2-12-22740/47 - Asjaõigus - Muud asjaõiguse asjad - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

lahend.ee

1.GBG OÜ (avaldaja) esitas kohtusse avalduse avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramiseks AÕS § 156 lg 1 alusel. Avaldaja palub määrata Ala-Juusa kinnistu igakordse omaniku kasuks ajaliselt piiramatu juurdepääs avalikult kasutatavale Immasoo teele nr 856008 jalgsi ja igat liiki transpordivahenditega viisil, mis vastab Ala-Juusa kinnistu kasutamisele tootmismaana, mööda Soo kinnistut läbivat teed pikkusega 255 meetrit ja laiusega 2,5 meetrit alates Soo kinnistu piirist kuni Ala-Juusa kinnistu piirini. Avaldaja palus määrata kindlaks ka Soo kinnistul asuva tee hooldamise tingimused. Ühtlasi palus avaldaja tuvastada Ekso Agro OÜ kohustus anda nõusolek kinnistusraamatuseaduse § 34-1 lg 1 tähenduses ja asendada see nõusolek asjas tehtud lahendiga Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 1884938 kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: „Juurdepääsu tee avalikult kasutatavale teele Põlvamaal Valgjärve vallas Sirvaste külas asuva Ala-Juusa kinnistu (registriosa nr 957938) igakordse omaniku kasuks vastavalt asjas jõustunud lahendi resolutsioonile.“ Avalduse kohaselt kuulub avaldajale alates 22. maist 2012 Ala-Juusa kinnistu (registriosa nr 957938) asukohaga Põlvamaa, Valgjärve vald, Sirvaste küla. Ekso Agro OÜ-le kuulub kinnistu Soo (registriosa nr 1884938) asukohaga Põlvamaa, Valgjärve vald, Sirvaste küla. Avaldaja kinnistu ei piirne avalikult kasutatava teega. Avaldaja kinnistust 255 m kaugusel asub avalikult kasutatav kruusakattega Immasoo tee nr (856006). Avaldaja kinnistu ja avalikult kasutatava tee vahele jääb Ekso Agro OÜ-le kuuluv kinnistu, mida läbib avaldaja kinnistult algav ja avalikult kasutataval teel lõppev tee. Juurdepääs avaldaja kinnistule avalikult kasutatavalt teelt on võimalik vaid nimetatud tee kaudu. Ekso Agro OÜ kinnistul asuvat teed on vähemalt 40 aastat kasutatud avaldaja kinnistule pääsemiseks. Ekso Agro OÜ on olnud kinnistu omanik alates 2009 aastast ning talunud faktilist olukorda juba vähemalt

kolm aastat. Ekso Agro OÜ ei ole kordagi avaldanud, et tal oleks kavatsus või soov juurdepääsu tee alla jäävat maad muul otstarbel kasutama hakata. Avaldaja kinnistu eelmine omanik kooskõlastas detailplaneeringu heas usus, et avaldajale kuuluva kinnistut teenindavat teed saab edaspidi juurdepääsuteena kasutada. Vaidlus tekkis alles siis, kui Ekso Agro OÜ soovis ise omandada Ala-Juusa kinnistut, kuid eelmine omanik otsustas selle kinnistu võõrandada siiski avaldajale. Ekso Agro OÜ ei ole nõustunud reaalservituudi seadmisega ning on ähvardanud tee üles künda. Läbirääkimised ei ole andnud tulemust. Juurdepääsu tee pindala u 640 m2 moodustab vaid u 0,8% Soo kinnistu pindalast ning selle asukoht ei segaks ülejäänud kinnistu kasutamist. Tegemist on 100% maatulundusmaaga ning eluhooneid kinnistul ei asu. Valgjärve vallavolikogu poolt kehtestatud detailplaneeringu kohaselt on ette nähtud Soo kinnistule teeservituudi seadmine. Olemasolev juurdepääsutee paikneb umbes 50 m ulatuses olemasoleva puurkaevu sanitaarkaitsevööndis, mis samuti takistab intensiivset põllumajandust või ehitustegevust. Avaldaja kinnistu sihtotstarve on 100% tootmismaa ning avaldaja soovib tootmisega tegelema hakata. See tähendab, et avaldajal on vältimatu vajadus pääseda kinnistule ligi transpordivahenditega ilma ajaliste piiranguteta. Juurdepääsutee on vähemalt keskmisele kvaliteedile vastav kruusakattega tee, mis võimaldab sellel liigelda ka veokitega. Samuti on juurdepääsu tee lühim ja parim võimalus avaldaja kinnistule pääsemiseks. Kui avaldaja peaks rajama uue tee, tähendaks see suuri kulutusi, olulist keskkonnamõju ning senise maa-kasutuse muutmist. Järgmine lähim võimalus avaliku teeni on uue 380 m pikkuse tee rajamine läbi Tammiku kinnistu SavernaJõksi kõrvalmaanteeni T-168. Seega tuleks avaldajal rajada praegusest ligi 1/3 pikem uus tee. Teine võimalus on uue 490 m pikkuse tee rajamine Tallinn-Tartu-Luhamaa riigimaanteeni T2. Muud juurdepääsuvõimalused poolitaks senised põllumassiivid. Tartu Maakohtu 12. juuni 2012 määrusega kohaldati esialgset õiguskaitset. Kohtumääruse kohaselt määrati asjas lõpplahendi jõustumiseni Ala-Juusa kinnistule piiramatu juurdepääs avalikult kasutatavalt Immasoo teelt nr 856008 jalgsi ja igat liiki transpordivahenditega juurdepääs viisil, mis vastab Ala-Juusa kinnistu kasutamisele tootmismaana, üle Soo kinnistu asukohaga Sirvaste küla Valgjärve vald Põlva maakond (registriosa nr 1884938) mööda Soo kinnistut läbivat olemasolevat juurdepääsuteed pikkusega 255 meetrit ja laiusega 2,5 meetrit alates Soo kinnistu piirist kuni Ala-Juusa kinnistu piirini.

