Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Tsiviilasi nr 2-11-50912 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja hageja seisukohad Hageja esitas 21.10.2011 hagi kostjate vastu 10 340 456,33 euro suuruse nõude tunnustamiseks AS Scantrans (pankrotis, edaspidi võlgnik) pankrotimenetluses. Harju Maakohtu 02.02.2011 määrusega kuulutati välja AS Scantrans (pankrotis) pankrot. Hageja esitas pankrotimenetluses 17.02.2011 nõudeavalduse oma nõude tunnustamiseks summas 10 340 456,33 eurot esimese rahuldamisjärgu nõudena, vähendades seda hiljem 6544,94 eurot. 22.09.2011 võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul esitasid hageja nõudele ja pandiõigusele vastuväite kostjad. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja võlgnik 31.10.2008 laenulepingu nr KL-311008SC (edaspidi laenuleping I), mille alusel hageja andis võlgnikule laenu summas 5 162 000 eurot, intressiga kuue kuu EURIBOR + 3,5% aastas, intresside tasumisega igakuiselt, laenu tagastamise lõpptähtajaga 02.05.2009. Laenulepinguga kohustus võlgnik tasuma viivist iga maksmisega viivitatud päeva eest 0,3% tähtaegselt tasumata summalt ning ühtlasi tasuma leppetrahvi laenulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest summas 15% laenusummast. Pärast laenu väljamaksmist muudeti laenulepingut laenusumma ja lõpptähtaja osas. Laenulepingu I tähtaeg saabus 01.10.2010, võlgnik laenukohustusi täitnud ei ole. Võlgniku pankroti väljakuulutamise päeva 02.02.2011 seisuga on laenulepingust I tulenev hageja nõue võlgniku vastu kokku 8 627 850,68 eurot, sh tagastamata laenusumma põhiosa 6 311 739, 94 eurot ning tasumata viivis 2 316 110,74 eurot (arvestatud perioodi 02.10.2010 kuni 02.02.2011 eest) laenulepingus kokkulepitud määras ehk 0,3% päevas tähtajaks tagastamata laenusummalt. 15.04.2010 sõlmiti hageja ja võlgniku vahel laenuleping nr KL-150410SC (edaspidi laenuleping II), summas 1 243 484,91 eurot, intressiga kuue kuu EURIBOR + 3,5% aastas, intresside tasumisega igakuiselt, tagastamise tähtajaga 20.08.2010. Laenulepinguga võlgnik kohustus tasuma viivist iga maksmisega viivitatud päeva eest 0,3% tähtaegselt tasumata summalt ning ühtlasi tasuma leppetrahvi laenulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest summas 15% laenusummast. Laenusumma maksti välja vastavalt laenu väljamaksmise 15.04.2010 taotlusele. Laenulepingut II muudeti tagastamise lõpptähtaja osas 01.10.2010 ning kehtestati igakuiste maksete maksepäevaks 01. kuupäev. Laenulepingu II tähtaeg saabus 01.10.2010, kuid võlgnik vaatamata sellele laenukohustusi täitnud ei ole. Võlgniku pankroti väljakuulutamise päeva seisuga on laenulepingust II tulenev nõue võlgniku vastu kokku 1 706 060,71 eurot, sh tagastamata laenusumma 1 243 484,91 eurot ning tasumata viivised 462 575,80 eurot (arvestatud perioodi 02.10.2010 kuni 02.02.2011 eest) laenulepingus kokkulepitud määras. Laenulepingutest I ja II tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on võlgnik seadnud hüpoteegid hageja kasuks talle ja OÜ Maastikumeister isikutele kuuluvatele erinevatele kinnisasjadele, igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Kõik seatud hüpoteegid tagavad ülalnimetatud laenulepingutest tulenevaid nõudeid. Hageja kasuks seatud hüpoteegid on kantud kinnistusraamatusse , mistõttu kuuluvad need kaitsmiseta tunnustamisele kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 103 lg 3. Võlausaldaja kasuks on seatud kommertspant võlgniku vallasvarale summas 25 000 0000 krooni (1 597 791,21 eurot). Nimetatud

