Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 28.02.2017, Tartu 3-16-313 Mare Lauri kaebus Mäksa Vallavalitsuse 22.12.2015. a korralduse nr 198 tühistamiseks ja Mäksa Vallavalitsuse kohustamiseks vabastada ta korraldatud jäätmeveoga liitumisest Tartu Halduskohtu 26.09.2016. a otsus Mare Lauri apellatsioonkaebus 08.02.2017 Kaebaja Mare Laur Volitatud esindaja Ain Laansalu Vastustaja Mäksa vald
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Mare Laurile 12.02.2017. a e-kirja lisadena esitatud tõendid.
2.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tartu Halduskohtu 26.09.2016. a otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus osaliselt. Tühistada Mäksa Vallavalitsuse 22.12.2015. a korraldus nr 198 osas, millega jäeti kaebaja taotlus Mäksa vallas Mäksa külas asuvate A. ja J. kinnistute ning Mäksa vallas Sarakuste külas asuva A. kinnistu osas alates haldusakti andmisest korraldatud jäätmeveost vabastamiseks rahuldamata. Kohustada Mäksa Vallavalitsust Mare Lauri 13.12.2015. a taotlust vastavas osas uuesti lahendama. Jätta muus osas kaebus rahuldamata.
3.Mõista Mäksa vallalt Mare Lauri kasuks välja menetluskulud summas 500 (viissada) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 30.03.2017 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.M. Laur esitas 13.12.2015 Mäksa Vallavolikogule avalduse, millega ta soovis enda Mäksa vallas asuva kolme kinnistu osas vabastust korraldatud jäätmeveost tagasiulatuvalt alates 01.06.2013.
2.Mäksa Vallavalitsus jättis 22.12.2015. a korraldusega nr 198 rahuldamata M. Lauri avalduse korraldatud jäätmeveost vabastamise kohta A. , A. ja J. kinnistutel, võttes aluseks jäätmeseaduse (JäätS) § 69 lg-d 1, 2 ja 4 ning lähtudes Mäksa Vallavolikogu 17.09.2012. a määrusest nr 12 „Mäksa valla korraldatud jäätmeveo kord“ § 4 lg-test 1 ja 4. Vald selgitas välja, et M. Laurile kuulub Mäksa vallas kaks elamumaa sihtotstarbega kinnistut A. ja J. , ning lisaks maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu A. , mis kõik on hoonestatud ja nendes toimub aktiivne elutegevus.
3.Mäksa Vallavalitsus jättis 28.01.2016. a vastusega nr 8-3.4/33-3 rahuldamata M. Lauri vaide vallavalitsuse 22.12.2015. a korralduse nr 198 kehtetuks tunnistamise nõudes. Vald märkis, et on koos teenuse pakkujaga (AS Eesti Keskkonnateenused) teinud kõik võimaliku kinnistute omanikele info edastamiseks ja arvestanud kõiki esitatud avaldusi ning lähtuvalt JäätS §-st 69 loeti M. Lauri alates 01.06.2013 korraldatud jäätmeveoga liitunuks seaduspäraselt. Valla väitel on kinnistutel toimuva tegevuse kohta saadud infot külaelanikelt ja Maa-ameti kaardiserverist 10.04.2014. a aerofotolt.
4.M. Laur esitas 12.02.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 30.08.2016 täienduse. Kaebaja palus tühistada Mäksa Vallavalitsuse 22.12.2015. a korraldus nr 198 ja kohustada Mäksa Vallavalitsust vabastama ta A. , J. ja A. kinnistutel korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Kaebaja põhjendused: 1) Vallavalitsus ei teavitanud korraldatud jäätmeveoga liitumisest ega ole teostanud mingit tajutavat kontrolli ega kogunud tõendeid, mis võimaldanuks teha kaebajat kahjustavat otsust. Haldusaktist ei nähtu, millistel tõenditel rajaneb väide, et kinnistutel toimub aktiivne elutegevus. A. kinnistu osas on kaebaja valduses ainult põllumajandusmaa ning kõik hooned on K. Mustingu ainuvalduses. Korraldusest ei selgu, miks ühe kinnistuga peaks olema seotud kaks liitumiskohustust. Meelevaldsed on vastustaja oletused aerofoto alusel kinnistutel toimuva tegevuse kohta. 2) Kuna ta ei kasuta kinnistuid, siis puuduvad postkastid ning rahvastikuregistrijärgsel või muul avalikult kättesaadaval aadressil kirjalikku teavitust saadetud ei ole. Kaebaja ei pea aimama, kas mingis kohalikus omavalitsuses on jäätmevedu korraldatud (JäätS § 66 lg 3). Hoonestus iseenesest ei tekita jäätmeid. Vastustaja ei ole nimetanud ühtegi isikut, kes on väitnud, et kaebaja kasutab kõiki kolme kinnistut, kuid haldusmenetluses saab tõendiks olla vaid konkreetne tunnistaja ütlus (HMS § 38 lg 2). J. suvila oli üürniku kasutuses augustis 2011. a, kalamehed on kasutanud kinnistu randa paatidega randumiseks ja maja esist teed autode parkimiseks ning hoone ümber müügieelseid teetöid on teostanud töölised, seega ei ole olmejäätmeid tekkinud. Kaebaja on üksnes tellinud A. ja J. kinnistutel muru niitmist. Aerofotodelt ei ole tuvastatav autode kuuluvus ega põhjused, miks peaks 10.04.2014 olema seal kaks autot, kuid tagurpidi paadid kinnitavad tegevuse puudumist. Kaebaja soovis detsembris 2015. a vallavalitsuse istungil osaleda, et ta ära kuulataks, kuid seda keelati talle.
