GBG OÜ avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. juuni 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
EKSO AGRO OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): EKSO AGRO OÜ (registrikood: 10242031), esindaja Karina Kukkes Vastustaja (avaldaja): GBG OÜ (registrikood: 12035498), esindaja: advokaat Robert Sarv
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 12. juuni 2012 määruse resolutsiooni punkt 3.
3.Muus osas jätta Tartu Maakohtu 12. juuni 2012 määrus muutmata. Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.
Edasikaebamise kord
ASJAOLUD
1.8. juuni 2012 esitas GBG OÜ (avaldaja) avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsuõiguse määramiseks, märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse ning esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse. Esialgse õiguskaitse taotluses märgitu kohaselt palub avaldaja kohaldada esialgset õiguskaitset ja esialgse õiguskaitse korras määrata GBG OÜ-le kuuluvale XXX asuvale XXX kinnistule (registriosas nr 957938) juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle EKSO AGRO OÜ-le kuuluva XXX asuva XXX kinnistu (registriosa nr 1884938) järgmiselt: 1) määrata GBG OÜ kasuks ajaliselt piiramatu juurdepääs avalikult kasutatavale teele – XXX (nr 856008) – jalgsi ja igat liiki transpordivahenditega viisil, mis vastab XXX kinnistu kasutamisele tootmismaana, mööda XXX asuva XXX kinnistut läbivat teed pikkusega 255 meetrit ja laiusega 2,5 meetrit alates XXX kinnistu piirist kuni XXX kinnistu piirini kuni lahendi jõustumiseni tsiviilasjas; 2) tuvastada EKSO AGRO OÜ kohustus anda nõusolek kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses ja asendada see nõusolek siinses asjas tehtud esialgse õiguskaitse kohaldamise lahendiga Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Põlva kinnistusosakonna registriosa nr 1884938 kolmandasse jakku eelmärke kandmiseks sõnastusega: „Juurdepääsu tee avalikult kasutatavale teele XXX külas asuva XXX kinnistu (registriosa nr 957938) igakordse omaniku kasuks vastavalt siinses asjas tehtud esialgse õiguskaitse kohaldamise lahendi resolutsioonile“; 3) keelata EKSO AGRO OÜ-l teha selliseid toiminguid, mis kahjustab või võib kahjustada GBG OÜ ajaliselt piiramatut juurdepääsu avalikult kasutatavale teele – XXX (nr 856008) – jalgsi ja igat liiki transpordivahenditega viisil, mis vastab XXX kinnistu kasutamisele tootmismaana, mööda XXX külas asuva XXX kinnistut läbivat teed pikkusega 255 meetrit ja laiusega 2,5 meetrit alates XXX kinnistu piirist kuni XXX kinnistu piirini kuni lahendi jõustumiseni siinses tsiviilasjas.
