Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. aprill 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-2813
Haldusasi
MR kaebus Maksu- ja Tolliameti 24. augusti 2015. a vastutusotsuse nr 13-7/555-4 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22. veebruari 2016. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – MR, esindaja v.adv Tarmo Friedenthal Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aiki Meister
Menetluse alus ringkonnakohtus
MR apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta MR apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22. veebruari 2016. a otsus haldusasjas nr 3-15-2813 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 22. mail 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-15-2813 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) rahuldas 11.02.2014 otsusega nr 13-1/531 Corfu meedia OÜ 22.01.2014 taotluse maksuvõla tasumise ajatamiseks ning kinnitas seisuga 11.02.2014 uue maksuvõla tasumise ajakava 12 kuuks summas 15 390,20 eurot. Intresside arvestamist otsustati jätkata 50% võrra vähendatud määraga. Sama otsusega lõpetas MTA 05.07.2013 otsusega nr 13-1/2726 kinnitatud maksuvõla tasumise ajakava.
2.MTA jättis 08.09.2014 otsusega nr 13-1/2966 rahuldamata Corfu meedia OÜ 26.08.2014 taotluse 20 074,39 euro suuruse maksuvõla tasumise ajatamiseks. MTA tunnistas 09.09.2014 otsusega nr 131/2971 kehtetuks MTA 11.02.2014 otsusega nr 13-1/531 kinnitatud maksuvõla tasumise ajakava. MTA kohustas 15.09.2014 korraldusega nr 13-11/91951 Corfu meedia OÜ-d tasuma maksuvõla kogusummas 22 301,47 eurot 10 päeva jooksul korralduse kättesaamisest arvates, hoiatades kohustuse tähtaegselt täitmata jätmise korral sundtäitmise alustamisega.
3.Corfu meedia OÜ esitas Harju Maakohtule 11.12.2014 võlgniku pankrotiavalduse. Harju Maakohus lõpetas 26.02.2015 määrusega nr 2-14-62443 Corfu meedia OÜ pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning tegi ajutisele pankrotihaldurile ülesandeks äriühing likvideerida ja registrist kustutada.
4.Maksu- ja Tolliamet kohustas 24.08.2015 vastutusotsusega nr 13-7/555-4 MR tasuma maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg 1 rikkumisest tulenevalt Corfu meedia OÜ (likvideerimisel) maksustamisperioodidega 2014. a juuli kuni detsember seonduva maksuvõla kogusummas 47 499,82 eurot. Maksuvõlg koosneb äriühingu poolt deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustustest (kinnipeetud tulumaks 9290,79 eurot; erijuhtude tulumaks 166,43 eurot; sotsiaalmaks 20 448,94 eurot; kogumispensioni makse 1201,82 eurot; töötuskindlustusmakse 1626,72 eurot; käibemaks 9881,87 eurot) ja intressivõlast (4883,25 eurot). Corfu meedia OÜ (likvideerimisel) tegevusalaks on reklaami vahendamine meedias ja MR oli äriühingu juhatuse liige perioodil 06.01.2014–31.03.2015. Corfu meedia OÜ (likvideerimisel) maksuvõlg on tekkinud valdavalt töötasu väljamaksetelt deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustustest. Deklareeritud maksukohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest vastutab juhatuse liige MR. Äriühingu enda initsiatiivil toimus viimane tasumine septembris 2014 ja laekumised äriühingu pangakontodele on pärast nende arestimist MTA poolt 26.09.2014 olnud minimaalsed. Corfu meedia OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlus lõpetati 26.02.2015. MR on rikkunud tasumiskohustust (MKS § 32) ja tagamiskohustust (MKS § 8 lg 1 ja § 105 lg 1), kuna äriühingu maksukohustusi ei tasutud ja äriühingut ei juhitud viisil, mille tulemusena äriühingu majanduslik olukord ei halveneks ja laekuks piisavalt vahendeid äriühingu kohustuste (sh maksukohustuste) likvideerimiseks. Äriühing on jätnud 2014. a juulist detsembrini regulaarselt täitmata töötasudelt arvestatud maksukohustused (32 568,27 eurot), samuti muud maksukohustused (erijuhtude tulumaks 166,43 eurot ja käibemaks 9881,87 eurot). Äriühingul oli 2014. a teisel poolaastal arvestatav käive üksnes juulikuus, kuid samas oli töötajate arv 2014. a teisel poolaastal suurem kui 2014. a esimesel poolaastal (sõlmiti 5 uut töölepingut). Äriühingu töötasufond ületas peaaegu igakuiselt (v.a mais ja juulis) 2(11)