5.Tartu Halduskohus jättis 26.09.2016. a otsusega M. Lauri kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjendused: 1) Mäksa vald on kinnistute omanikke korraldatud jäätmeveo rakendamisest piisavalt teavitanud ja kuna kaebaja ei ole varasemalt Mäksa Vallavalitsusele jäätmeveost vabastamiseks
avaldust esitanud, on tema liitumine korraldatud jäätmeveoga seaduspärane. Tagasiulatuvalt ei saa vabastada kaebajat korraldatud jäätmeveoga liitumisest, lähtuma peab avalduse esitamise hetke olukorrast. Usutav ei ole kaebaja väide, et ta polnud teadlik korraldatud jäätmeveost, kuna ta on suhelnud vallaga ja omab mitmeid kinnistuid. Samas on kaebaja õigusteadmistega isik. 2) Kaebaja kinnistutel on ehitised ja pole usutav, et ehitiste hooldamise ja korrashoiu tagamisega ei teki jäätmeid. AS-ga Eesti Keskkonnateenused sõlmitud kontsessioonileping on kättesaadav ja nähtav Mäksa valla kodulehel. Vastavalt lepingule on teenuse pakkuja teavitanud kinnistute omanikke korraldatud jäätmeveo rakendamisest alates 01.06.2013. Lisaks väljastas Mäksa Vallavalitsus kinnistute omanike postkastidesse teated selle kohta. Kaebaja väide, et tal puuduvad kinnistutel kirjakastid, mistõttu ei saadud talle kirju saata, ei ole vabanduseks, et kaebaja ei olnud teadlik jäätmeveo rakendamisest. Olid ka teised infoallikad ning kaebajal kui kinnistute omanikul lasub hoolsuskohustus oma kinnistute osas. 3) Kui kinnistul on ehitis, on möödapääsmatu, et vald teostab kontrolli kinnistul oleva majandustegevuse üle, kui jäätmevaldaja on esitanud taotluse enda liitumise kohustusest vabastamiseks või pole reageerinud valla ja jäätmevedaja poolt saadetud informatsioonile JäätS § 69 lg 1 mõistes. Nimetatud tegevus ei ole meelevaldne ja tegemist ei ole jälitustegevusega. Vastustaja on Maa-ameti kaardiserveri kaudu tuvastanud, et kinnistutel käib elutegevus. Puudub menetluskord, mil viisil kohalik omavalitsus peab sellist infot koguma, seega ei saa ette heita, et vastutaja on kasutanud Maa-ameti kaardiserveri andmeid, samuti ei ole õigusvastane naabrite küsitlemine naaberkinnistul toimuva kohta. 4) Tähtsust ei oma kaebaja väide, et A. kinnistul on tema valduses üksnes osa põllust ning A. ja J. kinnistud on müüki pandud. Samuti ei oma tähtsust kaebaja väide, et vastustaja on mõned kinnistu omanikud korraldatud jäätmeveo teenusest vabastanud, kuna igat taotlust tuleb iseseisvalt käsitleda ja neid ei ole vaja võrrelda, see ei ole seotud kaebaja õigustega. Asjaolusid ei muuda ka see, et kaebaja soovis osaleda detsembris 2015. a vallavalitsuse istungil, kus teda kaebaja väitel ära ei kuulatud. Samuti ei oma tähtsust, et kaebaja kinnistutel on viibinud teetöölised ning J. suvilat kasutas üürnik ja kalurid on kasutanud kinnistu randa paatidega randumiseks, kuna see probleem puudutab kaebaja ja tema kinnistuid kasutanud isikute vahelisi suhteid kinnistute kasutamisel. Oluline ei ole kaebaja väide K. Mustingu jäätmeveo teenuse kohta, kuna see ei ole seotud kaebaja õigustega. 5) Kohtul puudub õigus valla kohustamiseks vabastada kaebaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest, kuna kohus ei saa asuda haldusorgani asemele otsustust tegema. Kohus saanuks teha ainult ettekirjutuse asja uueks läbivaatamiseks, kui haldusakt oleks tühistatud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
6.M. Laur esitas 26.10.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 26.09.2016. a otsus ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Vale on kohtu väide, et kaebajat on teavitatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Ühelegi vallale teadaolevale aadressile, s.h e-postile või rahvastikuregistri järgsele aadressile pole teavitust saadetud. Tähendust ei oma, kas korraldati infopäevi või avalikustati teavet piiratud tiraažiga vallalehes. Arusaamatu on kohtu väide hoolsuskohustusest. Asjakohatu on kohtu arvamus kaebaja teadmise kohta. Kaebaja sai teada jäätmeveo korraldamisest, kui inkassoettevõte hakkas võlga sisse nõudma. 2) Jäätmeveo korraldamisel lähtutakse põhimõttest, et jäätmevedu hõlmaks elukondlikku kinnisvara, mille kasutamisel eeldatavalt tekivad olmejäätmed. A. kinnistust on M. Lauri valduses ainult põld. Suurem osa kinnistust, s.h hoonestus on K. Mustingu valduses, kelle suhtes teostab vald sotsiaalteenuseid ja kes peaks olema allutatud korraldatud jäätmeveole. Valla haldusaktidest ega kohtuotsusest ei selgu, miks ühepereelamuga hoonestatud kinnistu osas peaks kehtima kahe isiku suhtes eraldi kaks korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustust.