3.Tartu Maakohus rahuldas 20. veebruari 2013 määrusega GBG OÜ avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu tagamiseks. Kohtumäärusega määrati Ala-Juusa kinnistu igakordse omaniku kasuks avalikult kasutatavalt Immasoo teelt nr 856008 ajaliselt piiramatu ning jalgsi ja igat liiki transpordivahenditega kasutatav juurdepääs üle Soo kinnistu mööda Soo kinnistut läbivat olemasolevat juurdepääsuteed pikkusega 255 m ja laiusega 2,5 m alates Soo kinnistu piirist kuni Ala-Juusa kinnistu piirini. Samuti kohustati Ekso Agro OÜ-d andma nõusolek kanda Soo kinnistu registriosa kolmandasse jakku sellekohane märkus. Teeseaduse § 25 lg 1 kohase teehoiu korraldamise jättis kohus Soo kinnistu omaniku kohustuseks. Menetluskulud jäid Ekso Agro OÜ kanda. Määruse põhjendustes märkis kohus, et registriosa väljatrükk tõendab, et GBG OÜ-le kuulub kinnistu Ala-Juusa (tootmismaa suurusega 16 284 m2) asukohaga Sirvaste küla Valgjärve vald Põlva maakond, registriosa nr 957938. Ekso Agro OÜ-le kuulub kinnistu Soo (kahest katastriüksusest koosnev maatulundusmaa suurusega kokku 10,88 ha) asukohaga Sirvaste küla Valgjärve vald Põlva maakond, registriosa nr 1994938. U. M. ja P. U. kuulub kaasomandina kinnistu Ivani (neljast katastriüksusest koosnev maatulundusmaa suurusega kokku 9,56 ha) asukohaga Sirvaste küla Valgjärve vald Põlva maakond, registriosa nr 1348138. I. T. õigusjärglastele T, M ja T. T., kuulub T. kinnistu (kahest katastriüksusest koosnev maatulundusmaa suurusega kokku 4,38 ha) asukohaga Sirvaste küla Valgjärve vald Põlva maakond, registriosa nr 1088938. Maa-ameti kaardiserveri väljatrükilt nähtub ja kohus ka paikvaatluse käigus tegi kindlaks, et avaldaja ja puudutatud isikute kinnistud asuvad lähestikku, kusjuures avaldajale kuuluv AlaJuusa kinnistu piirneb Soo kinnistuga, Tammiku kinnistuga, Ivani kinnistuga ning Liilia kinnistuga. Ala-Juusa kinnistu ei piirne ühestki küljest mõne avalikult kasutatava teega. Käeoleval ajal viib avaldaja kinnistule Immasoo teelt alguse saav u 2,5 - 2,7 m laiune kohati enama ja kohati vähema kruusaga kaetud sõidujälgedega tee pikkusega u 255 meetrit. Tee kulgeb enamasti mööda Soo kinnistu äärt ning üksnes vahetult enne Ala-Juusa kinnistu piiri jääb mõnekümne meetri ulatuses sellest teest teisele poole üks osa Soo kinnistu maast. Ei ole vaidlust, et praegu mõni muu sarnane juurdepääsutee puudub. Teise lähima avalikult kasutatava teeni so Saverna-Jõksi teeni jõudmiseks tuleb liikuda üksnes mööda põldu, millel