3-15-2813 mitmekordselt käibemahtu ning juhatuse liige oleks pidanud võtma aegsasti meetmeid, et vältida maksuvõlgade kasvu. Alates 2014. a oktoobrist maksti töötasu sularahas. Valdava osa äriühingu käibest moodustasid tehingud MR-ga seotud äriühingutega. Corfu meedia OÜ (likvideerimisel) pidi olema teenust vahendav ettevõte, kes suudaks müüa meediateenuseid edasi tervikpaketina, paketeerides teiste kaebajaga seotud äriühingute nišiteenuseid (Best Propaganda OÜ ja Public TV – eetri edasimüük ja meediaplaanide koostamine; Blumm OÜ – reklaamklippide ja loovtööde koostamine ja müük; TV House OÜ – Eestis tegutsevate telekanalite reklaamipakettide koostamine ja müük; Mediazoom OÜ – välimeediaplakatid, raadio- ja internetireklaam). MR ei võtnud pärast 2014. a juulis toimunud käibe vähenemist midagi ette äriühingu poolt deklareeritud maksukohustuste õigeaegse tasumise tagamiseks. MR eesmärk oli luua tingimused teiste temaga seotud äriühingute majandustegevuse tõrgeteta toimimiseks ja maksueelise saamiseks Corfu meedia OÜ-s töötanud isikutele tehtud töötasuväljamaksete deklareerimise ja tasumata jätmise kaudu, sest kaebajaga seotud teenuse ostjatel ei olnud tehingute ajal palgalist tööjõudu või oli seda minimaalselt. Samuti said teenust ostnud äriühingud arvestada arvetel toodud käibemaksu oma maksuarvestuses. Tegemist on sihipärase tegevusega ja MR otsis võimalusi jätkata sellise tegevusega võimalikult pikka aega, viivitades ka pankrotiavalduse esitamisega. MR on rikkunud juhatuse liikme kohustusi raskest hooletusest, sest arvestades isiku ligikaudu 14 aasta pikkust kogemust meediaettevõtete valdkonnas, võib temalt eeldada piisavate ärialaste teadmiste omamist, sh ettenägemist, et äriühingu ebarentaabel majandamine (suure töötajaskonna ülalpidamine puuduva või palgafondist kordades väiksema käibe korral) võib viia võimetuseni täita äriühingu kohustusi. MR ei võtnud midagi aegsasti ette, sh ei esitanud tähtaegselt pankrotiavaldust, kuigi äriühingu finantsilised näitajad halvenesid juba 2013. a lõpus, mil kahjum oli 1040 eurot. Corfu meedia OÜ (likvideerimisel) maksuvõla ja MR tegevuse vahel on põhjuslik seos, sest kui MR oleks õigeaegselt lõpetanud äriühingu kahjumliku tegutsemisviisi ja oleks kasutanud rahalisi vahendeid maksukohustuste tasumiseks, ei oleks äriühingul maksuvõlga tekkinud. Tavapäraseks äririskiks ei saa lugeda äriühingu pikaaegset tegutsemist arvuka töötajaskonnaga ajal, kui käive on minimaalne. Kuigi teenuse osutamise ja müügiga tegeleva ettevõtte suurim vara ongi personal, siis ei saa klientide vähesuse või käibe puudumise korral pidada mõistlikuks tegevuseks uute töötajate palkamist ja maksukoormuse suurendamist. Maksuhaldur ei ajatanud äriühingu maksuvõla tasumist, sest tegemist oli juba neljanda ajatamistaotlusega ja varasem ajatamise otsus tunnistati selle täitmata jätmise tõttu kehtetuks. Pankrotimenetluse käigus raske juhtimisvea mittetuvastamine ei ole vastutusotsuse koostamata jätmise aluseks.
Corfu meedia OÜ kustutati äriregistrist 07.09.2015.
6.MTA jättis 13.10.2015 nr 6-1/3026-2 vaideotsusega rahuldamata MR vaide MTA 24.08.2015 vastutusotsuse nr 13-7/555-4 kehtetuks tunnistamiseks. Muu hulgas märkis maksuhaldur, et vastutusotsus väljastati MR-le e-posti teel 24.08.2015 ja paluti kinnitust dokumendi kättesaamise kohta. MTA ametnik edastas 04.09.2015 vaide esitajale korduva ekirja, kus viitas 02.09.2015 toimunud telefonivestlusele, mille käigus kinnitas MR vastutusotsuse kättesaamist, ja palus kättesaamise kohta ka kirjalikku kinnitust, mis saabus 07.09.2015. Seejuures oli vaide esitajale teada asjaolu, et Harju Maakohtu 26.02.2015 määrusest nr 2-14-62443 tulenevalt ei saanud ajutine pankrotihaldur esitada avaldust Corfu meedia OÜ äriregistrist kustutamiseks enne 27.08.2015. Seega viivitas vaide esitaja vastutusotsuse kättesaamisega tahtlikult. Samas on vastutusotsus õiguspärane, sest see on tehtud enne Corfu meedia OÜ õigusvõime lõppemist ja selle tegemise õiguslik alus ei ole ära langenud. Vastutusotsuse tegemise aluseks olevad asjaolud tuvastab maksuhaldur iseseisvalt 3(11)
3-15-2813 ja tsiviilasjas nr 2-14-62443 raske juhtimisvea mittetuvastamine ei välista vastutusotsuse tegemist.
7.MR esitas 11.11.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 24.08.2015 vastutusotsuse nr 13-7/555-4 tühistamiseks. Puudub kaebaja süüline tegevus. MTA ei ole toonud välja ühtegi käitumisnormi või äriühingu juhilt oodatavat tegevust, mida kaebaja oleks rikkunud. Ainuüksi suutmatus äriühingut kasumlikult juhtida ja äriplaani ebaõnnestumine objektiivsetel asjaoludel ei kujuta endast üldise hoolsuskohustuse süülist rikkumist. Täitmata kohustused tekkisid alles 2014. a juulis väljastatud arvetelt käibemaksu deklareerimisega 20.08.2014, sest laekumine äripartnerilt viibis. MTA jättis äriühingu 26.08.2014 taotluse maksuvõla tasumise ajatamiseks rahuldamata ning tunnistas üllatuslikult kehtetuks MTA 11.02.2014 otsusega kinnitatud ja seni korrakohaselt täidetud maksuvõla tasumise ajakava, mis raskendas äriühingu olukorda. MR ei pidanud raskuste tekkimisel eeldama nende püsivat iseloomu ega esitama koheselt pankrotiavaldust. Corfu meedia OÜ pankrotimenetluses ei ole tuvastatud rasket juhtimisviga. Kaebaja rikkumise ja maksuvõla vahel puudub põhjuslik seos, sest äriühingul ei olnud vahendeid maksude tasumiseks. Vastutusotsus toimetati kätte alles 07.09.2015 ehk samal päeval kui Corfu meedia OÜ äriregistrist kustutati. Kuna äriühingu õigusvõime lõppes enne vastutusotsuse kehtima hakkamist, kaotas vastutusotsus juba enne kehtima hakkamist õigusliku aluse.