JäätS § 69 lg 4 mõisted „ei elata” ja „ei kasutata” lähtuvad kinnistute sihtotstarbelisest tähendusest. Elamumaa „kasutamine” eeldab sellist inimtegevust, mis seondub eluruumide sihipärase kasutamisega. M. Laur ei kasuta sihtotstarbeliselt A. ja J. suvilaid. Kinnistutel ei teki elukondliku tegevusega seotud olmejäätmeid. A. ja J. suvilate juures hooldatakse üksnes haljastust. Kohtu seisukoht teeb JäätS 69 lg 4 sisutuks. 3) Tuginevalt JäätS § 69 lg-le 42 ning HMS §-le 18 ja § 38 lg-le 2 on väär kohtu väide, et puudub menetluskord, mil viisil kohalik omavalitsus peab infot koguma. Vastustaja pole esitanud teavet, millal ja kes kinnistuid avalduse menetlemise ajal kontrollis. Kontrolli tulemus peab väljenduma paikvaatluse protokollis. JäätS ei sätesta, et kohalikul omavalitsusel on õigus juhinduda Maa-ameti aerofotost. Aerofoto ei tõenda kasutamist. Kui vastustaja pidas õigustatuks küsida infot kolmandatelt isikutelt, pidanuks selliste tõendite kogumine olema protokollitud viisil, mis võimaldaks M. Lauril end kaitsta väärate faktiväidete eest. Ei haldusega kohtumenetluses pole vastustaja nimetanud ühtegi isikut, kes seletusi on andnud. Vastustaja on loobunud kaebaja ärakuulamisest. 4) Kohus saanuks teha väga selge ettekirjutuse ka siis, kui kohustamisotsuse tegemine oleks olnud võimude lahususe põhimõtet eirav.
7.Mäksa vald esitas 21.11.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta M. Lauri apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Vastustaja on teavitanud lihtkirjalikult kaebajat korraldatud jäätmeveoga liitumisest, edastades vastavad teated kinnistute postkastidesse. Tähtsust ei oma, kas kaebaja on vastava teavituse kätte saanud või mitte, kuna ta teadis või pidi teadma, et hoonestatud kinnistud liidetakse korraldatud jäätmeveoga. JäätS sätestab eelduse, et kui kinnistu on hoonestatud, siis jäätmed tekivad ja sel juhul liidetakse kinnistu automaatselt korraldatud jäätmeveoga ning ei oma tähtsust, mitu omanikku on kinnistul. Erisuste tegemiseks on vajalik isiku pöördumine omavalitsuse poole. Kaebaja on telefonivestlustes erinevate ametnikega andnud infot kinnistute kasutamise suhtes, millest on vastustajas tekkinud veendumus, et kinnistuid kasutatakse selliselt, et jäätmed tekivad. Seega ei saa väita, et kaebajat ei ole ära kuulatud. 2) Kohus ei saa teha ettekirjutust M. Lauri vabastamiseks korraldatud jäätmeveost. Kaebaja on kohustamiskaebuse sisust valesti aru saanud.
