AS BLM Eesti avaldus kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TERE AS, OÜ Karu Kinnisvara ja Silmand Auto OÜ määruskaebused
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja I (puudutatud isik): TERE AS (registrikood: 11411278), lepinguline esindaja Allan Viirma
esindajad
Määruskaebuse esitaja II (puudutatud isikud): OÜ Karu Kinnisvara (registrikood: 10843060), Silmand Auto OÜ (registrikood: 10607192), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets Vastustaja (avaldaja): AS BLM Eesti (registrikood: 11347592), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merle Veeroos Puudutatud isik: Põlva Vallavalitsus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2014 määrus tsiviilasjas nr 2-14-59298 osaliselt, s.o osas, milles kohus kohustas OÜ-t Karu Kinnisvara ja AS-i TERE võimaldama kohtumenetluse vältel ööpäevaringselt nii jalgsi kui sõidukitega juurdepääsu Vabriku tänavalt üle Jaama tn 20, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 asuvate kinnistute AS-le BLM Eesti kuuluvale Vabriku tn 23 asuvale kinnistule, sh nimetatud kinnistul asuva tootmishoone hoovipoolses küljes asuvale laadimisavale.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega kohustada puudutatud isikuid OÜ-t Karu Kinnisvara ja AS-i TERE kohtumenetluse vältel tsiviilasjas nr 2-14-59298 võimaldama AS1
le BLM Eesti tööpäeviti (esmaspäevast reedeni) ajavahemikul kella 8:00 kuni 17:00 nii jalgsi kui sõidukitega juurdepääsu Vabriku tänavalt üle Jaama tn 20, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 asuvate kinnistute AS-le BLM Eesti kuuluvale Vabriku tn 23 asuvale kinnistule, sh nimetatud kinnistul asuva tootmishoone hoovipoolses küljes asuvale laadimisavale.
3.Lugeda kohtumääruse resolutsiooni p 2 sõnastatuks järgmiselt: „2. Kohustada puudutatud isikuid OÜ-t Karu Kinnisvara ja AS-i TERE kohtumenetluse vältel tsiviilasjas nr 2-14-59298 võimaldama AS-le BLM Eesti tööpäeviti (esmaspäevast reedeni) ajavahemikul kella 8:00 kuni 17:00 nii jalgsi kui sõidukitega juurdepääsu Vabriku tänavalt üle Jaama tn 20, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 asuvate kinnistute AS-le BLM Eesti kuuluvale Vabriku tn 23 asuvale kinnistule, sh nimetatud kinnistul asuva tootmishoone hoovipoolses küljes asuvale laadimisavale.“
4.Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
5.Rahuldada määruskaebused osaliselt. Edasikaebe kord
Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 390 lg 1).
ASJAOLUD JA MAAKOHTU LAHEND
1.AS BLM Eesti (vastustaja, avaldaja) esitas 17. oktoobril 2014 Tartu Maakohtule avalduse kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks. Samuti esitas avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, milleks palus a) keelata OÜ-l Karu Kinnisvara ja Silmand Auto OÜ-l toimingute tegemine, mis takistavad või võivad takistada juurdepääsu Vabriku tänavalt Põlva linnas Vabriku tn 23 asuvale kinnistule, sh kinnistul asuva tootmishoone hoovipoolses (s.o Jaama tn 20 kinnistu poolses) küljes asuvale laadimisavale, üle Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 kinnistute; b) kohustada OÜ-d Karu Kinnisvara ja Silmand Auto OÜ-d kõrvaldama kõik takistused juurdepääsu teostamiselt Vabriku tn 23 asuvale kinnistule, sh kinnistul asuva tootmishoone hoovipoolses küljes asuvale laadimisavale, üle Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 kinnistute; c) kohustada TERE AS-i ja OÜ-d Karu Kinnisvara võimaldama Põlva linnas Vabriku tn 23 asuvale kinnistule, sh kinnistul asuva tootmishoone hoovipoolses küljes (s.o Jaama tn 20 kinnistu poolses küljes) asuvale laadimisavale, ööpäevaringne juurdepääs nii jalgsi kui sõidukitega üle Jaama tn 20, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 kinnistute. Esialgse õiguskaitse taotluse põhjenduste kohaselt puudub avaldaja kinnistul Vabriku tn 23 vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. OÜ Karu Kinnisvara ja Silmand Auto OÜ blokeerisid pahatahtlikult väljakujunenud tava alusel seni ühenduse pidamiseks kasutatud juurdepääsutee. Juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt on vajalik avaldaja korrapärase majandustegevuse läbiviimiseks ja kinnistu ning sellel asuva tehasehoone sihipäraseks kasutamiseks. Juba üksnes nendel põhjustel on avaldaja õiguste kaitseks hädavajalik rakendada esialgset õiguskaitset, et olukorda ajutiselt reguleerida ja seni kasutusel olnud juurdepääs vaidluse ajaks säilitada. Juurdepääsu blokeerimine tekitab avaldajale igapäevaselt märkimisväärset kahju. Juurdepääsu blokeerimise tõttu on avaldajale tekkinud käesoleva avalduse esitamise seisuga kahju suurusjärgus üle 200 000 euro ning see suureneb iga päevaga, sest avaldaja ei ole saanud tehasest eemaldada ning Austriasse tarnida avaldaja emaettevõttele, Austria äriühingule Berglandmilch eGen (Berglandmilch) kuuluvaid ja samuti avaldaja poolt Berglandmilchile müüdud seadmeid. Berglandmilchile on tekkinud eespool nimetatud ulatuses kahju, mille hüvitamist ta nüüd nõuab avaldajalt. Juhul, kui avaldajale ei võimaldata ka menetluse kestel vajalikku juurdepääsu oma kinnistule ja seal asuvale tehasele, suureneb eeltoodud kahju iga nädalaga tuhandetes eurodes. Lisaks on juurdepääsu puudumisel takistatud avaldajal oma korrapärase majandustegevuse läbiviimine, mis omakorda tekitab avaldajale veel täiendavat märkimisväärset kahju.
Tehasele sissepääsu blokeerimine rikub otseselt avaldaja omandiõigust Vabriku tn 23 kinnisasjale ja seal asuvale tehasele. Antud juhul võib põhjendatult eeldada, et puudutatud isikud takistavad juurdepääsu Vabriku tn 23 kinnistule ja seal asuvale tehasele ka edaspidi ning ainus võimalus avaldaja õigusi kaitsta on tagada, et enne juurdepääsu kohtulahendiga kehtestamist oleks avaldajal tagatud juurdepääs oma tehasele, sh selle hoovipoolsel küljel asuvale laadimisavale.
