Keskkonnaõigus › Looduskaitse

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.01.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

3-14-53259 Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(23)

3-14-53259

3(23)

3-14-53259

3-14-53259 ega tagajärgi, mis kaasnevad, kui karjääre kasutusele võtta ei saa. Kavandatava looduskaitseala piiridest tuleb välja jätta Nabala lubjakivimaardla Tammiku ja Tagadi karjääri alad, kuivõrd nimetatud alade puhul ei ole täidetud LKS §-s 7 sätestatud kaitse alla võtmise eeldused. Kaitse alla võtmise eeldused peavad olema täidetud kogu kavandatava looduskaitseala territooriumi osas. Kaitse-eeskirja seletuskirjas ei ole välja toodud, miks on kaitsealused objektid niivõrd haruldased ja ohustatud, et nende kaitset ei ole võimalik tagada juba olemasolevate kaitsealade koosseisus. Eraldi ei ole välja toodud, et kaebaja loataotlustega hõlmatud aladel paiknevad ohustatud ja haruldased loodusobjektid, et nende kaitsmine on LKS normide kohaselt vajalik. Ohustatud liikide kaitset on võimalik korraldada väljaspool Tammiku ja Tagadi lubjakivikarjääride piire. Alal läbi viidud inventuurid ja uuringud on keskendunud põhiliselt botaanilistele vaatlustele, liikide ja kasvukohtade hetkeseisundi visuaalsele hindamisele ja isendite loenditele. Allikate ja allikasoode seisundile ning karstiilmingute esinemisele piirkonnas, mis oli algselt kaitse alla võtmise põhiliseks eesmärgiks, ei ole määruse vastuvõtmisele eelnevas menetluses koostatud uuringutes pööratud enam mingit tähelepanu. Seonduvalt karstiga on deklaratiivselt nenditud, et alal esineb karstiilminguid, mis aga ei õigusta ala kaitse alla võtmist määrusele lisatud plaanil kajastatud piirides. Juulis 2012. a-l valminud H. Bauerti ja R. Perensi koostatud MTÜ Geoguide Baltoscandia ja MTÜ Geoeducation Center uuring kinnitab üheselt, et kavandatava Nabala looduskaitseala puhul puuduvad kaitse alla võtmise eeldused. Alal puuduvad 90% ulatuses karstiilmingud, kinnitust ei leidnud maa-aluste jõgede olemasolu, kaevandamine ei oma mõju Nõiakaevu ülejooksule ning alal esinevad kaitsealused liigid ei ole omased üksnes antud piirkonnale. Tammiku karjääri puudutavalt märgitakse, et karjääride mõju Tuhala jõe kõrgveeperioodile ja sellest sõltuvale Nõiakaevu ülevoolu sagedusele ei ole oluline. Nabala Lubjakivimaardla Tammiku lubjakivikarjääri KMH aruanne loetleb lähimad maapinnal jälgitavad karstivormid. Aruandes on märgitud, miks kaevandamine on võimalik ja kasutusele võetakse leevendusmeetmed. A. Kivistiku 10.11.2013 uuringus „Nabala maastikukaitseala allikate, allikasoode, lubjarikaste soode ja karstinõgude inventuur“ ei ole samuti tuvastatud karstiilmingute esinemist kaebaja esitatud loataotlustega hõlmatud aladel. Nenditud on, et karstiilmingud esinevad looduskaitseala välispiiridel. Lisaks järeldub töö ülesehitusest, et tegemist on inventuuri, mitte uuringuga. Kaitseala moodustamise algatamise aluseks olevas K. Sepa ekspertiisis toodud plaanilt nähtub, et alal asuv karst on kaitseala välispiiridel, ning Nabala lubjakivimaardla aladele jäävatel Tammiku ja Tagadi lubjakivikarjääri aladel ei paikne selliseid looduskooslusi (sh karstiilminguid), mis oleksid kaitse-eeskirja kohaselt haruldased ja ohustatud. Kaitse-eeskirja seletuskirjas nimetatud alal leiduvate kaitsealuse linnuliikide ja taimeliikide esinemise osas ei ole välja selgitatud, kuidas seondub nimetatud loodusväärtuste esinemine LKS §-s 7 sätestatud kaitse alla võtmise eesmärkidega. KMH aruandes on esile toodud, et Tammiku karjääri alal leitud II kaitsekategooria taimede kuldkinga ja püst-linalehiku leviala ei vähene, kuna levikuala jääb kaevandatavast alast välja jäetavale puhveralale, kus metsa ei raadata. Kaevandamiseks kavandatud alalt leitud III kaitsekategooria taimede elupaikade hävimine ei ohusta liigi esinemist Eestis. Otsuse tegemisel ei ole KMH aruande tulemustega arvestatud. KMH aruandes on tehtud viide OÜ Tirts & Tigu aruandele „Nabala maastikukaitseala ettepaneku loodusväärtuste inventuur“. KMH koostaja on selgitanud, et nimetatud aruanne ei sisalda olulist lisateavet Tammiku kavandatava karjääri maa-ala ja selle lähiümbruse osas. Kaebaja on KMH aruande esitanud KKM-le, kes ei ole õigusvastaselt aruannet avalikustanud. Karstijärved ja -järvikud jäävad välja nii Tammiku ja Tagadi lubjakivikarjääri kui ka kogu Nabala lubjakivimaardla piiridest. Kõik teaduslikku väärtust omavad kaitstavad taime- ja 5(23)