8.Mäksa vald esitas 10.02.2017 seisukoha menetluskulude osas, milles ta märgib, et 11.02.2016. a arve nr 4 puhul on põhjendatud kaebaja kulud 1 tund materjalidega tutvumiseks ja 2 tundi kaebuse koostamiseks, kuna asja materjalide mahukust ja keerukust arvestades ei kulu selleks rohkem aega. Vastustaja märgib, et 30.08.2016. a arve nr 15 puhul on põhjendatud kaebaja kulu 1,5 tunni ulatuses, kuna kohtuteeside koostamisel lähtuti juba kaebuses esitatud argumentidest. 07.02.2017. a arve osas leiab vastustaja, et põhjendatud on apellatsioonkaebuse koostamise ajakuluna 1,5 tundi, arvestades asja mahukust ja sisu ning kuna halduskohtusse kaebuse esitamisega võrreldes ei ole asjas uusi asjaolusid esitatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
10.Käesolevas asjas taotles kaebaja 13.12.2015 vastustajalt enda kolme kinnistu vabastamist korraldatud jäätmeveoga liitumisest tagasiulatuvalt alates 01.06.2013, põhjendades avalduse tagasiulatuvat esitamist sellega, et vastustaja ei teavitanud teda jäätmeveoga liitumisest. Kinnistute korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist taotles kaebaja põhjusel, et ta ei ela kinnistutel ega kasuta neid. Ringkonnakohus teeb esmalt kindlaks, kas kaebajat saab temale kuuluvate kinnistute osas lugeda jäätmevaldajaks (I); selgitab seejärel, kas kinnistute jäätmeveoga liitumisest tagasiulatuv vabastamine on seaduse järgi võimalik (II) ning uurib, kas
valla kaalutlusotsus, jätta kaebajale kuuluvad kinnistud jäätmeveoga liitumisest vabastamata, on põhjendatud (III). Viimaks lahendab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse taotlused ning jaotab menetluskulud (IV). I
11.Jäätmeseaduse (JäätS) § 9 kohaselt on jäätmevaldaja jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja definitsiooni korraldatud jäätmeveoga liitumise eesmärgil annab JäätS § 69 lg 2, mille kohaselt on jäätmevaldaja käesoleva peatüki tähenduses ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Kinnistusraamatu andmetel kuuluvad kaebajale Mäksa vallas järgmised kinnistud: A. k (registriosa 665004, katastritunnus 50102:001:0042, tl 87-88), J. (registriosa nr XXX, katastritunnus XXX, tl 91-92) ning 488/1000 kaasomandist A. kinnistul (registriosa nr XXX, katastritunnus XXX, tl 89-90). Pooled ei vaidle selle üle, et kõik kinnistud on hoonestatud.
12.Kaebaja on olnud haldusmenetluses läbivalt seisukohal, et ta ei ole kinnistusraamatusse kantud kasutuskorra kohaselt A. kinnistu osas jäätmevaldaja. Kaebaja esitas ringkonnakohtule kohtuistungil A. kinnistu kohta kinnistu mõttelise osa müügilepingu ja asjaõiguslepingu ning kinnistu kasutuskorra seadmise lepingu (leping, tl 63-67). Lepingu punktidele 4.1, 4.1.1 ja 5.2 ning lepingu lisaks olevale plaanile tuginedes leppisid pooled kinnistu müügil kokku kaasomandis oleva kinnistu kasutamise korras selliselt, et A. kinnistu puhul on kaebaja ainukasutuses maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestamata maatükk, kinnistu kaasomaniku A. Mustingu ainukasutuses hoonestatud maatükk ning poolte ühiskasutuses sõiduteega maaala. Kanne kinnistu kaasomanike vahelise kasutuskorra kohta on kantud kinnistusraamatu III jakku.
13.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg 4 sätestab, et kaasomanikul on ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. AÕS § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Riigikohus on leidnud, et kaasomandi kasutuskorraga ei saa reguleerida kaasomanike ja kolmandate isikute vahelisi suhteid (RKTsK 16.02.2011. a määrus asjas nr 3-2-1-149-10, p 15). Seega reguleerib kaasomandi kasutuskord vaid kaasomanike omavahelisi suhteid. Eeltoodust tuleneb, et enda kaasomandi ulatuses on mõlemal kaasomanikul kinnisasjaga seotud seadusest tulenevad kohustused sõltumata kinnistusraamatusse kantud kaasomandi kasutamise korrast. Sellisteks kohustusteks on ka JäätS § 69 lõikes 2 märgitud jäätmevaldaja kohustused. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja A. kinnistu kaasomanikuna jäätmevaldaja, kellel tuleb korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks esitada vastav taotlus kohalikule omavalitsusele. Seejuures ei oma tähtsust, kas kohalik omavalitsus on kinnistu teise kaasomaniku jäätmeveoga liitumisest vabastanud või mitte. Samas on kaebajal õigus taotleda kohalikult omavalitsuselt kaasomandis oleva kinnistu kasutamise korrale tuginedes enda vabastamist korraldatud jäätmeveost põhjendusega, et kasutuskorrast tulenevalt on tema ainukasutuses hoonestamata osa kinnistust.
II
14.Jäätmeseaduse (JäätS) § 69 lg 1 sätestab: „Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest või käesoleva seaduse § 66 lõikes 4 nimetatud määruse jõustumisest. Liitumisajaks loetakse antud loa või määruse jõustumise ajast hilisemat aega.“
19.JäätS § 66 lg 4 kohaselt kehtestatakse jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord valla- või linnavolikogu määrusega. Mäksa Vallavolikogu 17.09.2012. a määrusega nr 12 JäätS § 66 lõike 4 alusel kehtestatud „Mäksa valla korraldatud jäätmeveo kord“ (edaspidi Jäätmeveo kord) jõustus 24.09.2012.
