Mill UÜ täisosanik Unionmark OÜ vastutas tulenevalt ÄS § 125 lg-test 1 ja 2, §-st 126 ja § 102 lg-st 1 ka enne tema osanikuks saamist tekkinud maksukohustuste eest, oli maksusumma sissenõudmine Unionmark OÜ-lt objektiivselt võimatu, sest ühing kustutati äriregistrist 30.04.2015 ehk 2 nädalat pärast sissenõudmistoimingute alustamist. 3) SA oli nii maksukohustuse deklareerimise (ettevõtlusega mitteseotud väljamakse ja käibemaks) kui ka tasumise hetkel Food Mill OÜ (tollase nimega UV MNGT OÜ) ainsaks juhatuse liikmeks, kes jättis deklareerimis- ja tasumiskohustused täitmata. Kohustuste täitmata jätmise tulemusel tekkis vastutusotsuses kajastatud UV MNGT OÜ maksuvõlg kokku summas 5346,46 eurot. Tähtsust ei oma, kas äriühing muutus maksejõuetuks pärast kaebaja lahkumist juhatuse liikme kohalt või selle ajal, mistõttu ei ole oluline, et Food Mill OÜ-l võis olla pärast SAi juhatuse liikme kohalt lahkumist vara. Asjas kogutud tõendid näitavad üheselt, et Food Mill OÜ ei olnud tegelikult juba maksuotsuse tegemise ajal enam võimeline oma kohustusi täitma. Food Mill UÜ pankrotiavalduse kohaselt oli äriühingu käibevara, raha ja lühiajaliste nõuete suuruseks avalduse esitamise ajal 0 eurot. Viimase äriregistrile esitatud ja 31.10.2014 koostatud bilansi kohaselt oli Food Mill OÜ netovara 2614 eurot. Ajutise halduri sõnul kulusid need vahendid muude kohustuste täitmiseks ning Food Mill UÜ muutus igal juhul maksejõuetuks pärast 16.01.2015 maksuotsuse sissenõutavaks muutumist. 4) UV MNGT OÜ ega TeleTek OÜ, kelle juhatuse liikmeks oli alates 18.09.2014 SA, ei esitanud maksumenetluse käigus TeleTek OÜ-le 21.07.2014 tehtud 20 000 euro suuruse väljamakse aluseks olevaid dokumente. Samuti pole SA TeleTek OÜ esindajana kinnitanud, et TeleTek OÜ ja UV MNGT OÜ vahel oleks olnud laenusuhteid. SA ei osanud vastutusmenetluses öelda, miks ta Food Mill UÜ-le väljastatud korraldusi ei täitnud ning vastas TeleTek OÜ juhatuse liikmena 30.07.2015 maksuhalduri küsimusele, kas perioodil 12.2012– 08.2014 oli veel mingeid majandustehinguid (nt laenutehingud), et ei saa küsimusest aru (SAi 30.07.2015 seletus, küsimus nr 19). Eeltoodu kinnitab järeldust, et dokumendid laenu andmise kohta on vormistatud vastutusmenetluses vastavalt MTA 16.01.2015 maksuotsuses järeldatule, mistõttu MTA ei lugenud vastutusmenetluses esitatud laenulepingut põhjendatult usaldusväärseks. Kui dokumendid laenu andmise kohta oleksid olnud reaalselt olemas, oleksid UV või SA need maksumenetluses igal juhul esitanud. 5) Arvestades MV kohtuistungil antud selgitusi, ei saanud MV TeleTek OÜ esindajana osutada BDO Eesti AS-le teenuseid TeleTek OÜ 13.01.2014 ja 04.07.2014 arvetel näidatud mahus. Nimetatud arved olid fiktiivsed. On ülimalt ebatõenäoline, et kui isik osutab teenuseid 5 kuud järjest oma peamise tegevusena, suudab ta paar aastat hiljem meenutada vaid üht klienti. Samuti ei ole nimetatud teenuse kohta maksuhaldurile esitatud ühtegi sellist dokumentaalset tõendit, millest nähtuks töö konkreetne sisu, nt konkreetseid tööülesandeid ja sooritusi kajastavaid e-kirju. MV ei olnud istungil teadlik ka UV MNGT OÜ ja TeleTek OÜ vahelisest nõuete tasaarvestamisest tema enda esitatud arvetega, vaid MV väitis, et laenusumma tasaarvestati kinnistuga, mis läks TeleTek OÜ osa võõrandamisega OÜ-le Van Buuren Trading Estonia, 7(13)

