Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. juuni 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-1873
Haldusasi
NR kaebus Kuusalu Vallavolikogu 17. juuni 2015. a otsuse nr 34 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 7. juuni 2016. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – NR, esindaja v.adv Taivo Saks Vastustaja – Kuusalu vald, esindaja Kadi Raudla Kolmandad isikud – OÜ Maamaja, esindaja Deivi Vaht OÜ Maaõhk ja OÜ Maakoht Kaasatud haldusorgan – Harju maavanem, esindajad Jaan Saulin ja Ahto Pahk
Menetluse alus ringkonnakohtus
NR apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta NR apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 7. juuni 2016. a otsus haldusasjas nr 3-15-1873 muutmata.
Mõista NR-lt (isikukood xxxxxxxxx) OÜ Maamaja (registrikood 12012379) kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 569,70 eurot (viissada kuuskümmend üheksa eurot 70 senti).
Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 31. juulil 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse
3-15-1873 menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kuusalu Vallavolikogu kehtestas 17.06.2015 otsusega nr 34 Salmistu külas Pedassaare tee 92 kinnistu detailplaneeringu, millega nähakse ette Pedassaare tee 92 (end. Nurga, registriosa nr 13545502, pindala 1,61 ha) kinnistu jagamine kuueks elamukrundiks ja üheks transpordimaa krundiks ning teeservituudi (6 m) seadmine kõige idapoolsema krundi nr 6 idaküljele. Planeeringuala keskosa vahetusse lähedusse jäävad Pedassaare tee 78 ja Pedassaare tee 79 maaüksused, lõunasse jäävad Marimetsa (registriosa nr 7922302, pindala 2,14 ha), Uuemetsa (registriosa nr 9139402, pindala 3,49 ha) ja Metsa 2 (registriosa nr 1535302, pindala 2,04 ha) maaüksused. Planeeritava maa-ala teedevõrgu kujundamisel on lähtutud põhja poole jäävast olemasolevast avaliku kasutusega Pedassaare teest. Kruntidele nr 3 ja nr 6 on kavandatud eraldi juurdepääsud Pedassaare teelt. Planeeringuala läänepoolsesse serva jäävatele kruntidele nr 1, nr 2, nr 4 ja nr 5 on planeeritud ühine juurdepääs Pedassaare teelt teemaa krundile nr 7 planeeritud tupikteelt. Tupiktee otsa on kavandatud autode ümberpööramise koht (12 m × 12 m). Planeeringualast lõunasse jäävate Uuemetsa, Metsa 2 ja Marimetsa kinnistutele tagatakse juurdepääs läbi planeeritava Pedassaare tee 92 kinnistu idaserva selleks ette nähtud 6 m laiuse perspektiivse kergliiklustee ja sõidutee servituudialaga. Kuusalu vallal ei ole plaanis osaleda Nurga kinnistule moodustatava teemaa rajamises ega võtta seda üle valla omandisse. Kinnistu idaserva rajatava teelõigu väljaehitamise korraldab ja finantseerib Kuusalu vald. Harju maavanem andis 10.11.2014 kirjaga nr 6-7/2014/1840 planeeringulahendusele heakskiidu. Uuemetsa kinnistu omanik NR on planeeringumenetluses taotlenud ligipääsu oma kinnistule üle planeeritava kinnistu (läänepoolse tupiktee maa-ala pikendamisega Uuemetsa kinnistuni), kuid asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg-st 1 tulenevalt määratakse juurdepääs kinnistuomanike kokkuleppel. Vallal ei ole õiguslikku alust nõuda planeeringulahenduse muutmist NR soovitud viisil.
