Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ulvi Loonurm ja Imbi SidokToomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.12.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-22515
Tsiviilasi
EMG EST OÜ hagi PM’i vastu kaasomandi lõpetamiseks ning PM’i vastuhagi EMG EST OÜ vastu kaasomandi lõpetamiseks ja kaasomandi osale vastava tulu osa saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 11.06.2015 osaotsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
EMG EST OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): EMG EST OÜ (registrikood 10216557), seadusjärgne esindaja juhatuse liige Ene Riis ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): PM (sündinud XX.XX.XXXX), lepinguline esindaja Annika Murulaid
Istungi toimumise aeg
02.11.2015
RESOLUTSIOON:
1.Pärnu Maakohtu 11.06.2015 otsus (osaotsus) jätta muutmata.
Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta hageja, EMG EST OÜ kanda.
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-22515
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Kinnisasjad, mis asuvad Pärnu linnas Haapsalu mnt 9 ja 11 (registriosad vastavalt nr 1586405 ja 158630), on OÜ EMG EST (hageja) ja PM (kostja) kaasomandis. Kummalegi kaasomanikule kuulub 1⁄2 suurune mõtteline osa kinnistutest. Hageja taotleb kaasomandi lõpetamist selliselt, et kinnistud jäävad hageja ainuomandisse ning hagejal on kohustus hüvitada kostjale temale kuuluva osa omandiõiguse kaotamise eest 70 000 eurot.
2.Hagejast sai üks esimesi rentnike Pärnu linnas Haapsalu mnt 11 hoones. Kuna hoone polnud rahuldavas korras, vahetas hageja hoones välja osaliselt aknaid, uksi, tõi majja ja liitus Pärnu linna ühisveevärgiga. Hoone I korrusele tegi hageja kaasaegse remondi ja ehitas sinna restorani. Lisaks remontis hageja oma võimaluste piires hoone fassaadi, korrastas ümbrust, ehitas siseparkla. Töid kooskõlastati endise kaasomaniku IK ́iga. 2006. aastal suri IK ja hageja sai tema osa omanikuks. Alates sellest ajast jäi kinnistute haldamine ja korrastamine ainult hageja korraldada. Teine kaasomanik OK oli surnud juba alates 2001. aastast ja tema pärijatest puudus hagejal ülevaade, sest keegi nendest ühendust ei võtnud ja kinnistute vastu huvi ei tundnud. Ka kinnistusraamatust polnud uut omanikku näha. Kinnistutel asuvad hooned aga on vanad, vajasid pidevalt korrastamist ja remonti. Nõu pidada remondi osas polnud hagejal kellegagi, kuid hooneid oli vaja säilitada. Seetõttu investeeris, remontis, ja korrastas hageja hooneid ja kinnistuid heaperemehelikult ise.
3.2012. aasta novembris selgus kinnistute teise poole omanik OK tütar PM (kostja), kes võttis ühendust hagejaga. Kostja on huvitatud eelkõige (või üksnes) kinnistute pealt tulu saamises ja haldamiskohustuse jätmises kohalikule kaasomanikule. Kinnistute ühine valdamine on raskendatud, sest kostja ei ela Eestis. Kostja vastuhagi ja vastuväited hagile
4.13.09.2013 esitas kostja vastuhagi, milles taotles kaasomandi lõpetamist selliselt, et kinnistud jagatakse reaalosadeks ja korteriomanditeks ja kantakse pooled uute kinnisasjade omanikena kinnistusraamatusse.