3-16-544 mille juhatuse liikmeks ja osanikuks lepingu sõlmimise hetkel 17.09.2014 oli SA. Eeltoodust nähtub, et kaebaja on esitanud nii maksuhaldurile kui kohtule vastuolulist informatsiooni. 6) Vastutusmenetluses esitatud tasaarvestuse akt ei kajasta tegelikkust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 198 lg 1 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Seega ei saanud tasaarvestamine toimuda vaid SAi poolt ning asjas puuduvad tõendid MVle sellise avalduse tegemise kohta. Arvestades, et MV oli TeleTek OÜ juhatuse liikmeks kuni 18.09.2014, ei saanud sellist tasaarvestamist toimuda tema teadmata, kuna UV MNGT OÜ pidi tasuma MV juhitavale TeleTek OÜ-le tema osutatud teenuste arved. Lisaks peab kohustus olema selle tasaarvestamiseks muutunud sissenõutavaks (VÕS § 197 lg 1). TeleTek OÜ-le väidetavalt antud laenu tagastamise 24 kuu pikkune tähtaeg ei olnud veel möödunud, kui laenulepingut asuti 3 nädalat pärast laenulepingu sõlmimist tasaarvestama teenuste arvetega, mis oleks tulnud tasuda kohe. Lisaks on jäänud lahtiseks küsimus, mis on saanud tasaarvestamata jäänud 4000 eurost, Pärnu Maakohtule esitatud pankrotiavalduses seda nõuet ei kajastata. Asjaolu, et tasaarvestuse akt ei vasta tegelikkusele, seab paratamatult kahtluse alla ka teiste samal ajal ja viisil kaebaja poolt esitatud dokumentide usaldusväärsuse. 7) Ettevõtlusega mitteseotud väljamakse deklareerimata ja sellelt tulumaksu tasumata jätmisega ning väljamakse õigustamiseks dokumentide võltsimisega on kaebaja rikkunud MKS §-i 8. Algdokumentide puudumisel oli kaebaja kohustuseks deklareerida 21.07.2014 tehtud 20 000 euro suurune väljamakse ning arvestada ja tasuda sellelt järgmisel kuul tulumaksu, mida ta ei teinud. SA esitas Food Mill UÜ maksudeklaratsioone, omas ligipääsu äriühingu pangakontodele ja oli kursis Food Mill UÜ majandustegevusega. Eluliselt ei ole usutav, et uuel juhatuse liikmel oleks jäänud märkamata 20 000 euro suurune algdokumendita väljamakse äriühingu kontolt. Seega pidi kaebaja soovima oma käitumise õigusvastase tagajärje, s.o tulumaksu tasumata jätmise saabumist. Vastutusotsuse eelduseks ei ole pankrotihalduri või maakohtu poolt äriühingu pankrotimenetluses raskete juhtimisvigade tuvastamine. Kohus ei analüüsi TeleTek OÜ laenutehingut FM Operations OÜ-ga, sest seda tehingut ei ole maksu- ega vastutusmenetluses käsitletud ning sellega seoses ei ole kaebajale kohustusi määratud. Kohtul ei ole võimalik kujundada seisukohta maksuotsuse sisendkäibemaksu arvestamata jätmise osas, kuivõrd vastutusotsust vaidlustades on võimalik vaidlustada üksnes neid maksuotsuses sisalduvaid asjaolusid, mis on olnud aluseks ka kaebaja suhtes vastutusotsuse tegemisel (Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2013 otsus nr 3-10-1284, p 9). 8) Food Mill UÜ oli kohustatud hiljemalt 21.08.2014 deklareerima 07.2014 KMD-l ka UV MNGT OÜ perioodil 07.2014 tekkinud käive. ÄS § 391 lg 4 kohaselt lähevad ühendatava ühingu kohustused üle ühendavale ühingule. Järelikult on SA rikkunud MKS § 85 lg-s 4 sätestatud kohustust ning esitanud käibe deklareerimisel valeandmeid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

