Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 27. märtsil 2019. a (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-17-2721 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-17-2721 ja muudab ka kaebaja elamu arhitektuurse lahenduse piirkonda sobimatuks. Seevastu ei kaasneks Lootuse pst 47 omanikule hoone põhimahu tõstmisega tänavafrondi äärde täiendavaid kulutusi. Piirkonna kaardilt nähtub, et kinnistute sisehoovide poole jäävad abihooned ning põhihooned paiknevad tänavajoonel. Vastustaja on projekteerimistingimuste kohaselt võtnud ehitise sobivuse hindamisel aluseks kvartali (Lootuse pst, Nurme ja Pilviku tänavatega piirnev ala), milles ei ole ühtegi hoonet, mille põhimaht paikneks sisehoovis. Samuti ei ole ühelgi kvartalis asuval hoonel lamekatust. Ehitusmääruses toodud nõuete eesmärgiks on mh rekreatsiooni- ja puhkeala tagamine taga- ja külgaedades. Täiendatud eskiisi (08.12.2017) kohaselt on Lootuse pst 47 elamu mahtu, mis külgneb kaebaja kinnistu piiriga, veelgi suurendatud. Vastustaja ei ole 08.12.2017 eskiisi alusel projekteerimistingimusi muutnud, mistõttu ei oma eskiis õiguslikku tähendust projekteerimistingimuste õiguspärasuse üle otsustamisel. 3) Miljööväärtuslike hoonete lammutamine ei ole üldjuhul lubatud (planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 5 p 1). Kuna projekteerimistingimustega on võetud seisukoht olemasoleva miljööväärtusliku hoone lammutamise osas, tuleb PlanS § 125 lg 5 p 1 sisustamisel hinnata lisaks uue hoone sobivusele ka hoone lammutamise sobilikkust ja otstarbekust väljakujunenud keskkonnas. Ainuüksi projekteerimistingimuste taotluses märgitud kavatsus hoone lammutada ei loo õiguslikku alust hoone lammutamiseks ega anna alust jätta kaebaja õigustatud huvidega arvestamata. PlanS § 125 lg-s 6 viidatud EhS § 26 lg 4 ei võimalda projekteerimistingimustega määrata kindlaks lammutatavaid hooneid. Seega on vastustaja teostanud kaalutlusõigust õigusvastaselt. Ehitusprojektide komisjoni 02.08.2017 otsusest nähtub, et peaarhitekti büroo miljööspetsialist on esitanud arvamuse, et Lootuse pst 47 olemasolev hoone on korrastatav tavapärase rekonstrueerimise ja kaasajastamisega. Ühtlasi tegi miljööspetsialist ettepaneku olemasolevat hoonet säilitada ja laiendada. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks on projekteerimistingimuste väljastamisel jäetud selle seisukohaga arvestamata. 4) Projekteerimistingimuste kohaselt võib elamu kõrgus maapinnast olla kuni 8 m. Projektiga on kavandatud elamu kahekorruselise osa katusele päikesepaneelid, mis lisavad hoone kõrgusele täiendavad ca 1,5 m. 5) Nõmme linnaosa ehitusmääruse § 7 lg 4 kohaselt peab põhihoone ja külgaia vaheline kaugus olema vähemalt 6 m. Projekteerimistingimustega kavandatud hoone põhimahu ja kaebaja kinnistu vahele jääb 5 m. Nõmme linnaosa ehitusmääruse § 1 lg-st 3 järeldub, et ehitusmääruses toodud nõudeid võib muuta üksnes põhjendatud vajaduse korral ning iga kord peab olema tagatud huvitatud isikute huvide tasakaalustamine. Projekteerimistingimustes sellekohased põhjendused puuduvad. Seega rikutakse projekteerimistingimustega kaebaja subjektiivseid õigusi elukeskkonnale ja heale tavale (vt ka ehitusseadustiku (EhS) § 26 lg 3 p 2). Eskiisi kohaselt on põhihoone mahu kaugus kaebaja kinnistu piirist mõõdetud põhihoone keskelt, kuid kuna kinnistu piir ei ole hoonega paralleelne, on kavandatud hoone kaugus lõuna poolt kaebaja kinnistule oluliselt lähemale kui 5 m. Seejuures viitab PlanS § 125 lg 6 üksnes EhS § 26 lg-le