2.NR esitas 27.07.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kuusalu Vallavolikogu 17.06.2015 otsuse nr 34 tühistamiseks. Planeeritav tupiktee välistab sisuliselt igasuguse võimaluse rajada planeeringualast lõunasse jäävatele kinnistutele mõistlikku ja säästlikku juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt. Tupiktee pikendamise korral oleks juurdepääsutee pikkus ca 55 m, kuid planeeringuala idaserva kaudu oleks juurdepääsutee pikkus ca 248 m ja ületaks kahte kraavi. Idaserva kaudu rajatav juurdepääsutee on pikem ja oluliselt kallim lahendus, mis ei arvesta planeeritavast kinnistust lõuna poole jäävate kinnistute omanike huvidega. Planeeringuala idaserva ettenähtud 6 m laiune sõidutee servituut ei vasta standardile EVS 843:2003 „Linnatänavad“ (minimaalne avalikule teele planeeritav teemaa laius ei või olla vähem kui 12,5 m, sh sõidutee minimaalne laius 6 m). Kruusakattega teid ei 2(8)
3-15-1873 ole lubatud planeerida ning detailplaneeringus tulnuks esitada tolmuvaba kattega sõidu- ja kõnniteede kohta vastavad tingmärgid. Kaebaja soovib ehitada Uuemetsa kinnistule maja ning esitas Kuusalu Vallavalitsusele 06.02.2013 taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks ja soovib ka juurdepääsutee lahendamist. Kuigi lõplikult lahendavad juurdepääsu küsimuse kinnistuomanikud kokkuleppel, peab kohalik omavalitsus nägema planeeringus siiski ette maakorralduslikult kõige mõistlikuma variandi. Praegusel juhul on vald lähtunud üksnes Pedassaare tee 92 kinnistu omaniku huvidest, jättes arvestamata naaberkinnistute omanike huvid. Tupiktee pikenduse välistamise aluseks ei saa olla argument, et kavandatava tupiktee ehitamise aeg on ebaselge. Kaebaja on valmis sellega arvestama ja ehitama vajaliku 55 m pikkuse teelõigu välja omal kulul.
3.Kuusalu vald vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Planeeringulahendus ei lähtu pelgalt ühe kinnistu vajadustest, vaid eeldusest, et juurdepääsu vajavad kõik planeeritava ala taga asuvad kolm kinnistut. Kaebajale on tagatud juurdepääs avalikult kasutatavale teele detailplaneeringu idaserva kavandatud juurdepääsutee kaudu, mille rajamiseks on Kuusalu vald, OÜ Maamaja, OÜ Maaõhk ja OÜ Maakoht sõlminud 01.04.2015 notariaalse isikliku kasutusõiguse lepingu ja asjaõiguslepingu. Avalikult kasutatava tee kavandamisel planeeringuala idaserva on lähtutud soovist perspektiivselt ühendada Kiiu ja Salmistu asumid Kiiu–Jaanukse teelt lähtuva kergliiklusteega. Selleks on reserveeritud ka teekoridor reformimata riigimaal ning vastava tee asukoht sisaldub ka Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Harjumaa kergliiklusteed“. Kaebajale kuuluvad Uuemetsa ja Marimetsa maatulundusmaa kinnistud (samuti tema hõimlasele kuuluv Metsa 2 kinnistu) ei asu üldplaneeringu kohaselt perspektiivsel elamualal ning need on hoonestamata (valdavalt metsamaa). Kinnistutel metsa majandamist on võimalik korraldada ka kinnistutest lõuna pool asuva reformimata riigimaa koridori kaudu, mis viib avalikus kasutuses olevale Kiiu–Jaanukse teele. Maaomanike vahelisel kokkuleppel on võimalik näha ette ka täiendavad juurdepääsud.
4.Kolmas isik OÜ Maamaja palus jätta kaebus rahuldamata. Planeeringuala kõrval asuvaid ja kaebajale kuuluvaid kinnistuid on ligi 10 aastat majandatud lõuna ehk Kiiu poolt. Tiheda kuusiku tõttu ei ole ega ole olnud võimalik pääseda kaebaja kinnistutele üle Pedassaare tee 92 kinnistu ning planeeringu tulemusel saab kaebaja hoopis täiendava juurdepääsu temale kuuluvatele metsakinnistutele. Algse lahendusega võrreldes on menetluse käigus vähendatud ka moodustatavate elamukruntide arvu (10 krundi asemel 6).
Kolmandad isikud OÜ Maaõhk ja OÜ Maakoht kaebuse suhtes seisukohta ei esitanud.