2.Tartu Maakohus rahuldas 12. juuni 2012. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja määras kuni tsiviilasja lõpliku lahendamiseni: 1) määrata GBG OÜ-le kuuluvale XXX külas asuvale XXX kinnistule (mille kohta on Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas avatud registriosa nr 957938) ajaliselt piiramatu juurdepääs avalikult kasutatavale XXX XXX teele nr 856008 jalgsi ja igat liiki transpordivahenditega viisil, mis vastab XXX kinnistu kasutamisele tootmismaana, üle EKSO AGRO OÜ-le kuuluva XXX külas asuva XXX kinnistu (mille kohta on Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas avatud registriosa nr 1884938) mööda XXX kinnistut läbivat teed pikkusega 255 meetrit ja laiusega 2,5 meetrit alates XXX kinnistu piirist kuni XXX kinnistu piirini; 2) keelata EKSO AGRO OÜ-l teha selliseid toimingud (tee üleskaevamine, teele tõkete seadmine vms), mis kahjustab või võib kahjustada GBG OÜ ajaliselt piiramatut juurdepääsu avalikult kasutatavale XXX XXX teele nr 856008 – jalgsi ja igat liiki transpordivahenditega viisil, mis vastab XXX kinnistu kasutamisele tootmismaana, mööda XXX külas asuva XXX kinnistut läbivat teed pikkusega 255 meetrit ja laiusega 2,5 meetrit alates XXX kinnistu piirist kuni XXX kinnistu piirini; 3) kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 1884938 kolmandasse jakku eelmärge GBG OÜ kasuks järgmise sõnastusega: „Esialgse õiguskaitse korras kuni tsiviilasja nr 2-12-22740 lahendamiseni Tartu Maakohtu 12.06.2012 määrusega määratud GBG OÜ-le
kuuluvale XXX külas asuvale XXX kinnistule (mille kohta on Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas avatud registriosa nr 957938) ajaliselt piiramatu juurdepääs avalikult kasutatavale Imma XXX teele nr 856008 jalgsi ja igat liiki transpordivahenditega viisil, mis vastab XXX kinnistu kasutamisele tootmismaana, üle EKSO AGRO OÜ-le kuuluva XXX külas asuva XXX kinnistu (mille kohta on Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas avatud registriosa nr 1884938) mööda XXX kinnistut läbivat teed pikkusega 255 meetrit ja laiusega 2,5 meetrit alates XXX kinnistu piirist kuni XXX kinnistu piirini“. TsMS § 4771 lg 2 sätestab, et kui esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kui seadusest ei tulene teisiti. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 377 lg 2 sätestab, et sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Maakohus leidis, et avaldaja nõuet ja esialgse õiguskaitse avalduses toodud asjaolusid arvestades on avaldaja taotletud abinõud põhjendatud. Avaldusele lisatud kaardiserveri väljatrükist nähtuvalt asub avaldajale kuuluv XXX kinnistu eemal avalikult kasutatavatest teedest ja sellele viib puudutatud isikule kuuluva XXX kinnistut läbiv tee. Kuna avaldaja kinnistul puudub vahetu juurdepääs avalikult kasutatavale teele, tuleb temale tagada mõistlik juurdepääs üle naabruses asuvate kinnistute. Selline avaldaja õigus tuleneb asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lgst 1. Arvestades asjaolu, et senine juurdepääs on olnud üle XXX kinnistul olemasoleva tee, on vähemalt käesoleva menetluse ajaks mõistlik selline juurdepääs avaldajale jätta. Avaldaja kinnitusel ei ole puudutatud isik teda alates kinnistu omandamisest kinnistule enam lasknud. Registriosa väljatrükist nähtuvalt on avaldaja XXX kinnistu omanikuna sisse kantud käesoleva aasta mais. Seega on eluliselt usutav, et probleem vaidlusaluse juurdepääsu kasutamisega seoses on tekkinud tõesti alates XXX kinnistu omaniku vahetusest. Kuna avaldaja kinnitusel puudutatud isikuga kokkuleppele tee kasutamise osas ei ole saadud, on avaldaja õiguste ja huvide tagamiseks oma kinnistu kasutamisel vajalik esialgse õiguskaitse korras tagada temale juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle XXX kinnistu seal olemasoleva tee kaudu. Registriosa