Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk 29.09.2016, Tartu 3-16-1730 Jalaka Grupp OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 05.08.2016. a otsuse nr 12.2-7/00116-1 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 01.09.2016. a määrus Maksu- ja Tolliameti määruskaebus Kaebaja – Jalaka Grupp OÜ, esindaja advokaat Tanel Pürn Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustik § 252 lg 7).
Maksu- ja Tolliamet (MTA) tunnistas 05.08.2016. a otsusega nr 12.2-7/00116-1 (tl 6-8) edasiulatuvalt kehtetuks 20.05.2011. a otsuse nr 12.2-7/9-2 p-i 4, millega oli määratud Jalaka Grupp OÜ käibemaksu vähendatud tagatiseks 0 eurot, määras Jalaka Grupp OÜ uueks
käibemaksu tagatiseks 100 000 eurot ja kohustas Jalaka Grupp OÜ-d esitama määratud tagatis hiljemalt 19.08.2016. Otsuse kohaselt tuvastas MTA, et Jalaka Grupp OÜ ei vasta enam vedelkütuse seaduse (VKS) § 42 lg-s 5 sätestatud tingimustele. MTA alustas 02.06.2016 Jalaka Grupp OÜ suhtes süüteomenetlust VKS § 321 lg 2 alusel (kütuse soetamine registreeringuta isikult). Samuti alustas MTA Jalaka Grupp OÜ jaanuar kuni veebruar 2016 käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude õigsuse kontrolli. Otsuse kohaselt ei ole olukorras, kus isiku suhtes on alustatud kontrollimenetlus ning menetluse raames saadud info alusel tekib MTA-l põhjendatud kahtlus, et isik pani toime maksupettuse, võimalik pidada enam Jalaka Grupp OÜ ärialast reputatsiooni laitmatuks. Otsuses märgitakse, et kuna Jalaka Grupp OÜ suhtes ei ole enam vähendatud tagatise tingimused täidetud, puudub MTA-l õigus rakendada Jalaka Grupp OÜ suhtes vähendatud tagatist. Jalaka Grupp OÜ esitas 19.08.2016 MTA-le taotluse pikendada tagatise andmise tähtaega vähemalt 45 päeva võrra, s. o kuni 05.10.2016, sest taotluse esitamise hetkeks ei olnud MTA avaldanud oma seisukohta Jalaka Grupp OÜ juhatuse liikme O. Kirsi isikliku käenduse taotluse sobivuse kohta.
MTA rahuldas 22.08.2016. a otsusega nr 12.2-7/00116-2 (tl 9-10) osaliselt Jalaka Grupp OÜ 19.08.2016. a taotluse MTA 05.08.2016. a otsuse nr 12.2-7/00116-1 p-s 3 määratud tagatise esitamise tähtaja pikendamiseks ning pikendas määratud tagatise esitamise tähtaega kuni 29.08.2016.
Jalaka Grupp OÜ esitas 29.08.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada MTA 05.08.2016. a otsus nr 12.2-7/00116-1. Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse peatada MTA 05.08.2016. a otsuse nr 12.2-7/00116-1 kehtivus kuni haldusasjas kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebuse kohaselt on mõlemad faktilised asjaolud, mille muutumisele viidates on kaebaja suhtes 0 euro suuruse käibemaksu tagatise määramise otsus kehtetuks tunnistatud, tingitud MTA tegevusest ning seetõttu ei ole tegemist asjaolude muutumisega, vaid nende muutmisega vastustaja poolt. Kaebaja arvates ei saa vastustaja tugineda enda poolt menetluse alustamise faktile, kui menetluse alustamine on ilmselt põhjendamatu.
Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt tühistatakse vaidlustatud otsuse kehtivuse peatamata jätmise korral suure tõenäosusega kaebaja kütusemüügi luba, sest vastustajale sobiva tagatise leidmine vastustaja poolt nõutud kiirusega on raske, kui mitte võimatu. Äriühingul on vara umbes samasuures ulatuses kui on nõutava tagatise suurus, kuid selle summa maksmise järgselt äriühingu tegevus lakkaks. Tegevusloa tühistamise (või ka peatamise) tagajärjel muutub võimatuks äriühingu tegevuse jätkamine ja sellega ka ainsa juhatuse liikme ja ainuosaniku sissetuleku saamine, mis halvendab ainsa juhatuse liikme perekonna majanduslikku seisu. Isegi vaid äriühingu tegevuse peatamine toob arvatavasti kaasa klientide kadumise. Seetõttu tooks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ka kaebuse rahuldamise korral tõenäoliselt kaasa kaebaja tegevuse lõppemise, st tagajärje, mille kõrvaldamine on võimatu. MTA 31.08.2016. a otsusega nr 13-10/027207-1 jäeti aktsepteerimata O. Kirsi käendus Jalaka Grupp OÜ tagatisnõudele summas 100 000 eurot.
Tartu Halduskohus rahuldas 01.09.2016. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas MTA 05.08.2016. a otsuse nr 12.2-//00116-1 kehtivuse kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas asjas. Halduskohus asus seisukohale, et kaebuse eduväljavaateid ei ole võimalik pidada olematuteks. Kuigi käesoleval juhul on nõutav tagatis 100 000 eurot, mis
ongi VKS § 42 lg 2 kohaselt tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis, peab Riigikohtu praktika kohaselt olema nõutava tagatise suurus proportsionaalne taotletava eesmärgiga, mida halduskohtu hinnangul tuleb mõista laiemalt. Halduskohus märkis, et kaebaja selgitas kaebusele lisatud majandusliku olukorra ülevaates, et Jalaka Grupp OÜ-l on käibevahendeid 124 837 eurot, millest 25 216 eurot on lühiajaline laen ja tuleb tagastada septembri lõpuks. Seega jääb 2016. a käibevahendeid järele 99 621 eurot. Kui kaebaja peab tasuma MTA deposiiti 100 000 eurot, siis ei jää käibevahendeid ning tuleb võtta ka laenu. Kaebaja käibest moodustab kütuse müük 100%. Väga suure osa kasumist teenib firma sellega, et ostab kütuse kohese tasumisega ja müüb selle edasi krediiti. Kaebaja selgitas, et kui firma peab kogu kauba ostma krediiti, siis tähendab see sisseostuhinna tõusu, kuid tihe konkurents ei luba samal määral tõsta hinda ka klientidele. Kui kaebajal ei õnnestu käivet või kasumimarginaali oluliselt kasvatada, langeb firma kahjumisse. Halduskohus leidis, et isegi juhul, kui kaebaja on talle tekkida võivaid pöördumatuid tagajärgi võimendanud, ei saa välistada tagatise maksmise korral äriühingu tegevuse lõppemist. Kui kaebaja MTA-le määratud tähtajaks tagatist ei esita, on MTA-l õigus kaebaja kütuse müügi tegevusluba peatada või kehtetuks tunnistada. Kuigi MTA kinnitusel saab kaebaja jätkuvalt osta ja müüa kütust tolli- ja aktsiisilaos, annab see tunduvalt väiksema võimaluse käibe teenimiseks. Halduskohus asus seisukohale, et seega tuleb arvestada kaebajale kahjulike tagajärgede saabumise ohuga ning esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib taotluse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Halduskohus märkis, et avalik huvi on käesoleval juhul kütuseturul toimuvatelt kütusetehingutelt käibemaksu tasumine, samuti tekkida võiva käibemaksukohustuse täitmine, maksupettuste vähendamine ning ausa konkurentsi soodustamine. Halduskohus asus aga seisukohale, et käesolevas asjas ei kaaluks avalik huvi üles kaebaja ettevõtlusvabadusele pöördumatute tagajärgede tekkimise ohtu.
