Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

Karlova selts on esitanud Tartu Linnavolikogule 19.05.2016 vaide Tartu Linnavolikogu 14.04.2016 otsusele nr 324 „Päeva 1, Tähe 8, Tähe 10 ja Pargi 15 kruntide detailplaneeringu kehtestamine“. Karlova selts on asunud seisukohale, et omab vaideõigust eelnimetatud otsuse suhtes. Tartu Linnavolikogu on 25.05.2016 otsusega nr 9-3.2/09024 „vaide tagastamine“ otsustanud tagastada vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 järgi, kuna Tartu Linnavolikogu leiab, et Karlova seltsil puudub vaide esitamise õigus. Vastustaja on viidanud, et vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 31 lg 1 p 1 järgi on valitsuseväliseks keskkonnaorganisatsiooniks antud seaduse tähenduses mittetulundusühing ja sihtasutus, kelle põhikirjaline eesmärk on keskkonnakaitse ning kes oma tegevusega edendab keskkonnakaitset. Vastustaja seisukohalt puudub Karlova seltsil põhikirjaline keskkonnakaitse eesmärk ning keskkonnakaitset edendav tegevus KeÜS mõistes ning Karlova selts ei ole keskkonnaorganisatsioon KeÜS § 31 mõistes. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused 2.Kaebuse kohaselt osales kaebaja aktiivselt planeeringumenetluses. Kaebaja on esitanud omapoolseid seisukohti ja ettepanekuid toimunud avalikul planeeringu arutelul. Kaebaja on pöördunud ka maavanema poole seonduvalt planeeringumenetlusega, kuid ei saavutatud kokkulepet. Tartu Linnavolikogu on vastu võtnud 14.04.2016 otsuse nr 324, millega kehtestati Päeva 1, Tähe 8, Tähe 10 ja Pargi 15 kruntide detailplaneering, kaebaja sellega ei nõustunud ning esitas vaide. Vaie tagastati ning kaebaja taotleb, et kohus kohustaks Tartu Linnavolikogu kaebaja 19.05.2016 esitatud vaide sisuliselt läbi vaatama. Kaebaja ei nõustu sellega, et kaebajal ei ole vaide esitamise õigust, kuna Karlova selts on keskkonnakaitset edendanud ja on KeÜS § 31 tähenduses keskkonnaorganisatsiooniks ja kaebaja põhikirjaline eesmärk on keskkonnakaitse. Kaebaja viitab Karlova seltsi põhikirjale ning märgib, et täidab põhikirjalist eesmärki ka faktiliselt ning omab aktiivseid liikmeid, kes on piisavalt võimekad panustama ajalist ja muud vajalikku ressurssi, et linnaosa elanike ja looduskeskkonna huvisid kaitsta. Kaebaja leiab, et Tartu linn on kohustatud vaide läbi vaatama viidates KeÜS § 31, kaebaja arvates puuduvad vaide tagastamise alused. Vaide õigusvastane tagastamine rikub kaebaja õigusi vaidemenetlusele ning vaidemenetlus on kaebaja arvates efektiivne viis kaebaja õiguste kaitseks. Kaebuse täienduses rõhutab kaebaja, et antud vaidlusel on oluline tähendus ka tulevase halduspraktika seisukohalt. Kaebaja rõhutab ka, et juhul kui kohus otsustab teisiti ja kaebust ei rahulda, looks see pretsedendi, mis õõnestaks vaidemenetluse institutsiooni. Kaebaja toob välja kaebeõiguse kriteeriumid ja märgib, et on esitatud vaidluses linnaosa huvide esindaja. Kaebaja viitab Riigikohtu lahendile 3-3-1-48-11. Kaebaja on esitanud ka taotluse õigusabikulude hüvitamiseks. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused 3.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning märgib, et kaebuses toodud asjaolud ei anna alust kaebuse rahuldamiseks kohustamaks Tartu linna 19.05.2016 esitatud vaiet Tartu Linnavolikogu 14.04.2016 otsusele nr 324 läbi vaatama. Vastustaja viitab KeÜS § 31 ning märgib, et keskkonnakaitse edendamise all mõistetakse eelkõige looduskeskkonna, mitte linnakeskkonna kaitset. Vastustajal on küsimus, kas kaebaja puhul on täidetud keskkonnaorganisatsiooni eeldused, vastustaja viitab kaebaja põhikirjale ning leiab, et Karlova selts ei ole valitsusväline keskkonnaorganisatsioon KeÜS § 31 mõistes,