MAAKOHTU LAHEND
2.Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2014 määrusega keelati kohtumenetluse vältel puudutatud isikutel OÜ-l Karu Kinnisvara ja Silmand Auto OÜ-l mistahes takistuste tegemine ja kohustati kõrvaldama olemasolevad takistused Vabriku tänavalt üle Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 asuvate kinnistute juurdepääsuks Vabrikut tn 23 asuvale kinnistule, sealhulgas nimetatud kinnistul asuva tootmishoone hoovipoolses küljes asuvale laadimisavale. Samuti kohustati OÜ-d Karu Kinnisvara ja AS-i TERE võimaldama kohtumenetluse vältel ööpäevaringselt nii jalgsi kui sõidukitega juurdepääsu Vabriku tänavalt üle Jaama tn 20, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 asuvate kinnistute AS-le BLM Eesti kuuluvale Vabriku tn 23 asuvale kinnistule, sealhulgas nimetatud kinnistul asuva tootmishoone hoovipoolses küljes asuvale laadimisavale. Maakohtu põhjenduste kohaselt on AS-i BLM Eesti avalduses küllaldaselt põhistatud nii nõuet, mille tagamist soovitakse, kui ka tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Kohtul ei ole alust kahelda esitatud asjaolude õigsuses, sest mh on puudutatud isikud kohtueelses kirjavahetuses avaldajaga kinnitanud, et nad ei pea vajalikuks lubada seni kasutusel olnud juurdepääsu kasutamist, kuna avaldaja kinnistule ei puudu juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib avaldajale tekkida kahju, samuti on takistatud avaldaja omandi kasutamine. Maakohus eeldas, et avalduses esitatud andmed selle kohta, et tegemist on ainsa võimaliku juurdepääsuga avaldaja kinnistule avalikult kasutatavalt teelt, mida on võimalik kasutada liiklemiseks veoautodega, on õiged. Avaldusele on lisatud väljatrükid kinnistute paiknemise kohta, millelt on näha avaldaja ja puudutatud isikute kinnistud (katastriüksused) ja nendel hooned. Lisatud fotodelt on näha, et puudutatud isikute poolt osundatud alternatiivne juurdepääsuvõimalus avaldaja kinnisasjale Jaama tänavalt kulgeb üle õuealade, kus on pargitud korrusmajade elanike sõidukid ning kus ei ole mõeldav liiklemine veoautodega. Jaama tänava poolt ei ole kuidagi võimalik veoautoga pääseda avaldaja kinnistul asuva tehasehoone laadimisava juurde. Maakohus asus seisukohale, et üle TERE AS-ile ja OÜ-le Karu Kinnisvara kuuluvate kinnistute avaldaja kinnistule juurdepääsu võimaldamine kohtumenetluse ajal ei koorma nimetatud kinnistuomanikke ülemääraselt, sest kinnistute näol on tegemist tootmismaaga, liikumine toimub mööda asfalteeritud alasid, mida kasutavad ka kinnistuomanikud ise liiklemiseks nii transpordiga kui jalgsi oma tootmisvajadusi arvestades. Ka Silmand Auto OÜ-d ei peaks ülemääraselt koormama kohustus kõrvaldada takistused juurdepääsuks AS BLM Eesti kinnistul asuva tehasehoone laadimisavale ning keelata edaspidi sellised toimingud, sest eeldatavalt ei ole avaldaja tehasehoone laadimisava ees olev ala (OÜ-le Karu Kinnisvara kuuluval kinnistul) Silmand Auto OÜ tavapärane tegutsemis- või parkimiskoht.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.TERE AS esitas Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2014 määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse 1) tühistada täies ulatuses ning teha uus määrus, millega jätta avaldus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata või 2) tühistada osas, mis kohustab TERE AS-i võimaldama kohtumenetluse vältel ööpäevaringselt nii jalgsi kui sõidukitega juurdepääsu Vabriku tänavalt üle Jaama tn 20 asuva kinnistu AS-ile BLM Eesti kuuluvale Vabriku tn 23 kinnisasjale,
sealhulgas nimetatud kinnistul asuva tootmishoone hoovipoolses küljes asuvale laadimisavale. Määruskaebuses toodud põhjenduste kohaselt: 1) on kohus jätnud kasutamata TsMS § 384 lg 1 sätestatud puudutatud isiku ärakuulamise võimaluse ning asunud seetõttu ekslikule seisukohale, et juurdepääsu tagamine kaevatavas määruses näidatud viisil ei koorma TERE AS-i ülemääraselt; 2) ei vasta TERE AS kehtivatele toiduohutuse ja toiduainete tootmise hügieeninõuetele, kui Jaama tn 20 Põlva territooriumile võivad ööpäevaringselt jalgsi ja sõidukitega kontrollimatult siseneda Vabriku tn 23 kinnisasjale suunduvad isikud. TERE AS-i kinnisasjal toiduohutuse ja tootmise erinevate riikide ja ühenduste nõuetele vastavuse tagamiseks kehtestatud korrad ja sertifitseerimisnõuded nõuavad muuhulgas sisenejate registreerimist ning külalistel ja muudel isikutel ei saa olla lubatud ettevõtte territooriumil oma suva järgi jalgsi või sõidukiga liikuda. Samuti on TERE AS sertifitseeritud ISO 22000/FSSC 22000 standardi kohaselt, mille nõue ISO/TS 22002-1 p 4.3 (Lisa 1 lk 4, faili lk 9) nõuab, et ettevõtte territoorium peab olema selgelt piiritletud ja juurdepääs ettevõttele peab olema kontrollitud. TERE AS-i huvid oma majandustegevuse kujundamisele vastavalt kehtestatud nõuetele on oluliselt suuremad kui avaldaja poolt esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluses esile toodud huvid; 3) on avaldajal Vabriku tn 23 kinnisasjalt avalikule teele juurdepääs tagatud Jaama tänava kaudu ja seda on aastaid kasutatud. Avaldaja möönab ka ise oma avalduse punktis 2.21, et ligipääs avalikult teelt on olemas. Seega puudub TERE AS hinnangul alus AÕS § 156 rakendamiseks ning ei ole põhjendatud ka esialgse õiguskaitse kohaldamine; 4) on igasuguse AÕS § 156 alusel määratava juurdepääsu lahutamatuks komponendiks selle eest makstav tasu. Kaevatava määruse alusel on kohus juurdepääsu Vabriku tn 23 kinnisasjale üle puudutatud isikute kinnisasjade võimaldanud ning juurdepääs eksisteerib antud hetkel faktiliselt, kuid kohus on jätnud selle eest tasu määramata. Avaldaja nõutud tasuta juurdepääs ei ole kooskõlas AÕS § 156 nõuetega ning tasuta juurdepääsu ei ole kohtul võimalik määrata ei esialgse õiguskaitse korras ega asja sisulisel lahendamisel.