igasugused teena kasutatava ala tunnused hetkel puuduvad. Tegemist oli tavalise rohupinnasega. Kuigi paikvaatluse käigus ei vaadeldud eraldi Ala-Juusa kinnistult TallinnLuhamaa maanteeni jäävat ala, nähtub Maa-ameti kaardiserveri väljatrükilt, et ka nimetatud piirkonnas (Ivani ja Liilia kinnistute piires) igasugune teena eristatav ala puudub. Kuna AlaJuusa kinnistul vahetu juurdepääs mõnelt avalikult kasutatavalt teelt puudub, on seega AÕS §s 156 lg 1 sätestatud esimene tingimus täidetud ning avaldajal kui kinnistu omanikul on õigus nõuda juurdepääsu üle mõne võõra kinnisasja. Puudub vaidlus, et Ala-Juusa kinnistule pääsemiseks on ajalooliselt kasutatud olemasolevat Soo kinnistut läbivat juurdepääsu. Sellise juurdepääsu olemasolu nähtub vanemast kaardimaterjalist. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et juurdepääsu puhul avalikult kasutatavalt Immasoo teelt Ala-Juusa kinnistule üle Soo kinnistu on tegemist väljakujunenud tavaga. Ekso Agro OÜ kohtule esitanud OÜ Teede Laboratooriumi juhataja Kuuno Meschini uuringu Soo maaüksuse ja Ala-Juusa maaüksuse ühendustee seisukorra kohta. Uuritud sõiduraja katkend ei vasta kandevõimelt ega ka nihkepingelt arvutusliku veoauto koormusele. Sõidetav rada on loodusliku kandva pinnase peale tekkinud rada, kuhu aja jooksul on veetud peale looduslikku kruusaliiva. See rada ei ole sõidetav aasta ringi ning tal puuduvad teele vajalikud gabariidid. Antud teelõik ei ole sõidetav aastaringselt, on oht kandevõime kaotuseks. Mingil perioodil on maaomanikul õigus kehtestada koormuspiirang või keelata liiklus üldse. Peeter Talviste ekspertarvamuse kohaselt ei vasta OÜ Teede Laboratooriumi ehitusgeoloogilisi uuringuid käsitlev osa Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. augusti 2007 määrusega nr 71 Ehitusgeoloogiliste tööde tegemise kord kehtestatud nõuetele. P. Talviste arvamuse kohaselt on olemasoleva tee näol tegemist ajaloolise teega, mis rajati u 1970ndate alguses Ala-Juusa kinnistul paikneva sigala teenindamiseks. Tee on kantud maa-ameti kaardiserveri 1974 a. kaardile 4 m laiuse kruusateena. OÜ Teede Laboratooriumi töös esitatavad andmed kinnitavad, et algselt põllumaalt on huumus tee ehitamiseks teisaldatud ja asemele veetud peenliiv ja kruus. Sõiduraja katend vastab kandevõimelt arvutusliku veoauto koormusele. Tee kandevõime on piisav seni, kuni liiklussagedus teel ei ületa pidevalt 6 arvutuslikku veoautot päevas. Hetkel on liikluskoormuseks 2-4 arvutuslikku veoautot nädalas. Kohus leidis, et käesoleval juhul ei ole juurdepääsu asukoha määramise küsimuse otsustamisel üldse määrava tähendusega asjaolu, kas võimalik juurdepääsutee vastab kõigile teele esitatavatele nõuetele. Teeseaduse § 10 lg 1 kohaselt teel peab olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2002 määruses nr 45 sätestatud nõuetele. Silmaga on nähtav, et olemasolev juurdepääs ilmselgelt ei vasta vähemalt kallete ja tasasuse osas määruse nõuetele. Riigikohus on rõhutanud, et AÕS § 156 lg 1 järgi ei eeldagi juurdepääsu nõude rahuldamine, et taotletud juurdepääsu asukohas paikneks tee teeseaduse § 2 lg 1 mõttes. Kohtu arvates ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohalt määravat tähendust ka küsimus, kas OÜ Teede Laboratooriumi ehitusgeoloogilisi uuringute tegemine on olnud täpses vastavuses Ehitusgeoloogiliste tööde tegemise korraga. Oluline on kohtu arvates asjaolu, et vaidlusaluse juurdepääsutee rajamisel on eemaldatud algselt põllumaalt huumus, täidetud pinnast kruusa ja liivaga. Seega erinevalt muust antud paikkonna pinnasest on senise juurdepääsu asukohas olemas eeldused korraldada selle juurdepääsu kaudu ka transpordivahendite liikumist. Et olemasolevat juurdepääsuteed on alates Ala-Juusa kinnistule lauda ehitamisest faktiliselt kasutatud liikumiseks igasuguse transpordiga, on kinnitanud kõik puudutatud isikud peale Ekso Agro OÜ. Kuna teiste puudutatud isikute näol on tegemist kohapeal elanud ja töötanud inimestega, loeb kohus nende seletust tee kasutamise asjaolude osas usaldusväärseks tõendiks. Lauda ehitamine ja sihtotstarbeline kasutamine eeldas, et juurdepääs võimaldas kasutamist mistahes transpordivahenditega. Seega on vaidlusalune juurdepääsutee faktiliselt talunud igasugust koormust. Kuna mitmeid aastaid ei ole Ala-Juusa