6.Kaasatud haldusorgan Harju maavanem palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja viidatud linnatänavate standardi kohaldamine on soovituslik ning üksikutele elamukruntidele vajalike juurdepääsuteede laiuse ja sõiduradade arvu otsustab planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus kaalutlusõiguse alusel. Planeeringuala sees asuv teemaa krunt nr 7 ei ole avalikult kasutatav, vaid eratee. Pedassaare tee 92 kinnistu idaküljele planeeritud läbipääsutee jõuab välja Marimetsa kinnistule ning sealt on kaebajal võimalik rajada edasi juurdepääs Metsa 2 ja Uuemetsa kinnistutele (vajadusel servituudi seadmisega). Kui läbipääs oleks lahendatud Pedassaare tee 92 lääneosa kaudu, oleks juurdepääsutee jõudnud välja Uuemetsa kinnistule, kust kaebaja pidanuks omakorda rajama juurdepääsu Metsa 2 ja Marimetsa kinnistutele. Seega ei oleks kumbki juurdepääs viinud korraga kõigile kinnistutele. Pedassaare tee 92 kinnistule naabrite jaoks kahe või kolme eraldi ligipääsutee planeerimise proportsionaalsus on AÕS §-s 156 sätestatut arvestades kaheldav. Kuusalu vald on kaalumise tulemusel leidnud, et kõige põhjendatum on ligipääsu kavandamine Pedassaare tee 92 idaküljest, ja maavanem on nende põhjendustega nõustunud. 3(8)
3-15-1873
7.Tallinna Halduskohus jättis 07.06.2016 otsusega NR kaebuse rahuldamata. Planeerimisasjades on kohtuliku kontrolli ulatus piiratud ja kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 2 p-de 4 ja 13 kohaselt on detailplaneeringu ülesanne muu hulgas tänavate maa-alade ja liikluskorralduse ning servituutide vajaduse määramine. Kaebaja on soovinud sellist planeeringulahendust, et ta pääseks läbi Pedassaare tee 92 kinnistu nii Marimetsa kinnistule kui ka Uuemetsa kinnistule, mille vahele jääb kaebajale mittekuuluv Metsa 2 kinnistu. Planeerimismenetluses on Metsa 2 kinnistu omanik soovinud läbi Pedassaare tee 92 kinnistu veel kolmandat juurdepääsu ka enda kinnistule. Kaebaja on soovinud juurdepääsu tagamist kahele metsamaa kinnistule, mille sihtotstarbeks on 100% maatulundusmaa ja millel puudub ehitusõigus. Uuemetsa kinnistule elamu ja abihoone ehitamiseks projekteerimistingimuste taotlemine ei saa tekitada kaebajale õigustatud ootust ehitamiseks, sest vald võib ehitusseadustiku (EhS) § 32 kohaselt projekteerimistingimuste väljastamisest ka keelduda. Detailplaneeringust ja selle kehtestamise otsusest nähtuvalt on Pedassaare tee 92 idaküljele nähtud ette 6 m laiune servituudi / isikliku kasutusõiguse (Kuusalu valla kasuks) ala, mis ulatub kaebajale kuuluva Marimetsa kinnistuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt sõlmiti 01.04.2015 notariaalne leping, millega seati vastustaja kasuks kinnistule isiklik kasutusõigus, tagamaks juurdepääs Pedassaare teelt Marimetsa kinnistule. Seega on detailplaneeringuga loodud kaebajale juurdepääs avalikult kasutatavale teele Marimetsa kinnistu kaudu ning vastava juurdepääsutee ehitamist ja korrashoidu rahastab Kuusalu vald. Kaebaja viited standardile EVS 843:2003 „Linnatänavad“ ei ole asjakohane, sest standard ei ole õiguslikult siduv. Uuemetsa kinnistule on kaebajal võimalik rajada juurdepääs Marimetsa ja Metsa 2 kinnistute kaudu, sõlmides vajaduse korral servituudilepingud. Planeeringuala idaserva kaudu rajatavale juurdepääsuteele jääks küll üks kraav (teine kraav jääb valla ehitatavale teele, mille võimalik kulukus ei puuduta aga kaebaja õigusi), kuid ühe kraavi ületamine oleks vajalik ka tupiktee pikenduse rajamise korral. Kuusalu vald on planeeringumenetluses tasakaalustatult arvestanud avalikke huve ja puudutatud isikute huve ning juurdepääsuteede küsimust korduvalt arutanud ja selgitanud. Muu hulgas on kaalutud tupiktee pikendamist, kuid hinnatud see Pedassaare tee 92 kinnistu omanikule liigselt koormavaks. Vaidlustatud haldusakti tühistamist