3-14-53259 linnuliigid ning ohustatud kooslused jäävad alles ka väiksema pindalaga kaitsealal. Unikaalse hüdrogeoloogiaga on ainult Tuhala maastikukaitsealal paiknev Kata karstiala, mis ei jää maardla piiridesse. Alal paikneva Tuhala nõiakaevu veerežiimile ei avalda kavandatav kaevandamine mõju. Nabala lubjakivimaardla, seega ka Tammiku ja Tagadi lubjakivikarjääri piirides, puuduvad muistsed asukohad, kultusekivid, kivikalmed, muinaspõllud ja pelgupaigad. Nabala lubjakivimaardla Tammiku ja Tagadi lubjakivikarjääri alal ei esine selliseid loodusobjekte ja linnuliike, mis oleksid haruldased ja ohustatud. Ka maardla ja karjääride kasutusele võtmise korral on võimalik täita Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (linnudirektiiv) ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kohta (loodusdirektiiv) tulenevat kaitsekohustust. Vastustaja ei saanud kaitse alla võtmise menetluses tugineda üksnes nendele tõenditele (arvamused, inventuurid, uuringud jms), mis toetavad looduskaitseala moodustamist, sh looduskaitseala moodustamist soovitavates piirides, vaid kaaluda tuli ka vastupidiseid argumente. Kaitse alla võtmise otsusele eelnenud menetlus on olnud puudulik ja lähtutud on teesist, et moodustada tuleb kaitseala ja välistada igal juhul maavara kaevandamine. Otsuse tegemisel ei ole hinnatud lubjakivivarude väärtust ja ratsionaalse kasutamise võimalusi. Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamine on vastuolus PS §-ga 5 ja MaaPS §-ga 62. Otsuse tegemisel on jäetud kaalumata avalik huvi, mis väljendub suures nõudluses killustiku järele nii teede- kui ka elamuehituses. Arvesse ei ole võetud kaevandatava ehituslubjakivi kvaliteeti, ning seda, et lähtuda saab ehituslubjakivi jätkumisest ligikaudu 10 a-ks. Otsuse tegemisel on lähtutud ebaõigest prognoosist, et varu on 21 a-ks Määruse seletuskirjast ei nähtu, et oleks hinnatud majanduslikke mõjutusi, mis kaasnevad sellega, et looduskaitseala moodustamise tagajärjel muudetakse maavaravaru passiivseks ning aastas saamata jäänud kaevandamisõiguse tasu on kogusummas 3,5 miljonit eurot. Hinnatud ei ole riigile ja kohalikule omavalitsusele saamata jäävat tulu kaevandamisõiguse tasust; ehitiste, eelkõige riigi taristute hinnatõusu Tallinnas ning Harju- ja Raplamaal; uute mäeeraldiste otsimise ja uuringutega seotud kulusid. Arvestatud ei ole kahjuga, mis on määruse tagajärjel põhjustatud kaebajale ja teistele loataotlejatele. Otsus on rajatud üksnes Leo Vallneri 2014. a uuringule, mis on ümber lükatud teiste uuringute tulemustega. Ka ettevaatusprintsiibist lähtuv tegevus peab põhinema asjas kogutud tõenditel. R. Perens analüüsib oma uuringus kaevandamise erinevaid mõjusid ning leiab, et leevendavate meetmete rakendamisel oleks mõju minimaalne, tema arvamus ühtib MTÜ Geoguide Baltoscandia ja MTÜ Geoeducation Center arvamuses väljendatuga. R. Perensi uuringus on täiendavalt märgitud, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 23.01.2014 korraldatud ümarlaual teemal „Rail Balticu trassi planeerimine ja võimalik karstiala Nabalas“ tehtud ettekandes „Hüdrogeoloogilised tingimused Nabalas“ lükkas Tartu ülikooli teadur A. Marandi ümber 2013. a A. Kivistiku poolt kaardistatud karstinõgude esinemise looduskaitseala lõunaosas. Ekspertarvamuses on leitud, et maardla ala tuleb arvata looduskaitseala piiridest välja. ETA juhatus on oma 19.05.2014 istungil tõdenud, et eelpool toodud ekspertarvamuses toodud lahendust tuleb tunnistada kui võimalust kompromissi saavutamiseks (riigi) maavarade majandusliku kasutamise ja looduskaitse vahel. ETA juhatus otsustas oma pöördumises Riigikogule, Vabariigi Valitsusele ja ETA akadeemikutele soovitada Vabariigi Valitsusel peatada Nabala Looduskaitseala loomine hetkel taotletud piirides. Samuti soovitati tellida täiendav uuring ETA-lt. Vastustaja ei ole nimetatud oluliste kaalutluste ja põhjendustega otsuse tegemisel arvestanud, mis on käsitletav kaalutlusõiguse olulise rikkumisena.

6(23)

3-14-53259 Määruse põhjendustest ei tulene, et otsuse tegemisel oleks kaalutud isikute huve, kelle majandustegevus, ettevõtlus ja pooleliolevad menetlused kaevandamislubade saamiseks omavad sellega puutumust. Kaalutud ei ole ka sotsiaalmajanduslikke aspekte. Vastustaja on oluliselt rikkunud motiveerimisnõuet. Määruse seletuskirjas küll märgitakse, et arvestada tuleb kaevandamise mõju tundliku režiimiga alale (allikad, allikasood ja karstinähtused), kuid seletuskirjast ei tulene, kuidas on nimetatud järelduseni jõutud. Vastustaja oleks pidanud määruses põhjendama, miks on tema hinnangul usaldusväärne üksnes L. Vallneri 2014. a eksperdiarvamus. Vastustaja jätab tähelepanuta kaebaja, EGK, Merko Kaevandused OÜ ja AS Kiirkandur tellimusel koostatud Eesti Geoloogiakeskuse Hüdrogeoloogia osakonna uuringu „Nabala lubjakivimaardla rajatavate karjääride mõju põhjavee seisundile“, milles jõuti järeldusele, et karjääride töötamisega ekstreemtingimustes ei kaasne tõsiseid tagajärgi elanike veevarustusprobleemidele. MTÜ Geoeducation Center uuringus nagu ka teistes vastustaja poolt viidatud uuringutes ei ole jõutud järeldusteni, mille kohaselt kahjustatakse veealandusega oluliselt kaevandusaladest vähemalt 2 km ulatuses seal leiduvat suurt hulka loodusväärtusi. Vastustaja ei kaalunud võimalust, et leevendusmeetmete rakendamisel oleks võimalik karjääride avamine, sh jätta kaitseala piiridest välja kaebaja poolt taotletavate mäeeraldiste alad. Leevendusmeetmete rakendamisega kaasnevate tagajärgedega arvestamata jätmine on oluline rikkumine kaalutlusõiguse teostamisel. Menetluses on vastustajale esitatud vähemalt 2 uuringut, mis kinnitavad, et leevendusmeetmete rakendamisel on lubjakivi kaevandamine võimalik. Menetluses ei ole kaalutud aspekte, mis seonduvad Rail Balticu trassi valiku alternatiividega.