kinnistul reaalset tootmistegevust enam toimunud ja juurdepääsuteed pole hooldatud, mistõttu on tee seisund ilmselt halvenenud. Igal juhul on olemasolev juurdepääsutee koheselt kasutamiseks kõlbulikum kui mistahes muu juurdepääs üle põllu. Olemasolev tee kulgeb mööda Soo kinnistu läänepiiri ja vahetult enne Ala-Juusa kinnistu piiri jääb sellest teest teisele poole osa Soo kinnistust. Seega tee tükeldab osaliselt (mõnekümne meetri ulatuses) Soo kinnistu. Maa-ameti kaardiserveri väljatrükilt nähtuvalt uue juurdepääsutee rajamisel Saverna-Jõksi teelt üle Tammiku või Ivani kinnistu, kulgeks see eelduslikult samuti ühe või teise kinnistu äärt mööda, kuid uus rajatav juurdepääsutee Saverna-Jõksi teelt ikkagi tunduvalt pikem, mistõttu põllumajandustootmiseks kaotsiminev maa-ala oleks tunduvalt suurem kui praegu. Uue juurdepääsu rajamine kusagilt mujalt on seotud vajadusega kooskõlastada seda mitmete ametkondadega ning tekitab avaldajale märkimisväärseid lisakulutusi. AS-i Kagu Teed 6. novembri 2012 hinnapakkumisest nähtub, et 385 m tee ehituse maksumus on 64 070,40 eurot. Puudutatud isik T. T. seletusest, avaldaja seadusliku esindaja seletusest ja Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektori e-kirjas toodust järeldas kohus, et juurdepääsu määramisel üle Tammiku kinnistu Saverna-Jõksi teele võivad juurdepääsutee rajamist takistada muinsuskaitsealased piirangud. Tulenevalt Maanteeameti nõudmistest on kohtu hinnangul täiesti välistatud uue juurdepääsu rajamine avaldaja kinnistule Tallinn-Tartu-Luhamaa maanteelt. Maanteeameti nõudmistest (mahasõidu asukoha osas) tulenevalt ei saa juurdepääsu rajada ka Ivani ja Tammiku kinnistu piirile, mis oleks kõige otsem tee, vaid kas diagonaalselt üle Tammiku kinnistu või Tammiku kinnistu ja selle kõrval asuva Soppardi kinnistu piirile. Sellega juurdepääsu pikkus tunduvalt suureneb. Kaaludes avaldaja ja puudutatud isikute huve leidis kohus, et kõige otstarbekam juurdepääs avaldajale kinnistule avalikult kasutatavalt teelt on olemasolev juurdepääs. Olemasolev juurdepääsutee tükeldab Soo kinnistu kaheks üksnes mõnekümne meetri ulatuses, kulgedes suuremas osas kinnistu piiri mööda. Detailplaneeringust ja selle graafilisest osast nähtub, et olemasoleva juurdepääsutee tõttu eraldatud Soo kinnistu osal paikneb puurkaev, mille sanitaarkaitsevöönd on 30 meetrit. Arvestades puurkaevu ja sanitaarkaitsevöödi olemasolu ei ole Ekso Agro OÜ-l võimalik antud maa-alal nagunii märkimisväärset tootmistegevust arendada. Kuna mõni teine juurdepääs oleks tunduvalt pikem, oleks see teiste kinnistute omanikele tunduvalt koormavam. Olemasolev juurdepääsutee on olemas olnud juba pikk aega, seega olenes juba kinnistu omandamisel kinnistu väärtus juurdepääsutee olemasolust. Asjas on vaidlus ka juurdepääsu kasutamise tingimuste üle. Avaldaja on kohtu hinnangul veenvalt põhistanud oma vajadust saada juurdepääsuks ajaliste piiranguteta. Tegemist on tootmismaaga, millel avaldaja soovib arendada eelkõige puidutöötlemist. Üldiselt teadolevalt ei toimu taolistes ettevõtetes töö üksnes esmaspäevast reedeni kella 8-17-ni, vaid sageli on töö katkematu (töötatakse vahetustes jne). Seega on eluliselt usutav, et avaldaja vajab juurdepääsu oma kinnistule mistahes ajal. Ekso Agro OÜ ei ole tegelikult esile toonud ühtegi arvestatavat asjaolu, kuidas avaldaja ajaliselt piiramatu juurdepääs puudutatud isiku õigusi rikuks või huve kahjustaks. Soo kinnistul puuduvad eluhooned, olemasolev tee kulgeb peamiselt mööda Soo kinnistu äärt. Kohtu arvates ei ole ajaliselt piiramatu juurdepääsu määramine ebamõistlikult koormav. Üksnes Ekso Agro OÜ soov teada, kes ja millal tema kinnisasjal liigub, ei kaalu kohtu arvates üles avaldaja tootmistegevusest tingitud huvi pääseda kinnisasjale mistahes ajaliste piiranguteta. Tootmistegevuse arendamiseks on põhjendatud lubada avaldajal juurdepääs oma kinnisasjale nii jalgsi kui ka igat liiki transpordivahenditega. Iseenesest on õige Ekso Agro OÜ seisukoht koormuse piiramise vajadusest olenevalt ilmastikutingimustest. Eelduslikult on ka avaldajale endale oluline, et vaidlusalune juurdepääsutee ei kahjustuks sedavõrd, et selle kasutamise muutub võimatuks. Kuna avaldaja soovib oma kinnistule pääseda ka edaspidi, on äärmiselt ebatõenäoline, et avaldaja