3(16)

3-17-2721 7) PlanS § 125 lg 5 p 2 järgi on detailplaneeringu menetlust võimalik asendada üksnes juhul, kui üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sh projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus üldplaneeringus määratud muude tingimustega. Tallinna linna üldplaneering ei käsitle ehitustegevust antud piirkonnas ega sätesta vastava ala kasutus- ja ehitustingimusi. Asjaolu, et Tallinna linna üldplaneeringu üldistusaste on suur ega võimalda väljastada projekteerimistingimusi, on kinnitanud ka vastustaja. Projekteerimistingimuste p 2 kohaselt võib lammutatava elamu asemele kavandada uue elamu, millele lisaks võivad kinnistul paikneda ka elamut teenindavad ehitised, sh abihooned. Abihoonete kavandamine projekteerimistingimustega on õigusvastane, kuna abihooned ei ole hoonet teenindavad rajatised. PlanS § 125 lg 6 ja EhS § 26 lg 4 p 9 kohaselt tuleb projekteerimistingimustega kindlaks määrata mh heakorra põhimõtted. Vastustaja ei ole seda teinud. Ehitusprojekti asendiskeemilt nähtub, et olemasoleva abihoone ja uue hoone põhimahud erinevad olulises osas, mistõttu ei ole võimalik, et Lootuse pst 47 kinnistu omanik sooviks olemasoleva hoone vundamenti kasutada. Projekteerimistingimuste p 2 on tõlgendatav selliselt, et lisaks eskiislahendusega kavandatud elamule lubavad projekteerimistingimused kinnistule püstitada ka abihooneid. EhS § 26 reguleerib ühe hoone püstitamist, mistõttu ei saa projekteerimistingimustega reguleerida kinnistule abihoonete püstitamise võimalikkust. 8) Nõmme linnaosa üldplaneeringut ei ole kehtestatud, mistõttu ei ole õiguspärane sellele tugineda. Nõmme linnaosa ehitusmääruse näol ei ole tegemist üldplaneeringule analoogse õigusaktiga, mistõttu ei ole võimalik väljastada PlanS § 125 lg 5 kohaseid projekteerimistingimusi ka ehitusmääruse alusel. 9) Ehitusprojektist nähtub, et kavas on maha raiuda 12 puud. Nõmme üldplaneeringu kohaselt on krundi soovitatav metsapuudega kaetus 25%. Ehitusprojekti asendiskeemist nähtub, et Lootuse pst 47 kinnistu kõrghaljastuse osakaal ei ole sedavõrd suur, et saaks veenduda, et Nõmme üldplaneeringu nõue on täidetud. Kui muuta Lootuse pst 47 kavandatud hoone põhimahtu nii, et põhimaht paikneks Lootuse puiestee tänavafrondil, oleks raiutavate puude arv oluliselt väiksem. 10) Projekteerimistingimuste p 4 kohaselt võib Lootuse pst 47 kinnistul olla suurim ehitistealune pind 240 m2. See on vastuolus Nõmme linnaosa ehitusmäärusega, sest Nõmme ehitusmääruse § 7 lg 3 p 1 kohaselt on II ehituspiirkonnas asuvate 1001–1300 m2 suuruste kruntide suurim lubatud täisehituseprotsent 20. Seega on Lootuse pst 47 krundi suurim lubatud ehitisealune pind 203,8 m2. 11) Ehitusprojekti kohaselt on õhksoojuspump kavandatud kaebaja kinnistu poolse hooneosa välisfassaadi külge. Projekteerimistingimustega oleks tulnud määrata, et seadmete kavandamisel tuleb arvestada kaebaja õigustega ning need tuleb kavandada hoone hoovipoolsele osale. Praegusel hetkel võimaldavad projekteerimistingimused paigutada õhksoojuspumba otse vastu kaebaja kinnistut, mis põhjustab kaebaja jaoks ebaproportsionaalselt suuri negatiivseid mõjutusi, sh tekitab müra ja muud negatiivsed ilmingud ja halvendab kaebaja kinnistult avanevat vaadet. 12) Lootuse pst 47 hoone juurde on kavandatud üks parkimiskoht. Tallinna parkimise korralduse arengukava kohaselt peab üksikelamute juurde kavandama vähemalt kaks parkimiskohta.