väljatrükkidest nähtuvalt on XXX kinnistu puhul tegemist maatulundusmaaga ning XXX kinnistu puhul tootmismaaga. Seega võib eeldada, et avaldaja vajab oma kinnistu sihipäraseks kasutamiseks (s.o tootmismaana) juurdepääsu erinevate transpordivahenditega. Kuna XXX kinnistu näol on tegemist maatulundusmaaga, millel eluhooned puuduvad ja olemasolev tee kulgeb mööda kinnistu äärt, ei ole juurdepääsu määramine avaldaja XXX viisil kohtu hinnangul XXX kinnistu omanikku ebamõistlikult koormav. Vältimaks olukorda, kus katkeb avaldaja ühendus avalikult kasutatava teega ja satub ohtu käesolevas asjas tehtava kohtulahendi täitmine, peab kohus vajalikuks keelata puudutatud isikul selline tegevus, mis kahjustab XXX kinnistut läbivat teed, mida XXX kinnistu omanik kasutab juurdepääsuks avalikult kasutatavale teele. Avaldaja on palunud juurdepääsutee määramist puudutava eelmärke kinnistusraamtusse kandmist. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramine üle võõra kinnisasja on asjaolu, mida on võimalik AÕS § 63 lg 1 p 4 kohaselt kanda märkusena kinnistusraamatusse. Sellise
nõude on avaldaja ka käesolevas asjas esitanud. Sellise nõude tagamiseks on põhjendatud kanda kinnistusraamatusse eelmärge.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.EKSO AGRO OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 12. juuni 2012 määruse tühistamist ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist. Alternatiivselt, kui Tartu Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 12. juuni 2012 määrus ei kuulu tühistamisele, siis tehtaks esialgse õiguskaitse kohaldamine sõltuvaks kohtu äranägemisel tagatise andmisest ja määrataks tasu juurdepääsutee kasutamise eest kuni menetluse lõpetamiseni. Määruskaebuses toodud põhjenduste kohaselt: 1) võib kohus tulenevalt TsMS § 377 lg-st 2 sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Tartu Maakohus on määruses märkinud, et: „avaldaja kinnitusel ei ole puudutatud isik teda alates kinnistu omandamisest kinnistule enam lasknud“ ja antud kinnitusest tulenevalt on maakohus asunud seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus on põhjendatud. Määruskaebuse esitaja leiab, et avaldaja kinnitus ei ole piisav määruse põhjendus. Avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et antud väide vastab tõele, kuigi tõendamiskoormis on avaldajal. Avaldajal oleks olnud võimalik esitada näiteks e-kirjavahetust, milles puudutatud isik keelab avaldajal tee kasutamist, fotosid, millelt nähtuks, et puudutatud isik on tee üles kaevanud, tõkkeid seadnud vms; 2) on maakohus leidnud, et „kuna avaldaja kinnitusel puudutatud isikuga kokkuleppele tee kasutamise osas ei ole saadud, on avaldaja õiguste ja huvide tagamiseks oma kinnistu kasutamisel vajalik esialgse õiguskaitse korras tagada temale juurdepääs“. Maakohtu põhjendus rajaneb üksnes avaldaja paljasõnalisel kinnitusel – avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta on püüdnud kokkulepet saavutada. Määruskaebuse esitaja märgib, et läbirääkimisi ei ole peetud. Avaldaja ei ole esitanud ühtegi ettepanekut tee kasutamise ega tasu kokkuleppe osas; 3) on maakohus oma määruses märkinud, et „avaldaja kinnitusel on puudutatud isik lubanud tee üles künda“. Antud väide on tõendamata ning tähelepanu tuleks juhtida, et avaldaja 8. juuni 2012 avalduse p 1.5 kohaselt „... teed kasutab sissesõiduteena ka puudutatud isik ning kinnistu „Ivani“ omanik oma majani pääsemiseks“. Ei ole loogiline, et puudutatud isik hakkaks nimetatud teed üles kündma, kui ta ise seda sissesõiduks kasutab. Antud vastuoluga ei ole maakohus määruse tegemisel arvestanud; 4) on maakohus rikkunud TsMS § 378 lg-st 4 tulenevat nõuet, mille kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Maakohus on määranud, et avaldajale tagatakse ajaliselt piiramatu juurdepääs läbi puudutatud