20.JäätS § 67 lg 1 kohaselt korraldab kohaliku omavalitsuse üksus korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega teenuste kontsessiooni lähtuvalt riigihangete seaduses sätestatust. JäätS § 68 lg 1 sätestab, et korraldatud jäätmeveo riigihanke tulemusel kohaliku omavalitsuse üksusega hankelepingu sõlminud isikul on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas. JäätS § 68 lg 2 kohaselt realiseeritakse lõikes 1 nimetatud õigust vastavalt jäätmeloaga määratud nõuetele ja tähtajale. Jäätmeveo korra § 3 lg 1 kohaselt kuulub Mäksa valla haldusterritoorium tervikuna Mäksa, Võnnu ja Meeksi valdade haldusterritooriumidest moodustatud ühisesse veopiirkonda. Vaidlust ei ole selle üle, et 18.03.2013 sõlmisid Mäksa, Võnnu ja Meeksi vallad AS-ga Eesti Keskkonnateenused korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingu ning viimasel tekkis õigus Mäksa vallas jäätmeveoteenuse osutamiseks alates 01.06.2013.
21.Kuna JäätS § 69 lõikest 1 tulenevalt loetakse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks kohaliku omavalitsuse poolt jäätmevedajale antud loa või Jäätmeveo korra jõustumisest, olenevalt sellest, kumb oli hilisem, saab lugeda kõik Mäksa valla jäätmevaldajad, sh kaebaja, korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates 01.06.2013.
22.JäätS § 66 lg 11 sätestab: „Kohaliku omavalitsuse üksus informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga.“ Ringkonnakohus märgib, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest teavitamise nõue lisati täiendava sättena seadusesse Jäätmeseaduse, maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seadusega (RT I 2010, 44, 260, jõustus 19.07.2010). Seaduseelnõu (700 SE) seletuskirjast võib järeldada, et sätte eesmärgiks on vältida seni sageli esinenud juhtumeid, kus kinnistuvaldaja saab esimese info muudatustest jäätmekäitluse süsteemis veoettevõtte tühiveo arve kaudu, sest tal ei olnud konteinerit ja kohalik omavalitsus ei olnud varem teda korraldatud jäätmeveost teavitanud. Samas selgitatakse, et seaduse põhimõtte kohaselt loetakse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks, kui kohalik omavalitsus on jäätmeveo korraldanud ning jäätmevaldaja on saanud jäätmeveoteenuse kohaliku omavalitsuse määratud miinimumpaketi ulatuses (kui jäätmevaldaja ei ole sõlminud kohustuste/õiguste täpsustavat lepingut jäätmevedajaga). Eelnõu seletuskirjas märgitakse: „Sellise mahu eest esitab vedaja talle arve igal juhul“ (seletuskirja lk 24).
23.Jäätmeseaduse sätetest koosmõjus seaduseelnõu seletuskirjaga järeldub, et kaebaja väide, mille kohaselt vastustaja teavituskirjad korraldatud jäätmeveoteenusega liitumisest temani ei jõudnud, ei oma liitumise seisukohast tähtsust. Kuna kaebaja oli kõigi vaidlusaluste kinnistute osas jäätmevaldaja, saab ta ka kohaliku omavalitsuse poolt teavitamata jätmisel või teavitamisega hilinemisel lugeda seaduse alusel korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates 01.06.2013. Liitumisest tekkis kaebajal kohustus tasuda ka korraldatud jäätmeveo teenuse eest
jäätmete vedajale. Vastustaja on õigesti leidnud, et kohalikul omavalitsusel puudub seaduse alusel võimalus vabastada isikut tagasiulatuvalt korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Liitumisest vabastamine on võimalik vaid erandkorras ning edasiulatuvalt. Riigikohus asus 29.01.2009. a otsuses asjas nr 3-3-1-78-08 seisukohale, et jäätmevedaja esitatud teenustasude arvete ja nende tasumise kohustuse ehk poolte võlasuhte tekkimise aluseks ei ole kohaliku omavalitsuse ja jäätmevedaja vahel sõlmitud haldusleping ning arvete vaidlustamiseks tuleb isikul pöörduda maakohtusse (p 13). AS Eesti Keskkonnateenused poolt tühisõitude eest väljastatud arveid saab kaebaja seega vaidlustada maakohtus. Seega puudub Mäksa Vallavalitsuse korralduse tühistamiseks alus osas, milles vallavalitsus ei vabastanud kaebajat korraldatud jäätmeveoga liitumisest tagasiulatuvalt alates 01.06.2013.
III
24.JäätS § 69 lg 4 sätestab: „Kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest“. Jäätmeveo korra § 4 lg 4 järgi on jäätmevaldajal õigus esitada vallavalitsusele taotlus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamiseks, kui jäätmevaldaja kinnisasjal puuduvad ehitised või elu- või äritegevus või muu tegevus, mille käigus võib tekkida jäätmeid. Ringkonnakohus leiab, et juhtudel, kus kinnistu on hoonestatud ning kinnistu omanik on seega seadusest tulenevalt automaatselt jäätmevaldaja, peavad taotluse põhjendused veenma kohaliku omavalitsuse üksust selles, et kinnistul tõepoolest ei elata ning kinnistut ei kasutata.