4(16)

3-17-2721 13) Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruse „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 30 lg 4 kohaselt ei arvestata ehitise kõrguse hulka ehitisel paiknevat tehnoseadet ja -süsteemi ning selle osa, sh korstent, antenni ning välireklaami ja muud taolist. Eskiisiga kavandatud päikesepaneele ei tule seega arvestada hoone kõrguse hulka. Seega on ebaõige väide, et kavandatud ehitise kogukõrgus koos päikesepaneelidega on 7,905 meetrit. 14) Praegusel juhul on projekteerimistingimuste näol tegemist detailplaneeringut asendavate projekteerimistingimustega. Planeerimismenetluses kohalduvad asutuste ja isikute kaasamisele teised nõuded kui EhS alusel väljastatavate projekteerimistingimuste menetlemisel. PlanS alusel ei ole võimalik jätta hilinenult esitatud kooskõlastaja arvamust arvestamata ilma põhjendusteta.

3-17-2721 projekteerimistingimused arvamuse avaldamiseks Nõmme linnaosa arhitektile. Kuigi ehitisregistris oli Nõmme Linnaosa Valitsusele lähtuvalt EhS § 31 lg-st 6 antud vastamise tähtajaks 09.10.2017, on arhitekt vastanud alles 10.11.2017. Seega ei olnud projekteerimistingimuste menetluses võimalik tema seisukohta kaaluda. Ka tähtaegselt esitatud linnaosavalitsuse arvamus või kooskõlastus ei oleks vastustajale siduv. Ehitusprojektide komisjoni 02.08.2017 otsus on haldusesisene otsustus. Ei ole mõistlik hakata haldusaktis selgitama selle andnud haldusorgani ametnike seisukohtadega arvestamata jätmist. 6) Projekteerimistingimuste p 2 ei anna õigust projekteerimistingimuste alusel abihoone kavandamiseks, vaid kirjeldab olemasolevat olukorda. Lisaks nähtub projekteerimistingimuste sõnastusest, et need on väljastatud ühe hoone püstitamiseks. 7) Projekteerimistingimuste lk-l 6 on märgitud, et asendiplaanil tuleb ära näidata kinnistu piirid, katastriüksuse sihtotstarve, lammutatavad ehitised, projekteeritud ehitis, kinnistu tehnilised andmed ning anda juurdepääsu, parkimise, piirete, haljastuse ja heakorra lahendus (vt ka projekteerimistingimuste lisa, p 8). Seega käsitlevad projekteerimistingimused heakorda ja jäätmekäitlust. Heakorra ja jäätmekäitlusega seonduv ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. 