ilmastikutingimustega ei arvesta. Avaldaja juurdepääsu oma kinnistule teatud ajaperioodil raskeveokitega takistab juba asjaolu, et üldiselt teadaolevalt kehtestavad kohalikud omavalitsused ilmastikuoludest ja teede seisundist tulenevalt raskekaalulistele veokite liiklusele piiranguid. Ekso Agro OÜ esindaja kinnitusel soovib ta tegelikult vaidlusaluse juurdepääsutee põldude vahele jäävas osas üldse likvideerida. Sellest teeb kohus järelduse, et puudutatud isik seda teed ise edaspidi kasutada üldse ei soovi. Sellises olukorras jääb kohtule mõistetamatuks kartus, et avaldaja muudab tee kasutamiskõlbmatuks. Kui tee muutub ilmaoludele mittevastava kasutamise tagajärjel kasutamiskõlbmatuks, tekitab avaldaja sellega kahju eelkõige iseendale. Tee kasutuskõlbmatuks muutmine toob kaasa vajaduse teha kulutusi selle kordategemiseks, mis TeeS §-st 37 lg 3 tulenevalt jääksid avaldaja kanda. TeeS §-st 25 lg 4 tulenevalt ei saa kohus ise teehoiu kohustust otse avaldajale panna. Käesolevas asjas on puudutatud isik Ekso Agro OÜ nõudnud tasu juurdepääsutee kasutamise eest, põhistades tasu suurust tee hoolduseks tehtavate kulutustega. Seega on puudutatud isik avaldanud tahet hakata ise avaldaja kasuks määratava juurdepääsutee hoolduse korraldamisega tegeleda. Seetõttu jätab kohus juurdepääsutee teehoiu korraldamise Ekso Agro OÜ kanda. AÕS § 156 lg 1 annab juurdepääsu määramise korral koormatud kinnisasja omanikule õiguse nõuda ka tasu. Ekso Agro OÜ esitas tasu nõude alles asja kohtuliku uurimise lõpus ja tõendeid lisamata. Sellisest menetluslikust käitumisest järeldas kohus, et Ekso Agro OÜ nõutava tasu suurust isik tegelikult täpselt kalkuleerinud ei olegi. Tulenevalt Ekso Agro OÜ käitumisest, ei ole tegelikult ka avaldaja saanud oma seisukohta tasu võimaliku suuruse osas küllaldaselt põhistada ega tõendada. Sellises olukorras on õigem jätta tasu käesoleva määrusega üldse määramata. AÕS § 156 lg 1 kohase tasu nõudmine on puudutatud isiku õigus, mitte kohustus. Olukorras, kus puudutatud isik konkreetset nõuet määrata juurdepääsu eest tasu pikka aega ei esitanud, oli kohtu hinnangul alus nii avaldajal kui kohtul eeldada, et käesolevas menetluses Ekso Agro OÜ tasu ei nõuagi. Hagita menetluses on küll kohtul õigus ja kohustus kontrollida avalduse vastavust seadusele ning koguda täiendavaid tõendeid, kuid käesoleval juhul oleks see viinud menetluse venimiseni. Kuna selline olukord tekkis Ekso Agro OÜ käitumise tõttu, ei oleks viivitamine olnud põhjendatud. Ekso Agro OÜ-l on võimalik tasu osas kokku leppida ka pärast käesoleva määruse tegemist. Kokkuleppe mittesaavutamisel annab võimaluse juurdepääsu tingimusi muuta TsMS § 6185. Arvestades asjaolusid, et avaldaja kohtusse pöördumise on põhjustanud Ekso Agro OÜ vastuseis avaldaja poolt senise juurdepääsutee kasutamisele ning kohus avaldaja nõude täies ulatuses rahuldab, oli maakohtu arvates õiglane jätta kõik menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel Ekso Agro OÜ kanda. Kohus ei nõustunud Ekso Agro OÜ seisukohaga, et avaldaja kohtusse pöördumine oli põhjendamatu ning asja saanuks lahendada kohtuväliselt.

seonduva maa kasutamise võimaluse puudumise eest 1000 eurot, mis suureneb vastavalt tarbijahinnaindeksile aastas. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu poolseid menetlusõiguse normide rikkumisi ei ole võimalik määruskaebusmenetluses kõrvaldada, siis palub määruskaebuse esitaja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtule. Menetluskulude (sh määruskaebusmenetluse kulud) palus määrukasebuse esitaja jätta täies ulatuses GBG OÜ kanda. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus juurdepääsutee sobivaks laiuseks pidanud 2,5 m. Vastustaja soovib kinnistul alustada tootmistegevust, mistõttu peab juurdepääsutee võimaldama ligipääsu ka raskeveokitele. Raskeveoki normlaius on 2,55 m, millest nähtub, et 2,5 m on juurdepääsutee laiuseks selgelt vähe. Ühesuunalise tee pealtkatte laius peab vastavalt kõige madalamale ohutust arvestavale teeklassile olema 3 m, millele lisandub teehoolduseks vajalik teemaa minimaalselt 11 m. Kahesuunalise tee pealtlaiuseks on minimaalselt 6 m, et tagada raskeveokitele ka turvaline möödapääs, ning teehoolduseks vajalik teemaa minimaalse laiusega 14 m; 2) kasutatakse juurdepääsutee alguse osa Ivani kinnistul paikneva elamuni jõudmiseks. Vastavalt ehitusseaduse §-le 3 vastutab tee liiklusohutuse eest, sh Ivani maatüki elanike osas, määruskaebuse esitaja kui tee omanik. Ühesuunalise tee korral peaks olema mõlemasse tee otsa paigaldatud valgusfoor. Kolmas valgusfoortuleks paigaldada Ivani kinnistu juurde, tagamaks elanike ohutut krundilt väljapööret juurdepääsuteele; 3) on maakohus Soo kinnistul juurdepääsutee asukoha määramisel ebaõigesti lähtunud üksnes kaalutlusest, et juurdepääsutee tõttu eraldatud Soo kinnistu osal paikneva puurkaevu tõttu ei ole juurdepääsutee poolt äralõigatud kinnistuosal tootmistegevus võimalik. Määruskaebuse esitaja eesmärgiks ei ole terve kinnistu kasutamine tootmistegevuseks. Määruskaebuse esitaja soovib lahustükki kasutada rohumaana heintaimede niitmiseks, mis on vastavalt veeseaduse § 281 p-le 3 põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal lubatud; 4) toob kohtu poolt määratud juurdepääsutee asukoht määruskaebuse esitajale kaasa lisaks teemaale ka lahustükina hetkel rohumaana kasutatava maa-ala kasutamise võimatuse. Juurdepääsutee asukoht jagab määruskaebuse esitajale kuuluva rohumaa kaheks lahustükiks, millest väiksem on ca 400 m2 suurune. Sellise suurusega lahustükina maatüki harimisel on vajalik kasutada väiksemaid põllumajandusmasinaid, kui määruskaebuse esitajal on olemas. Rohumaalt saadava loomasööda sisse ei tohi kruusatellt sattuda võõrkehi, nt kive vms, kuna see võib põhjustada loomade surma. Lahustükk on liiga väike ka karjamaana kasutamiseks; 5) on maakohus jätnud tähelepanuta, et P. U., Ivani kinnistu omanik, on andnud nõusoleku määrata juurdepääs avalikult teelt vastustajani üle Ivani kinnistu. Vastustaja jaoks oleks sama tulemuslik võimalus, et juurdepääsutee kulgeks täies ulatuses mööda Soo kinnistu Ivani kinnistu poolset piiri või vajaduse korral osaliselt Ivani kinnistul. Sellisel juhul ei oleks juurdepääsutee rajamise tagajärjeks Soo kinnistu tükeldamine kaheks eraldiseisvaks maatükiks. Kohus on ise leidnud, et ka määratud asukohas pole teed füüsiliselt olemas, seega oleks uue tee ehitamine või ulatuslik rekonstrueerimine vajalik mõlemas asukohas; 6) pidanuks maakohus AÕS § 156 lg 1 tulenevalt kindlaks määrama juurdepääsu kasutamise tasu ning juurdepääsutee ehitus- ja hoolduskulud. Kuna määruskaebuse esitaja nõudis tasu esialgse õiguskaitse kohaldamisel, pidanuks kohus aru saama, et määruskaebuse esitaja on tasu saamisest huvitatud. Kohus pidanuks TsMS § 5 lg 3, § 329 lg 3 ja 156 lg 1 tulenevalt ise selgitama välja ka asjaosaliste seisukohad juurdepääsu kasutamise tasu kohase suuruse kohta. Kinnistu omanikuna on määruskaebuse esitajal tee nõuetele vastavuse tagamise kohustus, mis