25.JäätS § 69 lg 42 sätestab: „Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaja määramiseks peab kohaliku omavalitsus üksus eelnevalt kohapeal kontrollima, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad“. Seaduseelnõu (700 SE) seletuskirjas selgitatakse viimati tsiteeritud sätte kohta järgmist: „Antud muudatus hõlmab ka suvilate perioodilist kasutust. Suvekodude perioodiline kasutamine ja sellest tulenevalt ka jäätmete perioodiline tekkimine tekitab praktikas vajaduse jäätmeveost vabastamise järele sügisel ja talvel, mil suvekodus valdavalt ei viibita. /.../ Omavalitsus võib nõuda ka kinnistu mittekasutamist nõudvat dokumenti (nt elektriarvet ehk 0 elektriarvet), kui tal tekib kahtlus, et kinnistut on siiski kasutatud“ (seletuskirja lk 25). Jäätmeveo korra § 4 lg 5 kohaselt kontrollib vallavalitsus taotluses esitatud andmete ja asjaolude tõesust. Kui taotluses ei ole esitatud nõutud andmeid või dokumente, annab vallavalitsus jäätmevaldajale tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja selgitab, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmisel võib vallavalitsus taotluse jätta läbi vaatamata. Jäätmeveo korra § 4 lg 6 kohaselt teeb vallavalitsus nõuetekohase taotluse korral hiljemalt kahe nädala jooksul alates taotluse laekumisest otsuse taotluse rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks. Vallavalitsusel on õigus vabastada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest jäätmevaldaja põhjendatud taotluse alusel kuni viieks aastaks.
26.Ringkonnakohus leiab, et jäätmeseadusest ning seaduseelnõu seletuskirjast võib järeldada, et olukorras, kus isik kasutab suvekodu vaid perioodiliselt (nt suvel), on kohalikul omavalitsusel võimalik selle perioodilist kasutust korraldatud jäätmeveost vabastamisel arvesse võtta ning vabastada kinnistu korraldatud jäätmeveost konkreetseks perioodiks (nt talvekuudeks). Ühtlasi saab järeldada, et olukorras, kus taotlus iseenesest on veenev, tuleb kohalikul omavalitsusel kontrollida ka taotluses esitatud andmete tõesust. Jäätmeveo korrast tuleneb samas ka kohaliku omavalitsuse kohustus taotlejat abistada, nõudes puuduvaid andmeid ja dokumente ning andes tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
27.Kaebaja esitas taotluse talle kuuluvate kinnistute korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks vallale 13.12.2015 e-kirjaga (tl 84). Taotlust põhjendas kaebaja sellega, et Mäksa vald ei ole kunagi olnud tema elu- või tegevuskohaks, kus kaebaja oleks prügi tootnud. Vastustaja põhjendas vaidlustatud korraldusega kaebaja taotluse rahuldamata jätmist sellega, et vallavalitsuse andmetel on kaebajale kuuluvad kinnistud hoonestatud ja seal toimub aktiivne elutegevus (tl 4). Korraldusele esitatud vaides (tl 5) selgitas kaebaja, et A. kinnistust kuulub talle vaid 48,8% ning kinnistusraamatusse on 17.06.2003 kantud kasutuskord, mille kohaselt on kaebaja valduses vaid osa maatulunduslikust maast, kuid õu ja seal asuvad hooned on K. Mustingu ainuvalduses. A. asuv suvila on kaebaja väitel elamiskõlbmatu ning kaebaja on tellinud nimetatud kinnistu heakorrastamist (so muru niitmist ja kevad- ning sügisprahi (biojäätmed) koristamist), kuid sihipärast ja püsivat elutegevust kinnistul ei ole. J. kinnistu osas selgitas kaebaja, et alates 2011. a augustist ei ole keegi kinnistul ööbinud, pliidil süüa teinud jne. Vahepealsel ajal on kinnistul asuvat suvilat remonditud ning tehtud mõningaid mullatöid ja teeparandust. Ainuke aktiivsus seisneb mõningases suvises suvila remondis ning kinnistu maa-ala heakorrastamises. Vastustaja vaideotsuses selgitatakse: „Korraldatud jäätmeveoga liitmisel oleme me lähtunud riiklike registrite andmetest ning erandkorras vabastusi oleme menetlenud jäätmevaldajate taotluse alusel. Informatsiooni Teie kinnistutel toimuva tegevuse kohta oleme saanud küla elanikelt. Samuti on Maa-ameti kaardiserverist näha kinnistutel toimuv tegevus (META andmetel on viimane aerofoto tehtud 10.04.2014 ülelennul). Arvestades Teie varasemat vastuseisu meie poolt pakutud koostööle ja lähtudes informatsioonist kinnistutel toimuvate tegevuste kohta (sh Teie poolt avalduses ja vaides kirjeldatud tegevused) ei saa Mäksa Vallavalitsus rahuldada Teie vaiet korralduse nr 198 kehtetuks tunnistamise kohta“ (tl 12).