Tsiviilasi nr 2-11-50912 kommertspant on kantud kommertspandiregistrisse teisele järjekohale. Eeltoodud asjaoludel on hagejal võlgniku vastu nõue summas 10 333 911, 39 eurot. Kostjate vastuväited Kostjad vaidlevad hagile vastu. Võlgnikul puudub võlgnevus hageja ees hagiavalduses nimetatud laenulepingute I ja II järgi. Hagejal on võlgnevus võlgniku ees 346 822,66 eurot. Võlgnik esitas 21.01.2011 hagejale nõude intresside tasumiseks, mh tegi hagejale tasaarvestusavalduse. Avalduses tühistas võlgnik laenulepingu I, kuna leping oli sõlmitud heade kommetega vastuolus ja pettuse mõjul (tühine TsÜS § 86 lg 1 ja 94 lg 3). Vastavalt Laenulepingule I oli laenu summas 5 162 000 eurot kasutamise ja käsutamise eesmärgiks offshore-äriühingu ELVASTON Trading LLP (edaspidi Elvaston Trading) laenulepingu nr KL-050808EL (edaspidi laenuleping IV) refinantseerimine ning laenusumma kanti laenulepingu I alusel hageja arvelduskontole nr 33831680001. Võlgnik laenusummat laenulepingu 1 alusel ei saanud. Seetõttu on laenuleping I sõlmitud võlgniku jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, ei saa olla võlgniku jaoks kasulik ning selle lepingu pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas. Laenulepingu I sõlmimist nõudis hageja, kes kallutas võlgnikku seaduslikku esindajat seda lepingut sõlmima. Võlgniku seaduslikule esindajale Igor Kleinerile avaldati, et viimasel võib tekkida kriminaalvastutus hageja, võlgniku ja Elvaston Trading vahel sõlmitud 02.11.2005 kokkuleppe rikkumisest. Nimelt tegutses võlgniku seaduslik esindaja kauba väljastamisel Elvaston Tradingule ilma hageja nõusolekuta, mis oli vajalik nimetatud kokkuleppe kohaselt. Tagatislepingute sõlmimisega oli võlgnikul tekkinud kahju, millelt võlgnik arvestab intresse alates tagatislepingute sõlmimisest kuni hüpoteegi kustutamiseni 1 891 925,02 eurot. Võlgnik loeb enda poolt tasutud summad kokku 1 134 051,89 eurot hagejale tasutuks laenulepingust KL-170406SC (edaspidi laenuleping III) tulenevate kohustuste katteks. Selle tulemusel on AS Scantrans laenujäägiks 301 617,46 eurot. Ühtlasi tegi võlgnik VÕS § 198 alusel avalduse vastastikuste samaliigsete kohustuste tasaarvestamiseks summas 301 617,46 eurot, mille tulemusena jääb hageja võlgnevuseks võlgniku ees intresside tasumise osas 1 590 307,57 eurot. Laenulepingu nr KL-150410SC (edaspidi laenuleping II) alusel on hageja arvestanud viivist perioodi 02.10.2010 kuni 02.02.2011 eest summas 462 575,80 eurot. Hagejal ei olnud õigust nimetatud perioodi eest viivise arvestamiseks, kuna vastavalt hageja, võlgniku ja Tallinna kohtutäituri Arvi Pinki vahel 11.10.2010 sõlmitud laenulepingutest I ja II tuleneva võlgnevuse tasumise kokkuleppele pikendati vabatahtliku täitmise tähtaega kuni 11.04.2011. Elvaston Trandingul puudus Eestis tegutsemiseks õigusvõime, kuna teda juhiti tegelikult Eestist, samas ei olnud äriühing Eestis tegutsemiseks kantud Eesti äriregistrisse filiaali. Seetõttu on laenuleping IV vastuolus seadusega ja tühine. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik refinantseerinud olematut kohustust. Kuna laenu võlgnikule ei väljastatud, siis ei saa võlgnikul olla mingit tagasimaksekohustust hageja ees. Laenulepingu IV allkirjastamisel ei olnud Elvaston Trading suuteline laenulepingut täitma. Hageja varjas võlgniku ees Elvaston Tradingu maksevõimetust. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja ja võlgniku vahel sõlmitud laenuleping I ja selle muudatused on tühised ning vastuolus heade kommetega ning kas hageja on tekitanud võlgnikule kahju.

