lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-6-16

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 23.03.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-6-16
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
23.03.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2290
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-6-16

Määruse kuupäev

Tartu, 23. märts 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Malle Seppik

Kohtuasi

FAMA Invest OÜ hagi Expert Tehnikakaupluste AS-i vastu 1 500 000 krooni ja viivise saamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-381

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Expert Tehnikakaupluste AS-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hageja FAMA Invest OÜ, esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti Kostja Expert Tehnikakaupluste AS, esindaja vandeadvokaat Eero Tonka

Asja läbivaatamise kuupäev

22. veebruar 2016. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-381 osas, milles Expert Tehnikakaupluste AS-ilt mõisteti FAMA Invest OÜ kasuks välja menetluskulu rohkem kui 7987 eurot 16 senti. Ülejäänud osas jätta Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2015. a määrus muutmata.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
3.Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.
4.Lugeda Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2015. a määruse kehtiv resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: „4.1. Rahuldada FAMA Invest OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
4.2.Mõista Expert Tehnikakaupluste AS-ilt FAMA Invest OÜ kasuks välja menetluskulu 7987 eurot ja 16 senti.
4.3.Mõista Expert Tehnikakaupluste AS-ilt FAMA Invest OÜ kasuks välja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (7987 eurot ja 16 senti) alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni."

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.FAMA Invest OÜ (hageja) esitas 4. jaanuaril 2010 Tartu Maakohtule Expert Tehnikakaupluste ASi (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja 472 262 krooni 75 senti (30 183 eurot 9 senti) ja viivise. Tartu Maakohus saatis 7. jaanuaril 2010 asja lahendamiseks kohtualluvuse järgi Viru Maakohtule. 2. novembril 2010 suurendas hageja haginõuet, paludes mõista kostjalt välja kokku 1 500 000 krooni (95 867 eurot 47 senti) ja viivise. Hageja maksis hagilt riigilõivu kokku 85 000 krooni (5432 eurot 49 senti). Hageja suurendas 2. oktoobril 2012 oma nõuet, paludes mõista kostjalt välja 119 606 eurot 97 senti või alternatiivselt 136 932 eurot 99 senti või alternatiivselt 130 120 eurot 82 senti ning viivise. Hagejalt ei nõutud nõude suurendamise eest täiendavalt riigilõivu, kuna juba varem makstud riigilõiv kattis suurendatud nõude (136 932 eurot 99 senti) eest nõude suurendamise ajal nõutavat riigilõivu määra (1300 eurot). Viru Maakohus rahuldas 20. detsembri 2012. a otsusega hagi osaliselt ning jättis riigilõivust 80% hageja ja 20% kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Tartu Ringkonnakohus tühistas 19. septembri 2013. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt ning jättis hageja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 80% kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Riigikohus tühistas 26. veebruari 2014. a otsusega ringkonnakohtu otsuse osaliselt, kuid ei muutnud ringkonnakohtu menetluskulude jaotust. Riigikohtus kantud menetluskulud jäid poolte endi kanda.
2.Hageja esitas 11. märtsil 2014 Viru Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, paludes määrata kostja hüvitatavaks menetluskuluks 15 145 eurot 62 senti.
3.Kostja vaidles hageja avaldusele osaliselt vastu. Hageja põhjendatud menetluskulu on alla 4942 euro 49 sendi.
4.Viru Maakohus rahuldas 19. mai 2015. a määrusega hageja avalduse osaliselt, mõistis kostjalt hageja menetluskulude katteks välja 11 087 eurot 38 senti ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses viivise alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Maakohtu määruse kohaselt tuleb riigilõiv määrata enne 1. jaanuari 2009 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 järgi, mille kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 2 200 000 krooni tasuda riigilõivu 58 750 krooni (3754 eurot 81 senti). Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse ja määrates, et sellelt tasutud riigilõiv 28 eurot 76 senti tuleb hagejale hüvitada. Apellatsioonkaebuselt maksis hageja riigilõivu 1300 eurot. Kokku on hageja makstud riigilõivust põhjendatud ja vajalik 5083 eurot 57 senti, millest kostja peab hüvitama 80%, s.o 4066 eurot 86 senti. Arvestades, et hageja esindaja on koostanud 83 lehekülge sisulisi menetlusdokumente, mille koostamise ajakulu on 50 minutit lehekülje kohta, ja väiksemamahulisi dokumente ning valmistunud kohtuistungiteks ja nendel osalenud, on hageja esindaja põhjendatud ajakulu 76,31 tundi. Hageja esindaja tunnitasu 115 eurot (ilma km-ta) on mõistlik. Seega on põhjendatud ja vajalik hageja lepingulise esindaja kulu 8775 eurot 65 senti, millest kostja peab hüvitama 80%, s.o 7020 eurot 52 senti.
5.Kostja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse osaliselt tühistada ning vähendada