mistõttu ei saa ka esitada vaiet antud detailplaneeringu peale esinedes keskkonnaorganisatsiooni nime all. Vastustaja märgib, et pole rikkunud Karlova seltsi õigusi ega piiratud tema vabadusi. Vastustaja on oma täiendavas vastuses jäänud varasemate seisukohtade juurde. Vastustaja vaidleb vastu ka kaebaja seisukohtadele, mis puudutavad planeeringut sisuliselt. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja tõlgendab meelevaldselt keskkonnaorganisatsiooni mõistet laialdasemalt. Õigus keskkonnaalasele õigusemõistmisele on diferentseeritud vastavalt sellele, kas on rikutud õigust keskkonnateabele, õigust osaleda keskkonnaalastes otsustusprotsessides või rikutud teisi (riigisiseseid) keskkonnanõudeid. Vastustaja leiab, et ei ole rikutud eelpoolnimetatud õigusi. Vastustaja on taotlenud jätta Karlova seltsi kaebus rahuldamata ja jätta seltsi menetluskulud tema enda kanda. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 4.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Karlova selts on esitanud Tartu Linnavolikogule 19.05.2016 vaide Tartu Linnavolikogu 14.04.2016 otsusele nr 324 „Päeva 1, Tähe 8, Tähe 10 ja Pargi 15 kruntide detailplaneeringu kehtestamine“. Karlova selts on asunud seisukohale, et omab vaideõigust eelnimetatud otsuse suhtes. Tartu Linnavolikogu on 25.05.2016 otsusega nr 9-3.2/09024 „vaide tagastamine“ otsustanud tagastada vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 alusel, kuna Tartu Linnavolikogu leiab, et Karlova seltsil puudub vaide esitamise õigus. 5.MTÜ Karlova selts on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavolikogu 25.05.2016 otsusele nr 9-3.2/09024 „vaide tagastamine“. Karlova seltsi sooviks on, et Tartu Linnavolikogu vaataks läbi Karlova seltsi vaide Tartu Linnavolikogu 14.04.2016 otsusele nr 324, mis puudutab Päeva l, Tähe 8 (omanik OÜ Marteburg, kes oli ka planeeringumenetluses huvitatud isik), Tähe tn. 10 (omanik AS Merko Tartu) ja Pargi tn. 15 (omanik) kruntide suhtes algatatud detailplaneeringu kehtestamise. 6.Kohus on 06.07.2016 teinud kaebuse kohta käiguta jätmise kohtumääruse ning selgitanud kaebajale, et kohtu hinnangul on tõhusam kaebajal vaidlustada Tartu Linnavolikogu 14.04.2016 otsust nr 324, millega saab koheselt vaidlustada detailplaneeringu kehtestamist, kuid kaebaja jääb selle juurde, et vaidlustab vaide tagastamist, kuna see olevat kooskõlas kaebaja huvidega ja tegeliku tahtega ning vaidlusel on oluline pretsedendiväärtus. Samas on märgitud, et kaebaja sai Tartu Linnavolikogu otsusest teada 19.04.2016, mistõttu ei tõusetunud kaebetähtaja küsimust. Kohus on kohtumäärusega 30.08.2016 kaebuse menetlusse võtnud. 7.Kohus märgib, et antud asjas ei ole vaidluse all detailplaneering, vaid see, kas kaebajal on õigus esitada vaiet ning kas Tartu linn on õiguspäraselt vaide tagastanud. Seega ei käsitle kohus planeeringut puudutavat teemat, selle kohta esitatud väiteid ja seisukohti. Antud vaidluses ei pea kohus vajalikuks käsitleda ka menetlusosaliste seisukohti ja vastuväiteid, mis puudutavad linnaosa haljastuse teemaplaneeringut, pargiala piire, roheala võrgustiku tingimusi, linnaosa vajadust haljasala järele ning planeeringualale ehitatavate hoonete otstarbekust ja seda kas planeeringu kehtestamine on seaduspärane või mitte. Läbivaatamisele ei kuulu ka ettepanekud, mida Karlova selts planeeringu kohta on teinud. Kaebuse esemeks on ainult vaide tagastamise õiguspärasuse hindamine. 8.Karlova seltsi seisukohalt on tal õigus vaie esitada, kuna kaebaja puhul on tegemist keskkonnaorganisatsiooniga ning haldusmenetluses vaidlustatud haldusakt on seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkidega. Kaebaja arvates tuleb keskkonnaorganisatsiooni mõistet tõlgendada laiemalt. Kaebaja viitab Arhusi konventsioonile.