Tsiviilasi nr 2-11-50912

Võlgniku pangakonto väljavõtetega on tõendatud, et laenulepingu I ja selle lisade alusel võlgneb võlgnik hagejale võlgniku pankroti väljakuulutamise päeva 02.02.2011 seisuga kokku 8 627 850,68 eurot, sealhulgas tagastamata laenusumma põhiosa 6 311 739,94 eurot ja tasumata viivised 2 316 110,74 eurot, mis on arvestatud perioodi 02.10.2010 kuni 02.02.2011 eest laenulepingus kokkulepitud määras 0,3% päevas tähtajaks tagastamata laenusummalt. Võlgnik on 21.01.2011 edastanud hagejale laenulepingu I, 04.10.2007 hüpoteegi muutmise kokkuleppe ja ühishüpoteegi kande muutmise lepingu, 18.04.2008 hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu ning 06.05.2008 hüpoteegi seadmise lepingu tühistamise avalduse. Tühistamisavaldus toob tühisuse kaasa üksnes juhul, kui esinevad tühistamise materiaalõiguslikud alused. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid ei esine. Tühistamisavalduses viitas võlgnik nii TsÜS § 92 lg 1 (eksimus) kui § 94 lg 1 (pettus) kui tühistamise võimalikele alustele. Nii eksimus kui pettus tehingu tühistamise alusena eeldavad, et tehingu teinud poolel esines ebaõige ettekujutus tehingu sisu, tagajärgede või sõlmimise asjaoludest. Tehingut tühistava poole teadmine asjaoludest peab seega objektiivselt erinema tegelikust olukorrast. Võlgniku vaidlusalusest tühistamisavaldusest jääb arusaamatuks, millistest asjaoludest võlgnik väidetavalt ebaõiget ettekujutust omas ning kuidas need mõjutasid lepingu sõlmimist. Laenulepingu I põhitingimustest nähtuvalt leppisid pooled kokku, et Elvaston Tradingu kohustused refinantseeritakse ning laenulepingu sõlmimisel andis võlgnik hagejale tagasivõtmatu volituse teostada makse hagejale tema arvelduskontole, selgitusega “ELVASTON Trading LLP laenulepingu nr KL-050808EL refinantseerimine”. Asjaolu, et võlgnikule antud laenuga refinantseeriti teisele äriühingule antud laenu, ei tee olematuks hageja ja võlgniku vahelist laenusuhet. Kooskõlas võlgniku seadusliku esindaja poolt hagejale 12.11.2008 edastatud laenu väljamaksmise taotlusega on hageja teostanud võlgniku kontole makse summas 5 162 000 eurot, mis kanti vastavalt laenulepingus sisalduvale maksekorraldusele hageja kontole nr 3383165850001. Kostjate väide võlgniku juhatuse liikme usalduse kuritarvitamise kohta on umbmäärane, paljasõnaline ja tõendamata. Laenulepingujärgsete rahasummade saamine võlgniku poolt on tõendatud nii laenulepingu kui selle muudatustega, milles võlgnik juhatuse liikme isikliku allkirjaga igakordselt on kinnitanud ka varasema võlgnevuse suurust, samuti võlgniku pangakonto väljavõttega. Asjaolu, kas Elvaston Trading näol oli tegemist nn offshore-äriühinguga, kes ei olnud Eestis registrisse kantud, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust. Kostjate esitatud tõenditest ei saa ka teha järeldust selle kohta, et Elvaston Trading tegelik asukoht oleks Eestis ja et käesoleval juhul üldse oleks tegemist äriseadustiku (ÄS) § 384 lg 1 kohase olukorraga, kus tuleks äriregistrisse kanda äriühingu filiaal. Lepingu kahjulikkus ühele poolele või õiguste ja kohustuste ebavõrdne tasakaal ei ole iseenesest aluseks lugeda lepingut heade kommetega vastuolus olevaks. Hagejapoolne väidetav võlgniku pahatahtlik kallutamine