kostjalt väljamõistetavate menetluskulude suurust. Hageja maksimaalne põhjendatud riigilõivu kulu on kokku 4300 eurot 65 senti (sh hagi tagamise taotluselt makstud riigilõiv 28 eurot 76 senti, apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 1300 eurot ja hagilt tasutav riigilõiv 2971 eurot 89 senti), millest 80% on 3440 eurot 52 senti. Hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse hindamisel on maakohus valesti võtnud aluseks üksnes menetlusdokumentide lehekülgede arvu, jättes arvestamata dokumentide sisuga. Põhjendatud ei ole vandeadvokaat A. Noormetsa toimingutega seotud ajakulu, kuna tema ei ole hagejat menetluses esindanud.

6.Hageja vaidles määruskaebusele vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tartu Ringkonnakohus tühistas 21. oktoobri 2015. a määrusega maakohtu määruse osas, milles maakohus avalduse rahuldas, ja tegi selles osas uue määruse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja 8613 eurot 50 senti. Ringkonnakohtu määruse kohaselt maksis hageja hagiavalduselt riigilõivu 85 000 krooni (5432 eurot 49 senti), s.o kuni 1 500 000 kroonise hinnaga hagilt makstavas määras. Pärast nõude suurendamist
2.oktoobril 2012 oli hagi hind 136 933 eurot 1 sent. Kuna nõude suurendamise ajal kehtisid hagi esitamise aja seisuga võrreldes väiksemad riigilõivumäärad ja hageja varem makstud riigilõiv kattis tasutava riigilõivu, ei maksnud hageja rohkem riigilõivu. Riigikohus on tunnistanud ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2010 kehtinud RLS § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 1 000 000 krooni kuni 1 500 000 krooni tuli hagilt tasuda riigilõivu 85 000 krooni ning tsiviilasjas hinnaga üle 2 000 000 krooni kuni 2 500 000 krooni tuli hagilt tasuda riigilõivu 115 000 krooni. Olukorras, kus ajavahemikul 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2010 kehtinud RLS-is sätestatud riigilõivumäär on tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks, tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda enne 1. jaanuari 2009 kehtinud määradest. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda lõplikust hagi hinnast, s.o 2 142 536 krooni (136 933 eurot 1 sent). Enne 1. jaanuari 2009 kehtinud RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 2 200 000 krooni tasuda riigilõivu 58 750 krooni (3754 eurot 81 senti). Seega on maakohus õigesti mõistnud kostjalt välja riigilõivu 4066 eurot 86 senti. Hageja lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda sellest, milliseid kulutusi hageja menetlusdokumentide koostamise tõttu kandis, mitte menetlusdokumentide lehekülgede arvust. Lehekülgede arvust lähtumine soodustaks ebamõistlikult mahukate, kuid sisutute menetlusdokumentide esitamist. Seega tuleb iga menetlusdokumendi puhul eraldi hinnata, kas selle koostamiseks kulunud aeg on vajalik ning põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja kulust ei tule maha võtta vandeadvokaat A. Noormetsa ajakulu kohtule esitatud menetlusdokumentide koostamise eest. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks on kokku 49,42 tundi. Seega on hageja kuluks 5683 eurot 30 senti (49,42 tundi × 115 eurot/tund), millest kostja peab hüvitama 80%, s.o 4546 eurot 64 senti.