8) Kaebaja õigused ja huvid on olnud projekteerimistingimuste menetluses samavõrd kaitstud ja tagatud, nagu need oleksid olnud detailplaneeringu menetluses. Kõiki kaebaja poolt menetluse käigus esitatud vastuväiteid on kaalutud, neile on vastatud ja nendega on osaliselt ka arvestatud (vt ka Riigikohtu 16.09.2014 otsust asjas nr 3-4-1-19-14, p 23.3). Projekteerimistingimustes on nende kooskõla üldplaneeringuga põhjalikult selgitatud (projekteerimistingimuste lk 1; vt Riigikohtu 20.03.2014 lahendit nr 3-3-1-87-13, p 12). 9) Projekteerimistingimuste lk-del 4 ja 5 on toodud tingimused, mida kolmas isik projekti koostamisel peab arvestama. Valdav osa neist käsitleb kavandatava elamu sobivust piirkonda. Sealhulgas näevad tingimused õhksoojuspumba paigaldamiseks ette nõude, et seda võib kavandada tänavalt mittevaadeldavasse asukohta maapinnal paiknevale alusele, hoonesse või soklile varjatud kujul. Selline nõue on kooskõlas Nõmme linnaosa üldplaneeringuga (üldplaneeringu seletuskirja lk 38). 10) Kinnistu kavandatav ehitisealune pind on 166,7 m2, mistõttu saab Lootuse pst 47 kinnistu täisehitusprotsent olema 16,36. Nõmme linnaosa üldplaneering lubab elamukrundil suurusega 1001–1300 m2 suurimaks lubatud hoonealuseks pinnaks 240 m2 (üldplaneeringu seletuskirja lk 14). Elamu kõrgus maapinnast võib olla kuni 8 m lamekatuse korral. Kolmanda isiku esitatud eskiis sobitub Nõmme linnaosa üldplaneeringu nõuetega. Eskiisprojekti jooniselt 4.04.1 on näha, et kavandatava hoone kõrgus maapinnast on 6,69 m. Kui sellele kõrgusele liita kaebaja väidetud päikesepaneelide kõrgus 1,5 meetrit, on ehitise kogukõrgus 7,905 meetrit. 11) Eskiisprojekti joonisel 4.01.2 on näha likvideeritavate puudena 4 puud (vt ka projekteerimistingimuste lisas sätestatud nõudeid haljastusele) ning kavandatakse kahte parkimiskohta (vt ka projekteerimistingimuste lk 5, p 12). 12) Eskiisjoonis projekteerimistingimuste taotluse juurde esitatakse selleks, et taotluse menetleja saaks paremini aru taotleja soovidest. Eskiisjoonis ei tähenda, et see võetakse projekteerimistingimuste aluseks või projekteerimistingimustega kehtestatakse taotleja esitatud eskiis. Ka praegusel juhul on väljastatud projekteerimistingimused oluliselt erinevad kolmanda isiku esitatud esialgsest eskiisist. Kolmanda isiku 08.12.2017 koostatud eskiisprojekt on 6(16)