4.AS BLM Eesti vaidles AS-i TERE määruskaebusele vastu. Kaevatavas määruses määratud juurdepääsu ei saa pidada TERE AS-i ülemääraselt koormavaks. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole TERE AS taotlenud kaevatava määruse täitmise peatamist. Järelikult ei ole TERE AS pidanud viivitamatult täitmisele kuulunud juurdepääsu võimaldamist oma tegevuse nõuetekohasuse tagamise seisukohalt nii oluliseks ning määratud juurdepääs ei ole ebamõistlikult koormav ega ohusta ka TERE AS-ile kehtivate toidu käitlemise nõuete täitmist; 2) ei ole TERE AS näidanud, millist materiaal- või menetlusõiguse normi on kohus taotluse rahuldamisega rikkunud ega seda, kuidas mõjutab avaldajale Jaama tn 20 kinnistult läbipääsu võimaldamine määruskaebuses nimetatud nõuete täitmist TERE AS-i poolt. TERE AS ei ole välja toonud, milles seisneb tema ülekaalukas huvi juurdepääsu mittevõimaldamiseks võrreldes avaldaja huvidega kasutada Jaama tn 20 kinnistut juurdepääsuks Vabriku tn 23 kinnisasjale; 3) on juurdepääs Vabriku tn 23 kinnistule ajalooliselt, st kuni juurdepääsu blokeerimiseni OÜ Karu Kinnisvara ja Silmandi poolt 09.01.2014, toimunud avalduse lisas 1 näidatud juurdepääsuteed pidi, ületades ka Jaama tn 20 kinnistut. Selline juurdepääs toimis ka ajal, mil Jaama tn 20 kuulus TERE AS-ile ning TERE AS oli alustanud antud kinnistul tootmist. Ei ole põhjust arvata, et esialgse õiguskaitse korras määratud juurdepääs võiks raskendada AS-i TERE poolt erinevate ohutus- ja sanitaarnõuete täitmist; 4) ei ole avaldajal mingisugust huvi ega põhjust kasutada Jaama tn 20 kinnistut muul viisil, kui avalduse lisas 1 näidatud juurdepääsuteed pidi. Veelgi vähem on avaldajal põhjust või alust siseneda TERE AS-i tootmis- ja laohoonesse. Ka kaevatav määrus sätestab selgelt, et esialgse
õiguskaitse korras on avaldajal õigus üksnes kasutada Jaama tn 20 kinnistut Vabriku tänavalt Vabriku tn 23 kinnisasjale juurdepääsemiseks; 5) on kohus õigesti leidnud, et avaldajal puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Esialgse õiguskaitse abinõu rakendamisel on kohus tuginenud TsMS § 378 lg-le 1, st hagi tagamise abinõudele ning mitte AÕS §-le 156. Kas AÕS § 156 juurdepääsu määramise eeldused on täidetud, tuleb välja selgitada juurdepääsu määramise avalduse sisulisel lahendamisel. Avaldaja on avalduse p-des 2.21 ja 2.22 põhjendanud, miks nimetatud teed ei saa avaldaja pidada juurdepääsuteeks; 6) on avaldaja taotlenud juurdepääsu seadmist tasuta ning vastavat seisukohta põhjendanud avalduse punktis 2.17. AÕS § 156 lg 1 nimetatud tasu eesmärgiks on kompenseerida kinnisasja omanikule ühelt poolt juurdepääsu võimaldamise tulemusena kinnistu turuväärtuse vähenemine ning teiselt poolt juurdepääsutee hooldamisega kantavad täiendavad kulud. Praegusel juhul on avaldusega taotletud ning kaevatava määrusega määratud juurdepääsutee reaalselt juba olemas, seega ei kanna TERE AS tee hooldamise näol mingisuguseid täiendavaid kulusid ning ka Jaama tn 20 kinnistu väärtus ei vähene avaldajale juurdepääsu võimaldamise tulemusena. Seetõttu ei ole põhjendatud TERE AS-le Jaama tn 20 kinnistult ülesõidu võimaldamise eest tasu maksmine. Esialgse õiguskaitse määrusega mistahes tasu kehtestamiseks puuduks ka õiguslik alus.
5.OÜ Karu Kinnisvara ja Silmand Auto OÜ esitasid samuti Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2014 määruse peale määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse 1) tühistada täies ulatuses ning teha uus määrus, millega jätta avaldus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata või 2) tühistada osas, (a) millega puudutatud isikuid kohustati kohtumenetluse vältel võimaldama avaldajal sõltumata nädalapäevast ööpäevaringselt juurdepääsu nii jalgsi kui sõidukitega, ning osas, (b) millega kohus pani määruse resolutsiooni p-des 1 ja 2 puudutatud isikutele erinevaid kohustusi ilma, et avaldajat oleks kohustatud puudutatud isikutele tasuma tasu, hüvitama kulud ja kahjud. Alternatiivselt paluvad määruskaebuse esitajad teha uus määrus, mille kohaselt oleks esialgse õiguskaitse korras avaldaja juurdepääsuõigus piiratud kellaajaliselt ja avaldaja tohiks juurdepääsuteed kasutada vaid sõidukitega. Samuti paluvad määruskaebuse esitajad kohustada avaldajat tasuma puudutatud isikule juurdepääsu tee võimaldamise eest 500,00 eurot ühes kuus ning andma tagatist summas 15 000 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) puuduvad alused esialgse õiguskaitse korras juurdepääsu võimaldamiseks. Avaldajal on olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt oma kinnisasjale. Hinnang, kas juurdepääsutee on või ei ole sobiv ka veoautodele, tuleb lahendada asja sisulisel menetlemisel; 2) soovib avaldaja käesolevas menetluses esialgse õiguskaitsega saavutada olukorda, mis võimaldaks tal ajutiselt tehase seadmetele ligi pääseda ning need ära viia, et varjata neid võlausaldajate eest ning tulevasest pankrotipesast välja kantida. Ükski asjaolu ei viita sellele, et avaldaja kasutaks tehast sihipäraselt ning viiks seal läbi tootmistegevust või plaaniks seda teha. Puudutatud isikutele teadaolevalt puudub avaldajal vähemalt viimased kaks aastat majandus- ja tootmistegevus ning avaldaja ei kavatse sellega oma kinnisasjal ka tegelema hakata. Avaldajal ei ole ka alates 2012. a II poolest kehtivaid vee-, kanalisatsiooni- ja tehnoloogilise auru lepingud, ilma milleta ei ole üldse võimalik tootmistegevust läbi viia. Samuti ei ole avaldaja seniajani esitanud äriregistrile 2012. a majandusaasta aruannet ning selle eest on avaldajale tehtud ka kustutamishoiatus. Lisaks on avaldaja ise väitnud, et on võõrandanud tehase seadmed emaettevõtjale ja soovib need Austriasse ära viia. Sealjuures on avaldaja juba kaks korda tehase seadmeid ära viinud. Esimene vedu toimus 09.01.2014, pärast mida avaldaja vallasvara, sh tehase seadmed, hagi tagamise korras arestiti. Seadmed, mida avaldaja ei ole emaettevõtjale väidetavalt võõrandanud ning mis väidetavalt ei olnud arestitud, viis avaldaja tehasest ära 30.10.2014; 3) ei ole juurdepääs üle puudutatud isikute kinnisasjade kiireloomuline küsimus ega ilmne vajadus, mis tulnuks viivitamatult lahendada esialgse õiguskaitse korras. Avaldaja on ise väitnud, et