12.SA palub apellatsioonkaebuses (II kd, tl 84-88) Tallinna Halduskohtu 02.11.2016 otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada või saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. 1) MTA 16.01.2015 maksuotsus ei ole kehtiv, kuivõrd rikutud on selle kättetoimetamise korda. Maksuotsuse oleks pidanud kätte toimetama usaldusühingu seaduslikule esindajale ehk täisosanikule Unionmark OÜ. Samuti rikkus maksuhaldur MTA asjaajamiskorda, kui saatis maksuotsuse kui kohustava haldusakti äriühingu registrijärgsel aadressil lihtkirjaga, mitte tähtsaadetisega. 2) Vastutusotsuse tegemise eeldused on täitmata, kuivõrd Food Mill UÜ-le ei ole välja kuulutatud pankrotti, maksuvõlga ei ole sisse nõutud kolme kuu jooksul, äriühingul oli vara maksukohustuse tasumiseks ning maksuhaldur ei ole nõudnud maksuvõlga sisse äriühingu 8(13)

3-16-544 täisosanikult Unionmark OÜ-lt, kuigi tal oli selleks piisavalt aega. Unionmark OÜ registrist kustutamine ilmestab MTA hoolimatut suhtumist sellesse, et nõue saaks esitatud seaduse järgi selle eest vastutava isiku vastu. 25.01.2016 registrist kustutatud Food Mill UÜ maksukohustuse suurus on MTA kodulehe andmeil jätkuvalt täpsustamisel, kuid reaalselt ei ole see enam võimalik. Halduskohus ei ole hinnanud kaebaja väidet, et lähtuda tuleb kodulehe andmetest, mis eksisteerisid Food Mill UÜ õigusvõime lõppemise hetkel, s.o 25.01.2016. 3) Food Mill UÜ-l ei ole kaebajale etteheidetavas summas tekkinud maksuvõlga. Kohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme, asudes üldsõnaliselt seisukohale, et kui laenuleping UV MNGT OÜ ja TeleTek OÜ vahel oleks algusest peale olemas olnud, oleks kaebaja selle esitanud kindlasti varem. Halduskohus on jätnud täielikult tähelepanuta kaebaja selgitused seoses laenulepingu sõlmimisega ja laenulepingu sõlmimist kinnitavate asjaoludega. Ka ei ole halduskohus põhjendanud kaebaja käsitusega mittenõustumist, rikkudes sellega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 1 p-i 4. Laenu saamist ilmestavad erinevates maksumenetlustes antud suulised ütlused, mh TeleTek OÜ 2014. a sisendkäibemaksu õigsuse kontrolli raames ettevõtte seadusliku esindaja selgitused äritegevuse finantseerimise kohta, TeleTek OÜ sisendkäibemaksu kontrolli raames esitatud arvelduskonto väljavõtted ja seegi, et ilma laenuta ei oleks TeleTek OÜ olnud võimeline kinnisasja soetama. TeleTek OÜ seaduslik esindaja kinnitas MTA-le UV MNGT OÜ maksumenetluses laenutehingu toimumist ja andis põhjaliku selgituse, millises summas ja millisel otstarbel sai ettevõte laenu. Ka sisendkäibemaksu tagastusnõude esitamisel selgitas TeleTek OÜ, et on kinnistu ostmist finantseerinud laenuga, s.t sisendkäibemaksu tagastamisel möönis ka MTA laenutehingu toimumist. Samuti on TeleTek OÜ 2014. a majandusaasta aruandes selgelt märgitud, et TeleTek OÜ on saanud äritegevuse tarbeks laenu, sh laen summas 20 000 eurot. Majandusaasta aruanne on esitatud 13.07.2015 ehk enne seda, kui kaebaja sai teada tema suhtes alustatud vastutusmenetlusest. Kaebajal puudus igasugune vajadus õigustada tagantjärele rahalist väljamakset, mis oli juba ammu enne korrektselt fikseeritud ja millest maksuhaldur oli teadlik. TeleTek OÜ poolt kinnistuga seotud tehingutes ei saa olla kahtlust ka seetõttu, et TeleTek OÜ esitas juba 2014. a juulis taotluse käibemaksukohustuslasena registreerimiseks ning märkis selles, et asub tegelema kinnisvaraprojektiga Muugal. Seega oli kinnistu soetamine kavandatud juba varem ja ilma kaebaja osavõtuta. 