MTA esitas 16.09.2016 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 01.09.2016. a määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata või alternatiivselt rahuldada määruskaebus osaliselt, muutes halduskohtu määruse põhjendusi ning seada esialgse õiguskaitse rakendamise eelduseks MTAle tagatise esitamine summas 55 000 eurot. MTA hinnangul ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamiseks hetkel alust ning esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus ei ole ka piisavalt põhjendatud. MTA leiab, et kaebaja on taotluses talle haldusakti täitmisega kaasnevaid (pöördumatuid) tagajärgi alusetult võimendanud ning jätnud tähelepanuta avaliku huvi. MTA 05.08.2016. a otsuse vaidlustamist ei saa pidada perspektiivikaks ning VKS § 42 lg 5 tingimustele mittevastavale isikule pika aja kestel (kohtuvaidluse ajaks) ilma tagatiseta tarbimisse lubatud kütuse võõrandamise võimaldamine esialgse õiguskaitse korras oleks vastuolus tagatise regulatsiooni eesmärgiga. Halduskohus on jätnud arvestamata asjaoluga, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust, et tal ei ole võimalik esitada tagatist näiteks tavapärase krediidiasutuse käenduse vormis. Kaebaja esitatud majanduslike näitajate alusel ei tohiks kaebajal tekkida probleeme krediidiasutuselt käendust saada. VKS § 42 lg 5 kohaselt tuleb igal tarbimisse lubatud kütuse müümisega tegeleda soovival isikul 100 000 euro suuruse tagatisega arvestada. MTA-l on õigus tagatist vähendada, kuid seda vaid juhul, kui on täidetud kõik VKS § 42 lg 5 p-des 1-3 nimetatud tingimused. Kui mõni eeldus langeb ära, on maksuhaldur kohustatud varasema vähendatud tagatise asemel määrama nö reeglipärase VKS § 42 lg-s 2 sätestatud suuruses
tagatise. Vastasel juhul jääks käibemaksu laekumata jäämise risk maandamata ning teisalt kahjustatakse konkurentsi. Vaidlust ei ole selle, et kaebaja suhtes on alustatud väärteomenetlust ja kontrollimenetlust, mis välistab VKS § 42 lg 5 p 2 kohaselt vähendatud tagatise kohaldamise võimaluse. MTA arvates on halduskohus vaidlusaluses määruses ekslikult pidanud avalikku huvi väheseks. Isiku esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine toob kaasa olukorra, kus kohus lubab tegutseda kütuseturul isikutel, kellel puudub piisav tagatis. Kaebajal on olnud võimalik tegeleda vajaliku tagatise leidmise ja esitamisega alates 14.07.2016, mil kaebaja sai vastava e-kirja. Kaebaja ei ole esitanud oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit, mis kinnitaks vajaliku tagatise esitamise raskendatust MTA poolt määratud tähtaja tõttu. Praktikas esitatakse just krediidiasutuste käendus ja MTA aktsepteerib seda. Kaebaja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kaebaja on asunud tagatise esitamiseks pidama läbirääkimisi krediidiasutustega. MTA hinnangul on halduskohus valesti hinnanud kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebaja kirjeldatud krediiti müümist saab kasutada ka aktsiisilaos, kus kütuse müümiseks ei pea olema tegevusluba. MTA hinnangul ei tooks esialgse õiguskaitse mitterakendamine kaebaja jaoks kaasa pöördumatuid tagajärgi. Kaebaja viited kohtulahenditele asjades nr 3-11510 ja 3-3-1-49-14 ei ole MTA hinnangul käesolevas asjas asjakohased, sest nimetatud asjades oli MTA suurendanud isiku tagatist seadusega kehtestatud 100 000 eurost suuremaks. Esialgse õiguskaitse taotluse kergekäeline rahuldamine muudab tagatise regulatsiooni sisuliselt mõttetuks, sest see võimaldaks veel aastaid (kuni kohtuvaidluse lõpuni) tegutseda üldse ilma tagatiseta. MTA leiab, et kui ringkonnakohus peab kaebaja taotlust põhjendatuks, on kohtul võimalik rakendada ka esialgset õiguskaitset tingimuslikult, kohustades kaebajat esitama tagatis summas, mis kataks ära kaebaja viimase aasta kütusetehingutelt tekkinud suurima käibemaksu. Kuna andmed edastatakse