takistused tekkisid 09.01.2014. Faktiliselt pole avaldaja soovinud üle puudutatud isikute kinnisasjade sõita juba mitu aastat enne avaldaja viidatud kuupäeva. Alles 19.05.2014 esitas avaldaja puudutatud isikutele nõudekirja, millele puudutatud isikud vastasid 19.06.2014. Pärast seda ei näidanud avaldaja pikemat aega mingisugust huvi juurdepääsu tee küsimuses. Alles 25.09.2014 esitas avaldaja oma vastuse puudutatud isikute 19.06.2014 vastusele. Ainuke kiireloomuline eesmärk, mille nimel avaldaja tegutseb, kasutades selleks mh ka käesolevat menetlust, on vara kantimine ning tehasest äraviimine; 4) on paljasõnalised avaldaja väited väidetava kahju tekkimise kohta. Kuivõrd tehases tootmistegevust ei ole ega hakka toimuma, siis ei saa kahju tekkida. Samuti ei ole eluliselt usutav, et avaldaja emaettevõtja nõuaks mingisugust väidetavat kahju avaldajalt kui oma 100 % tütaräriühingult, seega põhimõtteliselt enda bilanssi kuuluvalt äriühingult; 5) ei saa esialgse õiguskaitse avalduses taotleda täpselt sama asja, mis selgub alles menetluse sisulise lõpliku lahendi tegemisel, st esialgse õiguskaitse korras ei saa vaidlust etteulatuvalt sisuliselt kogu vaidluse ajaks ära lahendada. Vastasel juhul puuduks edasisel sisulisel menetlusel igasugune mõte. Eelnev seisukoht kehtib nii hagi tagamise (vt RKTKo 3-2-1-132-07 p 14) kui ka hagita asjas esitatud avalduse tagamise (esialgse õiguskaitse) lahendamisel (RKTKo 3-2-1-38-12); 6) ei oleks kohus tohtinud avaldust rahuldada ilma avaldajapoolsete vastusooritusteta. Kuivõrd juurdepääsu tee nõude ning esialguse õiguskaitse avalduse lahendamisel on tegemist hagita menetlusega, kus rakendub uurimisprintsiip, oleks kohus enne avalduse rahuldamist ise pidanud hakkama vajalikke asjaolusid välja selgitama. Sealhulgas oleks kohus pidanud enne esialgse õiguskaitse avalduse lahendamist küsima puudutatud isikute seisukohta, sh tasude osas. 7) paluvad puudutatud isikud kohtul teha juurdepääsutee kasutamise õigus sõltuvaks puudutatud isikutele tagatise andmisest (TsMS § 4771 lg 2 teine lause, § 383 lg 1); 8) on määrus ebamõistlikult koormav osas, millega puudutatud isikuid kohustati kohtumenetluse vältel võimaldama avaldajal sõltumata nädalapäevast ööpäevaringset juurdepääsu nii jalgsi kui sõidukitega. Selliselt puudub puudutatud isikutel igasugune kontroll nende territooriumil toimuva üle. Samuti on mõeldamatu, et puudutatud isikute territooriumil võiks isikud suvalisel ajal jalgsi ringi liikuda. Jalgsi pääseb avaldaja kinnisasjale ka muid teid pidi (nt Jaama tänava kaudu).
6.AS BLM Eesti vaidles OÜ Karu Kinnisvara ja Silmand Auto OÜ määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) puudub alus määruse muutmiseks Silmand Auto OÜ osas. Silmandi Auto OÜ suhtes vastava abinõu kohaldamise vajalikkus tulenes sellest, et Silmand Auto OÜ oli oma veoauto parkinud OÜ Karu Kinnisvara kinnistule otse avaldaja tehasehoone laadimisava ette, kus Silmand Auto OÜ veoauto mitte kunagi varem ei olnud parkinud, muutes seeläbi juurdepääsu laadimisavale võimatuks (vt avalduse p 1.11). Määruses nimetatud kinnistud Vabriku tn 13 ja 21, üle mille ei tohi Silmand Auto OÜ juurdepääsu takistada, ei kuulu Silmand Auto OÜ-le. Kohus ei kohustanud Silmand Auto OÜ esialgse õiguskaitse korras võimaldama juurdepääsu üle temale kuuluva kinnistu Vabriku tn 11. Määruskaebuses ei ole põhjendatud, milles seisneb esialgse õiguskaitse koormavus ja õigusvastasus Silmand Auto OÜ-d puudutavas osas; 2) on ebaõige määruskaebuse esitajate arusaam, et kui ettevõte ei tegele tootmistegevusega, siis tal puudub majandustegevus. Avaldaja on tegelenud perioodil 2012-2014 ka juustu vahendamisega, mille käigus on avaldajal samuti tarvis kaup Eestis edasimüümiseks enda hoonesse transportida ja ladustada. Avaldaja on müünud oma emaettevõttele Berglandmilch eGen vaid neli seadet koguväärtusega 115 856 eurot (Lisa 1), samas kui kõik ülejäänud tootmisseadmed koguväärtuses üle 900 000 euro (Lisa 2) kuuluvad jätkuvalt avaldajale; 3) on avaldajal olemas kehtivad vee-, kanalisatsiooni- ja tehnoloogilise auru lepingud. Tõele ei vasta ka väide, nagu ei tohtivat avaldaja Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustuse peatamise
tõttu toiduainete töötlemise ja tootmisega tegeleda. Avaldaja on esitanud äriregistrile oma 2012.a majandusaasta aruande ja kustutamishoiatus on kõrvaldatud; 4) ei anna kohtusse pöördumine alles pärast muude meetmete ammendumist alust väita TsMS § 4771 lg 2 eelduste puudumist; 5) ei ole kohus esialgse õiguskaitse korras vaidlust etteulatuvalt ära lahendanud, vaid üksnes säilitanud senise olukorra avaldaja kinnistule juurdepääsu teostamisel. Sellisel kujul juurdepääs avaldaja kinnistule on toimunud aastaid; 6) puudub alus kohustada avaldajat esialgse õiguskaitse eest tasu ja nõuda avaldajalt tagatist. On ilmselge, et Silmand Auto OÜ-le ja Karu Kinnisvara OÜ-le ei teki kulusid ega kahju sellest, et nad pidid juurdepääsult kõrvaldama nende endi poolt tahtlikult ja õigusvastaselt seatud takistused ning peavad edasistest takistustest hoiduma. Samuti ei ole määruskaebuses põhjendatud, milliseid kulusid ja kahju tekitab kohustus võimaldada jätkuvalt ka vaidluse kestel juurdepääsu avaldaja kinnistule üle kinnistu Vabriku tn 21, kust juurdepääs on alati ja aastaid toimunud. Nõutavad rahasummad on tõendamata ja taotlusel puudub ka õiguslik alus. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette esialgse õiguskaitse kohaldamise eest tasu maksmist ega mingite kulude ja kahjude esialgse õiguskaitse määruses kindlaksmääramist.