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-22515
5.24.11.2014 arvamuses taotles kostja lõpetada kaasomand pooltevahelisel enampakkumisel. Kostja palus lõpetada kaasomand kinnisasjade suhtes asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kohaselt nii, et jätta kinnisasjad kostja omandisse ja kohustada kostjat maksma kaasomanikule välja tema osa rahas. Alternatiivselt taotles kostja viia läbi kaasomanikevaheline enampakkumine eksperdi poolt leitud kinnisasjade turuhinna alginnana käsitlemisega. Alternatiivse taotluse rahuldamisel palus kostja teha otsus selliselt, et enampakkumine viidaks läbi peale seda, kui on jõustunud kohtuotsus üüritulu osa ja võimalike tasaarvestuste kohta. Esimese astme kohtu otsus
6.Maakohus tegi 11.06.2015 osaotsuse, millega rahuldas nii hagi kui vastuhagi osaliselt. Maakohus lõpetas kaasomandi Pärnu linnas, Haapsalu mnt 9 asuvale kinnistule (edaspidi: Haapsalu mnt 9 kinnistu) ja Haapsalu mnt 11 asuvale kinnistule (edaspidi: Haapsalu mnt 11 kinnistu) viisil, mille kohaselt kinnistud müüakse kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja poolt kinnistute remontimisele ja hooldamisele tehtud kulude hüvitamise ning kostja üüritulu nõudes oli maakohtu hinnangul võimalik lahendada sõltumatult kaasomandi lõpetamise nõudest.
7.Maakohus leidis, et nii hageja kui ka kostja peamine huvi vaidlusaluste kinnistute suhtes on ärilist laadi ning kumbki pool pole kohtu ette toonud asjaolusid, millest tulenevalt on ühe poole erilised (emotsionaalset, sotsiaalset vms laadi) huvid ülekaalus võrreldes teise poole huvidega. Asjaolu, et hageja on aastaid kinnistuid hooldanud ja nende heakorraks kulutusi teinud, on võimalik võtta arvesse rahaliste nõuete lahendamise käigus. Nimetatud asjaolu pole maakohtu hinnangul siiski selline, mis põhjendaks kinnistute kohest hagejale jätmist. Hageja ja kostja huvi kinnistute ja selle kaudu saadava äritulu vastu on võrdne, mistõttu pole kohtul võimalik ühe poole huve teisele eelistada.
8.Maakohus leidis, et mõlemale kaasomanikule peab jääma võimalus kaasomandisse kuuluva kinnisasja endale saamiseks. Kaasomand tuleb seetõttu lõpetada kinnistute müümisega kaasomanikevahelisel enampakkumisel, kuna see on tsiviilasja asjaoludest lähtudes kõige õiglasem kaasomandi lõpetamise viis, mis annab mõlemale kaasomanikule soovi korral võimaluse kinnistute ainuomanikuks saada. Kohus nõustus, et 2014. aastal teostatud ekspertiisi tulemusi saab enampakkumise alghinna hinnaorientiirina aluseks võtta, kuid ei pidanud mõistlikuks kohtuotsusega sekkuda täitemenetlusse ja enampakkumise alghinda fikseerida. Apellatsioonkaebus
9.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja hagi osaliselt rahuldada. Apellant vaidlustab kohtuotsuse osaliselt, s.o Haapsalu mnt 11 kinnistu kaasomandi lõpetamise osas. Apellant nõustub Haapsalu mnt 9 kinnistu kaasomandi lõpetamisega maakohtu otsuses märgitud viisil.
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-22515 Apellatsioonkaebuses palub hageja lõpetada Haapsalu mnt 11 kinnistu kaasomand, jätta see kinnistu hageja ainuomandisse ning mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 95 000 eurot.
10.Hageja hinnangul on maakohus ületanud diskretsioonipiire, sest pole otsuses hageja huve põhjalikult kaalunud ega arvestanud. Maakohus on leidnud, et nii hageja kui kostja peamine huvi kinnistute suhtes on ärilist laadi ja huvi äritulu saamise vastu on võrdne. Kohus pole osundanud ühelegi tõendile, mis seda seisukohta toetaks. Maakohtu seisukoht on hageja hinnangul väär. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja oli Haapsalu mnt 11 hoone üürnik alates 1998. aastast ning alates 16.02.2006 mõlema kinnistu kaasomanik. Hageja on katkematult tegelenud kinnistute haldamise ja hooldamisega, sh ühiste asjade kasutamise korraldamisega tulu saamiseks mõlemale kaasomanikule. Kostja pole isa surmast alates 2001. aastal pärijana kinnistute hooldamises ega haldamises osalenud ega tundnud huvi vaidlusaluse vara käekäigu vastu. Ka alates 2012. aastast, kui kostjast sai kaasomanik vastavalt kinnistusraamatu andmetele, pole kostja kinnistute hooldamises ega remondis osalenud. Kostja ei ela Eestis ja ei hoia seetõttu end kursis Eestis valitsevate ehitus-ja haldamishindadega. Kostjal oli võimalus omandada kinnistute 1⁄2 mõtteline osa 2006. aastal, kui IK pärija võõrandas selle hagejale, sest IK pärija pakkus oma kaasomandi osa kõigepealt kostjale. Sel juhul oleks hageja säästnud, mitte panustanud oma tulud hoonetesse, olles jäänud üürnikuks edasi.