MTA-le viivitusega, siis oleks proportsionaalne tagada vähemalt kahekordne tekkida võiv käibemaksukohustus, mis kaebaja puhul võiks olla summas 54 675,34 eurot. Kaebaja palub vastuses määruskaebusele jätta MTA määruskaebus rahuldamata. Kaebaja ei nõustu määruskaebuse väitega, et haldusakti täitmisega kaasnevaid (pöördumatuid) tagajärgi on alusetult võimendatud. Olukorras, kus kaebaja vajab olemasolevaid rahalisi vahendeid oma äritegevuse läbiviimiseks, ei ole nende rahaliste vahendite kasutamine tagatisena mõeldav. MTA väide, et kaebaja võinuks esitada krediidiasutuse käenduse, ei ole tõsiselt võetav, sest kaebaja ei oma muud vara peale äritegevuseks vajaliku raha ning seetõttu ei ole võimalik anda krediidiasutusele tagatist. Kaebaja arvates ei ole võimalik rääkida maksuriskist, sest kaebaja on esitanud korrektselt deklaratsioonid ning maksnud maksud. Kaebaja on seisukohal, et kaebus ei ole perspektiivitu, samuti ei saa avalik huvi antud juhul üles kaaluda kaebaja huve. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseta kaebaja tegevus hääbuks. Väited tegevuse ümbersuunamise kohta on teoreetilist laadi, sest tegevuse ümber kohandamine ei ole nii lihtne. Kaebaja viimase kuue kuu tehingute keskmine suurus on olnud 5021,04 liitrit. Aktsiisilaos tehtavate tehingute maht on märgatavalt suurem ning kaebajal puuduvad selleks finantsid, kogemused, kontaktid ja oskused. Kaebaja ei saanud 14.07.2016. a e-kirjast järeldada tagatise kindalt suurendamist ning seega tekkis tagatise leidmise vajadus MTA 05.08.2016. a tagatise suurendamise otsuse järgselt. Isegi juhul, kui krediidiasutused nõustuksid käenduse andmisega, oleks isiklik käendus kaebajale märgatavalt soodsam. Kaebaja hinnangul ei ole tagatise määramisel põhjendatud lähtuda suurimast tehingust selle erandlikkuse tõttu, mis oli tingitud enne aktsiisitõusu soetatud laovaru realiseerimisest pärast aktsiisitõusu. Kaebaja 2016. a kaheksa kuu keskmine käibemaksusumma on 1492,88 eurot.
Halduskohus kohaldas esialgset õiguskaitset ning peatas Maksu- ja Tolliameti 05.08.2016. a otsuse nr 12.2-7/00116-1 kehtivuse kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas asjas. MTA on määruskaebuse kohaselt seisukohal, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks hetkel alust ei ole ning esialgse õiguskaitse taotlus ei olnud piisavalt põhjendatud.
HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Riigikohus on pidanud esialgse õiguskaitse kohaldamist vajalikuks siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjulike tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlikul viisil võimalik (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 11 ja seal viidatud Riigikohtu varasemad lahendid).
Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et käesolevas asjas ei ole põhjust pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Kaebaja on seisukohal, et MTA-l puudus õiguslik alus tunnistada kehtetuks enda varasem otsus, millega oli kaebaja käibemaksu tagatiseks määratud 0 eurot ning määrata kaebajale uueks käibemaksu tagatiseks 100 000 eurot. Kaebuses on esitatud vastavad argumendid ja põhjendused. Seisukoha kaebuse põhjendatuse kohta võtab halduskohus asja sisulise läbivaatamise käigus. Ringkonnakohus jätab seetõttu tähelepanuta kõik määruskaebuses esitatud väited, mis puudutavad vaidlustatud MTA otsuse sisulist õiguspärasust.
Kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt seisneb käesoleval juhul kahjulike tagajärgede oht selles, et nõutava tagatise suuruse tasumise tagajärjel lakkaks äriühingu tegevus, kuna kaebajal on vara umbes samas ulatuses kui on nõutava tagatise suurus. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et kaebaja tegevuse lõppemise korral oleks tegemist kahjulike tagajärgedega, mille kõrvaldamine ei ole hiljem mõistlikul viisil võimalik.
Iseenesest ringkonnakohus nõustub MTA seisukohaga, et äriühing, kes tegutseb tarbimisse lubatud kütuse müüjana, peab arvestama sellega, et tema tagatise suuruseks on 100 000 eurot nagu on sätestatud VKS § 42 lg-s 2. Tagatise vähendamine on VKS § 42 lg 5 kohaselt erand sellest normist. Samas tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel hoida ära olukord, kus 100 000 euro suuruse tagatise maksmise järel äriühingu tegevus lakkab. Ringkonnakohtu hinnangul on usutavad kaebaja väited, et isegi hilisema kaebaja jaoks soodsa kohtuotsuse korral ei oleks kaebajal niisama lihtsalt võimalik enam oma tegevust jätkata, sest vahepeal kaotatud kliente on raske tagasi võita. Seega on määruskaebuse lahendamisel oluline leida vastus küsimusele, kas 100 000 euro suuruse tagatise kohese maksmise tagajärjel muutub kaebaja majanduslik seisund selliseks, mis ei võimalda tal oma tegevust kohtumenetluses lõpuni jätkata. Vaidlustatud MTA otsusest nähtub, et juhul, kui kaebaja jätab tagatise esitamata, siis on MTA-l õigus kaebaja kütuse müügi tegevusluba majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 43 lg 1 p 1 alusel peatada või MsüS § 37 lg 2 p 2 alusel kehtetuks tunnistada. Määruskaebuse kohaselt on MTA arvates küll võimalik kaebajal rakendada oma ärimudelit ka aktsiisilaos, kus kütuse müümiseks tegevusloa vajadus puudub, kuid ringkonnakohus nõustub selles osas kaebaja seisukohaga, et arvestades kaebaja senist tehingute mahtu ja tegevuse iseloomu, ei saa eeldada, et kaebajal oleks ilma eriliste raskusteta võimalik jätkata oma tegevust aktsiisilaos.
Ringkonnakohtu hinnangul saab äriühingu majanduslikule seisule anda hinnangu eelkõige juhatuse liikmete poolt allkirjastatud ja äriregistrile esitatud majandusaasta aruande põhjal. Kuigi kaebaja ei ole ise esialgse õiguskaitse taotlusele enda viimast majandusaasta aruannet lisanud, on see äriregistris avalikult kättesaadav ning ringkonnakohus võtab selle asja materjalide juurde.
Kaebaja 2015. a majandusaasta aruande kohaselt on kaebajal 31.12.2015. a seisuga olnud kokku käibevara 221 132 eurot, millest rahana on tal olnud kassas oleva sularahana ning hoiusena pankades 102 184 eurot, nõuete ja ettemaksetena 109 722 eurot ning varudena 9 226 eurot. Samas lühiajalisi kohustusi on kaebajal olnud 31.12.2015. a seisuga 107 130 eurot, millest laenukohustused on olnud 25 216 eurot ning võlad ja ettemaksed 81 914 eurot. Kaebaja 2015. a majandusaasta aruandest nähtub ka see, et kaebaja eelmiste perioodide jaotamata kasum on olnud 94 997 eurot ning 2015. a aruandeaasta kasum on olnud 1460 eurot, kokku on seega jaotamata kasum olnud aasta lõpuks 96 457 eurot. Majandusaasta aruandest ei nähtu, et oleks tehtud otsust jaotamata kasumi jaotamiseks. Kasumi jaotamise otsuse juures on märgitud, et eelmiste perioodide jaotamata kasum on ka peale jaotamist 96 457 eurot. Seega, ringkonnakohtu hinnangul kaebaja 2015. a majandusaasta aruande põhjal ei nähtu, et 100 000 euro suuruse tagatise tasumisega kaasneks kaebaja jaoks olukord, kus ta ei ole suuteline enam oma äritegevust jätkama. Samas tuleb arvestada ka sellega, et 2015. a majandusaasta aruandes märgitud bilanss kajastab äriühingu majanduslikku olukorda seisuga 31.12.2015. Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse taotlusele lisanud väljavõtet äriühingu bilansist esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetke seisuga, vaid on üksnes lisanud vabas vormis kirjelduse äriühingu 2016. a tegevuse kohta (tl 11), millel puudub nii koostaja nimi, koostamise kuupäev kui ka allkiri. Kuna aga MTA ei ole nimetatud dokumendile ega selles esitatud andmetele dokumendi vormilise küljega seonduvalt vastu vaielnud, siis peab ringkonnakohus sarnaselt halduskohtuga võimalikuks selles dokumendis esitatud andmetele tugineda. Seda eelkõige seetõttu, et HKMS § 250 lg 2 ning § 63 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse puhul tugineda ka teabele, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis. Selle dokumendi kohaselt oli kaebaja 2016. a kuue kuu käive 1 018 374 eurot ning kaebajal on käibevahendeid 124 837 eurot, millest 25 216 eurot tuleb kaebaja esitatud dokumendi kohaselt tasuda septembri lõpuks 2016 lühiajalise laenu tagasimaksena. Sellega jääb kaebajal käibevahendeid alles 99 621 eurot. Võrreldes 2015. a majandusaasta aruandes esitatud 31.12.2015. a seisuga on kaebaja käibevahendite hulk oluliselt langenud, sest 31.12.2015. a seisuga oli see summa 221 132 eurot. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja poolt esialgse õiguskaitse taotlusele lisatud kaebaja majandusliku olukorra ülevaates esitatud andmete alusel on usutav, et pärast 100 000 euro käibemaksu tagatisena MTA deposiiti maksmist ei jää äriühingule piisavalt käibevahendeid, et jätkata enda tavapärast äritegevust.
Samas nõustub ringkonnakohus ka määruskaebuses esitatud väitega, et kaebaja ei ole ära näidanud, et ta on pöördunud krediidiasutuste poole käenduse saamiseks, mis on just enamlevinumaks tagatiseks, mida MTA-le sellises olukorras esitatakse. See võimaldab äriühingul säilitada likviidseid vahendeid äritegevuse jätkamiseks. Kaebaja vastusest määruskaebusele nähtub, et kaebaja ei ole krediidiasutuste poole pöördunud, sest on seisukohal, et krediidiasutused ei saa talle käendust anda, sest tal ei ole vara, mida anda krediidiasutusele tagatiseks. Samas nendib aga kaebaja määruskaebusele esitatud vastuses, et isegi juhul, kui krediidiasutused nõustuksid käenduse andmisega, siis oleks juhatuse liikme
isiklik käendus kaebajale märgatavalt soodsam. Sellest saab ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et kaebaja ei ole ka ise selles päris kindel, et tal ei oleks võimalik krediidiasutustelt käendust saada ning ei ole seda küsinud, kuna see oleks kaebajale kulukas. Asja materjalidest nähtub, et MTA on keeldunud kaebaja juhatuse liikme isiklikust käendusest seetõttu, et tegemist on kaebaja ainuosanikuga, kellel ei ole piisavalt vara selleks, et olla võimeline tasuma käenduskohustust suuruses 100 000 eurot 30 kalendripäeva jooksul nõude esitamisest. HKMS § 249 lg 3 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestada ka avaliku huviga. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesoleval juhul on avalikuks huviks kütuseturul toimuvatelt tehingutelt käibemaksu tasumine, samuti tekkida võiva käibemaksukohustuse täitmine, maksupettuste vähendamine ning ausa konkurentsi soodustamine. Samuti nõustub ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väitega, et käibemaksu tagatise alase kohtuvaidluse puhul ei tohi esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada kergekäeliselt, kuna see võimaldab kuni kohtuvaidluse lõpuni tegutseda isikul kütuseturul üldse ilma tagatiseta. See kehtib eriti juhul, kui tagatis, mida nõutakse, on seaduses sätestatud tavapärase tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis ehk 100 000 eurot. Sellest tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus kaebaja seisukohaga, et käesolevas asjas on tegemist sarnase olukorraga, nagu asjas nr 3-16-1510, kus Tallinna Ringkonnakohus kohaldas esialgset õiguskaitset. Asjas nr 316-1510 oli vaidlustatud MTA otsust, millega oli kaebajale määratud tagatist suurendatud tavapäraselt 100 000 eurolt 342 072 euroni. Seega kohaldati seal reegli asemel erandit, mitte erandi asemel reeglit, nagu on tegemist käesolevas asjas vaidlustatud otsuse puhul.
Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei ole välistatud, et 100 000 euro suuruse tagatise maksmisega võivad kaebaja jaoks kaasneda rasked tagajärjed, ning seega esineb kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus, kuid samas ei ole põhjendatud ka esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine täies ulatuses, kuna sellisel juhul võivad jääda avalikud huvid ülemääraselt kaitseta. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et on põhjendatud rahuldada vastustaja määruskaebus alternatiivse taotluse osas, millega paluti kohaldada esialgset õiguskaitset tingimuslikult, kohustades kaebajat esitama MTA-le tagatis summas, mis kataks ära kaebaja viimase aasta kütusetehingutelt tekkinud suurima käibemaksu. Samuti on vastustaja palunud võtta arvesse ka asjaolu, et kuna teostatud kütusetehingute ja sealt tekkiva käibemaksukohustuse kohta edastatakse andmed MTA-le viivitusega, oleks proportsionaalne tagada vähemalt kahekordne tekkida võiv käibemaksukohustus, seega kokku summas 55 000 eurot. HKMS § 251 lg 3 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määrus olla tingimuslik.
Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et selline tingimuslik esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks kaebajale vähemkoormav ning samas oleks tagatud ka avalik huvi kütusetehingutelt tekkida võiva käibemaksu tagatise näol. Samuti on avaliku huvi tagamiseks põhjendatud tingimusliku esialgse õiguskaitse kohaldamisel võtta aluseks kaebaja viimase aasta tehingute suurim käibemaksusumma kahekordses ulatuses. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et põhjendatud ei ole lähtuda suurimast tehingust, kuna see oli erandlik. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole välistatud, et kaebaja teeb samas suurusjärgus tehinguid ka tulevikus. Näiteks vaidlustatud otsusest nähtub, et kaebaja on MTA-le esitatud kütuse müügi tegevusloa taotlusele lisatud äriplaanis märkinud maksimaalseks kütuse müügi käibeks ühes kalendrikuus 1 250 000 eurot. Sellise käibe juures oleks ühes kuus tasumisele kuuluva käibemaksu suuruseks 250 000 eurot.
Ringkonnakohtu hinnangul on asja materjalide kohaselt kaebaja majanduslikult suuteline tasuma käibemaksu tagatist summas 55 000 eurot ilma, et see tooks tema jaoks kaasa raskeid
tagajärgi, nt olukorda, kus ta on sunnitud tegevuse lõpetama. Sellele viitab ringkonnakohtu arvates ka asjaolu, et kaebaja on 19.08.2016 MTA esitatud taotluse kohaselt palunud pikendada tagatise esitamise tähtaega 45 päeva võrra, s. o kuni 05.10.2016. Seega on kaebaja iseenesest pidanud võimalikuks esitada ka tagatist summas 100 000 eurot. Kuigi asja materjalidest nähtub, et kaebaja lootis sel ajal esitada tagatise kaebaja juhatuse liikme isikliku käenduse vormis ja MTA andis selles osas 31.08.2016 keelduva otsuse, ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja oleks kasutanud teisi alternatiivseid võimalusi tagatise esitamiseks, nt krediidiasutuste käendus, kui tal puudusid endal rahalised vahendid tagatise maksmiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb rahuldada vastustaja määruskaebus osas, millega taotleti alternatiivselt halduskohtu määruse muutmist ning paluti seada esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks Maksu- ja Tolliametile 55 000 euro suuruse tagatise esitamine. Seega tuleb Tartu Halduskohtu 01.09.2016. a määrus tühistada osas, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldati täies ulatuses ning teha tühistatud osas uus määrus, millega kohaldada käesolevas asjas esialgset õiguskaitset tingimuslikult ning peatada Maksu- ja Tolliameti 05.08.2016. a otsuse nr 12.2-7/00116-1 kehtivus kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni juhul, kui kaebaja esitab Maksu- ja Tolliametile käibemaksu tagatise summas 55 000 eurot.
Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.