ei ole usutav ning on täielikult tõendamata. Väidetav krediidiasutuste seaduse rikkumine ei oma tehingu heade kommete vastasuse hindamisel mingit tähendust. Kostjad ei ole esile toonud, et nõutav laenuintressi määr oleks ebamõistlikult kõrge. Kostjate poolt esile toodud hageja võimalik hea pangandustava rikkumine ei saa mõjutada hageja ja võlgniku vahelise laenulepingu kehtivust. Vastastikuste kohustuste väärtus peab tühisuse kohaldamiseks olema ebamõistlikult tasakaalust väljas ja laenusuhte puhul ei ole

Tsiviilasi nr 2-11-50912 vastastikuseks kohustuseks mitte laenusumma tagasimaksmine, vaid ühelt poolt laenu kasutada andmine ja teiselt poolt laenuintressi maksmine. Võlgnik on ise laenulepingut täitnud, täites igakuiselt intressi tasumise kohustust alates laenulepingu sõlmimisest. Samuti on hageja ja võlgnik sõlminud kokkuleppe, millega on pikendatud laenulepingust I tulenevate kohustuste vabatahtliku täitmise tähtaega kuni 11.04.2011. Samas kokkuleppes sisaldub võlgniku võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 kohase deklaratiivse võlatunnistuse tunnustele vastav võlatunnistus kohustuste kohta, mis tulenesid laenulepingust I. Võlgniku tühistamisavaldus oleks alusetu ka siis, kui võlgniku poolt esile toodud asjaolud annaksid materiaalõigusliku aluse laenulepingu tühistamiseks. TSÜS § 98 lg 1 ja TSÜS § 99 lg 1 p 2 sätestavad tehingu tühistamiseks ettenähtud korra ja tähtajad. Eelviidatud sätete koosmõjus võib tehingu tühistamise aluste olemasolu korral tühistada avalduse tegemisega teisele poolele kuue kuu jooksul, alates tehingu tühistamise alustest teadasaamisest. Kostjate poolt esile toodud asjaolud pidid võlgniku seaduslikule esindajale teada olema juba tehingu sõlmimisel. Vaidlusalused lepingud on kehtivad. Isegi juhul, kui vaidlusalused laenulepingud oleksid tühised, on tõendatud võlgniku poolt vaidlusaluste rahasummade saamine hagejalt ning need tuleks TSÜS § 90 lg 2 alusel hagejale tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. Ka ülejäänud tühistamiseavalduses nimetatud lepingute osas puuduvad vastavalt ülaltoodule materiaalõiguslikud alused tehingu tühistamiseks. Pankrotimenetluses loetakse kehtivaks ja kaitsmiseta tunnustatuks igasugune kinnistusraamatusse kantud pandiõigus (PankrS § 103 lg 4). Olukorras, kus võlgnik ega pankrotihaldur ei ole pandi olemasolu ja kehtivust kahtluse alla seadnud, tuleb jätta tähelepanuta ka kostjate sellekohased põhjendamatud väited. Tasaarvestusega ei ole hageja nõustunud, esitades sellele 24.01.2011 vastuväite. Samuti on hageja teatanud, et võlgnikul puuduvad hageja vastu kehtivad nõuded ning hagejal puuduvad võlgniku ees võlakohustused. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid hageja põhinõudele ja tõenditele, mis tulenevad laenulepingust II. Antud osas tuleb nõue rahuldada, kuivõrd hageja ja võlgniku vahel sõlmitud antud laenulepingu ja selle muudatuse ning võlgniku pangakonto väljavõttega on vastav hageja nõue tõendatud. Võlgniku pankroti väljakuulutamise päeva 02.02.2011 seisuga on laenulepingust II tulenev hageja nõue võlgniku vastu kokku 1 706 060,71 eurot. Vastavalt laenulepingule II tuli laen tagastada 20.08.2010. Võlgnik laenu ei tagastanud. Täitemenetluses leppisid pooled