11.Kinnistutel asuvad hooned on vanad, vajasid ja vajavad ka edaspidi pidevalt korrastamist ja remonti. Hageja tegevus võimaldas hinnata kinnistud tänasel päeval kokku 201 000 eurole. Mõlemal kaasomanikul on küll huvi äritulu saamise vastu, kuid hagejal on oluline huvi saada seda eelkõige oma aastate vältel ülesehitatud tootmisest, mida ei ole võimalik teise kaasomaniku vastu suunatud rahaliste nõuete kaudu täielikult kompenseerida. Kostja pole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on võimeline enampakkumisjärgset summat hagejale koheselt ära maksma.
12.Kohus on jätnud tähelepanuta, et hageja kaasomandi osale on seatud hüpoteek panga kasuks. Hüvitise maksmisel kostjale on hagejal võimalik laenusummat suurendada. Kui viiakse läbi kaasomanikevaheline enampakkumine ja enampakkumise võitjaks osutub kostja, kaotab hageja laenu tagatise, pank ütleb laenulepingu üles ja nõuab kogu laenu kohest tagastamist. Kostja makstud summast saab küll tagastada pangalaenu, kuid ilma suurte kulutusteta on võimatu alustada ettevõtlust uues asukohas ning äriühingu majandustegevus saab sellega olla oluliselt pärsitud.
13.Kostja nõue kaasomandi lõpetamiseks kinnistute müümisel enampakkumisel on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna on suunatud hagejale kahju tekitamisele. Kaasomanikevaheline enampakkumine paneks hageja olukorda, kus ta on sunnitud oma tegevuse jätkamiseks samades ruumides alati kõrgema pakkumise tegema, kuna tema on oma tootmise sinna aastate jooksul välja ehitanud, kaasomanik teab seda ja
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-22515 võib seda situatsiooni ära kasutada, hinna põhjendamatult kõrgeks ajades. Sel juhul pole tegemist õiglase hinnaga.
14.Maakohus pole põhjendanud, miks ja kuidas kinnistute jätmine hagejale kostjat koormab. Kinnistute enampakkumisel müümist ei saa õigustada pelgalt asjaolu, et mõlemad kaasomanikud soovivad kinnistuid endale. Maakohus pidi kaaluma iga kinnistuga seotud asjaolusid eraldi. Olukorras, kus üks kaasomanik on aastaid kaasomandisse panustanud ning tõstnud selle väärtust, on äärmiselt ebaõiglane selle kaasomaniku puhul hakata oma panust veel kord läbi enampakkumise kinni maksma. Vastustaja seisukoht
15.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Pärnu Maakohtu 11.06.2015 osaotsust ei ole praegusel juhul vaidlustatud osas, millega maakohus lõpetas Haapsalu mnt 9 kinnistu kaasomandi viisil, mille kohaselt kinnistu müüakse kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 450 lg 3 ja § 456 lg 4 teise lause kohaselt jõustunud. Apellatsioonkaebus maakohtu otsuse peale on esitatud Haapsalu mnt 11 kinnistu kaasomandi lõpetamise viisi osas. Kolleegium leiab, et maakohtu osaotsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata.