3-17-2721 projekteerimistingimustes võetud aluseks, kuid projekteerimistingimuste lk-l 6 (esimene lõik) on nõutud esitada situatsiooniskeem ja asendiplaan (vt ka Tallinna linna ehitusmääruse § 33 lg 3). 13) Projekteerimistingimused PlanS ja EhS mõistes ei ole erinevad instituudid ning kuna PlanS projekteerimistingimuste menetlemist ei reguleeri, tuleb lähtuda EhS regulatsioonist. Ka juhul, kui projekteerimistingimuste taotlus täidab PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud tingimusi, tuleb mh lähtuda EhS §-st 32. Ka planeerimisseaduse eelnõu (571 SE) seletuskirjast nähtub, et PlanS § 125 lg 5 (eelnõus § 118) rakendamisel tuleb lähtuda EhS-s projekteerimistingimuste menetluse kohta sätestatust.

3-17-2721 sobituks. Nõmme üldplaneeringu seletuskirja (lk 38) kohaselt on ehitustehnilise ekspertiisi alusel vähemväärtuslike ja halvas seisukorras hoonete lammutamine ja asendamine uutega lubatav. Haldusaktist nähtuvalt (lk 3) vaatas TLPA ehitusprojektide komisjon ehitustehnilise ekspertiisi hoone säilitamise vajaduse kohta läbi ning nõustus lammutamisega. Kui projekteerimistingimuste realiseerimiseks on vajalik olemasoleva hoone lammutamine, mis on EhS § 4 lg 4 kohaselt samuti ehitamine, ning EhS § 26 lg 4 p 6 lubab määrata ehituslikud tingimused, võib projekteerimistingimustega näha ette ehitise lammutamise. Valitud katuse tüüp ei saa kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda. 4) Vastustaja on ehitusjoone asetust põhjendanud (projekteerimistingimuste p 3). Haldusmenetluses arvestati kaebaja seisukohta ja viidi kavandatava hoone põhimaht tänavapoolse ehitusjooneni. Sarnane ehitise põhimahu asetsemine nähtub piirkonna kaardilt, mistõttu pole tegemist vaid ühe erandiga. 5) Hoone maht ega kinnistu täisehituse osakaal ei ole ülemäärased. Lootuse pst 47 kinnistul on suurim lubatud ehitistealune pind kuni 240 m2 ning kinnistu suurus 1019 m2. Kavandatava elamu ehitisealuseks pindalaks on 166,7 m2. Hoone ei mõju kaebaja elamuga võrreldes sobimatult (vt ka vastustaja 10.11.2017 vastust). Vastustaja on esitanud projekteerimistingimustes 5 m nõude miinimumkaugusena idapoolsest külgaiast. Asendiplaanilt nähtub, et eesaiapoolses nurgas on vahekaugus pisut suurem kui 5 m ega vähene tagaaia nurgas (vt ka Riigikohtu 16.09.2014 otsust asjas nr 3-4-1-19-14). 6) Asutusesisesed lahkarvamused ei vaja haldusaktis kajastamist. Põhjendada tuleb haldusorgani otsust. Nõmme Linnaosa Valitsuse arhitekti vastumeelsus oli enne otsustamist teada. Vana hoone säilitamise otstarbekuse ja võimalikkuse osas arvestas vastustaja ekspertiisi. Kuna arhitekt ei esitanud oma otsustust jätta projekteerimistingimused kooskõlastamata tähtaegselt, puudus vajadus seda haldusaktis käsitleda. Kaebaja subjektiivne arusaam sobivusest ei tähenda, et vastustaja otsus oleks selles osas õigusvastane. 7) Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et projekteerimistingimuste tagajärjeks oleks loomuliku valguse vähenemine tema eluruumides. Kolmanda isiku tellitud insolatsioonihinnangust nähtub, et kaebaja väited on põhjendamatud. Lisaks teostati paikvaatlus, kus selgus, et päikesevalguse varjamisel mängib suuremat rolli piirkonnale omane tihe kõrghaljastus tänava ääres. 8) Kaebaja seisukohti arvestades muudeti eskiisi joonist (seisuga 08.12.2017) ja selle kohaselt on kavandatava hoone kõrgus koos päikesepaneelidega 7,905 m. See vastab projekteerimistingimustes etteantud kõrgusele (vt projekteerimistingimuste p 5; eskiisprojekti joonis 08.12.2017 tähisega 4.04.1) sõltumata sellest, kas kõrgust mõõta koos või ilma päikesepaneelideta. Projekteerimistingimuste p 9 kohaselt võib õhksoojuspumba paigutada tänavalt mittevaadeldavasse kohta ja see peab olema varjatud. See ei tähenda, et seade paigutatakse kaebaja elamu poolsesse külge. Täpsem lahendus selgub ehitusprojektis. 9) Projekteerimistingimused on ehitusloa taotlemise aluseks ning võimaldavad koostada ehitusprojekti nii, et abihoone kas lammutatakse või säilitatakse, mitte ei ehitata uut. 08.12.2017 asendiplaanil on abihoone märgitud lammutatavana. Prügikonteineri asukoht on asendiskeemil näidatud ning projekteerimistingimuste lisa 1 näeb ette Tallinna Keskkonnaameti keskkonnakaitselised tingimused, sh jäätmete osas (p 8). 10) Puude raiumine ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi, arvestades, et kaebaja kinnistu teisel küljel paikneb kõrghaljastus, mis ühildub Valdeku pargiga. 08.12.2017 asendiplaanilt nähtub 8(16)