isiku kinnisasja jalgsi ja igat liiki transpordivahenditega. Antud abinõu on puudutatud isiku suhtes äärmiselt koormav. Kõnealuse tee puhul on tegemist hobuteega, mitte raskeveokitele mõeldud teega. Raskeveokitega liiklemine võib pöördumatult teed kahjustada, mistõttu võib puudutatud isikule tekkida märkimisväärne kahju; 5) ei selgu avaldusest ning esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusest, millised on avaldaja õigustatud huvid, sest pole nimetatud, millega avaldaja konkreetselt tegeleb. Avaldaja on abstraktselt märkinud, et kavatseb midagi toota. See ei pruugi tähendada, et „avaldajal on vältimatu vajadus pääseda kinnistule ligi transpordivahenditega /.../ tootmistegevuse spetsiifikast võib tekkida vajadus kinnistule transpordivahenditega juurde pääseda ka väljaspool tavalisi kellaaegu või tööpäevi“;
6) ei ole maakohus arvestanud, et eelmärke kandmisega kinnistusraamatusse tekib olukord, kus puudutatud isiku kinnistu väärtus langeb ning kinnistu müügi XXX vi tekkimisel on kinnistu müük oluliselt raskendatud, kuivõrd kinnistusraamatust nähtuvalt on kolmandal isikul õigus kinnisasja suhtes. Maakohus ei ole analüüsinud, kas juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus siiski eksisteerib, koormab avaldaja poolt taotletud abinõu puudutatud isikut üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada avaldaja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks; 7) võib kohus TsMS § 383 lg 1 kohaselt teha hagi tagamise või tagamise jätkumise sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Kui käesolevale määruskaebusele vaatamata jääb esialgse õiguskaitse kohaldamine jõusse, võib puudutatud isikul tekkida kahju. Raskeveokitega liiklemisel tekivad teele sügavad rööpad ja tee all olev maa hakkab ilmselt vajuma. Nimetatud tagajärjed põhjustavad kinnistu väärtuse languse ja tee remondivajaduse. Kui kohus peaks leidma, et esialgse õiguskaitse kohaldamine oli põhjendatud, palub puudutatud isik kohtul nõuda avaldajalt tagatist puudutatud isikule tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel; 8) on maakohus tuletanud avaldaja õigused AÕS § 156 lg-st 1. Maakohus ei ole arvestanud AÕS § 156 lg-st 1 tuleneva puudutatud isiku õigusega saada tasu. Käesoleval hetkel on tekkinud olukord, kus avaldajal on võimalik teed kasutada, kuid tema selle eest tasu maksma ei pea. Käesolev vaidlus võib kesta aastaid, mis tähendab, et vaatamata kohtuotsuse sisule saab avaldaja kõik need aastad juurdepääsuteed tasuta kasutada. Selline olukord ei oleks vastavuses AÕS § 156 lg 1, millele on tuginenud nii avaldaja kui ka maakohus.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
4.GBG OÜ vaidleb EKSO AGRO OÜ määruskaebusele vastu ning taotleb selle täies ulatuses rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) kui kohus tühistab vaidlustatud kohtumääruse, ei ole vastustajale tagatud seaduslikku juurdepääsu tema kinnistule ning ei ole võimalik pärast – s.o kohtulahendi jõustumisel siinses asjas – tagada, et vastustaja saab ka reaalselt juurdepääsuteed kasutama hakata ehk kohtulahendi täitmine oleks välistatud; 2) ei ole määruskaebuse esitaja viidanud ühelegi õigusnormile, mis keelaks esialgse õiguskaitse määrust põhjendada vastustaja põhjendatud avalduses esitatud väidetega. TsMS § 381 lg 2 sätestab, et hagi tagamise avaldust tuleb põhistada. TsMS § 235 sätestab, et väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis. Seega võib kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel kasutada taotluses esitatud põhistust; 3) ei XXX vinud vastustaja oodata juurdepääsutee üle peetava vaidluse jätkumist ning pöördus seetõttu viivitamata kohtusse. Kokkuleppe saavutamata jätmist näitab juba see, et määruskaebuse esitaja ei ole üles näidanud mingit tahet kokku leppida ning on vastanud keelduvalt vastustaja kompromissettepanekule; 4) ei ole määruskaebuse esitaja tagatise andmise taotlust põhistanud ega toonud välja konkreetseid asjaolusid, mis on aluseks tagatise andmisele. Määruskaebuse esitaja ei ole selgitanud, milles võib kahju seisneda, kuna ka määruskaebuse esitaja kasutab sama teed raskeveokite ja traktoritega sõitmiseks. Tagatise andmist ei ole õigesti taotletud;
