X Xi ja X Xi hagi Danske Bank A/S Eesti filiaali vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04. oktoobri 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X Xi ja X Xi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
04.06.2013, avalik kohtuistung
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: X X (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja II: X X (isikukood xxxxxxxxxx) Hageja II lepinguline esindaja X Umov Kostja: Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 04.oktoobri 2012 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta rahuldamata hagejate 10.06.2013 vastuväide ringkonnakohtu tegevuse kohta.
Jätta kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud hagejate, X Xi ja X Xi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X X ja X X esitasid 28.06.2011 Harju Maakohtule hagi Danske Bank A/S Eesti filiaal vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 024/2011/1268 ja nr 024/2011/1269.
2.Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 03.06.2011 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi, milleks oli Tallinna notar Tiit Sepa büroos 05.08.2008 sõlmitud ühishüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise ja hüpoteegi seadmise leping ning asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus. Kostja palus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 19 alusel pöörata täitmisele kostja nõude hageja II vastu summas 843 633,76 eurot kostja kasuks hüpoteekidega koormatud kinnistutele nende sundrealiseerimise teel. Hüpoteegid olid seatud hageja II korteriomanditele asukohaga Lai 20-1, Lai 20-3, Lai 20-4, Tallinnas, kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Nimetatud korteriomandid kuulusid hagejate ühisvarasse. Täitmisavalduse ja notariaalse lepingu p 2.2 kohaselt olid kostja kasuks seatud hüpoteekidega tagatud muu hulgas kõik kostja nõuded hagejate ja/või X Xi ja/või X Xi vastu, mis tulenevad kostja ja AS Scantrans vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest ja/või muudatustest.
3.Kostja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse AS Scantrans (pankrotis) väidetava võlgnevuse tõttu. Nõue tulenes kostja ja AS Scantrans (pankrotis) vahel 31.10.2008 sõlmitud laenulepingust nr KL-311008SC ja 15.04.2010 sõlmitud laenulepingust nr KL-150410SC ning nende muudatustest. Tegelikkuses puudub kostjal 8 627 850,68 euro nõue AS Scantrans (pankrotis) vastu. Hoopis kostja võlgneb AS-le Scantrans (pankrotis) 346 822,66 eurot. Seda tõendab 21.01.2011 kiri nõude tasumiseks, millega AS Scantrans täitedokumendi üles ütles ja tegi tasaarvestamise avalduse.
4.Täitmisavalduse kohaselt teatas kostja 21.02.2011 kirjaga hagejale II temale kuuluvatele kinnistutele seatud hüpoteekidega tagatavate kohustuste mittetäitmisest. Hageja II nimetatud kirja ei saanud. Hagejad said kirjast teada täitetoimikuga tutvumisel 07.06.2011.
5.Kostja ja AS Scantrans vahel 31.10.2008 sõlmitud laenuleping nr KL-311008SC oli heade kommetega vastuolus ja pettuse mõjul tehtud tehing, mis on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 ja § 94 lg 3 alusel tühine. Lepingu sõlmimisel ei
teatanud kostja AS-le Scantrans olulistest asjaoludest tehingu kohta, keeldus Elvaston Trading LLP kohta taotletud andmete esitamisest jne. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kuna AS-l Scantrans (pankrotis) puudub võlgnevus kostja ees, on sundtäitmine täiteasjades 024/2011/1268 ja 024/2011/1269 esitatud täitedokumendi alusel lubamatu TMS § 221 lg 1, lg 11, lg 2 alusel. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu.
7.AS Scantrans (pankrotis) 21.01.2011 tahteavaldus kostjaga sõlmitud laenu- ja tagatislepingute tühistamiseks on nii tehingute tühisuse kui ka tasaarvestuse osas alusetu ja tagajärjetu (TsÜS § 71). Materiaalsed eeldused tehingu tühistamiseks puuduvad. 21.01.2011 tühistamisavaldust ei ole hagejatel kui tagatiseks olevate kinnistute omanikel võimalik täiendada või muuta. Käesoleval juhul ei esine mistahes eksimuse või pettuse aluseid. Asjaolu, et kostja asus realiseerima kinnisvara, mis oli kostja rahaliste nõuete tagamiseks hüpoteekidega koormatud, ei seondu mistahes eksimuse ega pettusega. Puuduvad nii eksimusele kui pettusele tuginemise formaalsed eeldused, kuna 21.01.2011 tühistamisavaldus esitati absoluutse hilinemisega. TsÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt tuleb tühistamisavaldus esitada 6 kuu jooksul alates eksimusest või pettusest teadasaamisest.