3-17-2721 raiutavate puude arvuna 4 (vt ka projekteerimistingimuste lisa 1). Sarnaselt ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi ka asjaolu, et parkimine on ette nähtud vaid ühele sõidukile. Lisaks nähtub projekteerimistingimuste p-st 12, et parkimine tuleb lahendada krundisiseselt. 11) Kaebaja menetluslike õiguste rikkumist ei nähtu. Kaebaja on saanud haldusmenetluses avaldada arvamust ja esitada vastuväiteid. Kaebaja subjektiivsete õiguste arvestamise ja menetluses osalemise seisukohalt ei ole kaebaja halvemas olukorras, kui ta oleks planeerimismenetluse läbiviimisel. Ka projekteerimistingimuste menetluses on võimalik kaaluda kaebaja huve. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-17-2721 elamu. Lootuse pst 62a ja 62b kinnistute näol on tegemist kinnistu jagamise tulemusel tekkinud kinnistutega, millel asuvate elamute ja elamu põhimahtude asukohad ei ole võrreldavad vaidlusaluse kinnistu ning sellele kavandatud hoone asukohaga. 5) Vastustaja ei ole põhjendanud, millised on vaidlusaluse ala ehitus- ja kasutustingimused ning projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused Tallinna linna üldplaneeringus. Halduskohus on PlanS § 125 lg 5 eelduste kontrollimisel ning projekteerimistingimuste vastavuse hindamisel ekslikult tuginenud Nõmme linnaosa üldplaneeringule. Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-87-13 p 12 kohaselt ei tule koostamisel olevat üldplaneeringut järgida kui õigusakti. Vastustaja ületas oma kaalutlusõiguse piire, kui asus kaalutlusõiguse alusel sisustama PlanS § 125 lg 5 punkti 2. 6) Tallinna linna üldplaneering ei sisalda tingimusi, mida on kirjeldatud PlanS § 125 lg-s 5. Samuti ei ole Tallinna linna üldplaneeringu detailsusaste selline, mille alusel oleks võimalik väljastada projekteerimistingimusi. Juhul kui tõlgendada PlanS § 125 lg 5 p-i 2 nii, et PlanS § 125 lg 5 kohaldamiseks piisab üksnes üldplaneeringu olemasolust, on PlanS § 125 lg 5 p 2 sisutühi. Nõmme linnaosa üldplaneering ei olnud projekteerimistingimuste menetluse hetkeks kehtestatud. Puudub õiguslik alus tugineda vastuvõetud üldplaneeringule PlanS § 125 lg 5 kohaldamisel. Juhul kui PlanS § 125 lg 5 kohaldamisel oleks võimalik tugineda koostamisel olevatele üldplaneeringutele, ei ole tagatud üldplaneeringu alas elavate isikute õiguskindlus, sest kohalikul omavalitsusel on õigus tugineda dokumentidele, mis ei oma õiguslikke tagajärgi. Samuti tekib küsimus, millisest hetkest on koostamisel olev üldplaneering PlanS § 125 lg 5 kohaldamise aluseks ning kas seeläbi saab õigusliku tähenduse ka üldplaneeringu koostamise aluseks olev lähteülesanne. Juhul kui PlanS § 125 lg-t 5 saab kohaldada ka koostamisel olevatele planeeringutele tuginedes, on see vastuolus väljakujunenud kohtupraktikaga, mille kohaselt planeeringu algatamine ja selle koostamine, sh vastuvõtmine isiku õigusi ei riku. 7) PlanS § 125 lg 5 ei sisalda võimalust näha projekteerimistingimustega ette hoone lammutamist, vaid seda saab teha üksnes detailplaneeringu menetluses. EhS § 4 lg 2 kohaselt on ehitise laiendamine ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurdeehk külge-, peale- või allaehitamisega. EhS § 26 lg 2 kohaselt annab pädev asutus projekteerimistingimused hoone või olulise rajatise püstitamiseks, rajamiseks või laiendamiseks. Seega on seadusandja määranud ammendava loetelu ehitamisest, mida on võimalik projekteerimistingimustega ette näha. Ehitise lammutamine selle hulka ei kuulu. Ehitise audit on koostatud 30.05.2017 ning vastustaja komisjoni otsus 02.08.2017, kuid projekteerimistingimuste taotlus on esitatud alles 27.09.2017. Seega ei ole elamu lammutamise otsus tehtud projekteerimistingimuste menetluse raames. Nõmme üldplaneeringu p 5.2.1 kohaselt tuleb enne väga väärtusliku, väärtusliku ja miljööväärtusliku või enne 1940. aastat ehitatud hoone lammutamise projekti koostamist lammutatava hoone kohta koostada arhitektuuriajalooline õiend, mis antakse TLPA-le arhiveerimiseks. Kaebajale teadaolevalt ei ole sellist õiendit esitatud. 8) Kaebaja subjektiivseid õigusi rikub Lootuse pst 47 abihoone vundamendiga seonduv. Projekteerimistingimuste eskiisi ning vastustajale 21.06.2018 esitatud ehitusprojektiga on kavandatud praeguse abihoonega sarnasesse asukohta kahekorruseline elamu põhimaht. Olemasoleva ühekorruselise abihoone vundamenti ei ole ehitustehniliselt võimalik kasutada kahekorruselise elamu põhimahu jaoks. Vundamendiga seonduv on oluline mh seetõttu, et tegemist on sisuliselt ainsa projekteerimistingimustest nähtuva kaalutlusega, miks on vastustaja 10(16)