7.Põlva Vallavalitsus selgitas oma seisukohas, et Vabriku tn 23 asuv kinnistu on moodustunud endise Põlva Piimatoodete Kombinaadi krundi jagamisel. Krundid on vahetanud omanikke ja aegajalt muutub hoonetes toimuv tegevus. Kruntideks jagamisel peavad omanikud arvestama, et kui nad soovivad läbipääsu endisel kujul, tuleb jälgida enne ostutehingut teostamist servituutide olemasolu. Põlva Vallavalitsuse andmetel on Vabriku tn 23 tootmishoone juurde sõitvad kaubaautod kasutanud avaldaja poolt kohtule esitatud lisas 1 märgitud teekonda. Vabriku tn 23 juurde on soovitud mõned aastad tagasi juurdepääsu avalikult teelt – Vabriku põik tänavalt, kuid ainult nn kergtranspordile. 16. jaanuaril 2006 AS Nordic Foods poolt Põlva Linnavalitsusele esitatud taotluses detailplaneeringu algatamiseks ei soovitud teed kaubaautodele, sest rasketransport pidi ka edaspidi läbi endiste piimakombinaadi alade toimuma. Põlva Linnavolikogu algatas 27. jaanuari 2006 otsusega detailplaneeringu juurdepääsutee ja gaasikatlamaja asukoha määramiseks. Planeeringu koostaja ei pidanud kinni lepingu tähtaegadest, mistõttu töö teostus venis sedavõrd, et Põlva Linnavalitsus tegi 05. jaanuaril 2009 lepingu lõpetamise ettepaneku, kuna olid ära langenud ka huvitatud isikud. Kuna Vabriku tn 23 asuv tootmishoone käivitus uuesti juustutööstusena, siis lahendas Põlva Linnavalitsus väikeautode juurdepääsu krundile Jaama tänavalt, korrastades piimatootmise (hetkel AS TERE) krundiäärset teed ja hooldades seda käesoleva ajani. Tee on kitsas ja kulgeb läbi elamukvartali. Kui Vabriku tn 23 krundi omanik soovib korraldada tootmist nii, et ka kaubaautod saaksid krundile avalikult teelt, tuleb algatada detailplaneering uuesti juurdepääsu tee planeerimiseks ja tagada tee väljaehitamine huvitatud isiku poolt. Raskeveokite suunamist Vabriku põik tänavale peab hoolikalt kaaluma, sest tegemist on elamukvartaliga ja Vabriku põik tänavat ei ole võimalik laiendada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus on seisukohal, et TERE AS, OÜ Karu Kinnisvara ja Silmand Auto OÜ määruskaebused on põhjendatud osaliselt ja kuuluvad selles osas rahuldamisele. Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2014 määrus tuleb tühistada osas, milles kohus kohustas OÜ-t Karu Kinnisvara ja AS-i TERE võimaldama kohtumenetluse vältel ööpäevaringselt nii jalgsi kui sõidukitega juurdepääsu Vabriku tänavalt üle Jaama tn 20, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 asuvate kinnistute AS-le BLM Eesti kuuluvale Vabriku tn 23 asuvale kinnistule, sh nimetatud kinnistul asuva tootmishoone hoovipoolses küljes asuvale laadimisavale.
Ringkonnakohus peab võimalikuks teha tühistatud osas uue määruse, millega kohustada puudutatud isikuid OÜ-t Karu Kinnisvara ja AS-i TERE kohtumenetluse vältel tsiviilasjas nr 214-59298 võimaldama AS-le BLM Eesti tööpäeviti (esmaspäevast reedeni) ajavahemikul kella 8:00 kuni 17:00 nii jalgsi kui sõidukitega juurdepääsu Vabriku tänavalt üle Jaama tn 20, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 asuvate kinnistute AS-le BLM Eesti kuuluvale Vabriku tn 23 asuvale kinnistule, sh nimetatud kinnistul asuva tootmishoone hoovipoolses küljes asuvale laadimisavale. Ülejäänud osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks määruskaebuste esitajate taotlusi kohustada avaldajat tasuma esialgse õiguskaitse korras võimaldatava juurdepääsu eest tasu, samuti kohustada avaldajat tasuma esialgse õiguskaitse abinõu rakendamisel tagatist.
9.Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjades on TsMS § 6183 järgi lubatud esialgse õiguskaitse kohaldamine. TsMS § 4771 lg 2 kohaselt võib sellises olukorras kohaldada esialgset õiguskaitset, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kui seadusest ei tulene teisiti. AÕS § 156 lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe kitsendatakse koormatava kinnisasja omaniku huve. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude AÕS § 156 lg 1 alusel rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumise teel. Käesoleval juhul on avaldaja kinnistule olemas juurdepääs avalikule teele, kuid asja materjalide kohaselt ei saa seda kasutada kinnistule pääsemiseks veoautoga. Ringkonnakohus märgib, et avalikule teele juurdepääsu olemasolu ei välista iseenesest AÕS § 156 lg 1 alusel nõude esitamist. Riigikohus on nt leidnud, et esinevaid huvisid tuleb kaaluda ka juhul, kui kinnisasjaga külgneb küll avalikult kasutatav tee, kuid selle kasutamine oleks avaldaja jaoks ebamõistlikult kallis või muul viisil koormav (RKTKo 3-2-1-45-04 p 14). Samuti on avaldajal võimalik taotleda juurdepääsu määramist üle puudutatud isikule kuuluva kinnisasja, kui olemasolev alternatiivne juurdepääs võimaldab kinnistule pääseda nt üksnes jalgsi, kuid avaldaja majandustegevusega seotud vm kaalukad huvid tingivad juurdepääsu teatud liiki sõidukitega.
10.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et käesoleval juhul oleks maakohtul olnud otstarbekas ja mõistlik enne esialgse õiguskaitse rakendamist puudutatud isikud TsMS § 4771 lg 2 teisele lausele ja TsMS § 384 lg 3 teisele lausele tuginedes ära kuulata. Tegemist on olukorraga, kus avalduses taotletakse vaidlusaluse õigussuhte esialgset reguleerimist. Vaidlus juurdepääsu võimaldamise ja selle tingimuste üle on külgnevate kinnistute omanike vahel, kelle tegevus üksteist vastastikku teatud määral mõjutab. Kuigi praeguses menetlusstaadiumis otsustatakse alles pooltevahelise õigussuhte ajutise reguleerimise üle, tuleks ka seejuures arvestada seda liiki vaidluste põhilise olemusega. Poolte omavahel põrkuvaid huve tuleb omavahel kaaluda ning seda ka õigussuhte esialgsel reguleerimisel. Õige on OÜ Karu Kinnisvara ja Silmand Auto OÜ määruskaebuses esitatud seisukoht, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine ei peaks olema automaatne, vaid kohus peab kaaluma erinevaid huve ja rahuldama taotluse vaid juhul, kui selleks esineb tungiv ja möödapääsmatu vajadus. Samuti on õige seisukoht, et esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemuseks ei saa olla sisuliselt lõpliku lahendi tegemine (RKTKo 3-2-1-38-12 p 2). Riigikohus on oma otsuse nr 3-2-1-48-10 punktis 21 ühtlasi selgitanud, et naaberkinnisasjade omanike õigused tasakaalustavad vastastikku üksteist ja nendega tuleb vastastikku arvestada, et oleks võimalik inimeste mõistlik ühiselu (vt ka RKTKo nr 3-2-1-33-05, p 13; nr 3-2-1-85-05, p 22).
Puudutatud isikute eelnev ärakuulamine võimaldanuks vältida olukorda, kus juurdepääsuõiguse esialgse õiguskaitse korras määramine toimub üksnes avaldaja poolt esiletoodu põhjal, mis võib jätta puudutatud isikute huvid piisava tähelepanuta. See omakorda võinuks aidata vältida vajadust lahendada puudutatud isikute vastuväiteid järgnevas määruskaebemenetluses.