8.MTA muutis 12.11.2015 otsusega nr 13-7/00555-6 MR-le 24.08.2015 tehtud vastutusotsust nr 13-7/555-4, täiendades seda vastutusotsusest ekslikult välja jäänud maksusumma tasumise ja kõrvalkohustuste täitmise tähtaja ning sundtäitmise hoiatusega (MKS § 96 lg 3 ja 4).
9.Maksu- ja Tolliamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Vastutusotsus tugineb äriühingu tegevuse korraldamisele laiemalt. Corfu meedia OÜ tegevus seisnes valdavas osas arvete esitamises ning maksuhalduril ei olnud võimalik saada töölepingutest ja kaebaja selgitustest täpsemat ülevaadet osutatud teenuste ja töö sisu kohta. MR on juhatuse liikmeks oleku ajal jätnud süstemaatiliselt tagamata piisava rahavoo selleks, et täita äriühingu kohustusi. MTA-l ei olnud võimalik ajatada maksuvõla tasumist olukorras, kus jooksvad maksukohustused on jäetud täitmata. MR ja tema abikaasa on ise Corfu meedia OÜ äripartneri Best Propaganda OÜ osanikud ehk tegemist ei olnud sõltumatu äripartneriga ning Best Propaganda OÜ hilinemisega tasutud arve ei saanud põhjustada Corfu meedia OÜ maksejõuetust. Kaebaja väited suuremahuliste monitoorimiste kohta 2014. a sügisel, varasema äriplaani jätkamise ja uute tehingupartnerite otsimise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Äriühing arvestas tööjõukulusid vaid ulatuses, et maksta välja palgad, kuid jätta täitmata maksukohustused. Kaebaja tegutsemine äriühingu kohustuste täitmiseks ei ole tõendatud. Vastustaja jääb vastutusotsuse tegemise aja ja õigusliku aluse osas vaideotsuses esitatud seisukoha juurde.
10.Tallinna Halduskohus jättis 22.02.2016 otsusega MR kaebuse rahuldamata. Riigikohtu praktikas on piiritletud vastutusotsuse tegemise aluseks olevad tingimused järgmiselt (Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10; 27.11.2012 määrus nr 3-3-115-12, p 50 ap-d „e“–„i“): 1) äriühingul on kehtiv maksuvõlg ehk puuduvad MKS § 96 lg-s 6 sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud, s.o maksuvõlga ei ole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud, maksuvõlg on kustutatud; 2) vastutusotsuse adressaat vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, kusjuures arvestada tuleb ka maksukohustuse tekkimise hetke, isiku funktsiooni ja pädevust äriühingus; 4(11)
3-15-2813 3) 4) 5)
maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98); MKS §-des 38–40 nimetatud isikutele vastutusotsuse tegemise puhul on eelnevalt nurjunud maksuvõla sissenõudmine maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt; vastutusotsus MKS § 40 lg-st 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha (Riigikohtu 19.12.2013 otsus nr 3-3-1-37-13, p 28).
Riigikohtu praktika kohaselt (vt 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14, p 10; 19.12.2013 otsus nr 33-1-37-13, p-d 12, 17; 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13, p-d 11–16; 12.12.2012 otsus nr 3-31-23-12, p-d 10-11, 14 ja 20; 31.10.2005 otsus nr 3-3-1-41-05, p-d 12, 13 ja 15) peavad juhatuse liikme vastutuse kohaldamiseks olema täidetud järgmised eeldused: 1) juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Vaidlus puudub selles, et Corfu meedial OÜ-l oli maksuvõlg ja vastutusotsusega sissenõutav maksuvõlg tekkis ajal, mil äriühingu juhatuse liikmeks oli kaebaja, maksu määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud ning maksuvõla sissenõudmine äriühingult on nurjunud. Vastutusotsuse tegemise õiguslik alus ei ole pärast selle andmist ära langenud, sest 24.08.2015 oli Corfu meedia OÜ õigusvõimeline ja maksukohustus ei olnud lõppenud. MR kinnitas maksuotsuse kättesaamist 07.09.2015, kuid füüsilise isiku tegevusetus dokumendi vastuvõtmisel ei saa mõjutada maksukohustuse ülekandumist kaebajale ka olukorras, kus enne vastutusotsuse kaebajale kättetoimetamist on äriühing registrist kustutatud (vt Riigikohtu 26.09.2011 otsus nr 3-3-1-42-11). Maksuhaldur on heitnud kaebajale ette äriühingu deklareeritud maksukohustuste tasumata jätmist ja laiemalt äriühingu juhtimist viisil, mille puhul ei olnud tagatud maksukohustuste täitmine. MKS § 8 lg-s 1 sätestatud tagamiskohustuse sisu on ka see, et kuigi maksukohustus tuleb täita äriühingu vara arvelt, peab juhatuse liige tagama äriühingul selleks piisava vara olemasolu. Eeltoodust võib välja lugeda ka äriühingu juhatuse liikme kohustuse esitada pankrotiavaldus, kui kulude vähendamine ei õnnestu ning maksejõuetus süveneb (vt äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51). Tagamiskohustuse täitmata jätmist ei saa hinnata alates ajahetkest, kui kohustuse täitmata jätmisest on tekkinud reaalsed tagajärjed (maksuvõlg), vaid tegemist on pikemaajalise protsessiga, mistõttu võib öelda, et tagamiskohustuse rikkumine algas juba 2014. a algusest, kui äriühingu arvnäitajad viitasid sellele, et püsikulud ületavad käivet. Maksuhalduri ülesandeks ei ole kaebajale selgitada konkreetseid lahendusi majandustegevuse parandamiseks, võtta ettevõtlus üle või koostada kaebaja asemel äriplaan. Vastutusotsuse p-st 5.3 nähtub selgelt, et kaebaja käitumist ei saanud pidada hoolsaks, arvestades tema tegevusetust ja täiendavate töötajate palkamist. Maksuhaldur on arvestanud kaebaja pikaajalist kogemust meediaettevõtete müügitegevuse valdkonnas, mistõttu tuleb isikult eeldada oskust hinnata ettevõtte majanduslikku olukorda ja võtta meetmeid selle muutmiseks või ettevõtluse lõpetamiseks. Ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamine ja võlausaldajate nõuete täitmine on üldteadaolevad kohustused, mille rikkumine sai kaebaja isikut arvestades toimuda üksnes raskest hooletusest. Ettevõtte vähenenud käivet ja suurenenud tööjõukulu arvestades on püsivate majanduslike raskuste tekkimise suur tõenäosus ilmne ka majandusteadmisi mitteomavale isikule. Töötajate arv suurenes juulis 7-lt 10-ni ja seejärel augustis 12-ni. MR 12.03.2015 ütluste kohaselt asuti otsima uusi meediaväljundeid, 2014. a augustis laiendati meediapaketti ja saadi juurde kolm uut klienti, kuid need väited on paljasõnalised ja 5(11)
3-15-2813 tõendamata ega kajastu need väidetavad tegevused ka äriühingu käibes. Kaebaja on kõigi väidetavalt 2014. a augustis leitud tehingupartnerite juhatuse liikmeks ning eluliselt ei ole usutav, et nende klientide leidmiseks oli vaja palgata täiendavat tööjõudu. Kuna kaebaja kinnitas 12.03.2015 ütlustes samuti, et Best Propaganda OÜ tasus arved sügisel, siis ei saanud ka need mõjuta Corfu meedia OÜ püsivat majanduslikku seisu. Maksuvõla tasumise ajatamine on kaalutlusotsus, mille suhtes isikul puudub õigustatud ootus. Korduva ajatamistaotluse rahuldamata jätmist ei saa maksuhaldurile ette heita, sest MTA on alates 31.03.2013 kinnitanud Corfu meedia OÜ-le kolm maksegraafikut, kuid sellele vaatamata on äriühingu maksuvõlg kasvanud 4,6 korda. Äriühingusse, millel on niigi puudulik käive, ilma tõsise äriplaanita täiendavate töötajate palkamine ei ole käsitatav hooletuse, vaid raske hooletusena, sest selline käitumine hälbib oluliselt mõistliku ettevõtja tegevusest. Kui kaebaja oleks õigeaegselt (s.o enne maksuvõla tekkimist) võtnud kasutusele meetmed äriühingul tekkinud ja tekkivate kohustuste vähendamiseks, ei oleks ka maksuvõlga tekkinud. Maksuhaldur ei ole seotud pankrotimenetluses tuvastatuga, kuid võib ajutise halduri seisukohti vastutusotsuse põhjendamisel kasutada. Ajutise halduri esialgne ning piiratud aja jooksul antud seisukoht oli, et raske juhtimisviga puudub. Maksuhalduri seisukoht äriühingu tegevuse jätkamise võimalikkuse kohta ei põhjenda pankrotiavalduse esitamisega viivitamist, sest ettevõtte majandusliku seisundi hindamine ja selle alusel tasumis- ja tagamiskohustuse täitmiseks toimingute tegemine on juhatuse liikme ülesanne. Kaebaja hüpoteetiline teisiti käitumine ja võimalikud teistsugused tagajärjed ei kuulu maksuvõla tekkimisel hindamisele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.MR palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. MTA on ebaõigesti tuvastanud kaebaja poolt maksuseaduste rikkumise raske hooletuse vormis. Väidetav tagamis- ja täitmiskohustuse rikkumine ning maksuvõla tekkimine ei ole ajaliselt adekvaatses põhjuslikus seoses. Corfu meedia OÜ maksuvõlg oli tekkinud suutmatusest täita igapäevase majandustegevuse käigus tekkinud maksukohustusi. Best Propaganda OÜ jäi viivitusse Corfu meedia OÜ poolt 2014. a juulis osutatud teenuse eest esitatud arve tasumisega, mille tõttu ei olnud Corfu meedia OÜ võimeline tasuma riigile 20.08.2014 deklareeritud käibemaksu ja taotles maksusumma tasumise ajatamist. Kaebajale ei olnud mõistlikult ettenähtavad 2014. a hilissügisel toimunud sündmused, mis tingisid Corfu meedia OÜ suutmatuse riigile makse tasuda. Kaebaja ei saanud objektiivselt kuidagi vältida olukorda, et maksuhaldur tunnistab kehtetuks senise maksuvõla tasumise ajakava ja arestib Corfu meedia OÜ arveldusarved. Äriühingul ei esinenud 2014. a alguses püsiva maksejõuetuse tunnuseid ning ainult madal käive ja suured personalikulud ei oleks põhjendanud majandustegevuse lõpetamist. Asjas ei ole esile toodud, milline oleks olnud kaebajalt oodatav käitumine ja millised kaebaja otsused oleksid aidanud riigile kahju tekkimise ära hoida. Kaebaja ei ole süüliselt põhjustanud maksuvõla tekkimist ega suurenemist ning ei ole teinud rasket juhtimisviga ega võtnud põhjendamatuid äririske. Käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg-st 1 tulenevalt oli Corfu meedia OÜ-l kohustus väljastada 2014. a juulis osutatud teenuste eest arved kogusummas 46 507,68 eurot ja lisada neile käibemaks. Kaebaja ei saanud mõjutada maksukohustuse tekkimist ega asjaolu, et arved tasuti viivitusega. Corfu meedia OÜ tegevuse jätkamise seisukohast oli esmajärjekorras oluline täita kohustused töötajate ees, kelles seisnes ettevõtte väärtus (vt Riigikohtu 03.06.2003 otsus nr 32-1-58-03, p-d 8 ja 9; 19.12.2013 otsus nr 3-3-1-37-13, p 13). Kaebaja ei jäänud maksuvõla tekkides passiivseks, vaid esitas taotluse maksuvõla tasumise ajatamiseks, millest MTA 08.09.2014 otsusega keeldus ning tunnistas samaaegselt kehtetuks ka senise tasumisgraafiku 6(11)
