Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-16-11518

2(6)

2-16-11518 Võlgniku AS XXXX Eesti filiaalis asuvate arvelduskontode väljavõtetest tulenevalt on võetud kontodelt sularaha või märkega „kassasse“ 2011.a 800 000 eurot, 2012.a 5 068 035,60 eurot, 2013.a 1 095 186 eurot. Ajutisel pankrotihalduril puuduvad andmed selle kohta milleks võetud raha on kasutatud. Arvestades võlgniku tegevusala ja asjaolu, et eraisikutele on laenu väljastatud ülekannetega, on sellisel hulgal sularaha kasutamine ebaharilik. Swedbank AS-is ja AS-is SEB Pank asuvate arvelduskontode väljavõtete kohaselt on toimunud hulgaliselt arveldamisi seotud osapoolte (XXXX OÜ, XXXX OÜ, OÜ XXXX, XXXX OÜ, XXXX OÜ, XXXX OÜ, XXXX OÜ) vahel. Nimetatud äriühingute juhatuse liikmeks on võlgniku eelmine juhatuse liige XXXX. Laekumiste ja väljamaksete selgituseks on enamasti „vastavalt lepingule“, kuid esineb ka konkreetseid viiteid laenusuhtele. Samuti esineb sularaha väljavõtmisi (sh ka öistel kellaaegadel) ning mitmeid kulutusi mille seotust majandustegevusega on raske tuvastada – nt on tasutud erinevates meelelahutusasutustes nii Eestis (XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, restoranid XXXX, XXXX, XXXX), Lätis (XXXX, XXXX) kui ka mujal riikides (Leedu, Prantsusmaa). Võlgniku arvelduskontodelt nähtuvate andmete kohaselt on võlgniku tegevus sõltunud eelmise juhatuse liikme XXXXiga seotud ettevõtetelt laekuvatest maksetest. Kuivõrd enamasti on kasutatud maksete selgituseks „vastavalt lepingule“ ja võlgnik ei ole ajutisele haldurile esitanud ühtegi raamatupidamisdokumenti, siis ei ole teada milline lepinguline suhe poolte vahel on olnud. Esineb ka laenumakseid ja laenude tagastamisi, mille osas ei saa käesoleval hetkel välistada vara tagasivõitmise võimaluste esinemist. Ajutine pankrotihaldur, olles tutvunud võlausaldaja pankrotiavaldusega, registritest nähtuvate andmete ja krediidiasutustest saadud teabe ja võlgniku arvelduskontode väljavõtetega, leiab, et võlgnik on maksejõuetu. Kuna haldur ei ole saanud tutvuda ühegi võlgniku raamatupidamisdokumendiga ja ka võlgnik ei ole oma majanduslikku olukorda kuidagi kommenteerinud, on käesoleval hetkel raske hinnata kas võlgniku maksejõuetus on püsiv või ajutise loomuga. Asjaolu, et võlgnikule ei ole Finantsinspektsiooni poolt väljastatud tegevusluba ja võlgnik ei ole poole aastaga tegevusluba suutnud endale taotleda viitab pigem püsivale maksejõuetusele ja tegevuse lõpetamisele. Viimasele viitab ka võlgniku omaniku ja juhatuse liikme vahetus peale pankrotiavalduse esitamist võlausaldaja poolt. Samuti viitab püsivale maksejõuetusele võlgniku täitemenetluses sissenõutavate nõuete suur maht ning asjaolu, et võlgniku majandustegevust on finantseeritud peamiselt juhatuse liikmega seotud teiste äriühingute kaudu – seejuures on äriühingute vahelised lepingulised suhted segased. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgniku varaks raha arvelduskontodel kogusummas 1 043,52 eurot ja Maksu- ja Tolliameti ettemaksu kontol 1,18 eurot, nõuded klientide vastu 686 734,22 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse avalduste kohaselt nõuded summas 21 019 eurot. Nõuete laekumise tõenäosust on ajutisel halduril andmete puudumise tõttu raske hinnata. Arvestades aga, et 686 734,22 euro ulatuses on nõuete sissenõudmiseks algatatud täitemenetlused, on ajutise halduri hinnangul võimalik, et esineb ka ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid, milliste hulka ei ole käesoleval hetkel võimalik hinnata. Lisaks võib võlgnikule kuuluda vara ka välisriikides (Läti, Poola, Gruusia), kus võlgnik on tegutsenud. Võlgnikule on kuulunud Läti äriühingu AS XXXX aktsiad, kuid aktsiate kuuluvus käesoleval hetkel on teadmata. Samuti ei ole infot milline on AS XXXX majanduslik seis käesoleval hetkel. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi käesoleval hetkel vähemalt 614 296,40 eurot, millele lisanduvad intress ja viivised. Võlgnikul on kapitalirendi lepingust tulenevad kohustused liisingulepingu jääkmaksumuse kogusummas 37 479,84 eurot, millele lisandub käibemaks.