11.Avaldaja on palunud määrata talle juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (Vabriku tänavalt) Põlva linnas Vabriku tn 23 asuvale kinnistule (kinnistusregistriosa nr 1909438) üle Jaama tn 20 (kinnistusregistriosa nr 368538), Vabriku tn 13 (kinnistusregistriosa nr 1935938) ja Vabriku tn 21 (kinnistusregistriosa nr 2338538) asuvate kinnistute, või alternatiivselt üle Vabriku tn 11 (kinnistusregistriosa nr 1755938), Vabriku tn 13 (kinnistusregistriosa nr 1935938) ja Vabriku tn 21 (kinnistusregistriosa nr 2338538) asuvate kinnistute. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kohtule esitatud Maa-Ameti kaardiserveri väljatrükkidelt (t I kd lk 17, 18 ja 29) nähtuvalt kulgeb avaldajale kuuluva Vabriku tn 23 (kinnistusregistriosa nr 1909438, katastriüksuse nr 62001:005:0029) piir puudutatud isikute kinnistute (lääne) poolses küljes vahetult mööda kinnistul paikneva hoone välispiirdeid. Nimetatud asjaolu võimaldab järeldada, et avaldaja kinnistule (kinnistusregistriosa nr 1909438) ei ole hoone paiknemise tõttu võimalik vaidlusalusest küljest sõidukitega siseneda, vaid sõidukid saavad füüsiliselt peatuda üksnes naaberkinnistutel. Avaldaja on esile toonud, et lisaks Vabriku tn 23 kinnistule kuulub talle ka Vabriku tn 23a kinnistu (endise aadressiga Vabriku 1G, registriosa nr 2348538, katastriüksuse nr 62001:005:0041), mida ilmselt on vähemalt osaliselt võimalik kasutada Vabriku tn 23 kinnistu teenindamiseks. Avaldaja ei ole küll taotlenud juurdepääsu määramist ka Vabriku tn 23a kinnistule (seoses Vabriku tn 23 kinnistul asuva hoone teenindamise vajadusega). Samas ei oleks selle järele eraldi ka vajadust, arvestades, et juurdepääsu olemasolul Vabriku tn 23 kinnistule on avaldajal ühtlasi võimalik pääseda ka Vabriku tn 23a kinnistule. Lähtudes hagita menetluse eripärast (TsMS § 477 lg 5 ning TsMS § 5 lg 3) ja asjaolust, et avaldajal on menetluse käigus võimalik oma taotlust ka sisuliselt täpsustada, peab ringkonnakohus võimalikuks arvestada esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ka seda, et avaldajale kuuluvad kõrvuti paiknevad kinnistud Vabriku tn 23 ja 23a (registriosade nr-d 1909438 ja 2348538) ning seega on avaldajal iseenesest õigus viibida mõlemal nimetatud kinnisasjal.
12.Avaldaja on põhjendanud juurdepääsu vajadust üle puudutatud isikutele kuuluvate kinnistute sellega, et ligipääs Vabriku tn 23 asuva tehasehoone hoovipoolsele (puudutatud isikute kinnistutega piirnevale) küljele on vajalik just tehasehoone sihipäraseks ja nõuetekohaseks teenindamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega selles, et avaldaja on esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist silmas pidades piisavalt põhistanud vajaduse pääseda talle kuuluvale Vabriku tn 23 asuvale kinnistule mh veokitega. Vaidlust ei ole selles, et tegemist on tootmismaaga ja kinnistul asub tootmiseks kohandatud hoone, mille puhul saab lähtuda eeldusest, et piisav ei ole kinnistule ligipääs üksnes jalgsi või sõiduautodega. Kolleegiumi arvates ei välista avaldajale esialgse õiguskaitse korras juurdepääsuõiguse määramist üle puudutatud isikutele kuuluvate kinnistute asjaolu, et puudutatud isikute väidete kohaselt puudub avaldajal juba mitu aastat majandus- ja tootmistegevus. Kauba transportimiseks sobivate veokitega kinnistule juurdepääsu olemasolu või selle puudumine võib muuhulgas majandustegevuse korraldamist olulisel määral mõjutada, millele on avaldaja menetluses ka viidanud. Ringkonnakohus möönab, et asja materjalide põhjal saab järeldada, et avaldaja on oma kinnistul piimatoodete tootmise 2012. aastal katkestanud, alustades selle asemel Austria juustu vahendamist Eestisse. Kuigi äriregistri andmetel ei ole avaldaja AS BLM Eesti esitanud 2013.a majandusaasta aruannet (ka 2012.a majandusaasta aruanne on esitatud alles 2014.a detsembris), ei anna ainuüksi
see asjaolu alust asuda seisukohale, nagu oleks avaldaja majandustegevus lõppenud ja sellega seoses langenud ära ka vajadus pääseda oma kinnistul asuva tootmishoone juurde kaubaveokitega. Puudub täpsem ülevaade avaldaja majandustegevuse intensiivsusest, mis võimaldaks lähemalt hinnata seda, kas ja missuguses mahus vajab avaldaja nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis kaubaveokitega juurdepääsu kinnisasjale. Üle teis(t)ele isiku(te)le kuuluvate kinnistute juurdepääsu andmisel on kohtul võimalik kindlaks määrata täpsemad tingimused, sh vajadusel ka nt juurdepääsu sagedus (veokite arv nädalas/päevas), täpsemad kellaajalised piirangud, territooriumile sisenevate isikute ja sõidukite identifitseerimise kord jm). Ringkonnakohtu arvates aga ei saa eeldada pooltevahelise suhte esialgset reguleerimist samasuguse detailsusega, nagu see võib kujuneda menetluse lõpptulemuse puhul. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel on kohtu käsutuses oleva teabe hulk oluliselt piiratum võrreldes menetluse käigus kogutavaga. Seega on avaldaja esialgse õiguskaitse taotlust puudutavas osas piisavalt põhistanud, et seoses oma majandustegevusega vajab ta kinnistul olevale hoonele juurdepääsu mh kaubaveokitega. Kolleegium ei pea vajalikuks anda eraldi hinnangut asjaoludele, mille kohaselt on avaldaja osaliselt võõrandanud ja/või kavatseb võõrandada oma kinnistul asuvas tootmishoones paikneva sisseseade. Hoones tootmississeseade olemasolu või puudumine võib omada tähtsust asja sisulisel lahendamisel, mh selle hindamisel, kas ja missugust (sh missuguses mahus) majandustegevust on avaldaja kavandanud oma kinnistul jätkata. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb lugeda piisavaks, et avaldaja on põhistanud enda kinnistul jätkuva majandustegevuse olemasolu.
13.Asja materjalidest nähtuvalt on avaldajal olemas juurdepääs oma kinnistule Jaama tänavalt, kuid see võimaldab juurdepääsu üksnes kas jalgsi või väikeautodega ja mitte majandustegevuses kasutatavate veokitega. Kohtusse pöördumise vajaduse tingiski asjaolu, et avaldaja ei saanud enam kasutada varasemalt temale lubatud juurdepääsu üle puudutatud isikute kinnisasjade Vabriku tänava poolt ning ta ei saa kasutada olemasolevat juurdepääsu Jaama tänava poolt liiklemiseks veoautodega. Lisaks avaldaja enda väidetele, mille kohaselt oli tal varem (s.o kuni 2014.a alguseni) võimalik kasutada veokitega juurdepääsuks Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 kinnistuid, selgub see ka Põlva Vallavalitsuse 01. detsembri 2014.a seisukohtadest (t II kd lk 11-12). Vallavalitsuse poolt avaldatust nähtub ühtlasi, et juurdepääs Jaama tn kaudu on võimalik vaid väikeautodega, mitte aga kaubaautodega. Eeltoodust lähtudes nõustub kolleegium avaldaja ja maakohtu seisukohaga, et avaldaja esitatud asjaoludel on põhjendatud pooltevahelist õigussuhet esialgselt reguleerida.