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8.Kostja palub ringkonnakohtu määruse tühistada hageja avalduse rahuldamise osas ning teha selles osas uue määruse, millega vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetava riigilõivu ja õigusabikulu suurust seadusliku ja põhjendatud suuruseni. Määruskaebuse kohaselt leidis ringkonnakohus valesti, et asjas kohaldub enne 1. jaanuari 2009. a kehtinud RLS. Hageja pidi maksma hagilt riigilõivu enne 1. jaanuari 2009. a kehtinud RLS-i järgi 2971 eurot 89 senti. Haginõude suurendamise ajal kehtis 1. juulil 2012 jõustunud RLS, mille alusel pidi hageja maksma riigilõivu juurde 350 eurot. Arvestades, et nõude suurendamise ajal tuli 136 933 euro 1 sendi suuruse hinnaga hagilt tasuda riigilõivu 1300 eurot ning hageja oli hagi esitades maksnud riigilõivu sellest rohkem, ei pidanud ta hagi suurendamisel riigilõivu juurde maksma. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et hagi hind suurenes 136 933 euro 1 sendini alles 2. oktoobril 2012, mil enne 1. jaanuari 2009. a kehtinud riigilõivumäärad enam ei kehtinud. Riigilõivu suurus tuleb määrata hagi suurendamise ajal kehtinud RLS-i järgi. Kuna vandeadvokaat A. Noormets ei teinud menetluses menetlustoiminguid ega esitanud taotlusi ja tema esindusõigus ei nähtu ühestki hageja menetlustoimingust ega -dokumendist, ei ole tema toimingud ja selleks kulutatud aeg käsitatav hageja esindamisena. Hageja esindaja ajakulu ei ole põhjendatud, mh ei ole ringkonnakohus selgitanud ca 3-tunnise ajakulu põhjendatuks lugemist.
9.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695, § 692 lg 1 p 2 ja § 701 lg 3 esimese lause kohaselt tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulu 7987 eurot 16 senti ületavas osas. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
11.Hageja palus 4. jaanuaril 2010 esitatud hagis ja 2. novembril 2010 esitatud suurendatud nõudega hagis mõista kostjalt välja kokku 1 500 000 krooni (95 867 eurot 47 senti) ja viivise. Hageja maksis hagilt riigilõivu kokku 85 000 krooni (5432 eurot 49 senti), s.o riigilõivumäära kuni 1 500 000 kroonise tsiviilasja hinnaga hagilt ajavahemikul 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 järgi. Hageja suurendas 2. oktoobril 2012 oma nõuet veelgi, paludes mõista kostjalt välja kuni 136 932 eurot 99 senti ja viivise. Hagi suurendamise ajal,
2.oktoobril 2012 kehtinud RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 järgi oli kuni 150 000 eurose hinnaga tsiviilasjas avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu riigilõiv 1300 eurot ja täismäär 1500 eurot. Kuna haginõudelt juba makstud riigilõiv kattis hageja suurendatud nõudelt nõutavat riigilõivu määra, ei pidanud hageja riigilõivu juurde maksma. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 11. juuni 2013. a otsusega asjas nr 34-1-15-13 ajavahemikul 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud RLS § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle

1 000 000 krooni kuni 1 500 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 85 000 krooni. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 10. detsembri 2013. a otsusega asjas nr 3-4-1-20-13 alates 1. juulist 2012 kehtiva RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Kuna Riigikohus ei tunnistanud eeltoodud regulatsioone põhiseaduse vastaseks alates otsuste tegemisest, saab ka praeguses asjas nende regulatsioonide põhiseaduse vastasusele tugineda (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. novembri 2013. a määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 21).