8.Hagejate õiguslik positsioon oli vastuoluline ja arusaamatu. Täitemenetluses olid võlgnikeks hagejad ja AS Scantrans (pankrotis) kui kolmas isik ei saanud öelda hagejate suhtes täitmisele esitatud täitedokumenti üles. AS Scantrans (pankrotis) 21.01.2011 kirjast ei nähtu mistahes tahteavaldust Tallinna notar Tiit Sepa büroos 05.08.2012 sõlmitud lepingu ülesütlemiseks. Hagejate väide täitedokumendi ülesütlemise kohta on TsMS § 230 lg 1 alusel paljasõnaline. Täitedokumendiks oleva hüpoteegi seadmise kokkuleppe ülesütlemine ei ole õiguslikult võimalik. Hagejate väited täitedokumendi ülesütlemise kohta on õiguslikult sisutud ja paljasõnalised.
9.Õiguslikult vastuolulised on hagejate väited, et laenuleping nr KL-311008SC on vastuolus heade kommetega ja samaaegselt tühistatud pettuse tõttu. Leping ei saa olla samaaegselt heade kommetega vastuolu tõttu tühine ega tühistatud pettuse mõjul, kuna tühistada on võimalik üksnes kehtivat lepingut. Hagejad ei määratlenud, millisele õiguslikule alusele nad kokkuvõttes tuginevad, kuna kahele teineteist välitavale alusele ei ole võimalik tugineda.
10.Kostja rahalised nõuded AS Scantrans (pankrotis) vastu on tõendatud 20.07.2011 kohtule esitatud 03.06.2011 täitmisavalduse ja nõude olemasolu tõendavate lisadega (laenulepingud, muudatuskokkulepped, täitedokumendid jne). 03.06.2011 täitmisavalduses motiveeris kostja põhjalikult oma nõude kujunemist ja lisas nõude olemasolu tõendavad tõendid. Hagejad ei esitanud sisulisi vastuväiteid ega põhjendusi, miks kostjal puudub rahaline nõue hageja vastu. Samuti ei esitanud hagejad tõendeid, millest nähtuks kostja rahaliste nõuete rahuldamine, kuigi hagejad peavad võlgnevuse puudumist tõendama.
11.AS Scantrans (pankrotis) kinnitas muudatuskokkulepete nr 1, 3, 4 ja 5 põhitingimustes, et vastava muudatuskokkuleppe sõlmimise aja seisuga on tema kasutuses ja käsutuses laenusumma (laenujääk vastaval kuupäeval). AS Scantrans (pankrotis) kinnitas muudatuskokkuleppe nr 5 põhitingimustes, et lepingu alusel on laenusaaja kasutuses ja käsutuses laenusumma 6 326 369,94 eurot. Tegemist oli VÕS § 95 lg 1 alusel täitmise kviitungiga, mis tähendab, et laenu mittesaamist peab tõendama laenusaaja (hagejad).
12.Harju Maakohus tuvastas 29.02.2012 otsuses tsiviilasjas nr 2-11-50912, et võlgniku pangakonto väljavõtetega on tõendatud, et laenulepingu nr KL-311008SC ja selle lisade alusel võlgneb võlgnik hagejale võlgniku pankroti väljakuulutamise päeva 02.02.2011 seisuga kokku 8 627 850,68 eurot, sealhulgas tagastamata laenusumma põhiosa 6 311 739,94 eurot ja tasumata viivis 2 316 110,74 eurot, mis on arvestatud perioodi 02.10.2010 - 02.02.2011 eest laenulepingus kokkulepitud määras, 0,3% päevas tähtajaks tagastamata laenusummalt. Võlgniku all pidas kohus silmas AS Scantrans (pankrotis). Muu hulgas selgitas kohus selles otsuses, et asjaolu, et 31.10.2008 laenuleping sõlmiti eesmärgiga refinantseerida Elvaston Trading LLP kohustus hageja ees summas 5 162 000 eurot on välja toodud laenulepingus nr KL-311008SC. Laenulepingu põhitingimustest nähtuvalt leppisid pooled kokku, et Elvaston Trading LLP kohustused refinantseeritakse ja laenulepingu sõlmimisel andis võlgnik hagejale tagasivõtmatu volituse teostada makse hageja arvelduskontole nr 338316850001, selgitusega “Elvaston Trading LLP laenulepingu nr KL-050808EL refinantseerimine”. Asjaolu, et võlgnikule antud laenuga refinantseeriti teisele äriühingule antud laenu, ei tee olematuks hageja ja võlgniku vahelist laenusuhet. Kooskõlas võlgniku seadusliku esindaja hagejale 12.11.2008 edastatud laenu väljamaksmise taotlusega teostas hageja võlgniku kontole makse 5 162 000 eurot, mis kanti vastavalt laenulepingus sisalduvale maksekorraldusele hageja kontole nr 3383165850001. Kuivõrd võlgnik kirjutas antud lepingule alla, pidi ta lepingu sõlmimisel olema teadlik nendest asjaoludest. Kostja 21.01.2011 tühistamisavaldusest ei selgu, millised olid olulised asjaolud, millest võlgnikku ei teavitatud või milles seisnes väidetav võlgniku juhatuse liikme usalduse kuritarvitamine. Väide võlgniku juhatuse liikme usalduse kuritarvitamise kohta on umbmäärane, paljasõnaline ja tõendamata.