14.Kolleegium leiab aga, et avaldajale esialgse õiguskaitse korras määratavat juurdepääsuõigust tuleb võrreldes avaldaja enda poolt pakutuga kitsendada, arvestades puudutatud isikute huve ja omandiõigust. Ringkonnakohus on seisukohal, et AÕS § 156 lg 1 alusel üle teisele isikule kuuluva kinnisasja juurdepääsuõiguse määramisel ei saa lähtuda üksnes soodustatava kinnisasja kasutamise suuremast mugavusest. Samuti ei ole alust eelistada puudutatud isikute huvidele juba ette juurdepääsu määramist taotleva isiku võimalikke huve tulevikus oma majandustegevust ümber kujundada, intensiivistada jne. Eelkõige leiab ringkonnakohus, et avaldaja ei ole põhjendanud ööpäevaringse juurdepääsu vajadust nii jalgsi kui sõidukitega üle Jaama tn 20, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 kinnistute. Esialgse õiguskaitse taotluses on avaldaja selgitanud, et ööpäevaringne juurdepääs on vajalik selleks, et adekvaatselt planeerida oma toodangu transportimist (sh hilisõhtuti ja varahommikuti) ja võimalike tootmisvajaduste rahuldamiseks, sh nõudluse kasvust tingitud võimalike erakorraliste vahetuste töö tagamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldaja põhjendus piisav ega asjakohane. Tegemist on üksnes hüpoteetiliste tulevikus aset leida võivate asjaoludega, mida on kohtul võimalik arvestada asjas lõpplahendi tegemisel, juhul, kui avaldaja esitab menetluses
piisavalt andmeid oma kavatsuse kohta jätkata kinnistul tootmist, samuti tootmise võimalike mahtude kohta, mis võimaldaks hinnata kujunevat koormust puudutatud isikute kinnistutele. Kui avaldaja majandustegevuse iseloom võrreldes praegusega oluliselt muutub (nt taasalustatakse suuremahulist tootmist), siis võib see olla aluseks käesolevas menetluses tehtava kohtumääruse muutmisele TsMS § 480 lg 1 teise lause ja/või TsMS § 6185 järgi. Ringkonnakohus märgib ühtlasi, et Põlva Vallavalitsuse 01.12.2014.a seisukoha järgi on Vabriku tn 23 krundile põhimõtteliselt võimalik rajada kaubaautodele liiklemiseks sobiv juurdepääs ka mujalt kui puudutatud isikute kinnistute kaudu, mis aga eeldab detailplaneeringu läbiviimist ja tee väljaehitamist. Seega ei ole menetluse lõpptulemusena ka välistatud, et juurdepääs üle puudutatud isikute kinnisasjade määratakse tähtajalisena.
15.Kuna AÕS § 156 alusel juurdepääsu määramisel tuleb kaaluda nii avaldaja kui puudutatud isikute huve ning juurdepääsu tingimused peaksid koormama puudutatud isikute huve üksnes niivõrd, kuivõrd see on avaldaja ülekaalukat huvi järgides vajalik, siis ei saa avaldaja ringkonnakohtu arvates eeldada endale automaatselt piiranguteta 24/7 juurdepääsu võimaldamist, vaid tal tuleb oma tegevust vajadusel kohandada ka puudutatud isikute huvidele vastavaks. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas staadiumis saab pidada põhjendatuks võimaldada avaldajale juurdepääsu üle puudutatud isikute kinnistute üksnes tööpäeviti (esmaspäevast reedeni) ja seda vahemikus kella 8-st 17-ni, nagu taotlesid oma määruskaebuses alternatiivse lahendusena puudutatud isikud OÜ Karu Kinnisvara ja Silmand Auto OÜ. Neil ajavahemikel on puudutatud isikutel eelduslikult võimalik territooriumil toimuvat jälgida veendumaks, et avaldajaga seotud isikud järgivad juurdepääsuõiguse teostamise tingimusi ja korda. Nimelt on juurdepääsu kasutamine lubatud üksnes avaldaja kinnistule pääsemise eesmärgil ning sellest ei tulene avaldajale ega temaga seotud isikutele õigust siseneda puudutatud isikute kinnistutele ja neil viibida mistahes muudel kaalutlustel.
16.Iseenesest on õige määruskaebustes esitatud seisukoht, et avaldaja ei ole selgitanud, miks tuleks jalgsi juurdepääsuks samuti määrata juurdepääs üle puudutatud isikute kinnisasjade, samal ajal kui jalgsi liikumiseks on võimalik kasutada jalgsi liikumiseks olemasolevat Jaama tänava poolset juurdepääsu. Ka maakohtu määruses on põhjendatud üksnes seda, et alternatiivne juurdepääsuvõimalus avaldaja kinnisasjale Jaama tänava poolt ei võimalda pääseda avaldaja kinnistul asuva tehasehoone laadimisava juurde veoautoga. Samas leiab kolleegium, et jalgsi liikumise võimaldamine ei kujuta puudutatud isikute huvidele märkimisväärset lisakoormust ega ohusta puudutatud isikute huve, arvestades muuhulgas seda, et avaldajal endal ja tema nõusolekutel kolmandatel isikutel on õigus viibida avaldajale kuuluvatel kinnistutel (nii Vabriku tn 23 kui ka Vabriku tn 23a) muuhulgas jalgsi. Asja materjalidest nähtuvalt piirneb AS-le TERE kuuluv Jaama tn 20 kinnistu lisaks Vabriku 23 ja 23a kinnistutele veel mitme teise kinnistuga (nt Vabriku 7, 9, 11, 13 ja 15), mis kuuluvad erinevatele äriühingutele ja ei ole piimatööstuse territooriumist füüsiliselt (tara vm liikumist takistavate tõketega) eraldatud (s.o olemasolev tara ei kulge täies ulatuses mööda Jaama tn 20 maaüksuse piire, vaid osaliselt mööda Vabriku tn kinnistute lõunapoolset, st Vabriku tänava poolset välispiiri). Saab eeldada, et iga kinnisasja omanikul on õigus vabalt viibida kogu oma kinnisasja piirides, samuti võib ta lubada oma territooriumil viibida muudel isikutel. See võimaldab järeldada, et erinevate äriühingute tegutsemine piimatööstusega ühel territooriumil (väravatega suletud alal) ei ole tegelikkuses AS-i TERE või teiste puudutatud isikute majandustegevust häirinud. Ringkonnakohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist ei tingi AS-i TERE suhtes kehtivad toiduohutuse ja hügieeninõuded, samuti ISO sertifitseerimisnõuded. Lähtudes sellest, et eelnimetatud nõuete kohaselt peab TERE AS-i tootmisüksuse territoorium olema selgelt piiritletud ja juurdepääs ettevõttele kontrollitud, saab järeldada, et TERE AS-l on õigus ja võimalus teostada vastavat kontrolli kõigi territooriumile siseneda soovijate osas. Niivõrd kuivõrd TERE
AS-l tuleb kontrollida, missugused isikud ja missugusel eesmärgil territooriumile sisenevad, samuti kõik sisenejad registreerida, laieneb see ka avaldajaga seotud isikutele. Kohtumääruse punktiga 2 puudutatud isikutele pandud kohustus võimaldada juurdepääsu avaldajale kuuluvale kinnistule üle Jaama tn 20, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 asuvate kinnistute ei tähenda seda, et puudutatud isikud oleksid kohustatud võimaldama territooriumile siseneda suvalistel kolmandatel isikutel.