Tartu linn leiab, et Karlova selts ei ole valitsuseväline keskkonnaorganisatsioon KeÜS § 31 sätestatud tähenduses. Kohus toob välja, et KeÜS § 31 lg 1 kohaselt on valitsusväline keskkonnaorganisatsioon sama seaduse tähenduses: 1) mittetulundusühing ja sihtasutus, kelle põhikirjaline eesmärk on keskkonnakaitse ning kes oma tegevusega edendab keskkonnakaitset; 2) juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, kes liikmete kirjaliku kokkuleppe alusel edendab keskkonnakaitset ja esindab olulise osa kohalike elanike seisukohti. KeÜS § 31 lg 2 kohaselt peetakse keskkonnakaitse edendamiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses ka keskkonnaelementide kaitset inimese tervise ja heaolu tagamise eesmärgil, samuti looduse ja loodusliku kultuuripärandi uurimist ja tutvustamist. KeÜS § 31 lg 3 kohaselt tuleb keskkonnakaitse edendamise hindamisel arvesse võtta ühenduse võimet oma põhikirjalisi eesmärke ellu viia, arvestades ühenduse senist tegevust, selle puudumise korral aga organisatsioonilist ülesehitust, liikmete arvu ja liikmeks saamise põhikirjalisi eeldusi. KeÜS § 30 lg 2 kohaselt kui keskkonnaorganisatsioon vaidlustab haldusakti või sooritatud toimingu halduskohtumenetluse seadustikus või haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, eeldatakse, et tema huvi on põhjendatud või et tema õigusi on rikutud, kui vaidlustatud haldusakt või toiming on seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga. Kohus selgitab, et vaidemenetluse funktsioonid on kodanike õiguste kaitse, halduse enesekontrolli teostamine ja halduskohtute koormuse vähendamine. Üldjuhul esitab vaide isik, kes leiab, et tema õigusi on rikutud või piiratud on tema vabadusi (HMS § 71 lg 1). Antud juhul on Karlova selts esitanud vaide KeÜS § 31 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on pidanud end valitsusväliseks keskkonnaorganisatsiooniks, kelle põhikirjaliseks eesmärgiks on keskkonnakaitse. Karlova selts on esitanud planeeringu kehtestamise otsusele vaide ning on märkinud, et osaleb planeeringumenetluses oma piirkonna inimeste heaolu ja tervise kaitse huvides. Kaebaja on märkinud, et on korraldanud linnaosas ka muid keskkonnakaitselisi tegevusi nagu talgute korraldamine Karlova linnaosa ja Emajõe-äärse ala puhastamiseks. 9.Kohus märgib, et Karlova seltsi põhikirja (põhikirja juures on liikmeskonna nimekiri) kohaselt on Karlova selts avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing, mille eesmärk on edendada Karlova linnaosa elukeskkonda, aidata säilitada miljööväärtust ja parandada elanike piirkondlikku identiteeti. Karlova seltsi põhikirjaliseks eesmärgiks on linnaosade arengu, tuleviku, elukeskkonna, heakorra, samuti sotsiaalse, kultuurilise ning tehnilise infrastruktuuri küsimuste lahendamine. Juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnaasjades reguleerib Arhusi konventsiooni artikkel 9, mille kohaselt peab isikul olema võimalus pöörduda kohtusse või muu erapooletu ja sõltumatu organi poole keskkonnaalastes vaidlusküsimustes. Menetlus peab vastama teatud miinimumnõuetele, näiteks peab menetlus olema kiire ja tõhus. Artikli eesmärk on eelkõige tagada kahe eelneva õiguse - õigus keskkonnteabele ja õigus osaleda keskkonnaalases otsustamisprotsessis - toimimine. Seetõttu on õigus keskkonnaalasele õigusemõistmisele