ei too kaasa asjaolu, et otsuses ei ole laiemalt lahti kirjutatud, milles seisneb Pedassaare tee 92 kinnistu liigne koormamine mitme juurdepääsu võimaldamisega, sest igal juhul on tegemist kinnisomandi kitsendusega. Kuna Uuemetsa, Marimetsa ega Metsa 2 kinnistutele ei ole seni üldse olnud juurdepääsuteed läbi Pedassaare tee 92 kinnistu, siis ei saa rääkida ka väljakujunenud tavast. Täiendavalt on vastustaja otsuses põhjendanud, et Pedassaare tee 92 kinnistu arenduse puhul ei ole põhjust eeldada, et kavandatav tupiktee (mis on idakülge kavandatavast juurdepääsuteest oluliselt pikem) ehitataks välja esimeses järjekorras ning vallal ei ole plaanis selle rajamises osaleda ega seda valla omandisse võtta. Usutav on ka vastustaja poolt kohtumenetluses välja toodud põhjendus, et avaliku tee rajamisel planeeringuala idaserva lähtuti muu hulgas soovist ühendada see hiljem Kiiu–Jaanukse teelt lähtuva kergliiklusteega, mis on nähtud ette ka Harjumaa kergliiklusteede teemaplaneeringus. Uuemetsa, Metsa 2 ja Marimetsa kinnistud ei asu üldplaneeringu järgi perspektiivsel elamualal ning metsa majandamise eesmärgil on kinnistutele piisav juurdepääsu tagamine Pedassaare tee 92 kinnistu idaservast. Kõnealustele kinnistutele on võimalik pääseda ka lõunas asuva reformimata riigimaa koridori kaudu, mis viib avalikult kasutatavale Kiiu–Jaanukse teele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4(8)
3-15-1873
8.NR palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus, või saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Kuusalu vald ei ole vaidlustatud otsuses esitanud kaalutlusi, miks on planeeringulahendusena eelistatud tagada Uuemetsa kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt Pedassaare tee 92 kinnistu idapoolselt küljelt, mitte aga Pedassaare tee 92 kinnistu läänepoolsesse külge kavandatava tupiktee pikendamise kaudu. Planeeringu kehtestamise otsuses on põhjendatud vaid seda, miks võiks kavandatav lahendus apellandile sobida, kuid pole erinevaid lahendusi võrdlevalt kaalutud. Selliste põhjenduste puudumise tõttu ei ole vaidlustatud kaalutlusotsus kontrollitav ega õiguspärane (vt haldusmenetluse seaduse § 54 ja § 56 lg 3) ning tuleb tühistada. Detailplaneering ei näe Pedassaare tee 92 kinnistu idaserva ette sõidutee rajamist ning halduskohus on vastupidise tuvastanud ebaõigesti. Isegi kui planeeritava kergliiklustee maa-ala hõlmaks ka sõidutee, ei vastaks see laiuse poolest standardile EVS 843:2003. Standardile mittevastav planeerimine rikub ilmselt planeerimisdiskretsiooni eesmärki. Seejuures on kõnealusele standardile viidatud ka vaidlusaluse detailplaneeringu seletuskirjas. Detailplaneeringus on juurdepääs tähistatud kruusakattega teena, kuid selliste teede planeerimine ei ole üldse lubatud (st kavandada tulnuks tolmuvaba kattega tee ehitamine). Halduskohus ei ole neid aspekte üldse hinnanud. Pedassaare tee 92 kinnistu idapoolsele küljele juurdepääsutee kavandamisel tuleks apellandil ehitada Uuemetsa kinnistule pääsemiseks tee üle kahe teise kinnistu pikkusega ca 248 m, tupikteed oleks aga tarvis pikendada üksnes ca 55 m võrra. Seega on kehtestatud planeeringulahendus apellandile oluliselt koormavam kui alternatiivne lahendus. Planeerimismenetluses ei ole põhjendatud, miks on apellandi huvid jäetud arvestamata ning kaalumine ei ole toimunud õiguspäraselt. Puuduvad põhjendused, kuidas koormaks juurdepääsu rajamine Pedassaare tee 92 kinnistu lääneküljest kinnistuomanikku ülemääraselt. Juurdepääsutee on vajalik, sest apellant soovib ehitada Uuemetsa kinnistule elamu ja kaks abihoonet ning on taotlenud vallalt selleks projekteerimistingimuste väljastamist, kuid taotlus on senini lahendamata.
9.Kuusalu vald vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata, jäädes varasemalt esitatud seisukohtade juurde.