3-17-2721 otsustanud nõustuda kahekorruselise elamu põhimahu kavandamisega Lootuse pst 45 piiri äärde. 9) Projekteerimistingimustest ei nähtu kaalutlust Lootuse pst 47 hoone asukoha valikul. Vastustaja ei ole seda puudust kõrvaldanud ka kohtumenetluses. Nõmme ehitusmääruse § 4 lg 14 kohaselt tuleb hoonestamisel ja hoonestatud kruntide kasutamisel ning tee-ehitusel säilitada olemasolev väärtuslik kõrghaljastus ning arvestada hoonestusviisile vastava kvaliteetse tänavaäärse kõrghaljastuse loomise vajadusega, st minimaalse haljaspinna protsendiga I ehituspiirkonnas 25% krundi pinnast ning II, III ja IV ehituspiirkonnas 50% krundi pinnast, mida täpsustatakse detailplaneeringuga. Kuna Nõmme linnaosa näol on tegemist metsaalaga, millele on iseloomulik suur kõrghaljastuse osakaal, rikub naaberkinnistul kavandatud õigusvastane raie kaebaja subjektiivseid õigusi. Samuti on üldteada, et kõrghaljastus omab hea elukeskkonnana suuremat väärtust ning pikendab eluiga. Lootuse pst 47 projekteerimistingimustega ei ole säilitatud olemasolevat kõrghaljastust maksimaalsena. Hoone põhimahu paigutamisel tervikuna Lootuse pst tänavajoone äärde oleks likvideeritavate puude osakaal olnud oluliselt väiksem. 10) Halduskohus on tuginenud insolatisoonianalüüsile, mille koostamisel kõrghaljastust arvesse ei võeta, kuid kinnistule langeva päikesevalguse varjamist on halduskohus õigustanud olemasoleva kõrghaljastusega. Kui olemasoleva kõrghaljastuse vahelt langeb kaebaja kinnistule päikesevalgust siiski osaliselt, siis kahekorruseline elamu päikesevalgust läbi ei lase. 11) EhS § 31 lg-s 6 sätestatud eeldust kohaldatakse üldjuhul pädeva haldusorgani välistele arvamuse esitajatele ja isikutele. Praegusel juhul oli tegemist haldusorgani sisese kooskõlastamata jätmisega, mida oleks tulnud haldusaktis käsitleda. Vastustaja on kinnitanud, et talle oli teada Nõmme Linnaosa Valitsuse arhitekti vastumeelsus enne projekteerimistingimuste andmist. Ainsad erialaspetsialisti arvamused, mis vastustajale olid haldusmenetluse raames teada, on Nõmme Linnaosa Valitsuse arhitekti arvamus ning miljööalade spetsialisti seisukoht. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks on eelnimetatud arvamustega jäetud arvestamata. Isegi kui arvamus oli esitatud tähtaega ületades, kuid projekteerimistingimuste väljastamise hetkeks oli arvamuse sisu teada, tuli kaebaja õigusi ja huve kaitsva arvamuse arvestamata jätmist põhjendada. 12) Projekteerimistingimused annavad õiguse püstitada ka abihoone(id) (vt projekteerimistingimuste p 2). PlanS § 125 lg 5 ega EhS § 26 ei näe ette võimalust otsustada projekteerimistingimustega abihoonete püstitamist. 13) Kui kavandatud hoone miljöösse sobivuse ning hoone tehniliste andmete osas on halduskohus tuginenud projekteerimistingimuste taotlusele lisatud eskiislahendusele, jääb arusaamatuks, miks tehnoseadmete osas ei oma eskiis tähendust. Projekteerimistingimuste p-s 9 määratud nõue rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, sest võimaldab õhksoojuspumba kavandada kaebaja elamu suunas. On üldteada, et õhksoojuspumba töömehhanism tekitab müra ning vibratsiooni.

11(16)

