Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
29.12.2021 Jõhvi kohtumaja
ja koht Kohtuasja number
1-16-9323
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Asja läbivaatamise kuupäev
22.12.2021
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Silver SEMISKARI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Silver SEMISKAR sünd. 22.03.1973, isikukood 37303222246, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx xxx xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 05.06.2013 ja lõpp 05.12.2022 Jätta Silver SEMISKAR vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Süüdimõistetu
Asjaolud Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Silver Semiskari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Silver Semiskar on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 20.09.2018 ja Riigikohtu 24.07.2020 otsustega Karistusseadustiku (KarS) §327 lg.1 järgi ning karistatud KarS §65 lg.1 kohaldamisega vangistusega 9 aastat 6 kuud alates 05.06.2013. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on
kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 12 korda, 7 karistust on kehtivad ja reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on kuulumine kuritegelikku ühendusse. Kinnipeetav määrati majandustöödele xxx töökohale, kuid ta keeldus tööle asumast.
Kinnipeetavale määrati individuaalses täitmiskavas kohustuseks osaleda vestlustes empaatiavõime arendamis eks ning kriminaalse taustaga tutvusringkonna mõjust kriminaalse käitumise kujunemisele, kuid ta keeldus nendes osalemisest. Kinnipeetav soovib ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama korterisse aadressile xxx xx-xx xxx linn xxx . Korteri omanik andis nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks nimetatud korterisse. Kinnipeetaval puudub kehtiv isikut tõendav dokument. Töötamise registris puuduvad andmed kinnipeetava tööhõive kohta ja enda sõnul töötas ta viimati ametlikult 90ndate alguses. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kinnipeetav keeldub vangistuses tööle asumast tervislikel põhjustel, kuid olenemata xxx haigusest võib meditsiiniosakonna hinnangul ta kergemaid töid teha. Kriminaalhooldaja hinnangul on kinnipeetaval välja kujunenud elustiil, millesse ei kuulu ametlikult töötamine ning mille puhul saadakse rahalised vahendid kuritegelikul teel. Kinnipeetavat toetatakse rahaliselt väljastpoolt vanglat mitmete isikute poolt, kes on kriminaalse maailmaga seotud. Kinnipeetava vabanemisfondis on 25.10.2021 seisuga 2500 €, tasumata rahalisi nõudeid on ca 20 500 €. Kinnipeetava lähedaste hulka kuuluvad xxx, xxx ja xxx. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad peamiselt kriminaalkorras karistatud isikud, kellega suhtleb nii kirja kui ka telefoni teel. Kriminaalhooldaja märgib, et kinnipeetaval on välja kujunenud kriminaalsed hoiakud ning tal on hoolimatu ja ükskõikne suhtumine ühiskonda. Kriminaalhooldaja hinnangul on kinnipeetaval olematu motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Kinnipeetav on kõrg ohtlik avalikkusele . Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 50%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 42%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata katse aeg ja käitumiskontroll kuni 05.12.2022, mille kestel on kinnipeetav kohustatud täitma KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS §75 lg.2 p.2, 21, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustusi. Abiprokurör Margit Luga maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.
Maakohtu istung Kinnipeetav Silver Semiskar selgitas maakohtu istungil, et ta soovib vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega, et oma laste kasvatamisega tegeleda. Vastuseks maakohtu küsimustele selgitas kinnipeetav, et distsiplinaarkaristused on talle määratud tööst keeldumise, keelatud fotode ja kahe makaronipaki eest. Kinnipeetav selgitas, et ta ei asu tööle tervislikel põhjustel.
Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on
maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Vangistus on oma eesmärgi saavutanud juhul, kui kinnipeetavast lähtuv retsidiivsusrisk on väike. Seega on oluline kõiki asjaolusid hinnates just see, kui suur on tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uue kuriteo. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on 7 kehtivat kriminaalkaristust ja ta kannab neljandat korda reaalset vangistust. Kinnipeetav kannab karistust vangistuses toime pandud kuriteo – massilises korratuses osalemise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on kuulumine kuritegelikku ühendusse ja kriminaalhooldaja hinnangul on tal välja kujunenud kriminaalsed hoiakud. Maakohus leiab, et eeltoodut arvesse võttes on tegemist isikuga, kelles on juurdunud kuritegelik meelsus. Seega leiab maakohus, et kinnipeetava allutamine käitumiskontrollile oleks keeruline ning ei pruugi tulemuslik olla. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav keeldub tööle asumast tervislikel põhjustel, olgugi, et meditsiiniosakonna hinnangul võib ta kergemaid töid teha. Kinnipeetav keeldub osalemast ka talle individuaalses täimiskavas määratud vestlustes. Eeltoodust tulenevalt saab üheselt järeldada, et tegemist on täiesti allumatu isiksusega, kes väljendab oma suhtumisega otsest vastupanu vanglasüsteemile. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt soovib kinnipeetav elama asuda xxx asuvasse korterisse, mille omanik andis nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks. Kinnipeetava lähedaste hulka kuuluvad xxx, xxx ja xxx. Maakohus tunnustab siinkohal kinnipeetavat, et tal on kindel vabanemisjärgne elukoht ning lähedaste toetus. Kinnipeetaval puudub ennetähtaegse vabanemise korral garanteeritud töökoht ja tal on tasumata nõudeid üle 20 tuhande euro. Olgugi, et kinnipeetava vabanemisfondis on 2500 €, leiab maakohus, et niivõrd ulatuslikud võlad suurendavad märkimisväärselt uue kuriteo toimepanemise riski. Seda enam, et kriminaalhooldaja hinnangul on kinnipeetaval välja kujunenud elustiil, millesse ei kuulu ametlikult töötamine ning mille puhul saadakse rahalised vahendid kuritegelikul teel. Vähetähtis ei ole ka
asjaolu, et kinnipeetava karistatud isikud.
suhtlusringkonda
kuuluvad
peamiselt
kriminaalkorras
Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on kõrgohtlik avalikkusele. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 50% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 42%. Maakohus ei arvesta Viru Vangla riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel, sest vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et Silver Semiskari poolt on uute kuritegude toimepanemise risk vabanemisel väga suur. Kinnipeetavat tuleb küll tunnustada, et tal on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht ja lähedaste toetus, kuid nimetatud üksikud asjaolud on vaid ainsad positiivsed nüansid tema üdini kuritegelikus karakteris. Maakohus toonitab, et Silver Semiskari puhul on retsidiivsusriski suurendavateks asjaoludeks korduv kriminaalkorras karistatus, s.h. kinnipidamisasutuses toime pandud kuritegu, välja kujunenud kuritegelik käitumismuster ja suhtlusringkond, kuhu kuuluvad peamiselt kriminaalkorras karistatud isikud. Ühtlasi näitab tema käitumine vangistuses, et ta ei soovi alluda enda üle kehtestatud reeglitele ja püüab sellega väljendada enda taunivat suhtumist õiguskorda. Eeltoodust tulenevalt on maakohus veendumusel, et kinnipeetava subkultuursete hoiakute tõttu osutuksid ka tema ennetähtaegse vabastamisega kaasnevad käitumiskontrolli nõudeid talle suure tõenäosusega vastumeelseks. Niisiis ei täidaks kriminaalhooldus kinnipeetava puhul eesmärki ja oleks ebaotstarbekas. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.