10.Kolmas isik OÜ Maamaja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Asjas on veenvalt põhjendatud, et vaidlustatud haldusakt on igati kaalutletud ja õiglane. Isegi kui otsus võinuks olla veelgi põhjalikumalt motiveeritud, ei tingiks see vältimatult otsuse tühistamist. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi menetlus- või kaalutlusviga, mis võinuks mõjutada asja sisulist otsustamist. Detailplaneeringu järgi on apellandile tagatud juurdepääs avalikult kasutatavale teele tema omandis olevalt Marimetsa kinnistult ning ettenähtud juurdepääs on metsa majandamise eesmärgil kinnistute kasutamiseks piisav.
11.Kolmandad isikud OÜ Maaõhk ja OÜ Maakoht ei ole apellatsioonkaebuse suhtes seisukohta esitanud.
12.Kaasatud haldusorgan Harju maavanem palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Apellant ei ole esitanud ühtegi uut väidet, millele ei oleks juba vastatud. Tiheasustusalade jaoks mõeldud standard EVS 843:2003 ei ole asjakohane, sest kõnealused maaüksused paiknevad hajaasustuse alal.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5(8)
3-15-1873
13.Ringkonnakohus leiab, et NR apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki üle korrata.
14.Kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 21 lg 4 nägi ette, et planeerimismenetluses avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel teeb kohalik omavalitsus või maavanem planeeringus vajalikud parandused ja täiendused ning PlanS § 23 lg-st 1 ja 2 tulenevatel juhtudel esitab planeeringu järelevalve tegijale koos informatsiooniga arvestamata jäänud ettepanekute ja vastuväidete kohta. Eeltoodust tuleneb, et kohalikul omavalitsusel on õigus jätta esitatud ettepanekud või vastuväited järelevalve teostaja nõusolekul ka sisuliselt arvestamata. Detailplaneeringu lahenduse otstarbekuse hindamine ja planeeringuga taotletavate eesmärkide määratlemine toimub kohaliku omavalitsuse poolt kaalutlusõiguse alusel. Kohtulik kontroll kaalutlusõiguse kasutamise üle on HKMS § 158 lg-st 3 tulenevalt piiratud. Kohus kontrollib üksnes seda, kas kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud selliseid menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada asja sisulist otsustamist, kas otsus on kooskõlas kehtiva õigusega ja õiguse üldpõhimõtetega ning ei ole tehtud kaalutlusvigu (nt Riigikohtu 02.04.2014 otsus nr 3-3-1-72-13, p 23; 20.03.2014 otsus nr 3-3-1-87-13, p 17; 14.10.2003 otsus nr 3-3-1-54-03, p 38). Kohus ei saa astuda haldusorgani asemele ega sisuliselt hinnata kaalutlemisel asjassepuutuvaid asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et praegusel juhul ei nähtu, et Kuusalu vald oleks ilmselgelt eksinud kaalutlusõiguse kasutamisel või esineks vaidlustatud haldusaktis sedavõrd ulatuslikke puudusi, et see poleks kohtulikult üldse kontrollitav.
15.Kehtestatud detailplaneeringu põhijoonise (I kd, tl 239) kohaselt on krundi nr 6 idapoolne külg 6 m laiuselt märgitud kui servituudi seadmise ettepanek – isiklik kasutusõigus Kuusalu valla kasuks. Kaebaja on samas õigesti osundanud, et põhijoonisel ei ole tähistatud vaidlusalust planeeritavat juurdepääsuteed olemasoleva või planeeritava tee või planeeritava orienteeruva juurdepääsu tingmärkidega. Detailplaneeringu täiendatud seletuskirja (I kd, tl 230-239p) p-de 4.3 ja 4.9 kohaselt on vajalik seada krundile nr 6 teeservituut AÕS § 156 kohaselt (juurdepääs avalikult