5) tuleb määruskaebuse esitaja väide tasu määramise kohta jätta tähelepanuta. Nimelt on esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk tagada asjas tehtava kohtulahendi täitmist ehk avaldaja nõuet, mitte hakata asja sisuliselt lahendama.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu 12. juuni 2012 määruse resolutsiooni punkti 3 (3. Kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 1884938 kolmandasse jakku eelmärge GBG OÜ kasuks järgmise sõnastusega: „Esialgse õiguskaitse korras kuni tsiviilasja nr 2-12-22740 lahendamiseni Tartu Maakohtu 12.06.2012 määrusega määratud GBG OÜ-le kuuluvale XXX külas asuvale XXX kinnistule (mille kohta on Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas avatud registriosa nr 957938) ajaliselt piiramatu juurdepääs avalikult kasutatavale Imma XXX teele nr 856008 jalgsi ja igat liiki transpordivahenditega viisil, mis vastab XXX kinnistu kasutamisele tootmismaana, üle EKSO AGRO OÜ-le kuuluva XXX külas asuva XXX kinnistu (mille kohta on Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas avatud registriosa nr 1884938) mööda XXX kinnistut läbivat teed pikkusega 255 meetrit ja laiusega 2,5 meetrit alates XXX kinnistu piirist kuni XXX kinnistu piirini“). Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu 12. juuni 2012 määrus muutmata.
6.TsMS § 4771 lg 1 kohaselt saab esialgset õiguskaitset hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul ning sama paragrahvi lg 2 järgi kui esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kui seadusest ei tulene teisiti; esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS §-le 6183 võib kohus asja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel kohaldada määrusega esialgset õiguskaitset. Antud juhul on tegemist hagita asjaga ning esialgset õiguskaitset on võimalik kohaldada TsMS § 6183 alusel selleks, et olemasolevat olukorda või seisundit säilitada.
7.TsMS § 4771 lg-st 1 tuleneb, et esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus leiab, et seadusest tulenevalt ei ole avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjades kohaldatav TsMS § 383 (s.o hagi tagamine tagatise vastu). Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjades võib kohus kohaldada esialgset õiguskaitset avalduse alusel või omal algatusel ning esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks on olemasoleva olukorra või seisundi säilitamine või ajutiselt reguleerimine. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel puudub hagimenetlusele omane vastaspool ja eelduslikult arvestades esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärki ei saa tekkida puudutatud isikutel olulist kahju. Seetõttu on maakohus jätnud õigesti avaldajalt tagatise nõudmata ning määruskaebuse esitaja vastupidine väide on alusetu.
8.TsMS § 4771 lg 2 järgi kui esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida. Asja materjalidest nähtuvalt esitas GRG OÜ avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks seetõttu, et puudutatud isik EKSO AGRO OÜ takistab avaldaja juurdepääsu talle kuuluvale kinnistule üle puudutatud isikule kuuluva kinnisasja ning on ähvardanud juurdepääsutee üles künda, kuid avaldajal puudub teine juurdepääs oma kinnisasjale. Määruskaebuse esitaja väite kohaselt oleks avaldaja pidanud esitama tõendeid selle kohta, et puudutatud isik keelab tee kasutamist, ja samuti selle kohta, et avaldaja on püüdnud kokku leppida puudutatud isikuga tee kasutamise osas.