13.Kostjal puudub alus kahelda kohtu otsusega tuvastatud asjaoludes. Asjaolu, et AS Scantrans (pankrotis) tahe oli refinantseerida teise äriühingu (Elvaston Trading LLP) laenu, nähtub laenulepingust nr KL-311008SC ja laenu väljamaksmise taotlusest, samuti laenulepingu nr KL-311008SC muudatuskokkulepetest. Viidatud asjaolu ei muuda olematuks ega tühiseks laenulepingut nr KL-311008SC, mille alusel AS Scantrans (pankrotis) laenu sai. Hagejad ei tõendanud asjaolu, et AS Scantrans (pankrotis) ei saanud laenu. Arvestades, et AS Scantrans (pankrotis) andis 4 erinevat täitmise kviitungit (VÕS § 95 lg 1 alusel) laenu saamise kohta, on hagejate väited õiguslikult sisutud. Hagejad jätsid tähelepanuta, et laenulepingu nr KL-311008SC ja sellest tulenevate kohustuste kehtivus ei sõltu asjaolust, kas Elvaston Trading LLP-l on õigusvõime Eesti õiguse järgi või mitte; kas Elvaston Trading LLP-l on või olid rahalised kohustused kostja ees või mitte; kas Elvaston Tradin LLP on maksevõimeline või mitte.
14.Harju Maakohus kuulutas 02.02.2011 välja AS Scantrans pankroti. AS Scantrans pankroti väljakuulutamise seisuga oli laenulepingust nr KL-311008SC tulenev kostja nõue kokku 8 627 850,68 eurot, sh tagastamata laenusumma 6 311 739,94 eurot ja tasumata viivis 2 316 110,74 eurot (arvestatud perioodi 02.10.2010 - 02.02.2011 eest lepingus kokkupelitud määras 0,3% päevas tähtajaks tagastamata laenusummalt). Hagejad ei ole tõendanud, et AS-l Scantrans (pankrotis) ei ole kostja ees rahalisi kohustusi.
15.Õiguslikult ainetud on hagejate väited, et laenuleping nr KL-311008SC oli heade kommetega vastuolus. Hagejad ei saanud heade kommete sisust ja tähendusest aru. Riigikohus leidis otsuse nr 3-2-1-158-05, p-s 9, et heade kommete vastane on üldjuhul tehing, mille sisu on suunatud üldiselt hukkamõistetud tegevusele või mis piirab suurel määral teist lepinguparterit tema isiklikus või majanduslikus vabaduses, samuti
tehing, mille üks pool on sõlminud oma positsiooni ebaausalt ära kasutades. Laenulepingu nr KL-311008SC sõlmimisel selliseid asjaolusid ei esinenud ega saanudki esineda. Tehingu eesmärgiks oli AS-le Scantrans (pankrotis) laenu andmine, kusjuures selline eesmärk ei olnud heade kommetega vastuolus ega muul viisil kohatu. Tegemist oli tavalise laenulepingu sõlmimisega. Riigikohus selgitas lahendi 3-2-1-50-07, p-s 13, et kui isikud on realiseerinud oma subjektiivseid õigusi vastavalt seadusele, ei ole nad rikkunud hea usu põhimõtet. Viidatud seisukohast võib järeldada, et kui AS Scantrans (pankrotis) teostas vastavalt seaduses sätestatule oma tsiviilõigusi ja sõlmis pangaga laenulepingu nr KL-311008SC, ei ole alust rääkida heade kommetega vastuolus olevast tehingust, kuna lepinguvabaduse põhimõttel võib AS Scantrans (pankrotis) sellise tehingu sõlmida. Arvestades, et hagejad ei esitanud kohtule mistahes asjaolusid ja tõendeid laenulepingu nr KL-311008SC vastuolu kohta heade kommetega, on hagejate väited laenulepingu heade kommetega vastuolu kohta ainetud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
16.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
17.Hagejate suhtes toimub täitemenetlus kostja 03.06.2011 täitemenetluse algatamise avalduse alusel. Täitedokumendiks on Tallinna notar Tiit Sepa poolt tõestatud „Ühishüpoteegiga tagatavate nõuete muutmine hüpoteegi seadmise leping ning asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus“. Hagejate suhtes toimub täitemenetlus, kuna nende ühisvaraks olevatele kinnisasjadele seati viidatud notariaalse dokumendiga hagejate, X Xi, X Xi, Elvaston Trading LLP ja AS Scantrans kohustuste tagamiseks hüpoteek. Hagejad võtsid lepingu p-s 2.1 kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Hüpoteegiga on tagatud kõik hüpoteegipidaja (kostja) nõuded kummagi hageja vastu eraldi ja hagejate vastu ühiselt, X Xi ja/või X Xi vastu, mis tulenevad kummagi hageja või hagejate ning kostja ning X Xi ja/või X Xi ning kostja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest ja/või muudatustest (p 2.2.1); kõik nõuded Elvaston Trading LLP vastu, mis tulenevad kostja ja Elvaston Trading LLP vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest ja/või muudatustest (p 2.2.2); kõik nõuded kostja ja AS Scantrans vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest ja/või muudatustest (p 2.2.3). Lepingu esemeks (p 1) olid korteriomandid Tallinnas Lai 20-1 (registriosa nr 17336801), Lai 20-3 (registriosa nr 17336901), Lai 20-4 (registriosa nr 17337001).