kasutatavale teele) 6 m laiuse maa-ala kujul perspektiivsele kergliiklusteele ja sõiduteele. Kuigi detailplaneeringu põhijoonise kohaselt on tegemist kergliikluse alaga, ilmneb planeeringu kehtestamise otsusest ja seletuskirjast siiski, et ette on nähtud ka juurdepääs sõidukitega. Kuna planeeringujoonised ja seletuskiri moodustavad lahutamatu terviku, siis tuvastas halduskohus õigesti, et planeeringus on nähtud ette sõidutee rajamine Pedassaare tee 92 kinnistu idaserva. Viited standardile EVS 843:2003 ei ole asjassepuutuvad (nii tee laiuse kui ka teekatte osas), sest tegemist pole linnatänavaga. Olenemata sellest, et planeeringu seletuskirja p-s 1.1.2 on lähtedokumentide all loetletud muu hulgas ka nimetatud standard, puudub apellandil õiguslik alus nõuda selle järgimist. Kõnealuse standardi praegusel juhul järgimise nõuet ei tulene õigusaktidest, Kuusalu valla üldplaneeringust ega Kuusalu Vallavalitsuse 23.12.2010 korraldusest nr 1052 (I kd, tl 10-12) vaidlusaluse detailplaneeringu algatamise ja lähteülesande kinnitamise kohta. Vaidlus puudub selles, et 01.04.2015 kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (I kd, tl 200-203) p-st 2.1 tulenevalt on Kuusalu valla kasuks seatud lepingu esemeks olevale kinnistule tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus, mille kohaselt on vallal õigus omada, välja ehitada, kasutada, säilitada, rekonstrueerida, remontida, korras hoida ja hooldada lepingu esemele rajatud teed. Lepingu p-st 2.2 tulevalt on Kuusalu vallal õigus kasutada lepingu esemel paiknevat teed, mis kajastub lepingu lisaks oleval plaanil roosaga tähistatud alana (krundi nr 6 idapoolne maa-ala 6 m ulatuses). Kuigi Kuusalu vald on 16.03.2017 esitanud Harju Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-16-9132 (NR avaldus 6(8)
3-15-1873 Uuemetsa kinnistule juurdepääsutee saamiseks) seisukoha, mille kohaselt ei ole lähiaastatel kavas ehitada välja Pedassaare tee 92 kinnistule detailplaneeringuga ettenähtud avaliku kasutusega teelõiku, tuleb lisaks arvestada, et hetkel on tegemist hoonestamata metsamaa kinnistutega ning kuni tsiviilasja lahendamiseni on ebaselge, milline on kohtu hinnangul otstarbekaim juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt Uuemetsa kinnistule. Kui juurdepääs tuleks tagada läbi Metsa 2 ja Marimetsa kinnistute, siis pole põhjust arvata, et Kuusalu vald ei täidaks mõistliku aja jooksul detailplaneeringust tulenevat kohustust ehitada välja planeeringus ettenähtud juurdepääsutee Pedassaare tee 92 kinnistu idaküljel.
16.Kaebaja on apellatsioonkaebuses sisuliselt korranud oma varasemaid väiteid (Pedassaare tee 92 kinnistu idapoolsesse külge planeeritud avalikult kasutatavalt teelt on juurdepääs Uuemetsa kinnistule oluliselt pikem (vt I kd, tl 39), kulukam ja koormavam võrreldes Pedassaare tee 92 kinnistu läänepoolsesse külge kavandatud tupiktee pikendamisega), mis olid esitatud juba detailplaneeringu menetluses ja mida on lisaks Kuusalu vallale analüüsinud ka Harju maavanem oma 10.11.2014 planeeringu heakskiitmise kirja nr 6-7/2014/1840 (I kd, tl 64-67; I kd, tl 188-191; II kd, tl 33-36) p-des 15–23. Kuusalu Vallavolikogu 17.06.2015 otsuses nr 34 (I kd, tl 13-15; I kd, tl 141-143) on lisaks Uuemetsa kinnistule võetud arvesse ka Metsa 2 ja Marimetsa kinnistutele ligipääsu võimaldamise vajadust. Kaebajal puudub õigus saada kõige otsemat ligipääsu avalikult kasutatavale teele.