4) Kohus on jätnud otsuse tegemisel põhjendamatult arvestamata kaebaja 18.05.2016 seisukohale lisatud UV ja MV kui laenulepingu sõlminud ettevõtete seaduslike esindajate kirjalikud selgitused. Kohus on ebaõigesti tõlgendanud UV 06.06.2014 e-kirjas selgitatut. UV ei ole selles öelnud, et laenulepingut ei ole koostatud või see on koostatud tagantjärele. UV selgitustest tuleneb tegelikult, et lihtsad tehingud, mille kohta ta ei pidanud vajalikuks lepinguid koostada, olid sellised, mille üheks pooleks oli UV MNGT OÜ ja teiseks pooleks tema ise. Halduskohus on sellega rikkunud oluliselt tõendite hindamise nõudeid. Samuti on kohus rikkunud menetlusnorme sellega, kui küsis kohtuistungil ühelt tunnistajalt küsimusi, jättes samad küsimused teiselt tunnistajalt küsimata. Selliselt on kohus esitanud tunnistajatele küsimusi valikuliselt ning selgitanud asjaolud välja fragmentaarselt, mis väljendub MV istungil antud selgituste kajastamisel kohtuotsuse p-s 48. Kohus ei ole süvenenud ka tasaarvestuse toimumist kinnitavatesse asjaoludesse. Samuti ei ole ühele dokumendile antud hinnangut võimalik laiendada teistele dokumentidele. Kohtu käsitus on üldistav ja pealiskaudne. 5) Kohus oleks pidanud analüüsima, kas maksuhaldur on õigesti pidanud TeleTek OÜ kahest analoogsest ja ettevõtte äritegevuse finantseerimise eesmärgil tehtud tehingust ühte laenuandja ettevõtlusega mitteseotud kuluks (tehing UV MNGT OÜ-ga) ning teist laenutehinguks (tehing FM Operations OÜ, endise ärinimega C-Pneumaatika Komponendid OÜ). Samaväärsetele tehingutele erineva sisu andmisel puudub mõistlik põhjendus. Food Mill UÜ ühendas laenuandjad UV MNGT OÜ ja C-Pneumaatika Komponendid OÜ ning viimaste laenulepingust 9(13)

3-16-544 tulenev nõudeõigus kokku 49 600 eurot läks üle Food Mill UÜ-le. TeleTek OÜ omas kinnistut soetushinnaga 48 000 eurot ning Food Mill UÜ võttis laenu katteks üle TeleTek OÜ osa. Kokkuvõttes sai laenuandjate õigusjärglane Food Mill UÜ enda laenunõude katteks kontrolli TeleTek OÜ osa üle, kusjuures laenu arvel soetatud kinnisasi kuulus jätkuvalt TeleTek OÜ-le (osa väärtus tulenes vahetult TeleTek OÜ-le kuulunud kinnisasja väärtusest). Seega, isegi kui laenutehing oleks näilik, rakenduks TuMS § 54 lg 6, kuivõrd Food Mill UÜ on saanud väljastatud laenu tagasi mitterahalisel kujul ehk TeleTek OÜ osa üle kontrolli saamisega ning tulumaksu osas tuleks teha ümberarvestus. 6) Halduskohus on jätnud täielikult arvestamata kaebaja seisukoha, et maksuotsus eirab maksevõimelisuse printsiipi, s.t MTA nõuab makse summas, mis ületab äriühingu väljastatud müügiarvete summa. On tekkinud kummaline olukord, kus maksudeks tuleks tasuda kogu äritegevusega teenitud müügitulu summas 80 000 eurot ja veel ca 11 000 eurot. Sedavõrd suurte puuduste ja küsitavustega maksuotsust ei ole võimalik võtta aluseks vastutusmenetluses. Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2013 otsuses nr 3-10-1284 esitatud seisukoht ei välista, et vastutusotsuse vaidlustamise korral on võimalik tugineda ka nendele asjaoludele, mida tulnuks võtta arvesse maksuotsuse tegemisel. Maksukohustust vähendavad asjaolud tuleb igal juhul arvesse võtta, kuivõrd vastasel juhul võib riik mitmekordselt rikastuda. On ilmselge, et maksuotsuses alusetult kajastamata sisendkäibemaks rikub vahetult ja ilmselgelt kaebaja subjektiivseid õigusi, sest korrektse maksuarvestuse korral ei oleks maksuhaldur saanud kaebaja suhtes sellisel kujul vastutusotsust teha. Seega sõltub maksukohustust vähendavate asjaolude arvestamata jätmisest vahetult juhatuse liikme vastutuse suurus. 