5.GBG OÜ (puudutatud isik I) vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud Ekso Agro OÜ kanda. Puudutatud isiku I vastuväidete kohaselt 1) on Soo kinnistu olnud alates juurdepääsu tee rajamisest „kaheks jagatud” ning kinnistu praegune omanik Ekso Agro OÜ on sellist olukorda talunud juba ligi seitse aastat. Paljasõnaline ja tõendamata on Ekso Agro OÜ väide, et lahusmaatükkide ühendamine suurendab kinnistu väärust. Alles kohtuistungil antud seletuste kohaselt planeerib Ekso Agro OÜ põllumassiivide ühendamist ja tee ärakaotamist. Enne 8. märtsi 2013 esitas Ekso Agro OÜ väiteid vaid juurdepääsu tee kvaliteedi osas või kinnistu vähendamise kohta; 2) on Ekso Agro OÜ on määruskaebuses ekslikult märkinud, et lahustüki pindala on 400 m2, tegelikult on väiksema lahustüki suurus 4000 m2. Väiksemal lahustükil asuvad puurkaev ja alajaam. Absurdne oleks rajada GBG OÜ kinnistule pääsemiseks uus tee, kui olemasolev juurdepääsutee tuleb säilitada alajaama teenindamiseks. Ka kaitsevööndite tõttu ei saaks väiksemat lahustükki Ekso Agro OÜ soovitud eesmärkidel kasutada; 3) peaksid esinema kaalukad argumendid, miks kohus peaks määrama juurdepääsu tee (uue tee rajamise) üle kolmanda isiku kinnistu, kui Ekso Agro OÜ kinnistul paikneb juba olemasolev kõigile vajadustele vastav ajalooliselt välja kujunenud ja korralik juurdepääsu tee. Juurdepääsutee kulgemine mööda Soo ja Ivani kinnistu piiri (või osaliselt Ivani kinnistul) on välistatud majandusliku ebaotstarbekuse ja kaitsevöönditest tulenevate piirangute tõttu; 4) on ebaõige määruskaebuse väide, justkui oleks maakohus eksinud tee laiuse suhtes. Ka Ekso Agro OÜ enda esitatud jooniselt nähtub, et veoki rataste laius on 2,3 m, mitte 2,55 m. Sellest piisab veoki läbipääsemiseks, kuna veoki laius 2,55 m mõõdetakse koos väljaulatuvate osadega, s.o ka küljepeeglitega. Veoautodest väljaulatuvad osad (küljepeeglid), mis on laiemad kui juurdepääsutee, ei mõjuta kuidagi põllukultuuride kasvu või on nende mõju tühine võrreldes tuule, vihma jms mõjuga põllukultuuri arengule. Samuti on juurdepääsutee on tegelikult umbes 2,7 m lai (antud asjaolu nähtub ka paikvaatluse protokollist). Maa-ameti kaardiserveri 1974. aasta andmete kohaselt oli juurdepääsutee laiuseks 4 m; 5) on asjassepuutumatud Ekso Agro OÜ väited tee kvaliteedi (kandevõime) sobimatuse kohta juurdepääsuteena kasutamiseks.Väited, et vaidlusalusele teelõigule tuleb paigaldada kolm valgusfoori ja/või rajada teine sõidurada, et muuta tee kahesuunaliseks, ja välja ehitada teepeenar, on põhjendamata ega tulene määruskaebusele lisatud arvamusest. Määruskaebusele lisatud E. Jahhu joonis ei ole asjatundja arvamus, vaid üksnes Ekso Agro OÜ paljasõnaliste