17.NR on 30.05.2011 kirjas (I kd, tl 28; I kd, tl 151) välja toonud oma peamised argumendid seoses juurdepääsutee võimaldamisega nii Uuemetsa kui ka Marimetsa kinnistule ja juurdepääsuteede küsimust arutati enne detailplaneeringu kehtestamist ka 13.03.2013 avaliku arutelu raames (I kd, tl 42-42p). Kiiu–Salmistu ühendustee perspektiivi ja Pedassaare tee 92 kinnistule servituudi seadmise tõi Kuusalu Vallavalitsus välja ka 21.05.2013 kirjas nr 7-1/1847 (I kd, tl 44-45p), millega detailplaneering esitati maavanemale järelevalve teostamiseks. Kuusalu Vallavalitsus on Uuemõisa kinnistule projekteerimistingimuste väljastamise taotluse (I kd, tl 29-29p) menetluse raames edastatud 31.03.2015 kirjas nr 73/398-1 (I kd, tl 73-74; I kd, tl 198-199) kaebajale selgitanud, et planeeringuala idaossa kavandatud servituudi ala kannab suurema hulga isikute huvi kui ainult Uuemetsa kinnistu omanik, sest lisaks juurdepääsule Marimetsa kinnistule säilib võimalus liikuda tulevikus trassil Kiiu–Salmistu ja selle teelõigu rajamise võtab vald enda kanda. Kuusalu Vallavalitsuse 11.08.2014 kirjas nr 7-1/1847-6 (I kd, tl 58-59) ja detailplaneeringu seletuskirja p-s 4.9 (I kd, tl 237p) on selgitatud, et Kiiu ja Salmistu alevike ühendust arvestades on perspektiivikam reserveerida Pedassaare tee 92 kinnistu idaserva ettenähtud teemaa ka sõidukitele juurdepääsuks. Ringkonnakohtu hinnangul on vald lähtunud asjakohastest kaalutlustest ning detailplaneeringus ei pea nägema tingimata ette lühimat juurdepääsuteed igale kinnistule. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal ei ole ka seni olnud võimalik liigelda Pedassaare teelt sõiduautoga Uuemetsa kinnistule läbi Pedassaare tee 92 kinnistu (II kd, tl 127p). AÕS § 156 lg-st 1 ei tulene isikule samuti õigust nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja just temale kõige sobivamast kohast, vaid arvestada tuleb muu hulgas taotletava juurdepääsu maakorralduslikku võimalikkust ning juurdepääsu vajava ja koormatava kinnisasja omanike vastandlike huvide kaalukust (nt Riigikohtu 16.01.2013 määrus nr 3-2-1-170-12, p 9; 21.05.2008 otsus nr 3-2-1-41-08, p 20). Planeerimismenetluses peab kohalik omavalitsus samuti leidma kompromissi, mis arvestaks mõistlikul määral nii kõigi puudutatud isikute kui ka avalikke huve ning oleks ka maakorralduslikult otstarbekas.
18.Ringkonnakohus jääb lisaks esialgse õiguskaitse tühistamise taotluse lahendamisel tehtud 30.09.2016 määruses (p-d 14 ja 17) väljendatud seisukohtade juurde, et vaidlusalusele detailplaneeringule vaatamata on Uuemetsa kinnistule pääsemiseks võimalik vajaduse korral (nt tsiviilasjas nr 2-16-9132 tehtava kohtulahendi alusel või kinnistuomanike kokkuleppel) 7(8)
3-15-1873 näha ette ka teistsuguse juurdepääsutee, sh Pedassaare tee 92 kinnistul moodustavale transpordimaa krundile nr 7 kavandatud tupiktee pikenduse rajamisega (seades teeservituudid kruntidele nr 4 ja nr 5) ning see on võimalik ka EhS § 27 lg 1 p 2 ja lg 3 kohaselt väljastatavate projekteerimistingimuste alusel ilma detailplaneeringut muutmata, sest tegemist ei oleks planeeringulahenduse olemusliku muutmisega.
19.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb NR apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 07.06.2016 otsus muutmata.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et NR on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot (II kd, tl 146), kuid pole esitanud andmeid muude menetluskulude kandmise kohta. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja muutmata halduskohtu otsus, millega jäeti NR kaebus rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Kuusalu vald ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Harju maavanema kui kaasatud haldusorgani võimalikud menetluskulud jäävad HKMS 24 lg 2 alusel samuti tema enda kanda. Haldusasja menetluses vastustaja poolel osalenud kolmas isik OÜ Maamaja taotleb apellatsioonimenetluses kantud esindajakulu väljamõistmist summas 569,70 eurot (II kd, tl 185-188). OÜ Maaõhk ja OÜ Maakoht ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Kaebaja ei ole OÜ Maamaja menetluskulude väljamõistmise taotlusele vastu vaielnud ning kolmanda isiku poolt menetluskulude kandmine ja nende seos apellatsioonimenetlusega on nõuetekohaselt tõendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust pidada menetluskulude suurust ülemääraseks ja need tuleb kaebajalt mõista välja tervikuna.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.