7) Kaebaja tegevuses puudub süü. Kaebaja ei olnud vaidlusaluse laenutehingu sõlmimise juures, mistõttu ta uskus ja eeldas Food Mill OÜ juhatuse liikmeks astumisel temale esitatud dokumentatsiooni õigsust, mh vaidlusaluse laenutehingu korrektsust. Seadusliku esindaja vastutus MKS § 40 lg 1 tähenduses ei saa tuleneda üksnes MKS § 8 lg-s 1 nimetatud mitterahalise kohustuse (deklareerimiskohustuse) rikkumisest, kuivõrd see ei tekita iseenesest maksuvõlga. Ka väidetav deklareerimis- ja tasumiskohustuse rikkumine ei ole kantud kaebaja soovist tekitada ettevõttele maksuvõlga. Seoses ettevõtte ühinemisega ei olnud kaebajal võimalik deklareerida käibemaksu summas 30 eurot või tasuda ning kaebaja ei olnud sellest arvest isegi teadlik. Seega ei ole tegemist kaebaja tahtliku või raskelt hooletu tegevusega.

13.Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata (II kd, tl 125). Kaebaja on apellatsioonkaebuses korranud juba halduskohtus esitatud seisukohti, mistõttu jääb maksuhaldur nende kaebaja väidete osas esitatud varasemate seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
15.Kaebaja on apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et MTA ei ole 16.01.2015 maksuotsust Food Mill UÜ-le nõuetekohaselt kätte toimetanud ning maksuotsus ei ole seetõttu kehtiv. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu. MKS § 46 lg-st 2 tulenevalt toimetatakse haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid kätte vastavalt MKS 4. ptk-s sätestatule. MKS § 52 lg 1 teise lause kohaselt võib maksuhaldur valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. MKS § 531 lg 2 kohaselt saadetakse juriidilisele isikule dokument registrisse kantud aadressil või menetlusosalise soovil tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. Seetõttu ei ole maksuhaldur toiminud seadusevastaselt, kui saatis maksuotsuse Food Mill UÜ äriregistrisse kantud aadressil, mitte äriühingu täisosanikule Unionmark OÜ. Kaebaja 10(13)

3-16-544 on esitanud apellatsioonkaebuses esmakordselt kohtumenetluse vältel väite, et MTA 16.01.2015 maksuotsus on maksukohustuslasele edastatud lihtsaadetisena, kuigi MTA asjaajamiskorra kohaselt oleks seda tulnud teha tähitud kirjaga. Seda väidet ei ole millegagi tõendatud. Kohus peab tõenäoliseks, et vastava väite esitamine apellatsioonkaebuses on olnud tingitud halduskohtu otsuses tehtud viitest MKS § 531 lg 4 lausele 1, mis käsitleb maksuhalduri poolt dokumendi saatmist lihtsaadetisena, ning tegelikkuses ei ole maksuotsuse kättetoimetamise korda rikutud. Kaebajale tehtud vastutusotsusest (lk 3) nähtub, et maksuhaldur on toimetanud 16.01.2015 maksuotsuse Food Mill UÜ-le kätte 24.01.2015 ning kohtul puudub alus selles kahelda. Maksuotsusele on läbivalt viidatud Food Mill UÜ pankrotimenetluses tsiviilasjas nr 2-15-6548 ning selle tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Food Mill UÜ täisosaniku seaduslik esindaja märkinud 29.04.2015 pankrotiavalduses peamise makseraskuste põhjusena just MTA poolt määratud maksusumma, mida võlgnik tasuda ei suuda. Usutav ei ole, et olukorras, kus maksuotsus oleks jäänud Food Mill UÜ-le nõuetekohaselt teatavaks tegemata, oleks viimane esitanud maksuotsusest tingituna pankrotiavalduse kohtule.