3-14-53259 tundliku veerežiimiga karstiala. Sinna jääb Eesti üks enimuuritud karstialasid – Kata (Tuhala) karstiala, ajutised karstijärvikud ning mitmed langatuslehtrid. Vaidlustatud määruse seletuskirjas on põhjalikult esitatud kaitse alla võtmise vastavus kaitse alla võtmise eeldustele, kaitse alla võtmise otstarbekus ja piiride ning piirangute seadmine. Nabala-Tuhala looduskaitseala sihtkaitsevööndite osa on selles leiduvate väärtuste tõttu plaanitud esitada ka Natura 2000 võrgustikku. Planeeritav loodusala moodustatakse juba olemasolevate Tuhala, Tammiku ja Rahaaugu Natura 2000 loodusalade ning Nabala-Tuhala looduskaitseala sihtkaitsevööndite baasil. Kaitse alla võtmisel on huvisid kaalutud. Ala kaitse alla võtmine on vajalik kaevandamise välistamiseks. Otsustamisel on kaalutud erinevaid huve ja sotsiaal- majanduslikku mõju, lähtutud ühetaolise kohtlemise põhimõttest, ning arvesse võeti asjaolu, et ühtegi kaevandamisluba ei ole väljastatud. Seega puudub õiguspärane ootus kaevandamiseks. Kaalumisel on arvesse võetud, et Harjumaa piirkonnas on lubjakivi kaevandamise võimalusi piisavalt. Menetluse ajal arvestati kaevandamise huvi kaalumisel varustuskindlust. Kõrgemargilise ehituskivi varustuskindlus kõnealuses piirkonnas on ca 10 a, mida Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamisel on peetud piisavaks varustuskindluseks. Kaitseala moodustamisega lubjakivi seisund ei muutu. Seega ei mõjuta kaitseala moodustamine lubjakivi eksisteerimisväärtust. Riik peab keskkonnapoliitika kujundamisel arvestama erinevaid avalikke (sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnakaitselisi) huve. Kuivõrd antud juhul ühe keskkonna elemendi (maavara) kasutamine kahjustab teist keskkonna elementi (fauna ja floora) ning ökosüsteemi senist toimimist (veerežiimi muutumine), siis ei saa kaalutlusotsuse tegemisel lähtuda üksnes majanduslikust väärtusest. Kaebaja viidatud MaaPS § 62 on pika perspektiiviga. Kui tulevikus välistatakse teaduslikult kindlalt kaevandamisega kaasnev ebasoodne mõju, saab üle vaadata kaevandamise piirangud ja vajadusel muuta neid. Kaitse alla võtmisel on arvestatud kõiki asjasse puutuvaid tõendeid. Ka kaebaja esile tõstetud uuringutest nähtub selgelt, et veerežiim muutub. Põhjaveetoitelistes madal- ja allikasoodes on looduslikult veetase kõrge aastaringselt, ulatudes maapinnalähedale ka vegetatsiooniperioodil. Seega on Eesti Geoloogiakeskuse uuringus jõutud valele järeldusele ning karjääride veealandus ohustaks kindlasti märgade elupaigatüüpide säilimist. Kaebaja nimetatud uuringud on suunatud varude kasutamise võimaluste hindamisele, mitte loodusväärtuste hindamisele ja kaitse tagamisele. Seetõttu on põhjendatud kaitse alla võtmisel menetleja ja otsustaja kahtlus kaevandamise ebasoodsa mõju kohta loodusväärtustele. Määruse seletuskirjast nähtuvad nii looduskaitselise huvi kaalutlused kui ka vastandlike huvide kaalumise põhimotiiv, milleks on kaevandamisest loodusväärtustele tekkiva ebasoodsa mõju piisav tõenäosus, kuivõrd ükski seni läbiviidud uuring ei välista kaevandamise mõju loodusväärtustele. Kaalumisel on haldusorgan lähtunud KKM-le teada olnud teabest. Kaebuse sisulised vastuväited ületavad osaliselt kaebeõiguse piire. Kaebaja ei saa oma väidetava subjektiivsete õiguste rikkumise kõrvaldamiseks esitatud kaebust põhjendada väidetavate avalike huvidega seotud argumentidega (nagu maavara varustuskindlus piirkonnas). Tähelepanuta tuleb jätta kaebaja selgitused ja tõendid, mis seonduvad maavarade kasutamise põhimõtete, riiklike huvide jms kohtuliku kontrolli ulatusest väljuvate küsimustega. Kaebajal ei saa eksisteerida kohtulikult kaitstavat õigust asuda taotletavatel Tagadi ja Tammiku mäeeraldistel maavara kaevandama ning seetõttu ei saa eksisteerida kaebaja varaliste õiguste rikkumist. Kaebajal võib eksisteerida ootus esitatud loataotluse õiguspärasele lahendamisele, kuid tal ei saa eksisteerida õiguspärast ootust, et riik ei jätka

8(23)

3-14-53259 mäeeraldise piirkonnas asuvate loodusväärtuste väljaselgitamist ega ootust, et riik ei võta loodusväärtuste tuvastamise järel meetmeid nende säilimiseks või soodsa seisundi tagamiseks. Tagadi ja Tammiku lubjakivikarjääride mäeeraldised asuvad rohelise võrgustiku suurel tuumalal T8. Arvestades Harju maakonna eripära ja maakasutuslikku survet siinsetele looduskeskkonna elementidele, on iga rohevõrgustiku tuumala säilitamine ülioluline. OÜ Tirts & Tigu eksperdid viitasid võimalusele, et killustatuse tõttu võivad hävida ka registreeritud ja seadusega kaitse alla võetud loodusobjektid. Nabala-Tuhala alal esinevate I, II ja III kaitsekategooria linnuliikude puhul eksisteeriks oht nende seisundi halvenemiseks, kui jätkub ala majandamine senisel kujul ning intensiivne raietegevus fragmenteerib metsamassiivi (Haudelinnustiku uuringu aruanne, lk 7–8). Vastustaja ei nõustu väitega, et määruse vastuvõtmisele eelnevas menetluses pole pööratud tähelepanu karstile. Kaebaja on ise välja toonud mitmed karste ja veerežiimi puudutavad uuringud, millele vaidlustatud määruse seletuskirjas viidatakse (A. Kivistiku 2013. a uuring, L. Vallneri 2014. a uuring, MTÜ Geoeducation Center uuring). Ala veerežiimi ja seda, kuidas see mõjutab loodust, on käsitletud erinevates uuringutes: MTÜ Geoeducation Center uuring; Tammiku lubjakivikarjääri KMH aruande projekt; AS Maves töö (ekspert Madis Metsur); Eesti Geoloogiakeskus uuring „Nabala lubjakivimaardla rajatavate karjääride mõju põhjavee seisundile“ (eksperdid L. Savitski ja V. Savva); Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi juhtivinsener ja hüdrogeoloogiadoktor L. Vallneri uurimus „Karstinähtused kavandataval Nabala looduskaitsealal“; MTÜ Pakri Looduskeskus (ekspert H. Kink) töö “Keskkonnauuringud Nabala lubjakivimaardla piirkonnas“; A. Kivistiku Nabala piirkonna allikate, allikasoode, lubjarikaste soode ja karstinõgude inventuur; OÜ Tirts & Tigu ekspertiis; Tallinna Botaanikaaia ekspert O. Abneri töö „Nabala maastikukaitseala taimestiku ja loodusväärtuste kordusinventuuri aruanne“. Olemasolevad hüdroloogilised uuringud rõhutavad ökosüsteemide sõltuvust veerežiimist, kaevandamise korral hävivad kooslused vähemalt karjääride kohtades ja nende vahetus ümbruses. Lubjakivi kaevandamine mõjutab piirkonna põhjavee taset ning seab ohtu nii elupaikade kui ka ohustatud liikide säilimise. Tundlikke liike võib kahjustada lisaks karjääride rajamisele ka väljaveoteede rajamine. Kaitset vajavad ka linnud. Linnuliikidega seotult on samuti Tammiku ja Tagadi alasid uuritud (2011. a ekspertide E. Tuule ja A. Tuule koostatud haudelinnustiku uuringu aruanne „Kaitstavate linnuliikide ja nende elupaikade väljaselgitamine planeeritaval Nabala maastikukaitsealal“). Linnuekspert OÜ koostas 2013. a-l KKA tellimusel Nabala maastikukaitseala kaitsealuse haudelinnustiku täiendava ekspertiisi, mis tuvastas mitmeid must-toonekurele sobilikke toitumiskohti. Ekspertarvamused ja inventuuride andmed koondab EMÜ ekspertiis, mille kohaselt on alal kõrge looduskaitseline potentsiaal. Kogu piirkonda ühendavaks looduslikuks tingimuseks on karstinähtuste esinemine ja nendega seotud tundlik veerežiim. Piirkonna suur loodusväärtuste tihedus alal tingib selle, et pole otstarbekas luua kümneid püsielupaiku, mis kõik üksteisega piirnevad, vaid otstarbekam on planeerida kohe kogu ala kui kompleksi riikliku looduskaitsealana kaitse alla võtmine. Ekspertiisi tulemusena esitatud välispiiri ettepanekuga on vaidlustatud määruse koostamisel arvestatud. Kaitse alla võtmise ettepanek hõlmas 8080 ha suurust ala, EMÜ ekspertiis telliti pärast ettepaneku põhjendatuse kaalumist oluliselt väiksemale alale, 5533 ha-le ning EMÜ ekspertiisi tulemusena vähenes kaitse alla võetav ala veelgi (4628,7 ha, millest 1044,4 ha on juba varem kaitse all). EMÜ ekspertiisis järeldatakse, et maavarade kaevandamine on vastuolus kaitseala kaitse-eesmärkidega, kuna see kujutaks täiendavat ohtu loodusväärtustele, eriti veerežiimi muutustele tundlikele elupaikadele ja liikidele. EMÜ ekspertiisiga tuvastati kõikide LKS-s nõutavate kaitse alla võtmise eelduste olemasolu. 9(23)