18.21.02.2011 teatega teatas kostja hagejale II tema poolt tagatavate laenulepingute mittetäitmisest. Teates oli hageja II aadressiks märgitud Heki tee 21, Tallinn. Hageja väitel ta seda kirja ei saanud. Heki tee 21, Tallinn oli märgitud hageja II aadressiks täitedokumendiks olevas notariaalses dokumendis. Hageja ei väitnud ega tõendanud, et ta teatas kostjale aadressi muutumisest.
19.Kostja esitas täitmisavalduse, kuna AS Scantrans ei täitnud kostjaga 31.10.2008 sõlmitud laenulepingut nr KL-311008SC (muudatused 18.05.2009, 16.06.2009, 20.10.2009, 15.04.2010, 23.08.2010) ja 15.04.2010 sõlmitud laenulepingut nr KL-150410SC, (muudatus 23.08.2010). Mõlema laenulepingu täitmise tähtaeg saabus 01.10.2010. AS Scantrans pankroti kuulutas kohus välja 02.02.2011.
20.Laenulepingule nr KL-311008SC, selle muudatustele (va laenulepingu nr KL-311008SC muudatus 4 ja 5, milledele kirjutas alla X X), laenude tagastamise graafikutele (va 15.04.2010, 23.08.2010 graafik, milledele kirjutas alla X X), laenude väljamaksmise taotlustele kirjutas laenusaaja seadusliku esindajana alla X X (hageja
I). Laenulepingule nr KL-150410SC, selle muudatusele nr 1, laenu tagastamise graafikutele, laenu väljastamise taotlusele kirjutas laenusaaja seadusliku esindajana alla X X.
21.Hagejad esitasid hagi TMS § 221 lg 1, lg 11 ja lg 2 alusel. Hagejate väitel oli nõue tasaarvestatud; kostja ja AS Scantrans (pankrotis) vahel 31.10.2008 sõlmitud laenuleping nr KL-311008SC oli heade kommetega vastuolus, pettuse mõjul tehtud ja TsÜS § 86 lg 1 ja § 94 lg 3 alusel tühine.
22.TMS § 221 lg 11 järgi saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lg 1 p-des 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul. Täitedokumendiks ei ole kohtulahend, vaid notariaalne dokument. Kuna täitedokumendiks ei ole kohtulahend, ei ole TMS § 221 lg 2 kohaldatav.
23.Kohus leidis, et hagi ei kuulu rahuldamisele hagejate esitatud nõuete tasaarvestamise motiivil. Vastastikuste nõuete tasaarvestamist võimaldab VÕS § 197 lg 1. Hagejatel puudub kostja vastu nõue, mida tasaarvestada.
24.Hagejate väitel tõendas tasaarvestatava nõude olemasolu 21.01.2011 kiri. Kostja leiab, et hagejatel väidetud nõuet ei ole. 21.01.2011 kiri, millele tuginedes hagejad nõude olemasolu tõendada soovisid, ei kajasta hagejate väidetut, mille kohaselt ütles laenusaaja AS Scantrans (pankrotis) nimetatud kirjaga täitedokumendi üles ja tegi tasaarvestamise avalduse ning saatis viidatud kirja kostjale. Kiri sisaldas AS Scantrans deklaratiivseid seisukohti kostja tegevuse kohta; TsÜS § 90 lg 1, § 92 lg 2, 3, § 94 lg 1, 2, 3, § 98 lg 1, § 99 lg 1 p 1 alusel AS Scantrans poolt 31.10.2008 laenulepingu nr KL-311008SC, 04.10.2007 hüpoteegi muutmise kokkuleppe ja ühishüpoteegi kande muutmise lepingu, 18.04.2008 hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu ja 06.05.2008 hüpoteegi seadmise lepingu tühistamise avaldust; VÕS § 94 lg 1 alusel arvutatud intressi 1 891 925,02 euro tasumise nõuet; laenujäägiks 301 617,46 euro lugemist; vastastikuste nõuete tasaarvestamist 301 617,46 euro suuruses (mille tulemusena võlgnes kostja AS-le Scantrans 1 590 307,57 eurot). Kirjale lisatud arvestuse kohaselt arvestas AS Scantrans intressi perioodil 04.10.2007-21.01.2011.