16.Põhjendatud ei ole kaebaja väited vastutusotsuse tegemise eelduste mittetäidetusest. MKS § 96 lg 5 teine lause sätestab, et MKS §-des 38–40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Maksuhaldur on asunud Food Mill UÜ-le määratud maksuvõlga sisse nõudma 17.04.2015 (I kd, tl 41-42). Samuti puudub poolte vahel sisuliselt vaidlus selle üle, et maksuvõlga ei ole õnnestunud Food Mill UÜ-lt sisse nõuda ning seda kinnitab selgelt Pärnu Maakohtu 26.06.2015 määrus nr 2-15-6548 Food Mill UÜ pankrotimenetluse lõpetamise kohta selle raugemise tõttu (I kd, tl 46-50). MKS § 96 lg-t 5 ei ole võimalik tõlgendada selliselt, et sellega on välistatud vastutusotsuse tegemine olukorras, kus enne kolme kuu täitumist maksuvõla sissenõudmise alustamisest lõpetatakse võlgniku panktorimenetlus pankrotti välja kuulutamata. Alusetud on ka kaebaja väited, et maksuhaldur oleks pidanud enne kaebajale vastutusotsuse tegemist nõudma maksuvõlga esmalt Food Mill UÜ täisosanikult Unionmark OÜ-lt. Äriregistrist nähtuvalt on Unionmark OÜ 30.04.2015 äriregistrist kustutatud ÄS § 60 lg 3 alusel ehk majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu. Äriregistri andmetel on äriühing viimati esitanud registrile majandusaasta aruande 22.02.2008 (2004. a aruanne). Seega on põhjendatud alus arvata, et tegemist oli mittetegutseva äriühinguga, kellelt maksuvõla sissenõudmine oleks olnud perspektiivitu.
17.Kaebaja peamine vastuväide seisneb selles, et maksuhaldur on 16.01.2015 maksuotsusega ebaõigesti määranud Food Mill OÜ-le tulumaksu UV MNGT OÜ 21.07.2014 väljamakselt (20 000 eurot) TeleTek OÜ-le, kuivõrd tegemist oli laenu andmisega. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et ka selles osas ei ole kaebaja vastuväide põhjendatud.
18.MTA 16.01.2015 maksuotsusega määrati UV MNGT OÜ 21.07.2014 väljamakselt TeleTek OÜ-le tasumiseks mh tulumaksu summas 5316,46 eurot, kuivõrd maksuhaldurile ei esitatud kontrolli käigus selle väljamakse aluseks olevaid algdokumente (MTA 16.01.2015 maksuotsuse p 2.3.1.2.3, I kd, tl 29-32p; MTA 15.12.2014 kontrollakti p 1.3.2.2.3, I kd, tl 180). Kuigi SA on asunud vastutusmenetluses esitama tõendeid eesmärgiga kinnitada UV MNGT OÜ ja TeleTek OÜ vahel laenusuhte olemasolu ja näidata 21.07.2014 väljamakset laenu andmisena, esineb asjaolude ja tõendite pinnalt sedavõrd palju vasturääkivusi, et neid kaebaja esitatud tõendeid ei saa pidada usaldusväärseteks. Esiteks, halduskohus on õigesti viidanud sellele, et puuduvad mõistlikud põhjused, miks ei esitatud laenulepingut selle olemasolu korral juba UV MNGT OÜ (al 15.08.2014 Food Mill OÜ) suhtes läbi viidud maksumenetluses (halduskohtu otsuse p-d 4547). Väidetavalt UV MNGT OÜ ja TeleTek OÜ vahel 18.07.2014 sõlmitud laenuleping (I kd, 11(13)

3-16-544 tl 107-107p) on maksuhaldurile esitatud alles 04.08.2015 vastutusmenetluse raames. Vastutusmenetluses on maksuhaldurile esitatud ka TeleTek OÜ 13.01.2014 arve nr 1301 (I kd, tl 81) ja 04.07.2014 arve nr 0407 (I kd, tl 81p), mille alusel tasumisele kuuluvad summad on väidetavalt 11.08.2014 tasaarvestuse akti (I kd, tl 80) alusel tasaarvestatud TeleTek OÜ poolt tagastamisele kuuluva laenusummaga. Kuivõrd kohtumenetluses on kaebaja mõistnud, et tegemist ei saanud olla korrektse tehinguga (nõue ei olnud muutunud sissenõutavaks ning puudus laenusaaja tahteavaldus nõuete tasaarvestamiseks), on kohtumenetluses hakatud väitma laenu tagastamist hoopis selliselt, et OÜ Van Buuren Trading Estonia, mis oli SAi kontrolli all, omandas 17.09.2014 sõlmitud müügilepingu alusel TeleTek OÜ osa (1 euro eest), millega sai enda kontrolli alla ka TeleTek