3-14-53259 MTÜ Geoeducation Center analüüs on koostatud hariduselt hüdrogeoloogide poolt. Analüüsi koostamisse ei olnud kaasatud bioloogia ega botaanika valdkonna eksperte, kes oleksid olnud pädevad andma õiget hinnangut veerežiimi muutuse mõju kohta loodusväärtustele. Ekspertide vahel eksisteerib lahkarvamus karstivormide olemasolu osas väljaspool ilmsete maapinnale ulatuvate karstivormide ala ning kaebaja poolt valikuliselt viidatud arvamused ei lükka ümber hüdrogeoloogilise mõju eksisteerimist (või selle olulist riski). Ebaõige on kaebaja väide, et vastustaja on tuginenud oma seisukohtades üksnes L. Vallneri uuringule ning eiranud uuringute tulemusi, mis kinnitavad kaevandamise mõju puudumist veerežiimile. Sisuliselt on kõik uuringud tõdenud, et kaevandamine põhjustab muutusi ala veerežiimis ja põhjavee alanemist. Vastustaja on põhjendanud, millistest uuringutest lähtuti ning mis põhjusel teatud uuringutest lähtuda ei olnud võimalik. Osaliselt on KKA põhjendanud nimetatud küsimust juba oma 15.07.2014 kirjas nr HJR 15-4/14/10070-4 kaebajale. Alusetu on seega ka kaebaja väide, et vastustaja on lähtunud teesist, kas kaevandada või kaitsta loodusväärtusi ning ei ole kaalunud looduskaitseala moodustamise võimalikkust piirides, millest on välja jäetud Tagadi ja Tammiku lubjakivikarjääri alad. Kaebaja esitas KMH aruande vastustajale avalikustamiseks 25.11.2011. Vastustaja tagastas KMH aruande materjalid kaebajale, kuivõrd KMH menetlus oli 08.06.2011 käskkirjaga nr 825 peatatud. Ebaõige on seega kaebuse väide, et vastustaja ei ole õigusvastaselt KMH-d avalikustanud. Vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega, et looduskaitseala moodustamise töögrupi töösse oleks pidanud olema kaasatud erinevate valdkondade esindajad, eksperdid ja teadlased. Töögrupi töösse oli kaasatud ka EMTEL-i ja kaevandajate esindajana emeriitprofessor E. Reinsalu. EMTEL koondab mäetööstuse ettevõtjaid ja selle liikmete hulka kuulub ka kaebaja. Kuivõrd kaitseala loomise otsust ei võeta töögrupi poolt vastu hääletamise tulemusel, ei oma tähtsust, mitu isikut kaevandajate ja EMTEL-i esindajana töögruppi kuulus. Eksisteerivad kaalukad ekspertarvamused, mis viitavad karstivormide esinemisele ja hoiatavad sellest tuleneva äärmiselt ulatusliku keskkonnamõju eest. Potentsiaalne oluline negatiivne mõju õigustab ettevaatusprintsiibist tulenevalt muu hulgas kaevandamisele piirangute seadmist vaidlustatud määrusega. Ettevaatusprintsiibi rakendamine toimus eeskätt kogutud tõendite vastuolude hindamisel. Huvide kaalumisel on asjakohane pöörata tähelepanu ka sellele, et kaebaja ei ole maa omanik. Seega ei ole küsimus omandipõhiõiguse riive kaalumises. Kaebaja saab üksnes nõuda, et riik hindaks kohases menetluses taotlust ja langetaks vastava otsuse. Vastustaja on võtnud menetluses arvesse kaevandamisega seotud huvi ja kaalunud seda ega ole rikkunud selles osas kaebaja menetluslikke õigusi. Asjakohatu on kaebaja väide, et kaitse alla võtmise otsustamisel ei ole üldse kaalutud võimalust kaevandamise lubamiseks. Ka määruse seletuskirjas on märgitud, et loodaval looduskaitsealal põrkuvad kaks erinevat huvi ‒ kaitsta looduväärtusi või kaevandada lubjakivi. Ainuüksi sellest nähtub, et kaevandamist on ettevõtjate huvina arvesse võetud. Ala tervikuna kaitse alla võtmine on kooskõlas Riigikogu 14.02.2007 otsusega heaks kiidetud Eesti Keskkonnastrateegiaga aastani 2030. Kaitseala moodustamisel on arvestatud EMÜ ekspertiisis esitatud kaitseala tsoneerimise ettepanekutega. Sihtkaitsevööndid on moodustatud põhimõttel, et piirkonna loodusväärtuste kaitse oleks tagatud. Sihtkaitsevööndite režiim on vajalik kaitsealuste liikide elu- ja kasvukohtade kaitseks ning Natura elupaikade ja metsakoosluste loodusliku arengu tagamiseks.