Ringkonnakohus leiab, et avaldaja on oma avalduses põhistanud esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust ning määruskaebuses esitatud väide, et avaldaja oleks pidanud esitama tõendeid oma põhistuse kinnitamiseks, on ebaõige. Avaldaja on esialgse õiguskaitse kohaldamise vajaduse kohtule usutavaks muutnud. Isegi siis, kui juurdepääs üle puudutatud isiku kinnisasja ei oleks ainuvõimalik juurdepääs, saaks esialgse õiguskaitse rakendamine kuuluda tühistamisele üksnes siis, kui mõni muu juurdepääs oleks vastava kinnisasja omaniku jaoks puudutatud isiku jaoks tekkiva negatiivse mõjuga võrreldes oluliselt vähem koormavam ning õigussuhte esialgsest reguleerimisest tekkiv mõju oleks puudutatud isiku jaoks lubamatult suur. Selliseid asjaolusid ei ole puudutatud isik esile toonud. Maakohus leidis, et avaldaja tõi kohtu ette õigussuhte esialgse reguleerimise eelduseks olevad asjaolud – juurdepääsu vajadus, selle puudumine, üle puudutatud isiku kinnisasja kulgeva juurdepääsu võimalikkus ning asjaolu, et esialgse õiguskaitse rakendamine ei kahjusta puudutatud isiku õigusi lubamatult. Olukorras, kus avaldaja sellised asjaolud kohtu ette tõi ning nende esinemise usutavaks muutis, oleks puudutatud isik pidanud esitama asjaolud, mille alusel oleks kohus pidanud jõudma vastupidisele järeldusele. Selliseid asjaolusid puudutatud isik kohtu ette toonud ei ole.
9.Ringkonnakohus leiab, maakohtu vaidlustatud määruse resolutsiooni punktides 2.1. ja 2.2 kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu ei koorma määruskaebuse esitajat põhjendamatult ning arvestatud on avaldaja õigustatud huvisid. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et kuna avaldajale kuuluva kinnisasja puhul on tegemist tootmismaaga, siis võib eeldada, et avaldaja vajab kinnistu sihipäraseks kasutamiseks juurdepääsu erinevate transpordivahenditega ning seetõttu on kohus õigustatult määranud avaldajale juurdepääsu läbi puudutatud isiku kinnisasja jalgsi ja igat liiki transpordivahenditega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, et kuna XXX kinnistu on maatulundusmaa, millel eluhooned puuduvad ja olemasolev tee kulgeb mööda kinnistu äärt, ei ole esialgse õiguskaitse korras juurdepääsu määramine avaldaja XXX vitud viisil puudutatud isikule ebamõistlikult koormav.
10.Määruskaebus tuleb rahuldada osas, milles on vaidlustatud vastava eelmärke kandmine kinnistusraamatusse (vaidlustatud määruse resolutsiooni punkt 3). AÕS § 63 lg 1 p 1 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda märke asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või järjekoha muutmise nõude, sealhulgas tulevase või tingimusliku nõude tagamiseks (eelmärge). Juurdepääs avalikult kasutatavale teele on kinnisomandi kitsendus. AÕS § 140 kohaselt on kinnisomandi kitsendused seadusjärgsed või need seatakse kohtulahendi või tehinguga. Kohtulahendiga seatud kitsendus kantakse kinnistusraamatusse märkusena. Tulenevalt AÕS § 63 lg 1 p-st 1 on eelmärkega võimalik tagada asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või järjekoha muutmise nõuet, kuid eelmärkega ei ole võimalik tagada märkuse kinnistusraamatusse kandmise nõuet. Seega on maakohtu vaidlustatud määruse resolutsiooni punkt 3 vastuolus seadusega ning tuleb seetõttu tühistada.
11.Maakohus on õigesti jätnud esialgse õiguskaitse kohaldamisel võtmata seisukoha tasu suuruse küsimuses. AÕS § 156 lg 1 kohaselt lahendatakse tasu määramine koos juurdepääsu määramisega. Samuti ei ole avaldaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluses taotlenud, et ta peaks tasu maksma esialgse õiguskaitse korras.
12.TsMS § 4771 lg 2 viimase lause järgi esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 390 lg 1 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või
hagi tagamise tühistas, võib pool esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 63 900 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. Lähtudes TsMS § 390 lg-st 1 ei ole käesolev määrus edasikaevatav Riigikohtule.
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.