diferentseeritud vastavalt sellele, kas on rikutud õigust keskkonnateabele, õigust osaleda keskkonnaalases otsustamisprotsessis või rikutud teisi (riigisiseseid) keskkonnanõudeid. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 292 reguleerib kohtusse pöördumist keskkonnaasjades ning selle sisuks on KeÜS § 31. Seega tuleb antud asjas lähtuda KeÜS § 31 sisust. 10.Kaebaja poolt märgitu kohaselt on kaebaja arendanud keskkonnakaitset, kuid kohtu arvates kaebaja põhikirjaline tegevus puudutab Karlova linnaosa elukeskkonda, selle arendamist ja miljööväärtuse säilitamist, heakorda, tehnilist infrastruktuuri, sotsiaalset arengut ja kulutuuri, mistõttu on kohus vastustajaga ühel seisukohal, et Karlova selts ei ole valitsusväline keskkonnaorganisatsioon KeÜS § 31 mõistes ning samas Karlova planeeringuala ei ole kunagi olnud haljasala ega munitsipaalpark, vaid seal on hoonestamata erakinnistud, mis kuuluvad mitmele eraisikule. Vastustaja on välja toonud, et puud on sinna ise kasvanud, sellel alal ei ole väärtuslikke taimi ning kavandatav hoonestus ei hõlma kogu ala ning piirkonna taashoonestamine teenib avalikku huvi, planeeringuga on avalikuks kasutamiseks määratud suhteliselt suur ala, mis jääb avalikuks kasutamiseks. 11.Kohus märgib, et kuigi Karlova selts on osalenud planeeringumenetluses oma piirkonna inimeste heaolu ja tervise kaitse huvides ning on korraldanud linnaosas ka muid keskkonnakaitselisi tegevusi nagu talgute korraldamine Karlova linnaosa ja Emajõe-äärse ala puhastamiseks, ei muuda see kaebajat veel keskkonnaorganisatsiooniks. 12.Tulenevalt Arhusi konventsiooni artikkel 9 ja KeÜS § 31, et keskkonnakaitse edendamise all mõistetakse looduskeskkonda, mitte linnakeskkonnakaitset, mistõttu ei laiene kaebajale vaide esitamiseks kaebeõigus. Isegi kui seltsi tegevust aktsepteeritakse keskkonnaorganisatsioonina kohalike elanike poolt, ei ole tegemist valitsusvälise keskkonnaorganisatsiooniga. Kuigi planeerimismenetlus on avalik, millel on ka kaebaja osalenud, ei tähenda see seda, et kaebaja kvalifitseeruks KeÜS § 31 tähenduses ja saaks esitada vaiet detailplaneeringu kehtestamise peale. Nimelt Arhusi konventsioon tagab esiteks õiguse keskkonna-alase info kättesaadavusele, teiseks õiguse võtta osa keskkonna-alaste otsuste vastuvõtmisest ning kolmandaks õiguse pöörduda keskkonna asjus kohtusse. Konventsiooni kohaselt kuuluvad kõik need õigused üldsusele, mille hulka kuuluvad ka asjast huvitatud keskkonnaorganisatsioonid. Århusi konventsioonist ei tulene, et keskkonnaorganisatsioonidena kvalifitseeruvad ühendused saaksid piiranguteta vaidlustada kõiki keskkonnakaitselise valdkonnaga seotud akte ja toiminguid, sealhulgas menetlustoiminguid. 13.Kaebaja on viidanud Riigikohtu lahendile 3-3-1-48-11, et elukeskkonna kaitset tagavad ühendused on keskkonnaorganisatsioonid. Kohus märgib, et riigikohus ei ole sellist hinnangut andnud, on vaid märkinud, et ringkonnakohus on kaebajat tunnistanud kui keskkonnaorganisatsiooni Arhusi konventsiooni artikkel 9 tähenduses ning kohtulahend puudutab kohtusse pöördumise õigust, mitte vaide esitamist. 14.Samas märgib kohus, et kaebaja on seadnud endale ülesandeks luua pretsedendiväärtus seoses sellega, et kohus kohustaks Tartu linna vaatama läbi kaebaja vaide. Kohus leiab, et see põhjus pole piisav selleks, et kohustada Tartu Linnavolikogu 14.04.2016 otsust nr 324, millega detailplaneering kehtestati, vaidemenetluses läbi vaatama. Samuti ei nõustu kohus kaebajaga, et kohustada seetõttu vaiet haldusorganil sisuliselt läbi vaatama, et kaebaja ei taha loobuda sisuliselt oma õigusest vaidemenetlusele, mille käigus saab kaebaja lisakaitset. 15.Kohus märgib, et kaebajal on õigus, et haldusorgan saab otsustada vaidemenetluses otsuse otstarbekuse üle, kuid antud juhul ei ole kaebaja see isik, kellel on vaide esitamise õigus.