10(23)

3-14-53259

3-14-53259 ehitusmaavarade seisu. Kaebaja on üle tähtsustanud ehitusmaavaradega seotult nn defitsiidi küsimust. Iseenesest on õige, et rahuldada tuleb ühiskonna vajadused elamuehituse, sotsiaalning muude objektide ehitusematerjalidega varustamisel. Samal ajal on tegemist tuntavate keskkonnamõjudega tegevusega. Riigi prioriteediks on, et üldine maavaravaru olukord ei halveneks, sealjuures on muutuv leiukohtade kasutuselevõtt. Missuguses järjekorras kavandatud karjäärid kasutust leiavad, on riigi kaalutlusotsus. Maavara kasutuselevõtt tagatakse kaevandamismahtude reguleerimisega kaevandamislubade andmise teel. Kuna loodusobjekti kaitse alla võtmine toimub avalikes huvides (LKS § 1), sai vastustaja kaitse alla võtmise menetluses tugineda nendele tõenditele (arvamused, inventuurid, uuringud, strateegilised dokumendid jms), mis toetavad looduskaitseala moodustamist, sh looduskaitseala moodustamist soovitavates piirides ning antud juhul ei nähtu, et arvestatud ei ole tagajärgi, kui kavandatud karjääre ei võeta kasutusele. Nabala-Tuhala looduskaitseala (LKA) moodustamine ei saa seetõttu olla vastuolus PS §-ga 5 ja MaaPS §-ga 62, kuna otsuse tegemisel saab arvestada ka teiste projektidega. Kohus nõustub kaebajaga, et vaidlustatud haldusakti kehtima jäämine võib kaasa tuua selle, et selles piirkonnas ei saa enam lubjakivi kaevandada. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides. Ettevõtlusega tegelemise tingimusi võib piirata seadusest tulenevalt ka siis, kui kaevandaja on teinud ettevalmistusi maavara kaevandamiseks. Vastustaja on kaalunud tagajärgi, mis kavandatud määrusega kaasnevad. Kuivõrd kaebaja ei ole maaomanik, siis kahjude kompenseerimist ei saanud määrus eraldi ära märkida. Samas ei tähenda see, et kahjude olemasolul puuduks kaebajal võimalus neid nõuda. Kohtule määruse kaalumis- ja motiveerimisvigu ei nähtu. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale on menetluses esitatud vastus tema seisukohtade osas ja kaebaja sai toetuda oma vastuväidetes KMH-le ja spetsialistide arvamusele. Selliselt ei jäänud olemasolev KMH kuidagi vajaliku tähelepanuta, ehkki vastustaja on nimetanud, et tervikuna talle tööd ei esitatud. Kohus ei näe siinkohal menetluslikku viga. KMH kodulehel avaldamata jätmine ei ole iseenesest õigusvastane ja see ei saanud kaasa tuua kaebaja õigustega vähem arvestamist. Kaebaja kaebeõiguse realiseerimist ei ole takistanud ükski motiveerimise viga. Kaebaja etteheide seoses looduskaitseala moodustamise töögrupiga ei ole põhjendatud, kuna oma arvamuse sai isik esitada, samuti toetuda kõikidele varasematele kollektiivsetele töödele. Grupi koosseis ei viita kuidagi, et esineks mõni menetluslik viga. E. Reinsalu sai oma seisukohad esitada ja ta sai ka vastused. Vaidlustatud määrusest nähtub selgelt, et kaevandamisega seotud huvi on arvestatud ning seda on kõrvutatud looduskaitsehuviga (vt määruse seletuskirja p 2.5.4.3). Huvide kaalumine nähtub ka KKA poolt kaebajale saadetud seisukohtadest. Huvide kaalumine hõlmab nt tööhõivet, metsandust, maade senist kasutamist, vajadust ulatuslikumalt võtta kasutusele riigile kuuluvat maad jm aspekte. Kaebaja ei ole läbiviidud ekspertiisi metoodikat vaidlustanud. Ekspert on lähtunud õigusnormidest ning uuringute andmetest, mis on koostatud paljude erinevate teadlaste poolt, mistõttu toetumine erinevatele uuringuandmetele ei võimalda väita eksperdi või lõppotsuse subjektiivsust. Ekspertiisi tulemused sõltuvad erinevatest alusuuringutest ja nende nimetused ei oma eraldiseisvalt tähtsust. Kui oma eriala tundvad spetsialistid on jõudnud põhimõtteliselt samadele tulemustele, seejuures on kogutud objektiivsed andmed, mida ei ole moonutatud, ei ole kohtul põhjust kahelda eksperdi pädevuses ja erapooletuses. Need seisukohad (tööd), millest kaebaja järeldab, et ka mujal on samalaadseid liike või kooslusi, ei saa kuidagi viia järelduseni, justkui muutuksid sellest loodud kaitsealal leitud väärtused olematuks või väheneksid.

12(23)