3-17-2721 Projekteerimistingimuste menetluse valik on õiguspärane ja vastab PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud eeldustele. 2) PlanS § 125 lg 5 seob projekteerimistingimuste väljastamise eeldused piirkonda sobitumisega. Piirkonnas paikneb hoonete põhimaht erinevalt. Tulenevalt kaebaja vastuväidetest projekteerimistingimustele muudeti projekteerimistingimuste punkti 3 nii, et hoone põhimaht (2-korruseline osa) nihutatakse tänavapoolse ehitusjooneni. Hoone ruumilisuse tõttu ei ole seda võimalik tervikuna viia tänavapoolse ehitusjooneni. 3) Üldplaneering on suure üldistusastmega ning seda ei ole võimalik võrrelda detailplaneeringu või ehitusloa täpsusastmega. Siiski võimaldab Tallinna linna üldplaneering projekteerimistingimuste andmist, sest annab vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused. Riigikohus on 20.03.2014 otsuse asjas nr 3-3-1-87-13 p-s 12 leidnud, et kohalikul omavalitsusel ei ole keelatud planeeringu kaalumisel võtta arvesse asjakohaseid mittesiduvaid dokumente, sh koostamisel oleva üldplaneeringu eesmärke. Seega on õiguspärane, et projekteerimistingimuste kaalutlustes on lisaks kehtivale Tallinna üldplaneeringule arvestatud ka Nõmme linnaosa üldplaneeringut. 4) Olemasolev hoone oli tehniliselt halvas seisukorras, mis tooks paratamatult kaasa lammutamise. Kui projekteerimistingimuste realiseerimiseks on vajalik olemasoleva hoone lammutamine ning EhS § 26 lg 4 p 6 lubab projekteerimistingimustega määrata ehituslikud tingimused, võib projekteerimistingimustega näha ette ehitise lammutamise. Projekteerimistingimused ei määratle täpset hoone asukohta, vaid annavad tingimused, millest peab ehitusprojekti koostamisel lähtuma. Asukoha tingimuste määratlemisel on lähtutud Nõmmel väljakujunenud ehitusjoonest, ees-, taga- ning külgaedadest ja kolmanda isiku soovist ära kasutada olemasolevat vundamenti ning vajadusest säilitada hoovipoolset olemasolevat haljastust. 5) Kaebaja ei ole ka apellatsioonkaebuses näidanud, et haljastuse vähenemine naaberkrundil rikub tema subjektiivseid õigusi. Projekteerimistingimuste lisa kohaselt tuleb tagada I ja II ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse kasvutingimuste säilimine. 08.12.2017 asendiplaanilt nähtub raiutavate puude arvuna 4. Menetluses olevas ehitusprojektis on ette nähtud kolme puu maha raiumine. Väited naaberkinnistule kavandatava hoone tõttu kaebaja kinnistul insolatsiooni lubamatust vähenemisest ei ole leidnud kinnitust. 6) Projekteerimistingimuste p-s 2 märgitakse, et lammutatava elamu asemele võib kavandada uue elamu, millele lisaks võivad kinnistul paikneda elamut teenindavad ehitised (abihoone(d), piirded, tehnovõrgud). 08.12.2017 asendiplaanil on abihoone märgitud lammutatavana. Õhksoojuspumba täpse paigalduskoha osas saab kaebaja kaasa rääkida ehitusloa menetluses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12(16)

3-17-2721

3-17-2721 haldusaktis. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et projekteerimistingimuste vaidlustamine avalikes huvides ei ole võimalik. Samas ei ole praegusel juhul välistatud, et projekteerimistingimuste alusel rajatav hoone ei võiks rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu on kaebajal õigus vaidlustada projekteerimistingimusi ka põhjusel, et ebaõigesti on kohaldatud PlanS § 125 lg-t 5, sh teostatud kaalutlusõigust. Hoone teistsugusel paiknemisel (vt ka 10.11.2017 projekteerimistingimuste p 3) võiks riive kaebaja õigustele olla väiksem või puududa sootuks.

3-17-2721 arhitektuurilisi tingimusi ehitusmääruses (vt EhS seletuskiri, SE 555, lk 49). Vastupidine tõlgendus loob ohu halduspraktika tekkeks, kus kohaliku omavalitsuse üksused võivad põhjendamatult loobuda ehituslike ja arhitektuuriliste tingimuste sätestamisest üldplaneeringus ning viidata selle asemel muudele dokumentidele. Sellel juhul ei oleks täidetud PlanS eesmärgid (sh avalikkuse laiem kaasamine).

3-17-2721 jäänud samaks ning vastustaja ega kolmas isik ei esitanud täiendavaid tõendeid (v.a gaasivõrguga liitumise leping), mille osas kaebajal oleks tulnud võtta seisukoht. Küll aga arvestab ringkonnakohus menetluskulude väljamõistmisel sellega, et ringkonnakohtus vaadati haldusasi läbi istungil. Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja apellatsiooniastme esindajatasu summas 1485 eurot (koos käibemaksuga) ning apellatsiooniastmes tasutud riigilõiv 15 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

16(16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.