28.Ringkonnakohus on seisukohal, et vastustaja tegevus kaebaja taotlusega seonduvate asjaolude uurimisel ei lähtu JäätS ja Jäätmeveo korra nõuetest. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja e-kirja teel vallavalitsusele edastatud taotlus oli lahendamiseks ilmselgelt liiga lakooniline, mistõttu pidanuks vastustaja jätma Jäätmeveo korrale tuginedes kaebaja taotluse puuduste kõrvaldamiseks käiguta ning küsima kaebajalt taotluse lahendamiseks lisaandmeid ja selgitusi. Vastustaja otsustas taotluse siiski lisaandmeid küsimata korraldusega lahendada, tuginedes korralduses täpsustamata andmetele kinnistutel toimuva aktiivse elutegevuse kohta. Seetõttu ilmnevad kinnistute vabastamise taotlusega seonduvad täpsemad asjaolud alles kaebaja vaidest. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja vaie on taotlusega võrreldes oluliselt informatiivsem ning võimaldas vastustajal soovi korral uurida, kas A. kinnistu kinnistusraamatusse kantud kasutuskord ning A. ja J. kinnistute vaid väidetav hooajaline kasutus võimaldaks kaebaja eelviidatud kinnistute osas korraldatud jäätmeveost kas täielikult või konkreetseks ajaperioodiks vabastada. Samas ei nähtu ka vastustaja vaideotsusest, et vastustaja oleks kaebaja poolt esile toodud asjaolusid lähemalt uurinud. Nimelt puudub vaideotsuses Mäksa Vallavalitsuse selgitus, miks ei ole A. kinnistu puhul võimalik arvestada kinnistusraamatusse kantud kaasomanike kasutuskorraga, sh asjaoluga, et kaebaja kasutab vaid kinnistu hoonestamata osa. A. ja J. kinnistute puhul ei ole vastustaja kaalunud nende tähtajalist vabastamist korraldatud jäätmeveost sel alusel, et kinnistuid aastaringselt ei kasutata. Elulist veenvust kaebaja väitele A. ja J. kinnistute hooajalise kasutuse kohta lisab tõik, et kaebajale kuulub ca 80 kinnistut. Seega ei ole eluliselt usutav, et kaebajal oleks võimalik kõiki kinnistuid korraga aastaringselt elamiseks või ka muuks aktiivseks majandustegevuseks kasutada. Kahtluse korral saanuks vastustaja nõuda kaebajalt nn 0-arvete esitamist. Ka oli vastustajal võimalik teostada kohapeal paikvaatlus.
29.Jättes küsimuse lahendamiseks vajalikud asjaolud uurimata, rikkus vastustaja nii haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 6 tulenevat uurimispõhimõtet kui ka iseenda poolt kehtestatud Jäätmeveo korra § 4 lõikest 5 tulenevat taotluses esitatud andmete ja asjaolude
kontrollimise kohustust. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja taotles vastustajalt enne otsuse tegemist ka täiendavate selgituste andmiseks vallavalitsuse istungil osalemist, samuti tunnistajate ülekuulamist, millest vastustaja keeldus. HMS § 40 lõike 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Kuigi ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et vallavalitsuse istung ei pruukinud olla kõige sobivam koht kaebaja ja täiendavate tunnistajate ülekuulamiseks, ei ole ringkonnakohus veendunud, et HMS § 40 lõikes 1 märgitud nõude täitmiseks piisas käesoleval juhul kaebajaga peetud telefonivestlustest. Nimelt võib käesoleva haldusasja materjalide põhjal järeldada, et ka kaebuse halduskohtule esitamise ajaks ei olnud kaebajale teada, millistele tõenditele vaidlustatud korraldus tugineb. Isiku ärakuulamine saab olla efektiivne vaid siis, kui talle on haldusorgani poolt kogutud tõendid kättesaadavad ning võimalik ka nende kohta oma arvamust avaldada.
30.Mäksa Vallavalitsuse 22.12.2015. a korralduses märgitakse: „Mäksa Vallavalitsuse andmetel on kõik kolm kinnistut hoonestatud ja nendes toimub aktiivne elutegevus“. Konkreetsemaid andmeid, millele tuginedes Mäksa Vallavalitsus eelviidatud järelduseni jõudis, korralduses ei märgita. Kohtumenetluse käigus selgus, et vald tugines 10.04.2014 kinnistutest tehtud aerofotodele Maa-ameti kaardiserveris (tl 87, 91) ning külaelanikelt saadud informatsioonile. Ringkonnakohus märgib, et kuna vallal puudus õiguslik alus vabastada kaebaja kinnistuid korraldatud jäätmeveoga liitumisest tagasiulatuvalt, ei oma 10.04.2014 tehtud aerofotod kaebaja 13.12.2015. a taotluse lahendamisel tähtsust. Isegi juhul, kui fotode põhjal võiks järeldada, et 10.04.2014 seisuga olid kinnistud aktiivses kasutuses, ei ole sellest võimalik teha kaugemaleulatuvaid järeldusi 2015. ega ka edasiulatuvalt 2016. aasta kohta. Ringkonnakohus märgib, et JäätS § 69 lg 42 näeb ette, et kohalik omavalitsus käib ise kohapeal kontrollimas jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolusid. Käesolevas asjas puuduvad dokumentaalsed tõendid (nt paikvaatluse protokoll) selle kohta, et vastustaja oleks seda teinud.