3-14-53259 Seletuskirjast nähtub, miks on ala loetud LKA tingimustele vastavaks. Kohus ei nõustu kaebajaga, justkui peaks kogu alal esinema võrdse tasemega väärtusi. LKS §-st 7 sellist järeldust teha ei saa. Iga looduskaitse alale jääv ala teenib koosluses mingit eesmärki. Kuna tegelikult kaitstakse erinevaid karstivorme, siis on see omakorda seotud eranditult veerežiimiga. Nii Nabala maastikukaitseala inventuuri lähteülesanded, K. Sepa ekspertiis kui määruse andmed kinnitavad, et Nabala LKA moodustati ühtse tervikliku ja sealseid juba olemasolevaid väärtusi koondava üksusena. Alal läbiviidud inventuurid keskendusid põhiliselt botaanilistele vaatlustele, liikide ja kasvukohtade hetkeseisundi hindamisele, isendite loendile ja püsivaatlustele. Allikate ja allikasoode seisundi kohta olid pikemaajalised vaatlused ning vaid karstinõgude osa tuli vaatluse alla praeguse menetluse käigus. Seletuskiri toob esile loendid, millest nähtub, miks väärtusi tuleb kaitsta senisele lisaks ja kui need esinevad loodaval kaitsealal, siis ei saa kohus nõustuda, et vastavad põhistused harulduse ja ohustatuse osas oleks LKS § 7 mõttes puudulikud. Senised eraldiseisvad kaitstavad alad on kahtlusteta tugevamad siis, kui nad liites üksteist toetavad. Seletuskirjas on piisavalt selgelt esile toodud ka see, et kaitstavad alad ei ole suutnud vältida elupaikade seisundi halvenemist, mistõttu on vajalik tundliku veerežiimiga piirkonna kui terviku kaitse alla võtmine. Kui kavandatava kaitseala kooslused omavad erilist väärtust regionaalsest aspektist lähtudes ning samuti erinevate elupaigatüüpide kompleksina, ei saa väita, et lähtutud on lubamatutest või asjakohatutest kaalutlustest. Nabala-Tuhala piirkonna erilisust ei saa eitada, kuivõrd mitmekesiste loodusväärtuste olemasolu on tõendatud, mitte vastupidi. Loodusliku mitmekesisuse säilimiseks ongi oluline tagada looduskompleksina toimiva ala terviklikkus ja sellest on kaitseala moodustamisel lähtutud. Piirkonda ühendavaks looduslikuks tingimuseks on karstinähtuste esinemine ja tundlik veerežiim. Kohus nõustub kokkuvõtvalt vastustaja seisukohaga, et ekspert ei ole lähtunud loodusväärtuste hindamisel subjektiivsetest kriteeriumidest. Loodusväärtuste hindamise ebaobjektiivsust ei saa väita ka kaebaja nimetatud põhjusest, et algul sooviti lülitada kaitsealasse rohkem alasid (mis hiljem vähem väärtuslikena siiski välja arvati). Seonduvalt ETA juhatuse pöördumisega Riigikogu, valitsuse ja ETA akadeemikute poole soovitada Vabariigi Valitsusel peatada Nabala LKA loomine taotletud piirides ja soovitusele tellida täiendav uuring ETA-lt, ei ole vastustajale etteheidetav see, et juba läbi viidud menetluses on jäetud arvestamata hilisemad pöördumised, millega ei saadudki arvestada (2015. a pöördumine, mil menetlus oli lõppenud). Kuigi kaebaja väidab, et on vähemalt kaks tööd, mis kinnitavad, et lubjakivi kaevandamine Nabala lubjakivimaardlas on võimalik ning küsimusele tuleks läheneda n-ö üksikobjekti põhiselt, ei nähtu, et kaebaja poolt välja toodud aspektid neist töödest võimaldanuks vastustajal võtta teistsugune seisukoht. Arvestada tuleb kaitset vajavate loodusväärtuste paiknemist ka väljaspool kaebajat huvitavaid kinnistuid. Selleks, et kogu kaitsealal oleks tagatud liikide säilimine ja nende elupaikade kvaliteet, on vajalik säilitada liikide eluks vajalikud elupaigatunnused teatud tasemel kogu kaitsealal. Kaebaja KMH sellist käsitlust ei hõlma. Praegusel juhul on looduskaitseala moodustamisel erisuseks see, et juba olemasolevate killustatult asuvate kaitsealade liitmine on kahtlemata edumeelsem lahendus. Selle vastu argumente ei ole esitatud. Vastustaja on õigesti märkinud, et loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek ja selle menetlus ei ole keskendunud ega tohigi keskenduda ühele üksikobjektile, vaid otsustaja peab kaaluma olemasolevate kaitsealade ja seni kaitsmata loodusväärtuste sidumist ühtseks kompleksseks kaitsealaks. Samuti ei saa tähelepanuta jätta, et ettepanek kaitseala moodustamiseks tehti mitte üksnes karsti, vaid ka muude väärtuste (nt ka botaaniliste) väärtuste kaitseks. Erinevaid karstinähtusi on Nabala LKA-l nimetanud mitmed erinevad eksperdid. Tuhala karstiala osas erinevaid seisukohti ei ole, tegemist on nn tunnustatud karstialaga. Nabala LKA moodustamisel ei ole toetutud väitele, et seal on laiaulatuslik karstiala. LKA moodustamisel ei ole keskendutud üksnes 13(23)

3-14-53259 Nõiakaevu küsimusele, vaid vaadeldud on ala tervikuna, st et ümber ei ole lükatud väidet, et nt Mahtra soostik, Tuhala ja Nabala karstialad ning Tammiku allikad moodustavad ühtse veesüsteemi, millele kahjulikku mõju ei soovita. Tegemist on kõigi tööde alusel tervikuna tundliku veerežiimiga alaga. Vastustajal ei saanud tekkida kindlust, milline on maapinna tegelik geoloogiline/hüdroloogiline seis, kui erinevate kompetentsidega isikud ei ole suutnud seda üheselt kindlaks määrata. Seega on vastustaja lähtunud põhjendatult ettevaatusprintsiibist just sellest tulenevalt, et neid erimeelsusi ületada. Vastustaja on kaalunud tõsiste ja taastumatute keskkonnakahjustuste ohtu. Kohus ei leidnud ühegi menetlusosaliste viidatud töö puhul kahtlusi selles, et kaevandamisel muutub veerežiim. Looduskaitseala moodustamiseks esineb rida kaalukaid argumente. Kontekstist välja rebitult ei saa käsitleda must-toonekure küsimust, kuna tähendust ei oma, kas ta parajasti pesitseb või mitte. Pesapaik ja toitumisala seonduvad suurema territooriumiga ning ka erinevate metsakooslustega. Seejuures tuleneb linnudirektiivi art 4 lg-st 4 ja selle rakendamispraktikast, et liikmesriigil on Natura 2000 linnualade osas kohustus rakendada meetmeid, vältimaks lindude elupaikade saastumist, seisundi kahjustamist ning mis tahes häirimist, olenemata kavandatava tegevuse majanduslikust ja sotsiaalsest tähtsusest. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tekib linnudirektiivi artikkel 4 lg-s 4 sätestatud kohustus juba enne, kui tuvastatakse lindude arvu vähenemine või kui kaitsealuse liigi väljasuremisoht on reaalseks muutunud. Samasugune nõue tuleneb loodusdirektiivi art 6 lg-st 2. Majanduslikel argumentidel ei ole sellistes vaidlustes määravat tähtsust. Vastustaja argumendid seoses kuldkinga probleemidega on sedavõrd kaalukad ning kaebajal ei ole tõsikindlaid fakte, mis need ümber lükkaks. Hüdroloogilised uuringud rõhutavad kõik võrdselt ökosüsteemi sõltuvust veerežiimist, seega erinevad karstivormid vajavad kaitset ning vähimgi muudatus keskkonnas, mida üksi töö ei välista, kui kaevandatakse ja veetase alaneb kasvõi minimaalselt (10-20 cm), põhjustab väärtuslike koosluste hävimise.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-14-53259 põhjendusi täiendama. Vabariigi Valitsuse diskretsioonivead määruse nr 168 andmise menetluses on jäänud kohtu tähelepanuta. Kohus on jätnud analüüsimata ja kontrollimata, kas vastustaja on kaalunud kõiki asjakohaseid huve ning jõudnud õiguspärase kaalutlusotsustuseni. Vastustaja ei ole määruse nr 168 tegemisel arvestanud kaalumist vajavate sotsiaalmajanduslike huvidega ja Nabala maardlas kaevandamise välistamise tagajärgedega. Kohus on püüdnud meelevaldselt vastustaja minetusi õigustada, jättes kaebaja seisukohad ja tõendid arvesse võtmata ning käsitlemata. Määruses nr 168 ja ka kohtuotsuses esitatud motivatsioonid on puudulikud ning takistavad kaebeõigeõiguse teostamist. Läbiviidud haldusmenetlus on olnud ühekülgne ja pealiskaudne. Kaebaja seisukohtade ja tõenditega ei ole arvestatud haldusmenetluse käigus ega halduskohtu otsuses. Kohus ei ole selgitanud ega põhjendanud kaebaja vastavasisuliste väidetega mittenõustumist. Halduskohus on jätnud tähelepanuta kõik vastustaja rikkumised huvide kaalumisel (nii huvide kaalumata jätmine kui ka ühtede huvide põhjendamatu eelistamine teistele ilma põhjendusi esitamata). Looduskaitselised huvid on mõistagi olulised, kuid need ei ole ainsad ja kaalutlusotsuse tegemisel aprioorselt prevaleerivad, nagu nähtub vastustaja ja ka kohtu käsitlusest. Tõendite hindamise põhimõtteid on kohus rikkunud praktiliselt kogu kohtuotsuse põhjendavas osas. Suures osas puuduvad üleüldse viited tõenditele ning olulises osas on kohtu järeldused rajatud vastustaja seisukohtadele (mitte tõenditele ja nende alusel tuvastatud faktidele). Enamik kaebaja esitatud tõenditest pole kohtu jaoks olnud piisavalt olulised isegi nendele viitamiseks. Tõendite arvesse võtmata jätmist pole millegagi põhjendatud. Kohus on sarnaselt vastustajale lugenud ilma analüüsita K. Sepa ekspertiisi ainuõigeks- ja vajalikuks tõendiks, ilma teiste ekspertide arvamusi (mis K. Sepa ekspertiisi järeldusi kummutavad) käsitlemata. Selliselt on ka piiratud osas tõenditele antud hinnang olnud ühekülgne, ebapiisav ja kaebaja õigusi rikkuv. Nii vastustaja kui kohus on alustelt tuginenud ettevaatusprintsiibile, püüdmaks õigustada määruse nr 168 menetlusvigu. Antud juhul ei ole tuvastatud selliste vastuolude esinemine, mida poleks teaduspõhise uuringu tulemusena võimalik kõrvaldada. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga ei esine praegusel juhul alust ettevaatusprintsiibi rakendamiseks vastustaja ja kohtu poolt taotletaval viisil.