3-15-2813 ja arestis Corfu meedia OÜ arvelduskontod. Corfu meedia OÜ-l oli 2014. a jaanuaris 8 töötajat ja 2014. a detsembriks 11 töötajat, mis vastas äriplaanis kavandatule ja ettevõtte vajadustele, sest 2014. a juulis oli ettevõtte käive märkimisväärne. Best Propaganda OÜ-ga koostöölepingu lõppemine 2014. a juulis tingis ettevõtte tegevuse ümberkorraldamise, et tagada selle jätkusuutlikkus (kahe töötajaga lõpetati lepingud 2014. a septembris ja muutunud olukorras klientide leidmiseks palgati üks uus töötaja). Töölepingute lõpetamine toimub viivitusega, sest lepingu lõpetamine või koondamine ilma etteteatamiseta toob kaasa täiendavad kulud (töölepingu seaduse § 98 lg 1 ja § 100). Corfu meedia OÜ osutas kaebajaga seotud ettevõtetele teenust tasu eest ja see ei saa seada kahtluse alla teenuste osutamist. Tavapäraste äririskide realiseerumine ei saa olla aluseks kaebajalt maksuvõla sissenõudmiseks ning maksuvõla tekkimise ja kaebaja rikkumise vahel puudub põhjuslik seos (vt Riigikohtu 31.10.2005 otsus nr 3-3-1-41-05, p 13; 28.04.2008 otsus nr 3-1-1-60-07, p 47). Corfu meedia OÜ pankrotimenetluses ei ole tuvastatud, et äriühingu maksejõuetuse oleks põhjustatud MR raske juhtimisviga. MKS § 8 lg-s 1 sätestatud tagamiskohustus ei saa hõlmata juhatuse liikme kohustust tagada esindataval maksukohustuse täitmiseks piisavate vahendite olemasolu. Kuna äriühingu maksejõuetus selgus 2014. a septembris ja pankrotiavalduse oleks ÄS § 180 lg-st 51 tulenevalt pidanud esitama hiljemalt 20.10.2014, siis hilines kaebaja 12.12.2014 pankrotiavalduse esitamisega ligikaudu 1,5 kuud. Põhjendamatuks ei saa pidada pankrotiavalduse esitamisega viivitamist kuni suurima võlausaldaja (MTA) lõpliku seisukoha saamiseni. Kaebaja saaks seetõttu vastutada ÄS § 180 lg-s 51 sätestatud kohustuse rikkumise eest vaid perioodil 20.10.2014–12.12.2014 tekkinud maksukohustuste ulatuses. Vastutusotsus toimetati kaebajale kätte 07.09.2015 ehk pärast Corfu meedia OÜ õigusvõime lõppemist, mistõttu on see kaotanud õigusliku aluse. Kaebaja sai Corfu meedia OÜ juhatuse liikmeks 06.01.2014, mil kehtis varasem maksuvõla tasumise ajakava ning äriühingul olid olemas vahendid, mille arvelt tasuda maksuvõlg ja töötasud. Jääb arusaamatuks, millise hoolsuskohustuse standardi järgimise korral oleks maksuvõla tekkimine olnud välditav. Corfu meedia OÜ oli kuni 2014. a augustini võimeline täitma oma kohustusi. Corfu meedia OÜ ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud rasket juhtimisviga. Kaebaja tasus töötasu sularahas, kuid ettevõtte tegevuse jätkamiseks oli õigustatud töötajate eelistamine maksude maksmisele.
12.Maksu- ja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Corfu meedia OÜ maksuvõlg tekkis kaebaja raske hooletuse tagajärjel, mitte tavapärase äririski realiseerumise tõttu. Äriühingu 2014. a käive ei katnud töötasufondi suurust, mida ei saa pidada äriühingu tegevuse mõistlikuks korraldamiseks. Corfu meedia OÜ äriplaani või selle muutumise kohta 2014. a-l ei ole tõendeid esitatud. Alates 2014. a maikuust olid äriühingu peamised tehingupartnerid MRga seotud äriühingud, millel töötajad puudusid (v.a Best Propaganda OÜ, millel oli üks töötaja). Corfu meedia OÜ tegevus baseerus sellel, et kaebajaga seotud teiste äriühingute tööjõukulusid vähendati Corfu meedia OÜ arvel. Kaebaja pidi olema teadlik, et varem või hiljem tekib äriühingul tööjõumaksude osas maksuvõlg, mida äriühing ei ole võimeline tasuma. Alates 2013. a jaanuarist koostati äriühingule kolm maksuvõla tasumise maksegraafikut, kuid sellele vaatamata korraldas kaebaja Corfu meedia OÜ äritegevuse selliselt, et tulud ei katnud kulusid. Tööjõufondi märgatav suurendamine 2014. a teises pooles ei tuginenud äriühingu positiivsetel tulevikuperspektiividel. Kaebaja pidi Corfu meedia OÜ ainsa juhatuse liikmena arvestama, et ettevõtte kohustused tuleb katta majandustegevusest saadava tulemi arvelt. Corfu meedia OÜ ajutisele pankrotihaldurile nähtusid maksejõuetuse tunnused juba 2013. a lõpust. Halduskohus on selgitanud, kuidas kaebaja oleks pidanud äriühingut juhtides püsiva maksejõuetuse tekkimist ära hoidma.