25.Hagejad märkisid hagiavalduses, et AS Scantrans ütles üles täitedokumendi, milleks oli notariaalne dokument, mille pooleks ei olnud AS Scantrans. Võlaõigusseaduse lepingu ülesütlemist reguleerivate sätete järgi võib lepingu üles öelda vaid lepingu pool (VÕS § 195 lg 1, § 196 lg 1), asjaõiguslepingust taganeda ei saa. Asjaõiguslepingu sisu ei ole võlaõiguslike kohustuste tekitamine, vaid teatud õigusmuutuse saavutamine. Selle kokkuleppe sisu on seadusega määratud (AÕS § 120) ja sellest ei saa taganeda ega seda üles öelda. Kostja leidis, et AS Scantrans (pankrotis) avaldus on tühine ning puuduvad alused lepingute tühistamiseks.
26.Kooskõlas TsÜS § 90 lg-ga 1 võib tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, seaduses sätestatud korras tühistada. Hagejad leidsid, et kostja ja AS Scantrans vahel 31.10.2008 sõlmitud laenuleping nr KL-311008SC oli tühine vastuolu tõttu heade kommetega (TsÜS § 86 lg 1) ja seetõttu, et sõlmiti pettuse mõjul (TsÜS § 94 lg 3). Hagejad vaidlustasid laenulepingu, mille pooleks nad ei olnud. TsÜS § 92 ja § 94 kohaselt võib tehingu tühistamist eksimuse ja pettuse motiivil taotleda vaid lepingu pool. Eksitada ja petta on antud kontekstis võimalik vaid lepingu sõlmijat, mitte kolmandat isikut.
27.Kohus ei analüüsinud eksimusse ja pettusesse puutuvaid sisulisi asjaolusid, kuna hagejatel puudus õigus esitada laenulepingu tühistamise avaldust. Isegi, kui hagejatel oli õigus tühistamise avaldust esitada, ei saaks nad seda teha TsÜS § 99 lg 2 järgi.
Hagejate vaidlustatud 31.10.2008 lepingu puhul oli 3-aastane tähtaeg möödunud ja nõue oli aegunud.
28.Kohus leidis, et puuduvad eeldused vaidlusaluse laenulepingu tühisuse tuvastamiseks hagejate esiletoodud asjaoludel. Laenulepingute muutmised näitavad, et kostja tegutses paindlikult ja heas usus ning pikendas laenusaajale laenu tagasimaksmise tähtaegu.
29.Arvestades esitatud tõendeid puudub alus arvata, et AS Scantrans (pankrotis) seaduslikul esindajal oli ebaõige ettekujutus tehinguga seotud asjaoludest. 31.10.2008 laenulepingus märgiti, et laenusumma antakse aktsiaseltsile Elvaston Trading LLP laenulepingu nr KL-050808EL refinantseerimiseks. AS Scantrans (pankrotis) konto väljavõttest nähtub, et aktsiaselts kandis kostjalt saadud laenuraha Elvaston Trading LLP arvele üle. Laenu väljamaksmise taotlustest nähtuvalt esitas AS Scantrans (pankrotis) pangale allkirjastatud taotlused laenu väljamaksmiseks AS-le Scantrans. Isegi, kui AS-l Scantrans oli ebaõige ettekujutus tehinguga seotud asjaoludest, puudus alus tehingu tühisuse tuvastamiseks tähtaja möödumise tõttu. Esitatud laenulepingud, nende muudatused, laenu väljamaksmise taotlused ja AS Scantrans (pankrotis) konto väljavõte tõendavad, et laenusaajaks oli AS Scantrans (pankrotis) ja kostja kandis laenusummad tema arvele. Kostja esitas täiteavalduse seoses sellega, et hagejad tagasid AS Scantrans (pankrotis) laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmist.
30.Vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust Elvaston Trading LLP õigusvõime Eesti õiguse järgi, tema kohustused või nende puudumine kostja ees ning tema maksevõime. Kostja alustas täitemenetlust hagejate suhtes notariaalse dokumendi alusel, millega hagejad tagasid AS Scantrans (pankrotis) kohustusi kostja ees. Tulenevalt VÕS § 396 lg-st 1 ja § 397 pidi AS Scantrans laenulepingute sõlmimisel aru saama, et laen tuleb pangale tagastada ja laenult tuleb maksta intressi.