3-14-53259 hinnangutele. Seetõttu on arusaamatu on kaebaja kriitika, et haldusmenetluses on ainsaks ekspertiisiks ja tõendiks olnud K. Sepa ekspertiis. Ka halduskohus on tuginenud tegelikult ka teistele alusuuringutele lisaks K. Sepa ekspertiisile. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et ettevaatusprintsiipi ei kohaldatud õigesti. Praegusel juhul eksisteerib teatud vastuolu ekspertide arvamuste osas ning sellises olukorras on vastustaja langetanud diskretsiooniotsuse looduskaitseala tervikliku kaitse kohta. Ettevaatusprintsiibi rakendamine toimus eeskätt kogutud tõendite vastuolude hindamisel. Kaebaja õiguspäraseid huvisid on menetluses nõuetekohaselt kaalutud. Kaitse alla võtmise menetluses on vastustaja hinnanud kõiki asjakohaseid uuringuid ja ekspertiise ning teinud motiveeritud kaalutlusotsuse ala looduskaitse alla võtmise kohta. Määrus on põhjendatud ja õiguspärane. Vastustaja kaalutlused nähtuvad ka vaidlusaluse määruse seletuskirjast. Asjakohatu on kaebaja väide, et vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet, kui ei ole kajastanud KMH seisukohti vaidlusaluses määruses. Lisaks KMH-le on kaitseala loomise menetluses tellitud mitmeid uuringuid, mille eesmärgiks on olnud loodusväärtuste inventuuri tegemine ja kaitsealuste liikide väljaselgitamine ning nende olukorra määramine alal. Kohus on selgitanud, miks KMH arvesse võtmine kaitseala moodustamise menetluses on problemaatiline. Seega on ainetu kaebaja väide, et kohus ei ole KMH-ga seonduvat analüüsinud. Halduskohus on tõendeid kohaselt hinnanud. Alusetu on väide, et kohus on põhjendanud oma seisukohti vaid vastustaja väidetele viidates. Kohus on viidanud vastustaja menetlusdokumendis välja toodud uuringutele ja ekspertiisidele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-14-53259 ei kontrollita mitte vastavust absoluutselt kõigile normidele, vaid kontrollitakse haldusorgani tegevuse vastavust nendele õigusnormidele, mis kaitsevad kaebaja huvisid. Kui aga teatud normidel, millele kaebaja tugineb, ei ole puutumust kaebajaga (need on mõeldud näiteks üksnes avaliku või riigi huvi või kolmanda isiku kaitseks), siis selles osas ei kontrolli halduskohus haldusakti. Kuna kaebaja kaebeõigus on vastavalt eelnevalt märgitule piiratud, ei pidanud halduskohus ega pea ka ringkonnakohus hindama kaebaja poolt avaliku huvi ja kolmandate isikute kaitseks esitatud argumente.

3-14-53259 elupaigaga (p-d 56, 91); arusaamatu on, mida peetakse silmas „ala tervikliku säilimise“ all (p 35); lubjakivi kaevandamise negatiivne mõju põhjaveerežiimile pole tõendatud (p 40); haldusmenetluse käigus eirati menetluse piire kaitse-eesmärgi osas (algne karstiilmingute kaitse vs lindude ja taimede kaitse, p 61); enam kui 90% LKA territooriumil puuduvad karstiilmingud (p 62); ettevaatusprintsiibi kohaldamine pole õigustatud (p-d 69, 102-109). Ringkonnakohus apellandi seisukohtadega ei nõustu.

18(23)