7(11)
3-15-2813 MTA 09.09.2014 otsusest nr 13-1/2971 nähtub, et Corfu meedia OÜ maksuvõlg oli alates ajatamisgraafiku kinnitamisest 11.02.2014 suurenenud 2408,24 euro võrra. Maksuvõlg ajatatakse selle vähenemise, mitte suurenemise eesmärgil (MKS § 111 lg 1) ja jooksvate maksukohustuste tasumata jätmine on MKS § 113 lg 1 p 1 kohaselt aluseks maksuvõla tasumise ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Äriplaani realiseerimiseks vajaliku personali palkamine ei ole tavapärases olukorras raskelt hooletu käitumine, kuid ettevõtte majanduslikku seisu arvestades (pärast 2014. a juulit puudus märkimisväärne käive) oli see põhjendamatu. Usutavaks ei saa pidada kaebaja väidet, et koostöö Best Propaganda OÜ-ga katkes hindade osas kokkuleppele mittejõudmise tõttu, sest maksumenetluses esitatud väite kohaselt jätkus sellegipoolest Best Propaganda OÜ poolt Corfu meedia OÜ tegevuskoha kulude kandmine (Best Propaganda OÜ ise töötajaskonna puudumise tõttu kontorit ei vajanud). Pankrotimenetluses raske juhtimisvea tuvastamata jätmine ei välista vastutusotsuse tegemist. Kaebaja vastutust Corfu meedia OÜ maksuvõla eest ei saa piirata ajavahemikuga 20.10.2014–12.12.2014, sest maksejõuetust kinnitavad asjaolud ilmnesid juba 2013. a lõpus ja kaebajal oli juhatuse liikmena kohustus iseseisvalt hinnata äriühingu maksevõimet. Vastutusotsus on kehtiv alates selle 24.08.2015 allkirjastamisest ja postitamisest, mitte kaebaja poolt 07.09.2015 kättesaamise kinnitamisest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et MR apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki üle korrata.
14.MR väited selle kohta, et tema suhtes tehtud vastutusotsuse ja nõutava maksusumma ulatus on piiratud ÄS § 180 lg-s 51 sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse tekkimise ja selle rikkumise algusega, ei ole asjakohased, kuna praegusel juhul on juhatuse liikme vastutuse õiguslikeks alusteks MKS § 8 lg 1, § 40 lg 1 ja § 96 lg 1, mitte ÄS § 180 lg 51.
15.Haldusakti õiguspärasuse eelduseks on selle kooskõla akti andmise hetkel kehtinud õiguse ja esinenud faktilise olukorraga (vt haldusmenetluse seaduse § 54). Õiguslike ja faktiliste asjaolude hilisem muutumine ei muuda varem antud haldusakti tagantjärele õigusvastaseks. Ringkonnakohus on varasemas praktikas korduvalt märkinud, et MKS eristab läbivalt maksu- või vastutusotsuse tegemist ja selle teatavaks tegemist ning analoogia korras saab ka MKS § 96 lg 6 puhul juhinduda MKS § 98 lg 4 teises lauses sätestatust, mille kohaselt on maksuotsus tehtud aegumistähtaja jooksul, kui see on postiteenuse osutajale üle antud enne aegumistähtaja möödumist (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2016 otsus nr 3-15625, p-d 13-14; vt MKS § 98 lg 4 ls 2 tõlgendamise kohta lisaks Tallinna Ringkonnakohtu 14.09.2016 otsus nr 3-13-2009, p-d 19-20). Sama järeldus tuleneb Riigikohtu 04.12.2009 otsusest nr 3-3-1-75-09. Kuna praegusel juhul puudub vaidlus selles, et maksuhaldur edastas vastutusotsuse MR-le enne 07.09.2015, kuigi apellant kinnitas selle kättesaamist alles 07.09.2015, siis tuleb asuda seisukohale, et vastutusotsus oli tehtud enne Corfu meedia OÜ õigusvõime ja maksukohustuste lõppemist. Eeltoodust tulenevalt ei mõjutanud Corfu meedia OÜ hilisem registrist kustutamine MTA 24.08.2015 vastutusotsuse andmise õiguslikku ega faktilist alust. MTA 24.08.2015 vastutusotsuse kaebajale kättetoimetamisest sõltus üksnes kohustuse täitmise tähtpäev (MKS § 96 lg 3) ja vastutusotsuse vaidlustamise tähtaja kulgemine (MKS § 138 lg 1, HKMS § 46 lg 1).
8(11)
3-15-2813
16.MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Olukorras, kus äriühingul on vaid üks seaduslik esindaja, on äriühingu ja seadusliku esindaja süü väljaselgitamiseks olulised asjaolud valdavalt kokkulangevad, sest sellises olukorras seaduslik esindaja mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise (vt Riigikohtu 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-12, p 15).