17.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et õiguskirjanduses esitatud seisukohtadest lähtuvalt peaks asja müümine avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel olema üldjuhul kohtu poolt üks eelistatuimaid kaasomandi lõpetamise viise ning kaasomanikevaheline enampakkumine on põhjendatud juhul, kui enda omandisse soovivad samal ajal asja mitu kaasomanikku (AÕS-Komm I /Varul (2014) § 77, lk 349). Ka käesolevas asjas on tegemist olukorraga, kus mõlemad kaasomanikud soovivad Haapsalu mnt 11 kinnistu osas kaasomandit lõpetada ning tahavad saada kinnisasja enda ainuomandisse. Seetõttu peaksid esinema erandlikud asjaolud, mis õigustaksid kaasomandi lõpetamist hageja poolt soovitud viisil. Kolleegiumi hinnangul ei saa hageja poolt menetluses esile toodud asjaolusid sellisteks pidada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kaasomanikevaheline enampakkumine on käesoleval juhul kõige õiglasem kaasomandi lõpetamise viis. See annab mõlemale kaasomanikule soovi korral
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-22515 võimaluse kinnistu ainuomanikuks saada ning tagab kaasomanikule, kes kaotab enda omandi, õiglase hüvitise kaasomandi osa kaotuse eest.
18.Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuse etteheitega, et maakohus pole asja lahendamisel hageja huve kaalunud ega arvestanud. Maakohus on otsuses kaalunud mõlema kaasomaniku poolt esile toodud huve ning järeldanud, et õiglane ja kõige enam kaasomanike huve arvestav kaasomandi lõpetamise viis on kinnistu müümine kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Vastava järelduse tegemisel ei ole maakohus menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud ning hageja mittenõustumine maakohtu järeldusega ei anna iseenesest alust otsuse tühistamiseks.
19.Põhjendamatu on ka hageja etteheide, et maakohus ei ole viidanud lahendis ühelegi tõendile, mis toetaks kohtu seisukohta, et nii hageja kui kostja peamine huvi kinnistute suhtes on ärilist laadi ja huvi äritulu saamise vastu on võrdne. Tõendite alusel teeb kohus kindlaks asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud (TsMS § 229 lg 1). Kolleegium leiab, et kõnealune maakohtu seisukoht ei ole järeldus faktiliste asjaolude tõendatuse kohta, vaid hinnang poolte poolt menetluses esile toodud asjaoludele. Taolise hinnangu andmisel puudus kohtul vajadus tõenditele osundada. Kostja ei ole iseenesest menetluses ka vaidlustanud hageja väiteid, et hageja on teinud Haapsalu mnt 11 kinnistule kulutusi, tegelenud kinnistu haldamise ja hooldamisega, sh ühiste asjade kasutamise korraldamisega. Kostja ei ole küll nõustunud hageja poolt nendest asjaoludest tehtud õiguslike järeldustega. Ka hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet ärilise huvi olemasolu ja äritulu saamise soovi kohta.
20.Hageja poolt ühisele asjale tehtud kulutused ning äritegevuse jätkamise soov Haapsalu mnt 11 kinnistul ei õigusta kinnisasja jätmist hageja ainuomandisse (kaasomanikevaheline enampakkumine sellise võimaluse hagejale samas ka jätab). AÕS § 72 lg 4 järgi on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke kulutusi teiste kaasomanike nõusolekuta ning nõuda nendelt kulutuste hüvitamist võrdeliselt kaasomandi osade suurustele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 p 1 kohaselt on esemele tehtud vajalikud kulutused sellised, millega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kinnisasjal paiknevate ehitiste kaitsmiseks ja säilitamiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, seda eelduslikult 50% ulatuses. Muude ühisele asjale tehtud kulutuste hüvitamist võib olla hagejal õigus kostjalt nõuda eelkõige alusetu rikastumise sätete alusel (võlaõigusseaduse §-d 1041 ja 1042). Hageja poolt äritegevusest (tootmistegevusest) saadud tulu kuulub hagejale ning ei ole alust arvata, et võimalik omandi kaotus seda kuidagi mõjutaks. Kostja on vähemalt kohtumenetluses korduvalt avaldanud, et ta võimaldaks hagejal jätkata Haapsalu mnt 11 kinnistul senist tegevust üürnikuna. Kolleegium märgib, et hageja ei saanud äritegevuse kavandamisel ka mõislikult arvestada, et tal õnnestub saada Haapsalu mnt 11 kinnistu ainuomanikuks.
21.Hageja kahtlused kostja võimes tasuda enampakkumisjärgset summat on kolleegiumi hinnangul asjakohatud ega anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Täitemenetluse
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-22515 seadustiku (TMS) § 156 kohaselt tekib omand enampakkumisel müüdud kinnisasjale enampakkumise akti alusel kinnistusraamatusse kande tegemisega. TMS § 160 lg 1 järgi esitab kohtutäitur kinnistusosakonnale enampakkumise akti ärakirja ostja kinnistusraamatusse omanikuna sissekandmiseks alles pärast kogu ostuhinna tasumist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Erand on ette nähtud kinnisasja omandamise puhuks laenuga (TMS § 1561), kuid ka sellisel juhul ei toimu omanikukande muudatusi enne ostuhinna hoiustamist notarikontol. Seega on kaasomandi lõppemise eelduseks kogu ostuhinna tasumine kohtutäituri ametialasele kontole või hoiustamine notarikontol. Kolleegium märgib, et ka hageja ise ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on võimeline enampakkumisjärgset summat kostjale koheselt ära maksma. Samuti on asja materjalide põhjal otsustades alusetu hageja kartus, et kostja võib enampakkumisel hinna põhjendamatult kõrgeks ajada.
22.Maakohtul tulnuks hageja hinnangul arvestada asjaoluga, et hageja kaasomandi osale on seatud hüpoteek panga kasuks. Juhul kui enampakkumise võitjaks osutub kostja, kaotab hageja laenu tagatise, pank ütleb laenulepingu üles ja nõuab kogu laenu kohest tagastamist. Äriühingu majandustegevus saab sellega olla oluliselt pärsitud. Kolleegium ei nõustu hageja käsitlusega, et hageja kaotaks enampakkumise toimumisel laenu tagatise. Maakohtu lahendi alusel täituri poolt korraldatava enampakkumise puhul ei ole tegemist sissenõutava nõude alusel läbiviidava täitemenetlusega. Seetõttu ei ole kohaldatav ka TMS § 158, mille kohaselt kustutatakse sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast tagapool asuvad kinnistusraamatust nähtuvad õigused. Kolmandate isikute õigused kinnisasjale jäävad püsima. Õiguslikult iseseisvatena jäävad püsima ka kinnisasja kaasomandi osasid koormanud hüpoteegid (AÕS-Komm I /Varul (2014) § 77, lk 349). Seega ei ole ka hageja kaasomandi osa koormatus hüpoteegiga asjaolu, mis oleks kaasomandi lõpetamise viisi valikul määrav. Kolleegium märgib, et maakohtu määratud eksperdi esitatud kirjalikust arvamusest (III kd, tl 81-140) nähtuvalt ei ole Haapsalu mnt 9 ja Haapsalu mnt 11 kinnistute hindamisel hüpoteekidega ega nendega seotud nõuetega arvestatud. Kostjal tuleks hüpoteekidega (mis tagavad panga nõudeid hageja vastu) ja nende püsimajäämisega läbiviidava enampakkumise käigus pakkumiste tegemisel arvestada.
23.Hageja hindab ebaõiglaseks olukorda, kus ta peab hakkama enda poolt kinnisasjale tehtud investeeringuid korraldataval enampakkumisel kinni maksma. Kolleegium märgib esiteks, et Haapsalu mnt 11 kinnistu ei ole kunagi olnud hageja ainuomandis ning enampakkumisel saadud raha jagatakse AÕS § 77 lg 1 järgi kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Teiseks ei erine kaasomanike vaheline enampakkumine kaasomandi lõpetamise viisina kõnealuses aspektis hageja enda poolt soovitud viisist. Ka asja jätmisel hagejale koos kostjale hüvitise maksmise kohustusega peaks hageja tasuma hüvitist asja eest, mille väärtuse tõstmiseks on ta ise kulutusi ja toiminguid teinud.
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-22515 Menetluskulude jaotus
24.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
25.Maakohus ei ole vaidlustatud kohtuotsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, mistõttu ei määra menetluskulude rahalist suurust apellatsioonkaebuse lahendamisel kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 4 kindlaks ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab käesolevas asjas kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.