31.Kirjalikud tõendid külaelanikelt saadud informatsiooni sisu kohta haldusasjas puuduvad. HMS § 18 lg 1 p 3 sätestab, et menetlustoiming protokollitakse, kui toimingu sisu on ütluse, arvamuse või seletuse andmine haldusorganile. HMS § 18 lg 2 p 5 kohaselt peab protokoll sisaldama menetlusosalise seletuste, eksperdi või tunnistaja ütluste sisu või paikvaatluse tulemust. Seega, soovides tugineda külaelanike selgitustele, pidanuks vastustaja need kirjalikult protokollima. Seletuste protokollimata jätmisega võttis vastustaja kaebajalt võimaluse esitada kogutud tõenditele vastuväiteid või ka omapoolseid tõendeid juba kogutud tõendite ümberlükkamiseks. Ka ei ole suuliselt saadud informatsioonile tuginedes tehtud järeldus kinnistutel toimuva aktiivse elutegevuse kohta kohtus kontrollitav.
32.HMS § 19 lg 1 kohaselt säilitab haldusorgan avaldused, taotlused, tõendid, protokollid, andmed kutsete saatmise ja dokumentide kättetoimetamise kohta ning muud haldusmenetluses tähtsust omavad dokumendid, luues vajadusel toimiku. HMS § 37 lg 1 kohaselt on igaühel õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Seega on menetlusosalisel õigus tutvuda haldusmenetluse käigus kogutud tõenditega, mis omavad haldusorgani arvates asja lahendamisel tähtsust, eriti juhul, kui nendele tuginedes otsustatakse asi taotleja kahjuks. Kogudes informatsiooni suuliselt ning jättes selle tõenditena vormistamata, ei ole haldusmenetlus läbipaistev, ning vastustaja riskeerib ka sellega, et hilisema kohtuvaidluse korral ei ole tal võimalik vaidlustatud haldusaktis märgitud järeldust kinnistu aktiivse kasutamise kohta tõendada. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud korraldus on oluliste menetluslike rikkumiste tõttu õigusvastane osas, millega jäeti kaebaja taotlus
vaidlusaluste kinnistute osas edasiulatuvalt rahuldamata. Korraldus on õiguspärane osas, millega jäeti kaebaja taotlus vaidlusaluste kinnistute osas tagasiulatuvalt rahuldamata.
33.Pärast asjas toimunud kohtuistungit esitas kaebaja ringkonnakohtule täiendavad tõendid: 14.12.2015 vastustajale saadetud e-kirja, milles kaebaja taotleb enda lubamist vallavalitsuse istungile ainult teda puudutava küsimuse arutelu ajaks ning Mäksa valla postiljon U. Lehepuu e-kirja, mille kohaselt ei ole kaebajale alates 01.01.2013 ühegi vaidlusaluse kinnistu aadressile tulnud ühtegi kirja, arvet ega teadet Mäksa vallalt ega AS-ilt Eesti Keskkonnateenused ning mille kohaselt ei kasutata ühtegi kaebajale kuuluvat kinnistu elamiseks. Kuna ringkonnakohus lõpetas asja sisulise arutamise kohtuistungil, on tõendid esitatud hilinemisega. Ka ei mõjuta tõendid asja lahenduskäiku, mistõttu ei pea ringkonnakohus võimalikuks asja arutamise uuendamist tõendite täiendavaks kogumiseks. Seega tuleb hilinenult esitatud tõendid kaebajale tagastada. IV
34.Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 26.09.2016. a otsuse ning rahuldab kaebuse osaliselt. Mäksa Vallavalitsuse 22.12.2015. a korraldus nr 198 tuleb tühistada osas, millega jäeti kaebaja taotlus kinnistute edasiulatuvaks jäätmeveost vabastamiseks rahuldamata. Kuna kohaliku omavalitsuse otsus jäätmevaldaja vabastamiseks korraldatud jäätmeveost on kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt ning kohtul ei ole õigust teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3), ei saa ringkonnakohus kohustada vastustajat andma konkreetse sisuga haldusakti, küll aga kaebaja taotlust kinnistute vabastamiseks korraldatud jäätmeveost uuesti lahendama.
35.Vastavalt HKMS § 108 lõikele 2 jagatakse menetluskulud kaebuse osalise rahuldamise korral proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 109 lõige 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Kaebaja menetluskuludeks halduskohtus on riigilõiv 15 eurot (tl 14) ning õigusabikulud 7,5 tunni eest summas 600 eurot (tl 28). Ringkonnakohtus on kaebaja menetluskuludeks riigilõiv 15 eurot (tl 45) ning õigusabikulud 5 tunni eest summas 400 eurot (tl 101). Ringkonnakohus leiab, et kaebaja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud. Kuna ringkonnakohus rahuldab kaebuse osaliselt, peab ringkonnakohus põhjendatuks Mäksa vallalt kaebaja kasuks välja mõista 500 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.