väidete illustratsioon. Ekso Agro OÜ on esitanud kuuenda klassi maantee läbilõike joonise, mis ei ole üldse asjakohane. Tegemist on erateega, millele ei määrata maantee klassi; 6) on asjakohatu Ekso Agro OÜ väide, et maakohus ei arvestanud P. U. antud „nõusolekut” juurdepääsu määramiseks talle kuuluva kinnistu kaudu. P. U. on Ekso Agro OÜ töötaja. Samuti kuulub Ivani kinnistu mitme isiku kaasomandisse ning üks kaasomanikest ei olnud nõus juurdepääsu määramisega üle Ivani kinnistu. Tõendamata on Ekso Agro OÜ mõttekäik, justkui peaks juurdepääsutee Ivani kinnistu omanikke vähem häirima kui Ekso Agro OÜ-d; 7) võtaks 14 m laiune kahesuunaline tee võtaks enda alla pikkus 255 m * laius 14 m = 3 570 m2 maa-ala, siis praegu jääb teemaa alla vaid pikkus 255 m * laius 2,5-2,7 m = ~ 640 – 660 m2. Kusjuures GBG kasutab antud tee pindalast koos Ekso Agro OÜ ja OÜ-ga Elektrilevi kolmepeale vaid 200-ruutmeetrist osa (pikkus 80 m * laius 2,5-2,7 m) See tähendab, et Ekso Agro OÜ võit oleks vaid umbes 200 ruutmeetrit heinamaad, samal ajal kui GBG peaks rajama 64 079,40 euro eest uue tee, hankima vajalikud kooskõlastused jms. Ekso Agro OÜ soovi realiseerumine vähendaks Ekso Agro OÜ-le endale kuuluvat põllumaad seega ligi 3 000 ruutmeetri võrra; 8) ei saa Ekso Agro OÜ nõuda GBG-lt juurdepääsutee väljaehitamise või rekonstrueerimise kulu, kuna käesoleval hetkel ei ole selle rekonstrueerimise või väljaehitamise vajadust. Volitatud geotehnika inseneri P. Talviste arvamusest nähtub, et tee kandevõime ja kvaliteet ei kannata selle kasutamisel, kui liikluskoormus ei ületa kuut arvestuslikku veoautot ööpäevas; 9) ei ole Ekso Agro OÜ kogu menetluse vältel, sh kohtuistungil, nõudnud tasu määramist ega pole välja toonud mitte ühtegi usaldusväärset tõendit või asjaolu tasu määramiseks. Ekslik on Ekso Agro OÜ määruskaebuse väide, et kohus oleks pidanud määrama juurdepääsu tee kasutamise tasu ilma vastava tasu nõudmise taotluseta ja tõenditeta. Ekso Agro OÜ lepingulisele esindajale oli teada, et ta peab oma tasu nõudmise õiguse realiseerumiseks esitama vastavad tõendid, kuna ka hagita menetluses ei ole kohtul võimalik määrata tasu suurust ilma vastavate asjaolude esiletoomiseta ja tõendite esitamiseta. Ekso Agro OÜ esindaja on kohtuistungil selgelt öelnud: tasunõuet ei ole hetkel. Seega loobus Ekso Agro OÜ ise tasu nõudmisest; 10) on maakohus jätnud põhjendatult menetluskulud Ekso Agro OÜ kanda. Kohtusse pöördumise tingis vaid Ekso Agro OÜ enda käitumine. Seda kinnitab poolte kirjavahetus, kus Ekso Agro OÜ juhatuse liige põhimõtteliselt eitab võimalust juurdepääsu tee kulgemiseks läbi Soo kinnistu. GBG OÜ ei saanud jääda pikalt läbirääkimisi pidama, sest see oleks tähendanud olulist viivitust majandustegevuse läbiviimisel. Kohtuse pöördumise tingis Ekso Agro OÜ ähvardus tee üles künda. Samuti ei ole Ekso Agro OÜ põhjendanud, kuidas on maakohus menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel kohtu kaalutlusõigust rikkunud. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta samuti Ekso Agro OÜ kanda, kuna Ekso Agro OÜ määruskaebuses esitatakse uusi asjaolusid ja tõendeid, mille Ekso Agro OÜ oleks pidanud esitama juba esimese astme kohtu menetluses. Ekso Agro OÜ määruskaebuse väited on otsitud ja pahatahtlikud ning esitatud üksnes menetluse venitamise eesmärgil.