3(6)

2-16-11518 Kohustustele võivad lisanduda ka töötajate nõuded, kelle kohta ajutisel halduril käesoleval hetkel andmed puuduvad (31.12.2014 seisuga oli võlgnikul 8 töötajat). Ajutise halduri hinnangul on vara tagasivõitmise võimaluste väljaselgitamiseks ja hindamiseks vaja viia läbi erikontroll võlgniku raamatupidamises. Võlgniku arvelduskontodelt nähtub hulgaliselt tehinguid, mille osas võib esineda vara tagasivõitmise võimalusi. Võlgniku arvelduskontolt nähtub 122 565 euro kandmine notar Ants Ainsoni kontole selgitusega „XXXX“. Võlgnikule ei ole kinnisvara kunagi kuulunud, mistõttu ei saa välistada, et asjaolude selginemisel esineb vara tagasivõitmise võimalusi. Samuti on võlgniku arveldanud mitmete võlgniku endise juhatuse liikme XXXXiga seotud äriühinguga, emaettevõttega jne. Lisaks eelnevale on võlgniku arvelduskontodelt võetud välja sadades tuhandetes sularaha, mille kasutamise kohta võlgniku ja võlgniku võlausaldajate huvides ajutisel halduril andmed puuduvad. Võlgnik ei ole seni avaldanud soovi tegevuse jätkamise ja tervendamise vastu. Samas on võlgnik vaielnud vastu pankrotiavaldusele ja ajutise halduri nimetamisele. Ajutise halduri esialgsel hinnangul eeldaks võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine suures hulgas kapitali kaasamist, millise laekumise tõenäosuse kohta ajutisel halduril andmed puuduvad. Pankrotiavaldusest ning olemasolevast informatsioonist ei ole ajutisel halduril võimalik teha lõplikke järeldusi võlgniku maksejõuetuse põhjuste ja tekkimise aja kohta. Ajutise halduri esialgsel hinnangul võib võlgniku maksejõuetuse väljakujunemise ajaks pidada 21.03.2016, mil võlgnik ei saanud Finantsinspektsioonilt tegevusluba. Samas märgib ajutine haldur, et võlgniku tegevust on pikema perioodi jooksul pidevalt finantseeritud seotud äriühingutelt, sh emaettevõttelt laekuvate rahaliste vahendite arvelt, mistõttu peaks täpsema maksejõuetuse põhjuse ja tekkimise aja väljaselgitamiseks viima läbi erikontrolli. Kuna ajutine pankrotihaldur ei ole saanud tutvuda ühegi võlgniku raamatupidamisdokumendiga, ei saa ajutine pankrotihaldur maksejõuetuse põhjuste hulgast käesoleval hetkel välistada ka rasket juhtimisviga ja pankrotikuritegu. Ajutise halduri tasu taotlus Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise pankrotihalduri Martin Kruppi tasu Saneerimismenetluse OÜ-le (a/a EE092200221044428799) 36 töötunni eest 3 240 eurot (arvestusega 1 tund = 90 eurot), millele lisandub käibemaks 20% ehk 648 eurot, kokku 3 888 eurot ja vajalike kulutuste katteks 157,88 eurot Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise 4(6)

2-16-11518 abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et AS XXXX majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 650 000 eurot, samas kui teadaolevaks varaks on raha arvelduskontodel 1 043,52 eurot ja nõuded kiirlaenusaajate vastu, milliste laekumise tõenäosus ei ole teada. Kohus märgib, et antud juhul ei ole tegemist Riigikohtu määruses kohtuasjas nr 3-2-1-60-14 p 18 viidatud olukorraga, kus tuleks maksejõulisust hinnata ilma võlausaldaja nõudeta. Võlgniku hilisem esindaja on eelistungil avaldanud, et nõude aluseks olev laenuleping on vastuoluline, sest punkti 2 teine lause lööb uppi esimese lause (tl 13). Kohus selle seisukohaga ei nõustu ning näeb, et 12.11.14 kokkulepet on võimalik raksusteta mõista ja et 30.12.15 seisuga pidi olema tagastatud 165 000 eurot. Maksejõulisuse hindamisel arvestab kohus, et võlgniku varast suurem osa on nõuded kiirlaenusaajate vastu ning üldiselt teadaolevalt on selliste nõuete reaalse laekumise tõenäosus pigem väike. Lisaks arvestab kohus, et võlgniku edasine tegutsemine on tegelikkuses võimatu, sest võlgnik on kaotanud finantsettevõtlusega tegelemiseks vajaliku litsentsi ega ole esitanud 2015 aasta majandusaasta aruannet. Mõlemad asjaolud viitavad sellele, et võlgnik on majanduslikes raskustes ilma paranemise perspektiivita ja koostoimes halduri aruandes tooduga kinnitavad, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku majandusraskustele viitab ka juhatuse vahetumine ja uue juhatuse liikme taust (isik elab XXXX ja on süüdi mõistetud maksusüütegudes). Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et võlgnik on ilma kahtlusteta püsivalt maksejõuetu ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Martin Kupp on andnud nõusoleku enda nimetamiseks AS XXXX pankrotihalduriks. Martin Kupp tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 01.11.2016, kell 10.00. Kohus leiab, et ajutise halduri Martin Kuppi tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb –

5(6)

2-16-11518 Saneerimismenetlus OÜ, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud, s.h ajutise pankrotihalduri tasu pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Eeltoodust tulenevalt kuulub ajutise pankrotihalduri tasu rahuldamisele pankrotivara arvelt. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohustab kohus võlgniku juhatuse liiget XXXX (isikukood XXXX) andma haldurile teavet ja ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn), 01.11.2016, kell 10.00. Võlgnik on esitanud vastuväite kohtu tegevusele (lk 95). Kohus jätab vastuväite rahuldamata ja avaldab kahtlust vastuväites esitatud asjaolude suhtes, sest vaatamata suhteliselt pika aja möödumisele ei ole võlgnik eelistungil esitatud sisulisi vastuväiteid võlausaldaja nõudele jätkuvalt millegagi täiendanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.