31.Õige ei ole 30.08.2012 hagejate väide, et 21.01.2011 kirjaga tühistas AS Scantrans mõlemad laenulepingud. 21.01.2011 kirjas oli märgitud vaid 31.10.2008 laenulepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu tühistamine. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
32.Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
33.Hagejad ei nõustunud kohtu seisukohaga, et 06.08.2012 menetlusdokumendiga muutsid hagejad hagi alust. Nii 28.06.2011 hagiavalduses kui 01.07.2011 menetlusdokumendis oli põhiliseks asjaoluks, et AS-l Scantrans (pankrotis) puudub võlgnevus kostja ees. 28.06.2011 hagiavalduses märgiti AS-l Scantrans võlgnevuse puudumise põhjendusena, et AS Scantrans esitas kostjale avalduse laenulepingu tühistamiseks ja laenuleping oli sõlmitud heade kommetega vastuolus ning pettuse mõjul. 06.08.2012 menetlusdokumendis esitati täiendav väide (Elvaston Trading LLP-l õigusvõime puudumine) hagi aluseks oleva põhilise asjaolu (AS-l Scantrans võlgnevuse puudumise) osas ning otsesed tõendid antud väite tõendamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei olnud 06.08.2012 avalduse näol tegemist hagi aluse muutmisega (hagi aluseks olevate eluliste sündmuste kirjelduse täielikku muutmist ei toimunud), vaid faktiliste ja õiguslike väidete täiendamisega TsMS § 376 lg 4 p 1 kohaselt.
34.Kohus kohaldas vääralt materiaalõiguse normi (TsMS § 376), tuvastades ebaõigesti, et 06.08.2012 menetlusdokumendiga hagejad muutsid hagi alust. Materiaalõiguse normi väära kohaldamisega võttis kohus hagejatelt võimaluse tõendada 06.08.2012 menetlusdokumendis esitatud tõendite ja tunnistajate ütlustega, et AS-l Scantrans
puudub võlgnevus kostja ees, mis välistab kostja täitedokumendi (Ühishüpoteegiga tagatavate nõuete muutmine hüpoteegi seadmise leping ning asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus) sundtäitmise.
35.29.08.2012 esitasid hagejad määruskaebuse maakohtu 23.08.2012 määrusele, millega kohus jättis hagejate 06.08.2012 avalduse hagi aluse muutmiseks rahuldamata. Määruskaebuses esitati kõik eelnimetatud vastuväited kohtu seisukohale hagi aluse muutmise kohta. TsMS § 660 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lg-s 1 nimetamata määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. 06.08.2012 menetlusdokumendis esitatud asjaolude ja sellele lisatud tõenditega on tõendatud, et AS-l Scantrans puudub võlgnevus kostja ees, mistõttu sundtäitmiseks esitatud kostja nõuet ei eksisteeri. Kuna kostjal puudub mistahes nõue AS Scantrans vastu, on hagejate hagiavaldus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
36.Kohus lahendas 23.08.2012 määrusega asja kuni 06.08.2012 esitatud asjaolude alusel, mille tagajärjel jättis põhjendamatult analüüsimata hagejate 06.08.2012 menetlusdokumendis esitatud väited, et AS Scantrans (pankrotis) ja kostja vaheline laenuleping nr KL-311008SC on heade kommete vastane ning sõlmitud pettuse mõjul. Kohus ei tuvastanud kostja poolt AS-le Scantrans ebaõigete asjaolude avaldamist, mille tegelik eesmärk oli kallutada AS Scantrans sõlmima laenulepingut nr KL-311008SC, mille laenu kasutamise ja käsutamise eesmärk oli Elvaston Trading LLP laenulepingu nr KL-050808EL refinantseerimine. AS Scantrans eeldas kostjaga laenulepingut sõlmides, et Elvaston Trading LLP laenuleping nr KL-050808EL on kehtiv.
37.Kohus jättis tähelepanuta ja analüüsimata hagejate väited 06.08.2012 menetlusdokumendis, et Elvaston Trading LLP püsitegevus toimus aastatel 2005. kuni 2008. Eestis. Hagejad esitasid nimetatud asjaolu tõendamiseks asjakohased tõendid lepingute, arvete ja maksekorralduste näol, milledest nähtus, et Elvaston Trading LLP lepingute sõlmimine, nende täitmise korraldamine ja täitmine, sh naftasaaduste müügiks pakkumine toimus Eestis. ÄS § 384 lg 1 sätestab, et juhul, kui välismaa äriühing tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid, peab ta äriregistrisse kandma filiaali. Eeltoodust järeldub, et välisriigi äriühing saab Eestis tegutseda vaid tingimusel, et ühingul on õigusvõime ka Eesti õiguse alusel. TsÜS § 26 lg-s 2 sätestatakse, et eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisega. Kuivõrd Elvaston Trading LLP ei olnud Eestis tegutsemiseks äriregistrisse filiaalina kantud, puudus tal õigusvõime sõlmida Eestis tehinguid, millest võisid äriühingule tekkida õigused ja kohustused, sh sõlmida kostjaga laenuleping nr KL-050808EL. Otsusest ei nähtu kohtu põhjendused, miks kohus hagejate väidetega ei nõustunud ja miks esitatud tõenditest ei saanud teha järeldust, et Elvaston Trading LLP tegelik asukoht oli Eestis.