17.Vaidlus puudub selles, et MR oli vastutusotsusega hõlmatud maksukohustuste tekkimise perioodil Corfu meedia OÜ ainus juhatuse liige ning vastutusotsuses on talle heidetud ette üldist tagamis- ja tasumiskohustuse rikkumist. Samuti puudub vaidlus Corfu meedia OÜ maksustamisperioodidega 2014. a juuli kuni detsember seonduvate kohustuste suuruse üle (põhivõlg 42 616,57 eurot ja intressivõlg 4883,25 eurot – I kd, tl 17-18). Kuigi Corfu meedia OÜ täitis iseenesest MTA 11.02.2014 otsusega nr 13-1/531 kinnitatud maksuvõla tasumise ajakava (II kd, tl 6-9) kuni selle kehtetuks tunnistamiseni MTA 09.09.2014 otsusega nr 13-1/2971 (II kd, tl 13), sh teostas 15.08.2014 graafikujärgse makse summas 1282,52 eurot (I kd, tl 132p), nähtub MTA 09.09.2014 otsusest samas, et Corfu meedia OÜ-l oli tähtaegselt tasumata 13 661,83 eurot, s.o jooksvad kohustused 2014. a juuli eest (I kd, tl 151). MTA hinnangul rikkus kaebaja oma tagamis- ja tasumiskohustust siiski juba 2014. a algusest (s.o alates juhatuse liikmeks saamisest), st enne 2014. a juulit.
18.Äriühingu seaduslik esindaja saab tekkinud maksuvõla eest vastutada üksnes ulatuses, milles temal lasus MKS § 8 lg-st 1 tulenev kohustus tagada äriühingu maksuõiguslike kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Seejuures tuleb rõhutada, et MKS § 8 lg 1 ei kohusta juriidilise isiku seaduslikku esindajat tagama mitte pelgalt maksuotsusega kindlaks tehtud maksuvõla täitmist, vaid esmajoones just äriühingu majandustegevusega seotud n-ö igapäevaste MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste (nt deklareerimiskohustuse) tähtaegset ning täielikku täitmist. MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1 järgi juhatuse liikmele maksunõude esitamiseks ei oma iseseisvat tähtsust, millal äriühingu maksuvõlg kindlaks tehti ja kas äriühing oli sel ajal võimeline maksuvõlga tasuma või mitte. (nt Tallinna Ringkonnakohtu 10.04.2015 otsus nr 3-13-1581, p 12).
19.MR 12.03.2015 selgituste kohaselt oli Corfu meedia OÜ põhiklient Best Propaganda OÜ (I kd, tl 88). MR on maksuhaldurile saadetud 02.07.2015 e-kirjas selgitanud, et käibe järsk kukkumine oli seotud suurkliendi loobumisega teenuste kasutamisest, kuid selle taastumist loodeti ja prognoositi 2014. a septembris umbes 17 000 euro suuruses mahus (I kd, tl 97p). Samuti on MR 20.07.2015 kirjalikes vastustes selgitanud, et käibe langemist mõjutas nii Best Propaganda OÜ-ga koostöölepingu pikendamata jäämine kui Rimon SIA-ga koostöö alustamata jäämine (I kd, tl 110p). Äriregistri andmete kohaselt oli MR ja tema abikaasa LP ühisomandis Best Propaganda OÜ 2500 euro suurusest osakapitalist 834 euro suurune osa ajavahemikul 04.03.2014–13.07.2015 ja 625 euro suurune osa ajavahemikul 13.07.2015– 27.09.2016. Maksuhaldur on vastutusotsuse p-s 5.2 (I kd, tl 11p-13) analüüsinud Corfu meedia OÜ müügikäibeid ja tehingupartnereid maksuvõla tekkimise ajal ning sellele vahetult eelnenud perioodil, millest nähtub, et kõik perioodil 2014. a maist kuni juulini väljastatud arved on esitatud äriühingutele, mille juhatuse liikmeks või osanikuks oli kaebaja (I kd, tl 12; I kd, tl 102-108; I kd, tl 136-137). Eluliselt ei ole usutav, et kaebaja ei saanud mõistlikult ette 9(11)
3-15-2813 näha endaga seotud äriühingute käitumist Corfu meedia OÜ koostööpartneritena ja nende maksedistsipliini Corfu meedia OÜ väljastatud arvete tasumisel, mis tagaks ettevõttele piisava rahavoo oma igapäevases majandustegevuses tekkivate kulutuste katmiseks. Samuti on paljasõnalised kaebaja väited läbirääkimiste pidamise kohta Rimon SIA-ga, kes väidetavalt loobus koostööst Corfu meedia OÜ maksuvõlgade tõttu.
20.Corfu meedia OÜ varasemast müügitulust tulenevalt oli äriühingul 31.08.2014 bilansi kohaselt käibevara (raha kassas ja pangakontol) 4565,69 eurot, samas nõudeid ostjate vastu 43 067,42 eurot, mille tulemusena oli 2014. majandusaasta jooksev tulem 31.08.2014 seisuga kasumlik summas 1431,36 eurot (I kd, tl 119; I kd, tl 126). Alates 2014. a septembrist oli äriühingu majandustulem negatiivne, sest kuigi kulud olulises osas ei muutunud, siis ajavahemikul 2014. a augustist kuni detsembrini väljastati arveid vaid kogusummas 3280 eurot (I kd, tl 138). Ettevõtte igapäevaste kohustuste täitmiseks kasutatud vahendid on enamasti laekunud Corfu meedia OÜ arveldusarvele vahetult enne kohustuste täitmist ja äriühingul on läbivalt olnud vähe vabu käibevahendeid (I kd, tl 118; I kd, tl 132-133; MTA 11.12.2015 vastuse lisa 3.2 (Corfu meedia OÜ pearaamat), konto 10122 (Swedbank)), v.a alates 31.10.2014 sularahakassasse laekunud ostjate arvete tasumised ja kassast tehtud töötasu väljamaksed (I kd, tl 91; I kd, tl 120). Äriühingu koostööpartnerite puudulik maksedistsipliin nähtub muu hulgas vastutusotsusega nõutava käibemaksuvõla aluseks olevate arvete tasumise ajast: Corfu meedia OÜ on väljastatud TV House OÜ-le 31.07.2014 arve nr 140037, Blumm OÜ-le 31.07.2014 arve nr 140038 ja Mediazoom OÜ-le 31.07.2014 arve nr 140039, mille maksetähtaeg oli 30.08.2014, kuid mis on tasutud osade kaupa nii ülekandega kui sularahas ajavahemikul 09.09.2014–01.12.2014 (I kd, tl 91; I kd, tl 94p-95p), st oluliselt pärast arvel märgitud maksekuupäeva. Sealjuures toimusid TV House OÜ-ga, Blumm OÜ-ga ja Mediazoom OÜ-ga ühekordsed tehingud (I kd, tl 101), mille puhul võib mõistliku ettevõtja puhul pidada tavapäratuks arve sissenõudmata jätmist maksetähtpäeva möödumisel. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks astunud samme Corfu meedia OÜ-le tähtaegselt tasumata kohustuste sissenõudmiseks kaebajaga seotud äriühingutelt, et seeläbi tagada Corfu meedia OÜ juhatuse liikmena ettevõtte peamiste kohustuste (sh töötasud ja maksud) tasumine.
21.Süü vormide sisustamisel on Riigikohtu hinnangul (vt lahend nr 3-3-1-23-12, p 14; samuti 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14, p 15) võimalik lähtuda võlaõigusseaduse § 104 regulatsioonist (alates 01.07.2013 näeb sama ette MKS § 40 lg 4), rõhutades, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine), hooletus aga valdavalt objektiivsete tunnustega (kohaste nõuete mittejärgimine). MKS § 40 lg-s 1 nimetatud vastutuse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub MKS §-s 8 nimetatud kohustusi. Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite (mõnikord isegi üksnes kaudsete tõendite) kogumist ja „elulise usutavuse“ kriteeriumist (vt lahendid nr 3-3-1-43-14, p 18; nr 3-3-1-37-13, p 24).
22.Maksuhaldur on põhjendanud asjaolusid, mille tõttu võib kogenenud ettevõtja poolset ilmselgelt ebarentaablit majandamist pidada juhatuse liikme kohustuste rikkumiseks raske hooletuse vormis. Corfu meedia OÜ tööjõukulud (sh sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse) olid vastutusotsuses käsitletud perioodidele eelnevalt 2014. a aprillist kuni juunini 7 töötajaga vahemikus 9129,42–10 770,92 eurot ning 2014. a juulist kuni novembrini 10–12 töötajaga vahemikus 10 744,12–21 727,39 eurot (I kd, tl 139; I kd, tl 143). Äriühingu käive seevastu ületas palgafondi vaid 2014. a mais (12 779,69 eurot) ja juulis (46 507,68 eurot), kuid ülejäänud perioodidel jäi sellest kordades väiksemaks (nt 2014. a augustist kuni detsembrini kokku 3280 eurot, sh septembris, novembris ja detsembris puudus käive sootuks). Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et pikaajalise ettevõtluskogemusega 10(11)
3-15-2813 kaebajale pidi olemasolevat töötajate arvu ja palgafondi suurust arvestades olema ettenähtav, et äriühingu pideva rahaliste vahendite puuduse ja tähtaegselt tasumata arvete tõttu on Corfu meedia OÜ kohustuste täitmata jätmine ja makseraskustesse sattumine tõenäoline. Kaebajale ei ole heidetud ette ühe võlausaldaja eelistamist teisele (s.o töötasude väljamaksmist enne maksukohustuste täitmist), vaid ebapiisavate meetmete rakendamist rahavoogude parandamiseks ja selle asemel hoopis ettevõtte kohustuste suurendamist ilma tõsiseltvõetava äriplaanita. Maksuvõla tasumise ajatamise taotluse MTA-le esitamist ei saa pidada piisavaks meetmeks, sest see tooks kaasa vaid seniste maksukohustuste täitmise tähtaja muutumise, kuid ei mõjutaks kohustuste suurust ega nende täitmise vajadust. MTA on põhjendatult järeldanud, et MR korraldas Corfu meedia OÜ majandustegevuse vähemasti raskest hooletusest viisil, mis ei võimaldanudki deklareeritud maksusummade tasumist, luues seega olukorra, kus kaebaja esindataval juriidilisel isikul ei saanudki tekkida vara, mille arvel tagada esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Väited üksnes äriühingu ebaõnnestunud juhtimisest ja objektiivsetest takistustest äriplaani realiseerumiseks ei ole vastutusotsuse aluseks olevate asjaolude valguses eluliselt usutavad.
23.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb MR apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 22.02.2016 otsus muutmata.
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et MR on esimese ja teise astme kohtus kokku tasunud riigilõivu 1530 eurot (I kd, tl 45-46; I kd, tl 69; II kd, tl 25). Kuna MR apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning ringkonnakohus jätab muutmata halduskohtu otsuse, millega jäeti MR kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel apellandi enda kanda. Maksu- ja Tolliamet ei ole esimese ega teise astme kohtus menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.