12.Kolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa mõista teiselt poolelt välja riigilõivu, mida on tasutud seaduses ettenähtust rohkem (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-12, p-d 20 ja 21). See kehtib ka olukorras, kus riigilõivu on tasutud põhiseadusvastase sätte alusel. TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 6 alusel on menetlusosalisel õigus taotleda enam tasutud riigilõiv tagasi ning riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Riigikohus on varem selgitanud, et juhul, kui menetlus on jõustunud lahendiga lõppenud, ei saa isik enam tasutud riigilõivu tagastamist nõudes lõivu põhiseadusvastasusele tugineda, kui tal oli võimalus esitada selline taotlus menetluse ajal (vt Riigikohtu üldkogu 2. aprilli 2013. a määrus asjas nr 3-2-1-140-12, p 20).
13.Kuna hagi esitamise aegne riigilõivumäär on tunnistatud põhiseaduse vastaseks, pidid kohtud määrama põhiseaduspärase riigilõivu (vt Riigikohtu üldkogu 11. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-27-13, p 29). Kohtutel oli riigilõivu määramisel õigus lähtuda enne 1. jaanuari 2009 kehtinud RLS § 56 lg-s 1 ja lisas 1 sätestatud riigilõivu määrast. Põhjendatud ei ole aga kohtute käsitlus, et kostjalt väljamõistetava riigilõivu suuruse määramise aluseks tuleb võtta hagi hind pärast nõude suurendamist 2. oktoobril 2012. Kohtusse esitatavalt avalduselt riigilõivu määramise aluseks on tsiviilasja hind. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Enne 1. juulit 2012 kehtinud TsMS § 133 lg 1 järgi arvutati hagihind põhinõude järgi. Kuna nõude suurendamise ajaks 2. oktoobril 2012 olid riigilõivumäärad muutunud ja hagilt juba makstud riigilõiv kattis hageja suurendatud nõudelt nõutavat riigilõivu määra, tuleb ka kostjalt väljamõistetava riigilõivu määramisel lähtuda hagi hinnast enne nõude suurendamist 2. oktoobril 2012. Hageja palus enne nõude suurendamist 2. oktoobril 2012 mõista kostjalt välja 1 500 000 krooni (95 867 eurot 47 senti). Enne 1. jaanuari 2009. a kehtinud RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 1 500 000 krooni maksta riigilõivu 46 500 krooni (2971 eurot 89 senti). Pooled ei vaidle kostja hagejale hüvitatava hagi tagamise taotluselt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu suuruse üle. Seega kuna hageja pidi maksma riigilõivu hagilt 2971 eurot 89 senti, hagi tagamise taotluselt 28 eurot 76 senti ja apellatsioonkaebuselt 1300 eurot, s.o kokku 4300 eurot ja 65 senti ning kostjal on kohustus hüvitada hageja menetluskuludest 80%, on kostjalt alust hageja kasuks välja mõista riigilõiv 3440 eurot ja 52 senti (0,8 × 4300 eurot 65 senti). Järelikult mõistis ringkonnakohus kostjalt hageja

kasuks alusetult välja riigilõivu 626 euro 34 sendi ulatuses (4066,86 - 3440,52).

14.Kolleegium leiab, et ülejäänud osas on ringkonnakohtu määrus põhjendatud ja selle tühistamiseks ei ole alust. Kooskõlas TsMS § 695 ja § 689 lg-s 5 sätestatuga märgib kolleegium, et järgib selles osas ringkonnakohtu määruse põhjendusi. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus menetlusosaliselt teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium on varem korduvalt märkinud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (nt Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4310, p 19). Samuti on kolleegium leidnud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11514, p 11). Kolleegium leiab, et ringkonnakohus hindas hageja lepingulise esindaja kulude (sh ajakulu) põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga.
15.Eeltoodust lähtuvalt tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulu kokku 7987 eurot 16 senti, sh riigilõiv 3440 eurot 52 senti ja lepingulise esindaja kulu 4546 eurot 64 senti.
16.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
17.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause ja lg 8 esimese lause alusel tagastada isikule, kes selle tasus. Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.