kokku vastavalt TMS § 25 lg 1 vabatahtliku täitmise tähtpäevas, milleks oli 11.04.2011, mis on sisuliselt kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmine VÕS § 114 lg 1 mõttes. VÕS § 114 lg 3 sätestab võlausaldaja õiguse arvestada vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul viivist. Seega on kostjate vastav vastuväide alusetu. Kostjad ei ole vaidlustanud võlgnevuse ja kõrvalnõuete arvestust. Eeltoodu alusel kuulub hageja nõue rahuldamisele täies ulatuses. PankrS § 153 lg 1 p 1 sätestab, et pärast käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud

Tsiviilasi nr 2-11-50912 tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded. Hageja nõue on pandiga tagatud. Eeltoodu alusel kuulub hageja nõue võlgniku pankrotimenetluses tunnustamisele pandiga tagatud nõudena. Apellatsioonkaebus Kostjad maakohtu otsusega ei nõustu ja paluvad maakohtu otsuse tühistada. Kostjad soovisid tõendada oma väiteid, et võlgnik ei ole laenulepingu I alusel laenu saanud, st hagejapoolne laenulepingujärgne kohustus ei ole kohaselt täidetud, tunnistajate ütlustega ning tõendite väljanõudmisega hagejalt, kuid maakohus ei ole kostjatel seda teha võimaldanud. Maakohus jättis kohtumäärusega lahendamata kostjate poolt 08.02.2012 kohtuistungil tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 333 lg 1 alusel esitatud vastuväite, mille kohaselt kohus jättis põhjendamatult rahuldamata kostjate 11.01.2012 tunnistajate ülekuulamise taotluse ning 03.02.2012 taotluse täiendavate tõendite väljanõudmiseks. Maakohus on selliselt oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi. Maakohus on jätnud põhjendamatult analüüsimata kostjate väited, et laenuleping I on heade kommete vastane ning sõlmitud pettuse mõjul. Laenulepingu I laenu kasutamise ja käsutamise eesmärk oli laenulepingu IV refinantseerimine. Seega eeldas võlgnik laenulepingut I sõlmides, et Elvaston Trading laenuleping IV on kehtiv. Kostjad paluvad teha uue otsuse, millega jätta hageja hagi kostjate vastu nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata ning mitte tunnustada hageja 10 333 911,39 euro nõuet pandiga tagatud nõudena võlgniku pankrotimenetluses. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on õige ja selle muutmiseks puudub alus (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. I 03.02.2012 seisukohtade ja taotluste kohaselt (III kd, tl 40-46) pidasid kostjad laenulepingut I tühiseks põhjusel, et selle alusel kanti laen õigusvõimetule äriühingule Elvaston Trading tema laenude refinantseerimiseks. Kostjad peavad Elvaston Tradingut õigusvõimetuks, kuna äriühingu tegelik juhtimine toimus Eestist, mida kostjad tõendasid vastavate sidevahendite numbritega lepingutel (III kd, tl 49-63). Nimetatust tulenevalt leiavad kostjad, et Elvaston Trading pidanuks asutama Eesti filiaali. Hageja andis 5,162 milj eurot laenu äriühingule, kes oli kostjate hinnangul legaliseerimata, mistõttu laenuleping on algusest peale tühine. Kuivõrd Elvaston Tradingul puudusid kohustused hageja ees, siis puudusid ka refinantseeritavad kohustused, milleks sõlmiti laenuleping I hageja ja võlgniku vahel. Kuna võlgnikule raha üle ei kantud, ei saa olla tema vastu ka tagasimaksenõuet. Maakohus leidis oma otsuses