Otstarbekuse motiivil ei saa tulla vaiet esitama isik, kellel ei ole puutumust haldusakti või toiminguga. Peab nähtuma selge seos ebaotstarbeka haldusakti või toimingu ning vaide esitaja õiguslikult ja faktiliselt kahjustatud olukorra vahel. Samal põhjusel on asjakohatu ka kaebaja viide halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 4, mille kohaselt saab esitada vaide ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta. Selle sätte tähenduses ei ole lubatud vaide esitamine kui see iseseisvalt ei riku kaebaja õigusi (halduskohtumenetluse seadustiku kommentaarid 2013). Mis puudutab kaebaja väidet, et vaidemenetlus on lihtsam, kiirem ja odavam, on teatud juhtudel põhjendatud, kuid antud juhul, kus kaebaja on vaidlustanud kohtus vaide tagastamist ja soovib vaide saata uueks läbivaatamiseks, võib lõpptulemusena põhiasja menetlus venida tavapärasest pikemaks või ei osutu üldse võimalikuks ja tekitada ka täiendavaid menetluskulusid. Kohus märgib, et kui valides sellise mitteformaalse võimaluse oma õiguste kaitseks, riskib isik võimalusega, et kui tema taotlus jääb rahuldamata, siis on halduskohtusse pöördumise tähtaeg juba möödunud. Planeerimisseaduse § 141 kohaselt on igal isikul õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. 16.Kaebaja väide, et kui ta oleks vaidlustanud planeeringuotsuse kohtus ilma eelnevalt vaidemenetlust läbimata, puuduks tal võimalus teada saada linna kaalutlusi vaide rahuldamata jätmise osas. Kohus märgib, et saada teada vastustaja kaalutlusi vaide rahuldamata jätmise kohta, ei anna alust, et kohus saadaks vaide sisuliselt läbivaatamiseks ja kaebaja saaks vaideotsusega sisulise vastuse. 17.Asjakohatu on ka kaebaja viide KeÜS § 33 lg 3 sättele, mis puudutab võõral maatükil asuva tee ja raja kasutamist, kuna see ei ole seotud vaide tagastamise menetlusega vaid puudutab asja sisu, mida kohus käesolevas asjas ei menetle. 18.Kohus märgib, et planeeringuteema puudutab ka 3. isikuid, kes on planeeringuala kruntide omanikud, kuid antud asjas on vaidlus ainult vaide tagastamises, mis ei puuduta 3. isikute õigusi ja seega ei kaalunud kohus ka nende isikute menetlusse kaasamist. 19.Eeltoodu alusel leiab kohus, et Tartu linn on vaide õiguspäraselt tagastatud, kuna kaebaja ei ole keskkonnaorganisatsioon, kelle huvides tuleks vaie läbi vaadata KeÜS tulenevalt. Kaebaja õigusi ei ole rikutud ning tulenevalt HMS § 79 lg 1 p 1 alusel on õigus vaie tagastada juhul kui isikul puudub vaide eitamise õigus. 20.Kohus kordab veel, et kaebaja on vääral seisukohal, et antud juhul oli Karlova seltsil ainuõige tegevus vaidlustada vaide tagastamist. Kohus on vastupidisel arvamusel ja ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et kui kohus peaks lahendama käesoleva asja kaebaja kahjuks, õõnestaks see vaidemenetluse institutsiooni. Kohus märgib, et vaidemenetlus annab isikule täiendava võimaluse lisaks kohtulikule kontrollile oma õiguste kaitseks, olgugi, et vaidemenetluses kontrollitakse ka peale akti või toimingu õiguspärasuse täiendavalt ka akti või toimingu otstarbekust (kohus on otstarbekuse motiivi käsitlenud punktis 15).

21.Detailplaneeringu koostamisele on andnud järelevalve teostamise korras seisukoha ka maavanem. Maavanem on andnud Tartu linna Päeva 1, Tähe 8, Tähe 15 ja Pargi 15 kruntide maaüksuse detailplaneeringule heakskiidu ja tegi ettepaneku planeering kehtestada. 22.Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku ( HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 23.Menetluskuludest: Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 12.09.2017.a otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 12.09.2017.a otsus Resolutsioon Jätta MTÜ Karlova Selts apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. jaanuari 2017. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.