10.Puudutatud isik Ekso Agro OÜ on määruskaebuses heitnud maakohtule ette, et maakohus ei arvestanud puudutatud isik P. U. (Ivani kinnistu omaniku) poolt avaldatud nõusolekuga määrata juurdepääs avalikult teelt vastustaja kinnistuni üle Ivani kinnistu. Ringkonnakohus selle etteheitega ei nõustu. Asja materjalidest nähtuvalt on Ivani kinnistu puudutatud isikute U. M. ja P. U. kaasomandis võrdsetes osades (kinnistusraamatu väljavõte t I kd lk 136). Maakohtu 25.01.2013.a kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kaasomanik U. M. välistanud juurdepääsu rajamise üle temale kuuluva kinnistu; samal istungil on kaasomanik P. U. avaldanud, et on nõus juurdepääsu rajamisega üle tema kinnistu. Seega esitasid kõigi asjas määratava juurdepääsu võimaliku asukohana kõne alla tulevate kinnistute omanikud vastuväiteid sellele, et juurdepääs rajataks läbi tema kinnisasja. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtule esitatud niisugust puudutatud isiku nõusolekut juurdepääsu rajamiseks, mis oleks ära hoidnud vajaduse kitsendada mõne naaberkinnisasja omaniku õigusi tema tahte vastaselt AÕS § 156 lg 1 alusel. Eeltoodust tulenevalt pidi maakohus kaaluma kõigi puudutatud isikute huve ning määrama avaldaja kasuks juurdepääsu kindlaks kõigi puudutatud isikute huve võimalikult väikeses ulatuses koormaval viisil. Maakohus ongi oma määruse põhjendustes igakülgselt analüüsinud alternatiivsete juurdepääsude rajamise võimalusi üle teiste puudutatud isikute kinnistute ning leidnud põhjendatult, et uute juurdepääsude rajamine oleks võrreldes Soo kinnistul kulgeva juurdepääsu kasutamisega ebaproportsionaalselt kulukas, tooks juurdesõidu pikenemise tõttu kaasa põllumajandustootmiseks kasutatava maa-ala vähenemise suuremas mahus ning koormaks olulisel määral ka ülejäänud puudutatud isikute huve. Seega puudub alus heita maakohtule ette asjassepuutuvate huvide ja puudutatud isikute poolt avaldatu arvesse võtmata jätmist. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei ole esile toodud asjaolusid, mille kohaselt oleks juurdepääsu määramine üle teiste puudutatud isikute kinnisasjade kõiki arvessevõetavaid huvisid kaaludes asjaomastele isikutele vähem koormav võrreldes juurdepääsu määramisega üle Ekso Agro OÜ kinnistu. Eeltoodust lähtuvalt on põhjendatud Ala-Juusa kinnistule pääsemiseks AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu määramine üle Ekso Agro OÜ-le kuuluva Soo kinnistu.

12.Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et juurdepääsutee määramine avaldaja poolt taotletud viisil, s.o mööda olemasolevat kruusa- ja/või pinnasteed, ei halvenda Ekso Agro OÜ võimalusi oma kinnistu kasutamisel, kuna tee on niisugusel kujul eksisteerinud juba pikka aega. Kuna GBG OÜ ei ole väljendanud kavatsusi asuda teekatet senisega võrreldes märkimisväärselt muutma (nt katma teed senisest paksema kruusa- vm kihiga), puudub alus seisukohaks, et Ala-Juusa kinnistu igakordse omaniku kasuks juurdepääsu määramine mööda olemasolevat teed üle Soo kinnistu saaks iseenesest halvendada Soo kinnistu omaniku seisundit oma maatüki kasutamisel. Arvestades ka asjaolusid, et esiteks tooks tee asukoha osaline muutmine kaasa täiendavaid kulutusi ja teiseks muutuks juurdepääsutee sellega kaasnevalt pikemaks, mis omakorda vähendaks kasutuses olevat põllunduspindala, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on määrata juurdepääsutee asukohaks tee senine (olemasolev) asukoht. Tulenevalt olemasoleva juurdepääsutee omadustest ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud määruskaebuse esitaja väited selle kohta, et olemasoleva tee kasutamise jätkamine kitsendab olulisel määral teisele poole teed jääva nn lahustüki kasutusvõimalusi. Määruskaebuse esitaja ei põhistanud, nagu oleks tee jäämise korral samal kujul samasse asukohta takistusi eraldi jääva maatüki kasutamisel heina niitmiseks või et eksisteeriks oht olemasolevalt juurdepääsuteelt võõrkehade (kivid) sattumiseks niidetava loomasööda sisse. Samalaadne oht oleks olemas ka juhul, kui tee paikneks täies ulatuses kinnistute piiril. Ebaõige on määruskaebuses märgitu, nagu oleks maakohus Soo kinnistul juurdepääsu asukoha määramisel lähtunud üksnes kaalutlusest, et juurdepääsutee tõttu eraldatud Soo kinnistu osal paikneva puurkaevu tõttu ei oleks juurdepääsuteega äralõigatud kinnistuosal tootmistegevus niikuinii võimalik. Maakohus on puurkaevu asukohaga seonduvat võtnud arvesse kogumis kõigi muude asjassepuutuvate asjaoludega ega ole omistanud puurkaevu olemasolule ainumääravat tähendust. Maakohtu määruse põhjendustes ei ole teatavat (väiksemamahulist) tootmistegevust eraldi jääval maatükil ka välistatud.

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Lahendi andmed

Seotud ettevõtted

Lahendi tekst

Sarnased lahendid

RESOLUTSIOON

ASJAOLUD

MAAKOHTU LAHEND

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED