Maksuõigus › Maksuotsused

3-13-2009 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

EQ Ehitab OÜ kandis enda pangakontolt 31.01.2008 AP pangakontole 5 000 000 krooni, selgitusena oli märgitud „laen“. 16.04.2008 laenulepingu kohaselt laenas EQ Ehitab OÜ AP-le 5 000 000 krooni ning selle summa on lepingu kohaselt laenusaaja enne lepingu sõlmimist laenuandjalt kätte saanud.

01.04.2008 töövõtulepingu järgi kohustus EQ Ehitab OÜ maksma töö eest AP-le tasu netosummas 5 000 000 krooni ning kandma maksuseadustes sätestatud määras ja korras maksusummad.

01.06.2008 kokkuleppe kohaselt loobus AP nõudest EQ Ehitab OÜ vastu ja EQ Ehitab OÜ loobus nõudest AP vastu, tasaarveldades AP laenuvõlgnevuse summas 5 000 000 krooni 01.04.2008 töövõtulepingust tuleneva töötasuga.

MTA Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) asus 27.01.2010 maksuotsuses nr 12.23/6479-10 seisukohale, et EQ Ehitab OÜ ei ole deklareerinud esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonidel (TSD) 2008. a jaanuaris AP-le makstud töötasult (brutosumma 6 498 064 krooni) ning 2008. a juunis SL-le ja RK-le makstud töötasudelt (brutosumma vastavalt 57 546 krooni ja 20 694 krooni) tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakseid. Maksuotsusega kohustati EQ Ehitab OÜd tasuma tulumaksu (1 344 172 krooni), sotsiaalmaksu (2 170 180 krooni), kogumispensioni makseid (131 526 krooni) ja töötuskindlustusmakseid (59 186 krooni) kokku summas 3 705 064 krooni (236 796,75 eurot).

PMTK määras 09.02.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/9167-5 EQ Ehitab OÜ-le käibemaksu summas 5 868 000 krooni (375 033,55 eurot) ning vähendas EQ Ehitab OÜ 18% määraga maksustatavat käivet summas 36 100 000 krooni ja sellelt arvestatud käibemaksu summas 6 498 000 krooni. MTA asus seisukohale, et P.M Õigusabi OÜ ja EQ Ehitab OÜ vaheline 27.12.2007 kinnistute ostu-müügitehing on fiktiivne, see ei omanud majanduslikku sisu ning on tehtud eesmärgiga suurendada EQ Ehitab OÜ sisendkäibemaksu. EQ Ehitab OÜ ja Aruküla Arendus OÜ vaheline 25.04.2008

2(13)

3-13-2009 kinnistute ostu-müügitehing on teeseldud tehing, millel puudus reaalne majanduslik sisu ja mis on tehtud sisendkäibemaksu deklareerimise eesmärgil.

MTA kohustas 26.06.2013 vastutusotsusega nr 13-7/266-11 AP tasuma EQ Ehitab OÜ (pankrotis alates 09.12.2010) maksuvõlga summas 611 830,29 eurot. Maksuhaldur lähtus vastutusotsuse koostamisel EQ Ehitab OÜ 09.02.2010 maksuotsusest nr 12.23/9167-5 ja 28.01.2010 maksuotsustest nr 12.2-3/6479-10, millest nähtuvad täpsemalt maksustamise aluseks olevad asjaolud ning mille koostamise tingisid EQ Ehitab OÜ poolt sisendkäibemaksu alusetu deklareerimine ning millega määrati palgana deklareerimata väljamakselt tasumisele kuuluvad maksud. AP võttis aktiivselt osa nii 27.12.2007 tehingu läbiviimisest ja ettevalmistamisest kui ka 27.12.2007 tehingu järgi alusetult tagastatud sisendkäibemaksu väljaviimisest äriühingust. Selline tegevus põhjustas täiendavate maksukohustuste määramise EQ Ehitab OÜ-le. AP õigusvastane tegevus on põhjuslikus seoses EQ Ehitab OÜ-l maksuvõlgade tekkimisega. Kui AP ei oleks näilikku 27.12.2007 müügitehingut teinud ning müügitehingust tulenev sisendkäibemaks ei oleks valesti deklareeritud, siis ei oleks EQ Ehitab OÜ-l perioodil 2007 detsember sisendkäibemaksu tagastamise kohustust tekkinud. Seega puudunuks EQ Ehitab OÜ-l vahendid AP-le 31.01.2008 väljamakse tegemiseks. Kui AP ei oleks 31.01.2008 väljamakset summas 5 000 000 krooni oma isiklikule kontole teinud, siis oleks EQ Ehitab OÜ-l olnud rahalised vahendid perioodi 2007 detsember sisendkäibemaksu tagastamise kohustuse täitmiseks. AP tegevus EQ Ehitab OÜ juhatuse liikmena, mille käigus on sõlmitud näilik tehing ning äriühingu raamatupidamises kajastatud arve, mille alusel on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu, on olnud suunatud alusetu maksueelise saamisele, mis võib olemuselt olla ainult tahtlik. AP oli teadlik EQ Ehitab OÜ majanduslikust seisundist ning teadis, et 5 000 000 krooni ulatuses väljamakse tegemise tagajärjel ei suuda äriühing enam maksukohustusi täita. Nimetatud tegevus viitab üheselt asjaolule, et AP jättis tahtlikult deklareerimata 31.01.2008 väljamaksega seotud maksukohustused.

MTA 26.08.2013 vaideotsusega nr 6-1/1637-3 jäeti AP vaie rahuldamata.

Vaide esitajat ei ole jäetud menetluses ära kuulamata. Uurimispõhimõtet ei ole rikutud. AP kaasati vastutusotsuse tegemise menetlusse. Tööjõumaksude osas saaks maksukohustusi mõjutada see, kui AP tagastaks 31.01.2008 teostatud väljamakse summas 5 000 000 krooni EQ Ehitab OÜ-le. Seda saaks käsitada tagasiulatuva mõjuga sündmusena. Tähtsust ei oma, kust pärinevad väljamakse aluseks olevad rahalised vahendid. Tasu ei ole makstud vaide esitajale äriühingu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest. Puudub osanike otsus, mis sellise tasu maksmise ette näeks. AP ülesanne oli 27.01.2010 maksuotsuse kohaselt EQ Ehitab OÜ-s juriidiliste küsimuste lahendamine ja kõik kinnistutega seonduv, sh kinnistute ostu-müügitehingu organiseerimine P.M Õigusabi OÜ-lt. Neid ülesandeid saab käsitada tööna. Äriseadustiku § 159 lg 1 keelab küll äriühingu laenu tema juhatuse liikmele ja sellise lepingu tühisuse, ent tühist tehingut ei võeta maksustamisel arvesse, kui pooled ei tagasta tühise tehingu läbi saadut või ei taasta muul viisil tehingu tegemisele eelnenud olukorda (maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 3). Maksustamisel ei oma tähtsust, kas müügitehingud, mille läbiviimise eest tasu maksti, olid tegelikud või näilikud. Tegemist ei saanud olla kasumijaotisega, sest väljamakset ei ole tehtud EQ Ehitab OÜ osanikule, samuti tasuga kinnistute eest, sest need kuulusid P.M Õigusabi OÜ-le, väljamakse tehti aga AP-le.

3(13)

3-13-2009 Nii vastutusotsuses kui 09.02.2010 maksuotsuses on piisavalt avatud faktilised asjaolud, mille pinnalt jõudis maksuhaldur järeldusele 27.12.2007 kinnistute müügitehingute näilikkuse kohta. Kuigi notariaalsele lepingule on alla kirjutanud ühelt poolt EL ja teiselt AP, oli viimane mõlema tehingupoole juhatuse liige ja kontrollis tehingute tegemist. Vastutusotsuses on tuvastatud nõuetekohaselt nii juhatuse liikme kohustuste tahtlik rikkumine kui põhjuslik seos kohustuste rikkumise ja äriühingu maksuvõla tekkimise vahel.

3-13-2009 saanud EQ Ehitab OÜ juhatuse liikmena tagada väidetavalt alusetult 27.12.2007 tehingust saadud sisendkäibemaksu tagastamise kohustust, kuna sisendkäibemaks on maha arvatud seaduslikul alusel ja selle tagastamiseks ei ole maksuhaldur kaebajat kohustanud. Samuti ei olnud kaebajal võimalust tagada 31.01.2008 väljamakse tegemisega seotud maksukohustuste täitmist, kuna selliste maksukohustuste aluseks olevaid majandustoiminguid äriühing ei sooritanud. Maksuhaldur on põhjusliku seose tuvastamisel eksinud enda poolt tuvastatud asjaolude vastu ja segi ajanud maksuõiguslikud mõisted. Kaebaja tegevus teise äriühingu seadusliku esindajana ei saa olla põhjuslikus seoses EQ Ehitab OÜ maksuvõla tekkimisega. Äriühingul ega selle juhatuse liikmel ei ole maksuõiguslikku kohustust tagada pärast maksuvõlgade tekkimist piisavate rahaliste vahendite olemasolu maksuvõlgade tasumiseks. Vastutuse tuvastamiseks peab maksuhaldur kontrollima juhatuse liikmete tööjaotust äriühingus ja iga seadusliku esindaja vastutuse osakaalu MKS § 8 sätestatud maksukohustuste täitmise tagamata jätmisel. Vastutusotsuse põhjendused ei võimalda sellist hinnangut anda ja vaiet lahendanud maksuhaldur sellist hinnangut ei andnudki.

3-13-2009 Maksuhaldur on nii EQ Ehitab OÜ suhtes koostatud 09.02.2010 maksuotsuses kui ka AP suhtes koostatud 26.06.2013 vastutusotsuses, samuti 26.08.2013 vaideotsuses piisavalt põhjendanud, miks jõuti järeldusele, et P.M Õigusabi OÜ ja EQ Ehitab OÜ vahel 27.12.2007 toimunud tehing oli näilik, sellel puudus reaalne majanduslik sisu ja selle ainsaks eesmärgiks oli sisendkäibemaksu deklareerimine ja tagasisaamine riigieelarvest. Samuti on maksuhaldur 27.01.2010 maksuotsuses nr 12.2-3/6479-10, AP suhtes koostatud 26.06.2013 vastutusotsuses ning 26.08.2013 vaideotsuses piisavalt põhjendanud, miks on EQ Ehitab OÜ poolt 31.01.2008 AP-le tehtud väljamakse käsitatav töötasuna. Maksuhaldur ei ole AP-le tehtud väljamakse töötasuna kvalifitseerimisel eksinud. Kohus ei pidanud vajalikuks maksuhalduri põhjendusi korrata (HKMS § 165 lg 2). Maksuhaldur on nõuetekohaselt tuvastanud asjaolud, mis kinnitavad kaebaja vastutuskohustuse tekkimist EQ Ehitab OÜ maksuvõla eest seoses 27.12.2007 tehinguga ja 31.01.2008 väljamaksega. Kaebaja rikkus EQ Ehitab OÜ juhatuse liikmena teadlikult ja tahtlikult MKS § 8 lg-s 1 sätestatud deklareerimis- ja tasumiskohustust ning kaebaja õigusvastane tegevus on põhjuslikus seoses maksuvõlgade tekkimisega EQ Ehitus OÜ-l. Samas on maksuhaldur jätnud vastutusotsuses tuvastamata AP suhtes vastutusotsuse tegemise eeldused 2008. a juuni väljamaksete osas. Kaebajalt nõutakse vastutusotsusega maksustamisperioode 2008. a jaanuar ja juuni puudutavat maksvõlga. 27.01.2010 maksuotsusega tuvastati, et 2008. a juunis tehti EQ Ehitab OÜ arvelduskontolt väljamakseid SL-le ja RK-le, mis on viimaste seletuste kohaselt 2008. a mai eest arvestatud töötasu ja puhkusekompensatsioon. Äriregistri väljavõttest nähtuvalt oli kaebaja EQ Ehitab OÜ juhatuse liige alates 28.02.2007 kuni 16.04.2008. Vastutusotsuses ei ole kaebaja rikkumist, süüd ega põhjuslikku seost rikkumise ning äriühingul tekkinud maksuvõla vahel seonduvalt SL-le ja RK-le tehtud väljamaksete deklareerimise ja nendelt maksude tasumisega käsitletud. Vastutusotsuse p-s 2.6 on maksuhaldur nimetanud 27.01.2010 maksuotsusega seonduvalt üksnes 2008. a jaanuaris tehtud väljamakset AP-le, kuigi vastutusotsusega nõutav summa (236 796,74 eurot) hõlmab nii 2008. a jaanuaris kui ka juunis tehtud väljamakseid. Seega on vastutusotsusega kaebajale pandud kohustus õigusvastane. Seonduvalt 27.12.2007 tehinguga ja 31.01.2008 väljamaksega on täidetud ka kõik muud tingimused AP kui EQ Ehitab OÜ juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse tegemiseks. Vastutusotsus on tehtud aegumistähtaja jooksul (MKS § 96 lg 5 ja § 98 lg 1 kuni 01.07.2013 kehtinud redaktsioonis). EQ Ehitab OÜ õigusvõime ei olnud vastutusotsuse tegemise ajal lõppenud, äriühingul oli maksuvõlg, mille sissenõudmine ei olnud aegunud ning mida ei olnud maksuhalduril õnnestunud sisse nõuda. AP oli äriühingu juhatuse liikmeks vastutusotsusega hõlmatud ajavahemikul ning vastutusotsuses on nõuetekohaselt tuvastatud ja põhjendatud kaebaja süüd maksuvõla tekkimises eelnimetatud tehingutega seonduvalt. Äriühingu seadusliku esindajana lasus kaebajal MKS § 8 lg-st 1 tulenev vastutus, kuid kuna ta rikkus oma kohustusi tahtlikult, on kaebaja MKS § 40 lg 1 järgi vastutav tekkinud maksuvõla eest. Seega vastutab AP 27.12.2007 tehinguga ja 31.01.2008 väljamaksega seonduvalt EQ Ehitab OÜ-l tekkinud maksuvõla eest. Kohus ei nõustunud kaebaja väitega ärakuulamisõiguse rikkumisest. MTA edastas 21.05.2013 kaebaja e-posti aadressile vastutusotsuse projekti koos 27.01.2010 ja 09.02.2010 maksuotsustega ning kaebaja kinnitas samal päeval dokumentide kättesaamist. 05.06.2013 esitas kaebaja taotluse vastamise tähtaja pikendamiseks kuni 21.06.2013 seoses maksuadvokaadi otsimisega. MTA rahuldas taotluse osaliselt, pikendades vastutusotsuse projektile seisukoha esitamiseks antud tähtaega kuni 17.06.2013. Seega oli kaebajal oma

6(13)

3-13-2009 ärakuulamisõiguse kasutamiseks arvamuse või vastuväite esitamise kaudu aega peaaegu kuu, mida saab pidada piisavaks. Vastustaja leiab õigesti, et kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust menetlustähtaja korduvale pikendamisele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7(13)

3-13-2009 loobumine osalusest äriühingus on maksustatav kasumi jaotisena ja endale kuuluva vara müük võib sõltuvalt asjaoludest olla kasum vara võõrandamisest, kuid mitte töötasu. Vastustaja pidi vastuväidete esitamiseks antud tähtaja pikendamata jätmisest mitte üksnes teatama, vaid oma sellekohast otsust ka põhjendama. Halduskohus jättis lahendamata küsimuse, kas vastustaja käitumine põhjustas ärakuulamisõiguse rikkumise või mitte. Asjaolu, et ühe korra oli tähtaega pikendatud, ei välista tähtaja teist korda pikendamist. Maksuhaldur ei ole isegi teatanud oma otsusest jätta tähtaeg pikendamata. Vastutusotsuse tegemine oli aegunud. Dokument toimetati kaebajale kätte pärast aegumistähtaja möödumist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2006 otsus asjas nr 3-04-87, p 8; Riigikohtu 03.12.2013 otsus asjas nr 3-3-1-63-13, p-d 23 ja 24). Elektrooniline kättetoimetamine oli lubatud üksnes isiku nõusolekul, ent sellist nõusolekut ei olnud kaebaja andnud. Vastutusotsus tuli edastada posti teel kaebaja elukoha aadressile (MKS § 54 lg-d 1 ja 3). 20.06.2013 saadetud e-kiri aadressile XXX on tänaseni avamata. E-kirja aadressile XXX avas kaebaja 18.07.2013. Seega ei toimetatud maksuotsust kätte ajal, mil kehtis 6-aastane aegumistähtaeg, vaid ajal, kui kehtis 5-aastane aegumistähtaeg. Vastutusotsus on vastuolus MKS § 98 lg 4 esimese lausega. MKS § 98 lg 4 kohaldamine ei ole lubatud maksuhalduri enda tähtaegselt tegemata töö parandamiseks. Kui MKS § 98 lg 4 teine lause on kohaldamisele kuuluv, palub apellant jätta selle vastuolus tõttu põhiseadusega kohaldamata. See võimaldab maksuhalduri omavoli ja maksukohustuslase huvide kahjustamist, sh nt määratavalt maksusummalt arvestatavate intresside näol. Alates EQ Ehitab OÜ pankroti väljakuulutamisest detsembris 2010 puudusid maksuhalduril igasugused takistused vastutusotsuse tegemiseks.

3-13-2009

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Pärast ringkonnakohtu istungit esitas vastustaja kirjalikus menetluses uue tõendina logifaili, millest nähtub vastutusotsuse kaebajale e-postiga saatmine 28.06.2013. Kaebaja esitas sideoperaatori selgituse, mille kohaselt ei väljastata kaebajale teavet ekirjade avamise kohta, ja passi väljavõtted, millest nähtub tema viibimine välisriigis 01.07.2013–09.07.2013. Need tõendid tuleb võtta toimikusse, sest need on olulised vastutusotsuse kättetoimetamise aja kindlakstegemisel.

MKS § 96 lg 5 ls 1 sätestas vastutusotsuse tegemise ajal, et kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja (§ 98) jooksul. MKS § 98 lg 1 ls-d 2 ja 3 sätestasid alates 01.07.2013, et maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Kuni 30.06.2013 kehtis MKS § 98 lg 1 sõnastuses, mis võimaldas maksuotsuse samadel tingimustel teha kuue aasta jooksul. Tehingutest, millelt maksu nõutakse või millelt arvestatud käibemaksu maksuhaldur sisendkäibemaksu hulka ei võimaldanud arvata, ei olnud vastutusotsuse tegemise ajaks möödunud kuut aastat, küll aga üle viie aasta. Pooled ei vaidle selle üle, et alates 01.07.2013 polnuks vastutusotsuse tegemine aegumise tõttu lubatav.

MKS § 98 lg 4 ls 1 sätestas vastutusotsuse tegemise ajal, et maksuotsus on tehtud aegumistähtaja jooksul, kui see on postiteenuse osutajale üle antud enne aegumistähtaja möödumist. Ringkonnakohtule esitatud tõenditest nähtub, et maksuhaldur saatis vastutusotsuse kaebajale e-postiga 28.06.2013. Kaebaja väitel avas ta e-posti aadressile XXX saadetud e-kirja, mis sisaldas vastutusotsust, 18.07.2013. Eelneval päeval oli ta vastutusotsuse kätte saanud allkirja vastu.

MKS § 54 lg 1 sätestas vastutusotsuse tegemise ja e-postiga saatmise ajal, et Eestis elavale füüsilisele isikule toimetatakse dokument posti teel kätte rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil või isiku poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. Kui füüsiline isik ei ole oma aadressi muutumisest teatanud, on maksuhalduril õigus saata dokument viimasel talle teadaoleval aadressil. Sama paragrahvi lg 3 ls 1 nägi ette, et menetlusosalise soovil saadetakse dokument tema poolt näidatud elektronposti aadressil. Sellist soovi ei ole kaebaja maksuhaldurile avaldanud, kuid on vastutusmenetluses eposti teel saadetud dokumente vastu võtnud.

MKS § 98 lg 4 ls 2 eesmärk on ära hoida olukorda, kus maksuhaldur koostab maksuotsuseid või vastutusotsuseid pärast aegumistähtaja möödumist, märkides neile tegelikkusest varasema kuupäeva. Postiteenuse osutajale dokumendi üleandmise korral enne maksu määramise aegumistähtaja möödumist ei teki maksukohustuslasel küll kohe pärast aegumistähtaja möödumist kindlust, et talle maksu ei määratud, küll aga on võimalik usaldusväärselt kontrollida, et maks määrati aegumistähtaja jooksul. Sellisel juhul on üldjuhul võimalik saada maksu määramisest teada vähese viivitusega, kuid postiteenuse ajaline risk jääb maksukohustuslasele. Seda eesmärki silmas pidades tuleb MKS § 98 lg 4 ls-s 2 nimetatud postiteenuse osutajana mõista ka e-posti konto haldajat.

Maksu määramise aegumise eesmärgiga ei ole vastuolus tõlgendus, et maksuotsuse kättetoimetamiseks kuluvat aega ei arvata aegumistähtaja hulka. Olukorras, kus haldusakt on postiteenuse osutajale üle antud, saab maksukohustuslane enamasti saadetise kiiresti kätte. Kättetoimetamiseks e-posti aadressi kasutamine, mida 9(13)

3-13-2009 maksukohustuslane on maksuhalduriga suheldes vastutusotsuse projekti kättesaamiseks ja kättesaamise kinnitamiseks kasutanud veel mais 2013, ei viita, et maksuhaldur oleks jätnud kasutamata tõhusad kättetoimetamisviisid ja asunud vastutusotsuse faktilise kättetoimetamisega viivitama. Kaebaja on vastutusotsuse eposti teel kätte saanud, seejuures vaid üks päev pärast selle temale allkirja vastu kättetoimetamist. Olukorras, kus 29.-30.06.2013 oli nädalavahetus ning 01.07.2013– 09.07.2013 ei oleks elukohajärgsel postiaadressil vastutusotsust olnud võimalik kaebajale kätte toimetada, sest ta ei viibinud Eestis, ei toonud ebaõige kättetoimetamisviisi kasutamine kaasa ka olukorda, kus vastutusotsuse kättetoimetamine oleks olnud MKS § 54 lg 1 kohase kättetoimetamise korral eelduslikult märgatavalt kiirem.

Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et vastutusotsus oli tehtud aegumistähtaja jooksul, vaatamata sellele, et maksuhaldur oleks pidanud vastutusotsuse andma üle teisele postiteenuse osutajale. Vastutusotsusega maksuvõla nõudmine ei ole aegunud.

Ringkonnakohus nõustub vastutusotsuse ja vaideotsuse ning halduskohtu otsuse põhjendustega ja leiab, et vastutusotsus on õiguspärane. Halduskohtu otsuse põhjendusi ringkonnakohus kooskõlas HKMS § 201 lg-ga 4 ei korda. Halduskohus ei ole jätnud kohtuotsust põhjendamata, vaid nõustunud vastutusotsuse ja vaideotsuse põhjendustega. Tuginemine HKMS § 165 lg-le 2 oli õiguspärane. Kaebaja väited kohtumenetluses ei erine varasematest seisukohtadest, mistõttu ei olnud halduskohtul tarvidust kohtuotsuses uutele väidetele vastata.

Ringkonnakohus leidis asjas nr 3-08-2319 tehtud otsuses järgmist.

Kinnistute müügitehingut tegelikkuses ei toimunud ning müüja ja ostjana tegutses sisuliselt sama isik. Asjaolule, et eesmärk EQ Ehitab OÜ osa müümisel oli üksnes sellele järgneva fiktiivse kinnistute müügitehinguga tekitada olukord, kus Aruküla Arendus OÜ-l saaks riigile esitada sisendkäibemaksu tagastusnõude, et finantseerida arendustegevust, ning samas teadlikult jättes kinnistute müügilt tasumisele kuuluva käibemaksu tasumise kohustuse selleks vahendeid mitteomava EQ Ehitab OÜ kanda, viitavad eelkõige järgmised asjaolud: 1) väidetavalt kõrge maineväärtusega äriühingu osa müüdi nimiväärtuse eest, mille tasumise kohta on andmed vastuolulised (osaühingu osa müügilepingu p 3.1 kohaselt on 40 000 krooni müüjale tasutud enne lepingu sõlmimist, EL seletuse kohaselt maksis temale 40 000 krooni TK, TP seletuste kohaselt ei maksnud tema äriühingu eest midagi, halduskohtule esitatud kaebuse kohaselt pidi TP maksma TK-le EQ Ehitab OÜ osa eest 50 000 krooni, millest 25 000 krooni on ta oma auto TK-le üleandmisega tasunud); 2) kinnistute müügilepingut sõlmides täitis TP juhiseid, mida talle andsid EL ja AP (kohtuistungi protokoll – tl 182, TP 22.10.2008 e-kiri AP-le), müügitingimused valmistas ette EL (EL seletus maksuhaldurile) ja vahetult enne kinnistute müüki sõlmiti 15.04.2008 kinnistute tasuta kasutusõiguse lepingud 99 aastaks kolme kinnistu osas OÜ-ga Fooruks Grupp (juhatuse liige AP) ja 18.06.2008 ehk päev pärast EQ Ehitab OÜ poolt parandatud käibedeklaratsiooni esitamist samasugune leping Aruküla Arendus OÜ poolt 8 kinnistu osas EQ Automaatika OÜ-ga (juhatuse liige EL); 3) pärast EQ Ehitab OÜ võõrandamist ei andnud EL koheselt TP-le üle äriühingu raamatupidamisdokumente (EL seletus maksuhaldurile, TP seletus maksuhaldurile; PMTK 15.10.2008 kontrollakti nr 12-3/764 kohaselt anti dokumendid üle alles 23.09.2008), mille tagajärjel deklareeris EQ Ehitab OÜ maksustatava käibe alles 17.06.2008 esitatud 2008. a aprilli parandusdeklaratsiooniga pärast Aruküla Arendus OÜ suhtes kontrolli alustamist;

10(13)

4) 5)

6)

3-13-2009 kuigi TP soovis väidetavalt omandada tegutsevat äriühingut, et elus edasi minna (TP seletused maksuhaldurile, kohtuistungi protokoll), mingit reaalset tegevust ei toimunud; kuigi apellatsioonimenetluses esitatud täiendavate seisukohtade järgi soovis EL halvenenud turutingimustes arendada kinnistuid edasi koostöös EQ Ehitab OÜ uue omanikuga, ei anna kogutud materjalid alust arvata, et EL-l saanuks olla põhjust eeldada, et TP-l on olemas vahendid ja võimalused EQ Ehitab OÜ majandusseisu parandamiseks (halduskohtu istungil antud ütluste kohaselt on TP hetkel töötu); käesolevaks ajaks on äriregistri andmete kohaselt EQ Ehitab OÜ juhatuse liikmeks alates 03.07.2009 jälle üksnes EL, kusjuures TP volitused on samal ajal lõppenud.

11(13)

3-13-2009 võõrandamistehingu ainsaks eesmärgiks oli sisendkäibemaksu deklareerimine ning selle tagasisaamine riigieelarvest. Ringkonnakohtu hinnangul on maksuotsuses kirjeldatud asjaolude ja tõendite kogumis hindamise tulemusel maksuhaldur põhjendatult järeldanud 27.12.2007 tehingu näilikkust ning on õiguspäraselt välistanud EQ Ehitab OÜ sisendkäibemaksu summas 5 868 000 krooni mahaarvamise, vähendades ja määrates nimetatud summas sisendkäibemaksu.“

Praeguses asjas esitatud tõendid ei anna alust varasemates kohtuotsustes tuvastatud asjaolusid ümber hinnata ja jõuda tehingute hindamisel teistsugusele seisukohale.

Tähtsust ei oma, et kaebajale tehtud väljamakset selgitati pangaülekandes kui laenu ning maakohtu otsusega on tuvastatud 01.04.2008 töövõtulepingu kehtetus. Maksuhalduril tuleb hinnata tehinguid, lähtudes nende tegelikust sisust. 27.01.2010 maksuotsuses on veenvalt selgitatud, miks ei saa kaebajale tehtud väljamakset pidada laenuks.

Ekslik on apellandi seisukoht, et EQ Ehitab OÜ-le käibemaksu määramine oli õigusvastane ja vähendada tuli üksnes sisendkäibemaksu, sest käivet ei tekkinud. Erinevalt kohtuasjas nr 3-08-2319 käsitletud olukorras tagastati EQ Ehitab OÜ-le käibemaks, mistõttu käibe mittetekkimise korral tekkis käibemaksu ebaõige tagastamise tõttu EQ Ehitab OÜ-l käibemaksuvõlg. Vaideotsuses (lk 9) on maksuhaldur sellele väitele ammendavalt vastanud. 29. Kaebajale pikema tähtaja andmata jätmine vastutusotsusele eriarvamuse esitamiseks ei too kaasa vastutusotsuse tühistamist. Esiteks anti kaebajale eriarvamuse esitamiseks piisav tähtaeg, arvestades seda, et vastutusotsus ei olnud mahukas ning tehingutega seonduvad faktilised asjaolud olid apellandile teada. Teiseks on kaebajal olnud võimalik oma seisukohti selgitada vaidemenetluses ja kohtumenetluses ning kaebaja pole ära näidanud, millised tõendid sai ta esitada alles koos vaidega, sest eriarvamuse esitamiseks antud tähtaja jooksul ei olnud neid võimalik koguda. Kaebaja vaides esitatud väited ei veena, et vastutusotsusega tasumisele kuuluv summa määrati valesti. Olukorras, kus maksuhaldur oli kaebajat teavitanud eriarvamuse esitamiseks antud tähtajast – isegi kui sellise tähtaja andmist ning kaebaja taotluse osaliselt rahuldamata jätmist ei olnud põhjendatud või

12(13)

3-13-2009 korduvalt tähtaja pikendamise taotlusele vastatud –, ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, ta võib oma vastuväited esitada hiljem.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

Villem Lapimaa

Virgo Saarmets

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.