õigesti, et vaidluse lahendamisel ei omanud tähtsust Elvaston Trading filiaali registrisse kandmine. Vaidlustamata asjaolude kohaselt olid Elvaston Tradingul õigusvõime, kuna tegemist oli välismaise juriidilise isikuga. Elvaston Tradingu ja hageja vaheline laenuleping III ei ole filiaali asutamata jätmise tõttu Eestis tühine. Filiaal ei ole juriidiline isik ja äriühing vastutab tema tegevusest tulenevate kohustuste eest (ÄS § 384 lg 2). II Kostjad tuginesid asjaolule, et laenulepingu III allkirjastamisel ei olnud Elvaston Trading suuteline laenu lepingus toodud tähtaegadel tasuma. Hageja varjas aga laenulepingu I sõlmimisel Elvaston Tradingu maksejõuetust ja varatust. Elvaston Trade maksevõimet

Tsiviilasi nr 2-11-50912 kajastavaid andmeid võlgnikule ei esitatud ja seeläbi peteti võlgniku juhatuse liikmeid. Nimetatud tegevust peavad apellandid võlgnikku eksitavaks ja hea usu põhimõttega vastuolus olevaks, mistõttu laenulepingu I näol on tegemist heade kommetega vastuolus oleva tehinguga. Võlgnik refinantseeris Elvaston Tradingu 5.162 miljoni euro suurust laenu hageja ees. Juba asjaolust, et Elvaston Trading vajas laenu laenulepingust III tuleneva laenu refinantseerimiseks, saab teha järelduse, et Elvaston Tradingul ei olnud võimalik laenlepingust tulenevaid kohustusi täita või olid tal muud kokkulepped selles osas võlgnikuga, kes tema laenu refinantseeris. Vahet ei ole seejuures, kas kolmandal isikul esines ajutisi makseraskusi või oli ta maksejõuetu. Kui sellisest laenu refinantseerimisest saab tekkida nõudeid, siis üksnes võlgniku ja Elvaston Tradingu vahelises suhtes. Nimetatud asjaoludes ei saanud võlgnik eksida ja teda ei saadud ka panga poolt petta. Kostjate väited laenulepingu I sõlmimise eesmärkidest on vastuolulised. Apellatsioonkaebuses märgivad kostjad ära võlgniku huvi saada laenulepingu I alusel pangale tasutud summad Elvaston Tadingult kui maksevõimeliselt äriühingult tagasi (apellatsioonkaebuse p 2.2.3) Nimetatu viitab Elvaston Tradingu ja võlgniku vahelistele muudele kokkulepetele. Teisalt põhjendavad kostjad laenulepingu sõlmimist hageja survega – võlgniku juhatuse liige kartis kriminaalvastutust varasemast 02.11.2005 võlgniku, hageja ja Elvaston Trading vahelisest kolmepoolsest kokkuleppest tulenevalt. Kostjad ei ole esile toonud, et 02.11.2005 kokkuleppest tulenesid võlgniku või tema juhatuse liikme suhtes mingid sanktsioonid. Kostjad ei ole selgitanud, kuidas võinuks eraõiguslikust tehingust tulenevalt võlgniku juhatuse liiget kriminaalvastutusele võtta. Seega võis laenulepingu I sõlmimise üheks eesmärgiks olla ka võlgniku 02.11.2005 kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmine või hagejal kahju ärahoidmine. Kostjate vastuväited on aga selles osas piisavalt põhistamata ja nendest tulenevalt ei ole võimalik väita, et poolte vastastikkused kohustused laenulepingus I olid äärmiselt tasakaalust väljas ja laenuleping I sõlmitud pettuse või eksimuse tõttu. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse etteheide, et kohus jättis analüüsimata laenulepingu I vastuolu heade kommetega ja selle sõlmimise pettuse mõjul. Nimetatut on kohus analüüsinud otsuse lk 8-9 vajaliku põhjalikkusega. III Etteheide hagejale kui krediidiasutusele Elvaston Tradinguga sõlmitud laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumise kohta ei ole põhjendatud, kuna laenulepinguga I anti laenu võlgnikule. Võlgnik ei ole väitnud, et tema majanduslik seis ei võimaldanud laenulepingu I sõlmimisel oma laenulepingust I tulenevaid kohustusi täita või et hageja ei oleks seda kontrollinud. Laenu väljamaksmise taotlusest ja konto väljavõttest nähtub, et raha laenulepingu I alusel kanti võlgniku vastavasisulise taotluse alusel (I kd, tl 40) võlgniku pangakontole ja debiteeriti sealt kohe panga poolt sama summa ulatuses (I kd, tl 41). Laenulepingu I alusel ülekantud summad ei pidanudki jääma võlgniku pangakontole, sest lepingu sõlmimisel andis võlgnik hagejale vastava volituse. Maakohus tuvastas nimetatud asjaolud õigesti. IV Põhjendatud on apellantide väide, et maakohus jättis 08.02.2012 kohtuistungil lahendamata kostjate vastuväite kohtu tegevusele. Istungi protokollist (III kd, tl 123) nähtub, et kohus jättis rahuldamata kostjate taotluse tunnistajate ülekuulamiseks (II kd, tl 234-235) ning kostjad esitasid kohtu tegevusele vastuväite. Vastuväidet kohus istungil ega hilisemalt lahendanud ei

Tsiviilasi nr 2-11-50912 ole. Maakohus ei võtnud ka seisukohta dokumentaalsete tõendite väljanõudmise osas. Tegemist on menetlusõiguse rikkumisega, mille ringkonnakohus saab kõrvaldada, hinnates kas kohus jättis tunnistajate taotluse põhjendatult rahuldamata ja kas tõendid olid asjas vajalikud. Selleks tuleb välja selgitada, kas kostjate poolt esile toodud tõendamist vajavad elulised asjaolud olid konkreetses tsiviilasjas asjakohased. Kostjad taotlesid 11.01.2012 erinevate tunnistajate üleakuulamist (II kd, tl 234-235) täpsustamata asjaolusid, mille kohta tunnistajad ütlusi annavad. Kuna kostjad tunnistajate ülekuulamise vajadust nõuetekohaselt ei põhjendanud, jättis kohus taotluse põhjendatult rahuldamata (TsMS § 238 lg 3 p 4). Apellatsioonkaebuses on apellandid leidnud, et tunnistajate ülekuulamine oli vajalik tõendamaks, et laenulepingu I alusel kanti laen otse Elvaston Tradingu kontole ja sealt hageja kontole, so laenu ei saanud võlgnik oma käsutusse. Ringkonnakohus leiab, et tunnistajate ülekuulamine ei olnud nimetatud osas vajalik. Asjaolu, et raha ei laekunud võlgniku arveldusarvele, ei pidanud kostjad tõendama. Vaidlus puudus, et hageja debiteeris laekunud summa osas koheselt võlgniku konto vastava volituse alusel. Kas raha kanti panga poolt hilisemalt üle Elvaston Tradingu arveldusarvele või mitte, see asja laenulepingust I tuleneva võlgnevuse väljamõistmisel tähendust ei oma. Elvaston Trading maksevõimet kajastavad andmed ei oma vaidluse lahendamisel tähendust ja vastav taotluse dokumentaalsete tõendite väljanõudmiseks oleks tulnud samuti jätta rahuldamata (TsMS § 238 lg 1). Õige on apellantide väide, et maakohus on seejuures vastuoluliselt märkinud, et kostjate vastuväited on ka tõendamata. Kohtu tegevusele vastuväite lahendamata jätmine ei toonud siiski kaasa lõpptulemuses ebaõiget lahendit, kuna taotlus jäeti põhjendatult rahuldamata. V Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte apellatsioonimenetluse kulud kostjate kanda solidaarselt (TsMS § 171 lg 1 ja § 173 lg 4). TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.