17.Ringkonnakohtu hinnangul puudub iseenesest takistus AÕS § 156 lg-s 1 nimetatud tasu määramiseks ka menetluse ajaks reguleeritud korraga seoses. Menetluse ajaks tasu määramine saaks samuti olla käsitatav osana õigussuhte esialgsest reguleerimisest. Samas ei saa esialgse õiguskaitse korras tasu määramata jätmist käsitada maakohtu poolse menetlusnormi rikkumisena. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-170-12 selgitanud, et olukorras, kus teeniva kinnisasja omanik, vaatamata kohtu ettepanekule, ei avalda, kui suurt tasu ta soovib juurdepääsu määramise eest saada, peab kohus ise koguma tõendeid, et määrata kindlaks õiglane juurdepääsu tasu. Selline kohustus saab aga kohtul olla eelkõige nn põhimenetluse raames. Kui kohus peaks juba esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel hagita menetluses täies ulatuses järgima TsMS § 5 lg 3 esimeses lauses sätestatud uurimispõhimõtet ja selgitama taotluse lahendamise eesmärgil välja kõik asja sisulist lahendamist mõjutada võivad asjaolud, siis kaotaks esialgse õiguskaitse- ja nn põhimenetluse eristamine oma sisu ja mõtte. Käesolevas menetlusstaadiumis on puudutatud isikud (OÜ Karu Kinnisvara ja Silmand Auto OÜ) oma määruskaebuses palunud kohustada avaldajat tasuma esialgse õiguskaitse korras igale puudutatud isikule juurdepääsu tee võimaldamise eest 500 eurot ühes kuus; sellele lisaks kohustada avaldajat hüvitama puudutatud isikutele kulud ja kahjud, mis tekivad juurdepääsutee võimaldamisest. Samal ajal ei ole aga kohtule esitatud piisavalt andmeid selle kohta, milline on avaldaja juurdepääsuõiguse kasutamise eeldatav vajadus ja sagedus, kuidas on korraldatud nii avaldaja kui puutatud isikute kinnistutel transpordivahendite liiklus ja kas juurdepääsuõiguse rakendumisel tuleb teha mingeid ümberkorraldusi, millega kaasneksid kulutused. Niisuguste andmete puudumist möönavad ka määruskaebuse esitajad (määruskaebuse p 2.12). Olemasolevate andmete alusel ei pea ringkonnakohus võimalikuks hinnata määruskaebuses taotletava juurdepääsutasu suuruse põhjendatust, kuna selge ei ole puudutatud isikute kinnisomandi kitsendamise (avaldaja poolt juurdepääsuõiguse teostamisest tuleneva koormuse) ligikaudnegi ulatus. Kolleegium märgib, et AÕS § 156 alusel toimuvas juurdepääsu määramise hagita menetluses on puudutatud isikul võimalik taotleda juurdepääsu teostamisega kaasnevate kulude ja kahju hüvitamist üksnes juurdepääsutasu kindlaksmääramise raames. Juurdepääsu tasu koosneb kahest komponendist, s.o esiteks hüvitis omandi väärtuse vähenemise eest ja teiseks hüvitis juurdepääsu talumise ja korrashoiuga kaasnevate kulude eest. Seega tuleks puudutatud isikul tõendada, et juurdepääsutee talumise kohustus vähendab tema kinnisasja väärtust; teiseks, et ta on teinud juurdepääsu võimaldamiseks kulutusi (tõendada nende suurus) ja kolmandaks, juurdepääsuks kasutatava tee korrashoiuga seotud kulutuste tegemine ja nende suurus. Niisuguseid andmeid ei ole kohtule seni esitatud. Eeltoodust lähtudes ei pea ringkonnakohus põhjendatuks määrata esialgse õiguskaitse korras kindlaks menetluse vältel tasumisele kuuluva juurdepääsutasu suurust. Juurdepääsutee tasu suuruse küsimus tuleb lahendada vaidluse sisulise läbivaatamise käigus.
18.Lisaks taotlesid puudutatud isikud avaldajalt tagatise nõudmist summas 15 000 eurot või alternatiivselt kohtu äranägemisel, ning tagatise tähtaegselt andmata jätmisel tühistada esialgse õiguskaitse määrus. Ringkonnakohus leiab, et tagatise nõudmine hagita menetluses esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei ole TsMS § 4771 lg 2 II lause ja TsMS § 383 lg 1 koosmõjust tulenevalt põhimõtteliselt
välistatud, kui tegemist on sisuliselt vaidlusega varaliste (majandustegevusega seotud) huvide üle. Samas saab tegemist olla üksnes kohtu kaalutlusotsustusega. Käesoleval juhul ei esine ringkonnakohtu arvates asjaolusid, mis tingiksid avaldajalt esialgse õiguskaitse korras üle puudutatud isikutele kuuluvate kinnistute juurdepääsu võimaldamise eest tagatise nõudmise. Põhistatud ei ole niisuguse kahju tekkimise tõenäosus, mida oleks hiljem alust tagatise arvel hüvitada. Usutav ei ole puudutatud isikutel märkimisväärse kahju tekkimine juhul, kui avaldaja kasutab juurdepääsu üksnes tootmississeseade väljaveoks, mida on tõenäoliseks pidanud OÜ Karu Kinnisvara ja Silmand Auto OÜ. Samuti ei ole teada avaldaja poolt juurdepääsuõiguse teostamise intensiivsus. Kolleegium asus juba eelpool seisukohale, et kuna avaldaja kinnistud (Vabriku 23 ja 23a) piirnevad puudutatud isikute kinnistutega n-ö territooriumi siseselt ja avaldajal või temaga seotud isikutel on õigus kinnistutel viibida, siis ei too avaldajale üle puudutatud isikute kinnistute täiendava juurdepääsu võimaldamine kaasa olukorda, kus avaldajal tekiks alles juurdepääsuõiguse saamisel esmakordne võimalus pääseda faktiliselt puudutatud isikute kinnistutele (territooriumile). Kui asjas lõpplahendi tegemise seisuga on puudutatud isikutel juurdepääsu võimaldamise tõttu reaalne kahju tekkinud, on kohtul võimalik seda arvestada juurdepääsu tasu suuruse kindlaksmääramisel.
19.Vastavalt TsMS § 4771 lg-le 2 ja § 390 lg-le 1 ei ole käesolev määrus vaidlustatav.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.