3-14-53259 poolt taotletavad Tagadi ja Tammiku lubjakivikarjääride mäeeraldised asuvad rohelise võrgustiku suurel tuumalal T8. Iseenesest ei ole vaidlust selles, et potentsiaalset kaevandusala ja uuringuala ümbritseva 2 km raadiusega territooriumi sisse jääb praktiliselt kogu Tammiku Natura 2000 loodusala koos sealsete kaitstavate loodusväärtustega, sh põhjaveest sõltuvad madal- ja allikasood, ja neil kasvavad kaitsealused liigid: koldjas selaginell, kuninga-kuuskjalg, kahkjaspunane sõrmkäpp, kuradisõrmkäpp, täpiline sõrmkäpp, Russowi sõrmkäpp, vööthuulsõrmkäpp, soo-neiuvaip, eesti soojumikas, lõhnav käoraamat, harilik käoraamat, kärbesõis, kõdu-koralljuur. Kaitsealustest liikidest kasvavad piirkonnas veel pruun lõikhein, värv-paskhein ja kahelehine käokeel (OÜ Tirts ja Tigu inventuur, II kd tl 177-193 ja K. Sepa ekspertiis lk 30, II kd tl 194229). Kaitsealustest loomadest on Tammiku karjäärile lähimad III kaitsekategooria loomaliikide väike-kärbsenäpi ja rästiku elupaigad – neid on leitud karjääri II kaevandamisetapi lääneservast 450 m kaugusel. Need kaitsealused liigid esinevad II kaevandamisetapi karjäärimüra leviku piirialal (Tammiku karjääri KMH lk 5, I kd tl 57-137). Tammiku kavandatav karjäär jääb ka Tammiku jahipiirkonda. Jahiselts Diana andmetel leidub alal suurulukitest põtru, metskitsi, metssigu, hunte, ilveseid ja kopraid (Tammiku karjääri KMH lk 54, I kd tl 57-137). Tammiku karjääri KMH-st ja K. Sepa ekspertiisist nähtuvalt on Tammiku karjääri alal tuvastatud III kaitsekategooria linnuliikide hiireviu, laanepüü ja väikekärbsenäpi elukohad. Tammiku II uuringuruumi territooriumil on kohatud II kategooriasse kuuluvat linnuliiki laanerähn ning III kaitsekategooria linnuliike väikekärbsenäpp ja sookurg. Taotletavale Tammiku lubjakivikarjäärialale jääb 2,7 ha suurune allikasoo, mis on kogu Euroopas ohustatud elupaigatüüp ja kantud seetõttu Loodusdirektiivi I lisasse. Taotletaval Tagadi karjäärialal on inventeeritud II kaitsekategooria ja ühtlasi Loodusdirektiivi II lisa liigi kauni kuldkinga leiukoht, samuti püst-linalehik ja harilik näsiniin. Alale jääb ca 0,5 ha-l Loodusdirektiivi elupaigatüüp rohunditerikkad kuusikud (9050) ning kaevandusala vahetus läheduses on madalsoo elupaigatüüp (7230), millel esineb III kaitsekategooria liik, harilik käoraamat. Tagadi taotletaval karjäärialal pesitsevad kaitsealustest linnuliikidest III kategooria liigid händkakk ja laanepüü (K. Sepa ekspertiis, lk 30; kaitstavad taime- ja loomaliigid Tagadi mäeeraldisel, kaardimaterjal III kd tl 58-64). Kaitsealuste loodusväärtuste paiknemine Tagadi ja Tammiku mäeeraldistel ning Rahaaugu ja Tammiku sihtkaitsevööndites on märgitud vaidlustatud määruse eelnõu seletuskirja aluseks olnud K. Sepa ekspertiisi lisade 2 ja 4 joonistel ja OÜ Tirts ja Tigu inventuuri joonistel 20–22. OÜ Tirts ja Tigu ekspertide hinnangul on selgelt kõrgema loodusväärtuse poolest eristuvad lõunaosa (Rahaaugu hoiuala, Angerja must-toonekure püsielupaik ja Pahkla kohalik maastikukaitseala) ning nendega põhjast piirnevad alad kuni ida-lääne suunalise metsateeni, loodeosa ning idaosa (Tammiku ja Tuhala maastikukaitsealad, Rahkvälja kohalik maastikukaitseala ja neist loodesse jääv väike-konnakotka püsielupaik ning viimase ja Tammiku kaitseala vahele jääv metsaala). Tagadi ja Tammiku taotletavate karjääride alad on osa eelnimetatud Rahaaugu hoiualast, Pahkla ja Tammiku maastikukaitsealadest põhja jäävast alast. Seega asuvad taotletavad karjäärialad kõrgema loodusväärtusega piirkonnas.

3-14-53259 madalsood) on veerežiimi muutusele tundlikud ning veerežiimi muutused iseenesest võivad viidatud kooslustele omada negatiivset mõju. Asja materjalidest nähtub ka, et spetsialistide vahel on eriarvamusi veerežiimi muutumise tõenäosuse ja muutuste olulisuse osas, millest saab järeldada, et veerežiimi muutumise täpsete ja tõsikindlate tagajärgede prognoosimine ei ole võimalik. Seega tuleb ringkonnakohtu arvates pidada põhjendatuks vastustaja tuginemist ettevaatusprintsiibile. Kaevandajate tellitud Eesti Geoloogiakeskuse uuringu (L. Savitski, V. Savva „Nabala lubjakivimaardla rajatavate karjääride mõju põhjavee seisundile“, 2008, II kd tl 93-111) ei ole kooskõlas L. Vallneri poolt sama andmestiku alusel saadud tulemusega (II kd, tl 270-276) ning selles ei arvestata alal esinevaid karstinähtuseid. Viidatud Eesti Geoloogiakeskuse uuringus ei eitata kaevandamise mõju põhjaveele ja veerežiimile, selle uuringu eesmärk on olnud otsida leevendusi kaevandamisega kaasnevale mõjule. Samuti ei ole selles uuringus tõsiseltvõetavat analüüsi kaevandamise mõjust loodusele veerežiimi muutumise tõttu, selle kohta on vaid üks lause: „Täiendav põhjaveetaseme alanemine ei mõjuta looduskaitsealade taimkatet, kuna vegetatsiooniperioodil püsib looduslik põhjaveetase enam kui 2 m sügavusel, st väljaspool juurekava“. Ka AS Maves töö (M. Metsur „Nabala lubjakivimaardla kasutuselevõtu võimalik mõju Harju alamvesikonna vee seisundile“, 2007, II kd tl 247-261) kinnitab kaevandamisest tekkivat põhjavee taseme alanemist ning sellest tingitud ohtu liikide ja elupaikade säilimisele, mööndes koosluste hävimist karjäärialal ja selle vahetus ümbruses. MTÜ Pakri Looduskeskus 2007. a-l läbi viidud uuring „Keskkonnauuringud Nabala lubjakivimaadla piirkonnas“ (II kd tl 112-123) kinnitab p-s 6 võimalikke veerežiimi muutuseid. M. Metsuri uuringust saab järeldada, et kaevandamisel esineb mõju allikasoodele ja liigniiskusest sõltuvatele elupaikadele. Karjääride rajamisel on osade elupaikade likvideerimine ja osade kahjustamine tõenäoliselt vältimatu. Hüdroloogiliste tingimuste muutumise tagajärjed ilmnevad selgelt olemasoleva Tammiku looduskaitseala näitel. Põhjaveetaseme langetamine on kiirendanud allikasoode taimekoosluste teisenemist ja loodusväärtuste vähenemist (A. Kivistiku inventuuri (II kd tl 262-269) kokkuvõte). Ka ETA juhatuse 19.05.2014 kollektiivne arvamus (I kd tl 140) ei lahkne lõppjäreldustes K. Sepa ekspertarvamusest.

3-14-53259 musta-toonekure pesitsemist alal, vaid loeb selle ala potentsiaalseks pesapaigaks kooskõlas 2013. a haudelinnustiku uuringuga (II kd tl 151-156), mis toetab kaitseala moodustamist linnustiku kaitseks lähteülesandes toodud piirides. Haudelinnustiku uuring viitab üheselt vajadusele säilitada rohekoridor ning võimalikud elupaigad.

21(23)

3-14-53259

3-14-53259 kui olulise loodusressursi säästva kasutamisega seotud huvid (apellatsioonkaebuse p-d 37, 39, 41-51, 58, 60, 68, 70-80). Ringkonnakohtul puudub kahtlus, et riik on kõiki olulisi asjaolusid otsustamisel kaalunud ja ei nähtu, et haldusorgan oleks teinud ilmselgelt meelevaldse otsuse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

23(23)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.