38.Olukorras, kus Elvaston Trading LLP-l puudus Eestis tehingute sõlmimiseks õigusvõime, ei olnud kostjaga sõlmitud laenuleping nr KL-050808EL kehtiv ning oli algusest peale tühine ega saanud endaga kaasa tuua õiguslikke tagajärgi. Seega refinantseeris AS Scantrans laenulepinguga nr KL-311008SC tühist Elvaston Trading LLP laenulepingut, st olematut kohustust. Kuivõrd laenulepingu nr KL-311008SC alusel laenusummat AS Scantrans pangakontole ei laekunud ja laenusumma laekus läbi Elvaston Trading LLP tagasi kostjale, ei ole kostjal mingit nõuet AS Scantrans vastu. Juhul, kui kostja andis laenu Elvaston Trading LLP nimel tegelikkuses tegutsenud teovõimelisele isikule X Xile, saab kostjal olla nõue üksnes A. Xi kui füüsilise isiku vastu. Jääb arusaamatuks, kuidas sai kohus pidada eeltoodud asjaolusid asja lahendamisel ebaoluliseks.
39.Kohus ei analüüsinud otsuses igakülgselt hagejate väiteid, et kostja ei võimaldanud AS-l Scantrans tutvuda Elvaston Trading LLP pangakontol toimunud liikumistega, mis võimaldanuks võlgnikul hinnata Elvaston Trading LLP maksevõimet ning saada õiget ettekujutust välisriigi äriühingu varalisest seisundist, täpsemalt viimase maksejõuetusest. Seega sõlmis AS Scantrans laenulepingu nr KL-311008SC teadmisega, et Elvaston Trading LLP on likviidsust omav äriühing, kellelt laenulepingu alusel laenatud summa hiljem sisse nõuda. Samas omas kostja ülevaadet Elvaston Trading LLP varalisest seisust. Kostja selline tegevus oli AS Scantrans tahtlikult eksitusse viiv (TsÜS § 94 lg 1) ning vastuolus heade kommetega (TsÜS § 86 lg 1), mistõttu on laenulepingu nr KL-311008SC puhul tegemist pettuse mõjul tehtud tehinguga. Antud juhul kasutas kostja oma positsiooni tehingu sõlmimisel, piirates AS-l Scantrans saada vajalikku informatsiooni tehingu sõlmimiseks.
40.Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata hagejate taotluse täiendavate tõendite väljanõudmiseks. Hagejad põhistasid taotluses igati täiendavate tõendite väljanõudmise vajadust ja selgitasid, milliseid asjaolusid soovitakse tõendada. Otsusest ei nähtu, miks kohus ei nõustunud hagejate väidetega, et AS Scantrans ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu nr KL-311008SC näol on tegemist pettuse mõjul sõlmitud tehinguga ning et kostja käitumine oli vastuolus hea usu põhimõttega.
41.Kohus ei täitnud selgitamiskohustust. Kuna enne 23.08.2012 puudus hagejatel õigusteadmistega esindaja, lasus kohtul kõrgendatud selgitamiskohustus. Kohus ei selgitanud hagejatele TsMS §-i 376. Selgitamiskohustuse täitmata jätmisele pöörasid hagejad kohtu tähelepanu määruskaebuses maakohtu 23.08.2012 määrusele.
42.06.08.2012 menetlusdokumendis esitasid hagejad ka taotluse menetluse peatamiseks teise menetlusse tõttu, põhjendades, et Harju Maakohtu menetluses oli kostja hagi OÜ Korruptsioonivastane ja OÜ Boat Residence vastu nõude tunnustamiseks AS Scantrans (pankrotis) pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-11-50912). Seega tsiviilasjas nr 2-11-50912 tuvastatakse samad asjaolud, mis omavad olulist tähtsust käesoleva tsiviilasja õigeks lahendamiseks, mistõttu on tegemist sisuliselt üksteist dubleerivate õigusmenetlustega tuvastatavate tähtsate asjaolude seisukohalt.
43.Kohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, jättes põhjendamatult rahuldamata hagejate 06.08.2012 menetlusdokumendis esitatud tunnistajate ülekuulamise taotluse, taotluse täiendavate tõendite väljanõudmiseks ja taotluse menetluse peatamiseks, ning jättes lahendamata hagejate vastuväidet kohtu tegevusele. Vastus apellatsioonkaebusele
44.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
45.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
46.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
47.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme, mis tooks endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise. Kohus hindas tõendeid õigesti ja tegi nende alusel õigeid järeldusi. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt
TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
48.Maakohus leidis 23.08.2012 määruses põhjendatult, et 06.08.2012 menetlusdokumendis muutsid hagejad hagi alust. Kostja vaidles hagi aluse muutmisele vastu ja ka kohus ei olnud sellega nõus. Kohtul oli TsMS § 376 lg 1 järgi õigus mitte lubada hagi aluse muutmist ja lahendada asi kuni 06.08.2012 esitatud asjaolude alusel, sest vastasel korral oleks tekkinud sisuliselt uus õigusvaidlus. See, et hagejad muutsid 06.08.2012 menetlusdokumendis hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid, nähtub ka apellatsioonkaebuse väidetest. Tegemist ei olnud faktiliste ja õiguslike väidete täiendamisega TsMS § 376 lg 4 p 1 tähenduses, nagu hagejad apellatsioonkaebuses väidavad. Seetõttu ei olnud kohtul alust ka rahuldada hagejate taotlusi täiendavate kirjalike tõendite väljanõudmiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks ega võtta vastu hagejate esitatud uusi kirjalikke tõendeid. Nimetatud taotlused seondusid uue hagi alusega ja ei olnud seetõttu käesoleva asja lahendamisel asjakohased. Maakohus jättis taotlused 23.08.2013 istungil põhjendatult rahuldamata. Eeltoodud põhjusel keeldus ka ringkonnakohus vastu võtmast hagejate tõendeid ja jättis TsMS § 652 lg 5 alusel rahuldamata nende taotlused uute tõendite kogumiseks ning tunnistajate ülekuulamiseks.
49.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus rikkunud menetlusnorme sellega, et ei lahendanud hagejate vastuväidet kohtu tegevuse kohta. Maakohus lahendas hagejate vastuväite 23.08.2012 istungil, jättes selle rahuldamata.
50.Alusetu on etteheide, et maakohus ei selgitanud hagejatele TsMS § 376 (hagi muutmine). Maakohus ei pidanud enne 06.08.2012 menetlusdokumendi saamist eeldama, et hagejad kavatsevad hagi muuta. Seega ei pidanud maakohus ennetavalt TsMS § 376 sisu ja tähendust selgitama. Seda selgitas maakohus 23.08.2012 kohtumääruses, millega kohus jättis rahuldamata hagejate 06.08.2012 avalduse hagi aluse muutmiseks.
51.Asja lahendamiseks vajalikus ulatuses on maakohus selgitamiskohustust täitnud. Hagejatele selgitati juba 29.06.2011 (järgmisel päeval pärast hagiavalduse esitamist), et hagiavalduses ei ole piisavalt selgelt esile toodud asjaolusid, mis annaks nende tuvastamise korral alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohus selgitas piisava põhjalikkusega, millised põhjused tuleb TMS § 221 lg 1 järgi kohtu ette tuua ning selgitas ka hagejate kohustust oma väiteid konkreetselt põhistada. Maakohus lähtus asja lahendades hagejate poolt esiletoodust.
52.Maakohus ei pidanud TsMS § 356 lg 1 järgi käesoleva asja menetlust peatama tsiviilasjas nr 2-11-50912 menetluse lõppemiseni (Danske Bank A/S Eesti filiaali hagi AS Korruptsioonivastane ja OÜ Boat Residece vastu nõude tunnustamiseks AS Scantrans (pankrotis) pankrotimenetluses). Maakohus jättis sellekohase hagejate taotluse õigesti rahuldamata.
53.Kuna maakohus menetles hagi kuni 06.08.2012 esitatud asjaolude alusel, jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta hagejate apellatsioonkaebuses esitatud väited ja asjaolud, mis nad esitasid ka maakohtule 06.08.2012 menetlusdokumendis ja mis moodustab põhilise osa apellatsioonkaebusest, lisaks etteheidetele menetlusnormide rikkumise kohta, millele ringkonnakohus on käesolevas otsuses hinnangu andnud.
54.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teha asjas teistsugust otsust, kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Maakohtu menetluskulud jäävad hagejate kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse
rahuldamata, kannavad TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud hagejad.
55.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Vastuväite ja taotluse lahendamine
56.Hagejad esitasid ringkonnakohtule 10.06.2013 vastuväite kohtu tegevusele, taotluse dokumentide asja juurde võtmiseks ja avalduse täiendavate hagejate seisukohtadega arvestamiseks. Ringkonnakohus jätab vastuväite ja taotluse rahuldamata ning avalduse tähelepanuta. Ringkonnakohus leiab jätkuvalt, et 06.08.2012 menetlusdokumendis esitatud taotlused ja sellele lisatud dokumendid ei olnud hagi lahendamisel asjakohased.
57.Seadus ei näe ette täiendavate seisukohtade esitamise võimalust pärast ringkonnakohtu istungil asja arutamise lõpetamist.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.