OÜ poolt UV MNGT OÜ-lt saadud laenu eest soetatud kinnistu (II kd, tl 46-47p). Viimati nimetatud osaühingu osa müügileping on esmakordselt esitatud kohtule 03.10.2016 pärast asjas kohtuistungi toimumist. Seejuures puuduvad nimetatud lepingus igasugused viited sellele, et tehingupoolte tahe müügitehingu tegemisel oleks hõlmanud ka olemasoleva laenukohustuse ja seda taganud MV isikliku käenduse lõpetamise. Kohtuistungil kinnitas tunnistajana üle kuulatud MV, et laenu tasaarvestamine käis just kinnistu tagastamise kaudu ning laenukohustuse tasaarvestamisest arvetega nr 1031 ja nr 0407 ei teadnud ta midagi (istungi helisalvestis al 11:19:46 ja al 11:28:54). Eeltoodud selgitused ja tõendid nende kogumis viitavad ringkonnakohtu hinnangul selgelt, et nii laenulepingu kui tasaarvestuse akti näol on tegemist tagantjärele loodud dokumentidega, millega tahetakse jätta muljet väidetavalt toimunud laenutehingust, 17.09.2014 sõlmitud osaühingu müügilepingule on aga püütud tagantjärele anda eesmärk, mida sellel tegelikkuses lepingu sõlmimise ajal ei olnud. Ringkonnakohus nõustub eelviidatud tõendite ebausaldusväärsuse osas ka halduskohtu esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 201 lg 4).

19.Laenulepingu olemasolus juba 21.07.2014 väljamakse tegemise ajal ei veena kohut ka TeleTek UÜ (varem TeleTek OÜ) 15.04.2015 koostatud ja 13.07.2015 registrile esitatud majandusaasta aruanne (II kd, tl 20-25), milles on kinnitatud laenu võtmist kinnistu soetamiseks. Kõnealune aruanne on esitatud pärast MTA 16.01.2015 maksuotsuse koostamist ning SA, kes oli seotud kõigi väidetava tehingu osapooltega, pidi olema teadlik maksuhalduri võimalusest nõuda maksuvõlga sisse vastutusotsusega. Seega on usutav, et ka viidatud majandusaasta aruandes püüti jätta muljet tehingu toimumisest.
20.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et halduskohus on rikkunud tunnistajate ülekuulamisel menetlusnorme. Kohtuistungi helisalvestise pinnalt puudub kohtul alus kahelda, et kaebajal oli istungil võimalus esitada tunnistajatele küsimusi enda vabal valikul ning kohus ei ole tunnistajatele küsimuste esitamisel rikkunud menetlusnorme ega nende poolt antavate vastuste sisu suunanud. Kohus ei ole rikkunud menetlusnorme ka sellega, et ei analüüsinud kohtuotsuses eraldiseisvalt kaebaja 18.05.2016 seisukohale lisatud UV ja MV kirjalikke selgitusi. Kohus kuulas mõlemad nimetatud isikud tunnistajatena üle kohtuistungil, isikute suulised ütlused ei erinenud sisu poolest kirjalikest ning kohus on tunnistajate ütlusi kohtuotsuses analüüsinud.
21.Väljakujunenud kohtupraktika järgi peavad MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tulenevalt olema äriühingu juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemiseks täidetud järgmised eeldused: a) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; b) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; c) kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (Riigikohtu 19.12.2013 otsus nr 3-3-1-37-13, p 12; 31.10.2005 otsus nr 3-3-1-41-05, p 12). MKS § 40 lg 4 kohaselt lähtutakse tahtluse, raske hooletuse ja hooletuse tuvastamisel VÕS § 104 lõigetes 3-5 sätestatust. VÕS § 104 lg 5 määratleb tahtluse õigusvastase tagajärje soovimisena võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Riigikohus on selgitanud, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega – teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise 12(13)

3-16-544 tagajärje soovimine (Riigikohtu 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14, p 16; 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13, p 14).

22.Puudub vaidlus, et kaebaja oli alates 05.08.2014 UV MNGT OÜ ainus juhatuse liige ning ainuisikuliselt vastutav kõigi juhatuse liikmeks olekuga kaasnevate kohustuste õigeaegse täitmise eest, sh deklaratsioonide õiguspärase ja õigeaegse esitamise eest. MKS § 8 lg-st 1 tulenev kohustus tagada juriidilise isiku maksukohustuse täitmine hõlmab ka kohustust korraldada juriidilise isiku tegevus selliselt, et tegevusega kaasnevad maksukohustused oleksid täidetud. Vastutusotsuses kirjeldatud asjaolude ning kogutud tõendite pinnalt on usutav, et kaebaja tegevus 2014. a augustis pärast UV MNGT OÜ juhatuse liikmeks saamist on olnud kantud eesmärgist jätta maksukohustused täitmata. Võttes juhatuse liikme kohustused üle UVlt, pidi kaebaja viima end kurssi ka äriühingu majandusliku olukorraga ja sooritatud tehingutega. Samuti kinnitas UV halduskohtu istungil, et SAile kui uuele juhatuse liikmele sai antud ülevaade äriühingu varalisusest (istungi helisalvestis al 10:14:45). Seetõttu on kohtule usutav, et kaebaja pidi saama ülevaate äriühingu poolt eelmisel maksustamisperioodil tehtud tehingutest ning tegema selle pinnalt järeldusi seaduses sätestatud deklareerimiskohustuste täitmiseks. Sealjuures puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks SA ei saanud väidetava laenulepingu olemasolul seda esitada maksuhaldurile juba UV MNGT OÜ suhtes läbi viidud maksumenetluse kestel. Seetõttu tuleb eeldada, et SA pidi UV MNGT OÜ juhatuse liikmeks asumisel mõistma, et 21.07.2014 tehtud väljamakse aluseks puudusid nõuetekohased algdokumendid ning väljamakse oleks tulnud deklareerida ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Samuti pidi kaebaja äriühingu tehinguid kajastavate dokumentidega tutvudes saama aru vajadusest deklareerida Eesti Taastuvenergia OÜ 31.07.2014 arve nr 31.07.2014 (I kd, tl 62) alusel käibemaksu. Kaebaja tegevusest saab järeldada õigusvastase tagajärje (maksude tasumata jätmise) saabumise soovi (VÕS § 104 lg 5). Isegi kui kaebaja ei olnudki Eesti Taastuvenergia OÜ 31.07.2014 arvest teadlik, saab tema tegevust pidada sel juhul raskelt hooletuks. Äriühingu juhatuse liige, kes ei teosta äriühingu juhtimise, sh maksude deklareerimise ja tasumise üle mingisugust kontrolli, on oma ülesannete täitmisel raskelt hooletu.
23.Vastustaja ja halduskohus on õigesti osutanud, et vastutusotsust vaidlustades on võimalik vaidlustada üksnes neid maksuotsuses sisalduvaid asjaolusid, mis on olnud aluseks kaebaja suhtes vastutusotsuse tegemisel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2013 otsus nr 3-10-1284, p 9). Kaebajal puudub maksuotsuse vaidlustamiseks HKMS § 44 lg-s 1 sätestatud kaebeõigus ning maksuotsuses käsitletud muid asjaolusid, mis ei olnud aluseks kaebajale vastutusotsuse tegemisel, oli võimalik vaidlustada maksuotsuse adressaadil endal. Seetõttu puudub vajadus hinnata kaebaja etteheiteid seoses maksuotsuses sisendkäibemaksu arvestamata jätmisega ja maksevõimelisuse printsiibi eiramisega.
24.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. Kuivõrd kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda, ei ole ainuüksi seetõttu võimalik rahuldada ka tema 31.07.2017 menetluskulude taotluses esitatud täiendavat taotlust kohustada vastustajat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt intressi. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja