2-11-29868/35 - Täitmine - Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

2-11-29868 Hagejad taotlevad sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjades 024/2011/1268 ja 024/2011/1269. Täitedokumendiks on Tallinna notar Tiit Sepa poolt kinnitatud 05.08.2008 ühishüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise ja hüpoteegi seadmise leping ning asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus. Täitmisavalduses palus kostja pöörata täitmisele TMS § 2 lg 1 p 19 alusel kostja nõude hageja II suhtes hüpoteekidega koormatud kinnistute sundrealiseerimise teel. Hüpoteegid on seatud hagejale II kuuluvatele korteriomanditele XXX, XXX, XXXTallinnas – kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Korteriomandid on hagejate ühisvaraks. Täitmisavalduse ja notariaalse lepingu p 2.2 kohaselt on tagatud kõik kostja nõuded hagejate ja/või XXXja/või XXXvastu, mis tulenevad sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest, nende lisadest, muudatustest; kõik nõuded XXXLLP vastu, mis tulenevad kostja ja XXXLLP vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest, nende lisadest, muudatustest; kõik nõuded, mis tulenevad kostja ja AS XXX vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest, nende lisadest, muudatustest. Kostja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse AS-l XXX (pankrotis) väidetava võlgnevuse tõttu. Nõue tuleneb laenulepingutest. Täitmisavalduses on märgitud kostja ja AS XXX (pankrotis) vahel sõlmitud laenulepingud 31.10.2008 nr XXXja 15.04.2010 nr XXXning nende muudatused. Tegelikkuses puudub kostjal 8 627 850,68 eurone nõue AS-i XXX (pankrotis) vastu, kostja võlgneb hoopiski AS-le XXX (pankrotis) 346 822,66 eurot. Seda tõendab 21.01.2011 kiri nõude tasumiseks, millega XXX on täitedokumendi üles öelnud ja teinud tasaarvestamise avalduse. Hagejad ei ole saanud kostja 21.02.2011 kirja hüpoteekidega tagatud kohustuste mittetäimisest. Kirjast said hagejad teada täitetoimikuga tutvumisel. Kostja ja AS XXX vahel 31.10.2008 sõlmitud laenuleping nr XXXon heade kommetega vastuolus ja pettuse mõjul tehtud tehing, milline on TsÜS § 86 lg 1 § 94 lg 3 alusel tühine. Hagejad on seisukohal, et heade kommete järgse käitumise standardi tuvastamine on objektiivne, s.t isikuid, kes on end sidunud kõrgemate hoolsuskohustustega, tuleb hinnata ka vastavaid kõrgemaid standardeid järgides. Moraalse standardi seadmisel tuleb arvestada ka Danske Bank A/S Eesti filiaali erilist rolli krediidiasutusena. Hagejate seisukoht põhineb Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.11.2008 kohtuotsusel kohtuasjas nr 3-2-1-111-08. Heade kommete vastasusega seonduvat on selgitatud muudes Riigikohtu kohtulahendites (nr 3-2-1-76-01, nr 3-21-158-05, nr 3-2-1-80-02, nr 3-2-1-29-04, nr 3-2-1-41-07). TsÜS § 138 lg 2 järgi ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. TMS § 221 lg 1, lg 11, lg 2 alusel leiavad hagejad, et kuna AS-l XXX (pankrotis) puudub võlgnevus kostja ees, on sundtäitmine täiteasjades 024/2011/1268 ja 024/2011/1269 lubamatu. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. AS-i XXX (pankrotis) 21.01.2011 tahteavaldus kostjaga sõlmitud laenu- ja tagatislepingute tühistamiseks on tühine ja tagajärjetu, kuna ei esine eksimuse ega pettuse aluseid. Kostja vastas nimetatud avaldusele juba 24.01.2011 märkides, et 21.01.2011 avaldus on nii tehingute tühisuse kui ka tasaarvestuse osas alusetu ja tagajärjetu tahteavaldus (TsÜS § 71). Materiaalsed eeldused tehingu tühistamiseks puuduvad (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-32-06 p 21). 21.01.2011 tühistamisavaldust (tahteavaldust) ei ole hagejatel kui pelgalt tagatiseks olevate kinnistute omanikel võimalik täiendada või muuta (3-2-1-1-06 p 17, 3-2-1-129-05 p 37). Kuivõrd see avaldus jõudis kostjani, ei saa keegi seda täiendada ega muuta. Ei esine mistahes eksimuse või pettuse aluseid (TsÜS § 72, § 92 lg 2, § 94 lg 1, § 90 lg 1). Eksimuse ega pettuse aluseks ei saa olla asjaolu, et kostja asub laenulepingutest tulenevat võlgnevust sisse nõudma ning teeb seda AS XXX (pankrotis) kui igapäevases

2-11-29868 majandustegevuses tegutsenud isik pidi kostja kasuks hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisel aru saama, millisele tehingule ta alla kirjutab ning mis on tehingu sisuks. Asjaolu, et kostja asub hiljem AS-i XXX (pankrotis) kinnisvara, mis on kostja rahaliste nõuete tagamiseks hüpoteekidega koormatud, realiseerima, ei seondu mistahes eksimuse ega pettusega (Riigikohtu lahendid asjades nr 3-2-1-1-06 p 15, nr 3-2-1-5-99, nr 3-2-1-112-01, 3-2-1-140-07 p 38, 3-2-1108-09 p 10 ja 3-2-1-135-97). Puuduvad nii eksimusele kui ka pettusele tuginemise formaalsed eeldused, kuna 21.01.2011 tühistamisavaldus on esitatud absoluutse hilinemisega (TsÜS § 99 lg 1 p 2, lg 2). Hagejate õiguslik positsioon on vastuoluline ning arusaamatu. Täitemenetluses on võlgnikeks hagejad ning AS XXX (pankrotis) kui kolmas ning lepinguosaliseks olev isik ei saa öelda hagejate suhtes täitmisele antud täitedokumenti üles. Liiatigi ei nähtu AS XXX (pankrotis) 21.01.2011 kirjast mistahes tahteavaldust Tallinna notar Tiit Sepa büroos 05.08.2012 sõlmitud ühishüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu ning hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu ülesütlemiseks. Seega on hagejate väide täitedokumendi ülesütlemise kohta TsMS § 230 lg 1 alusel paljasõnaline. Taganemata ülalmärgitust, märgib kostja, et täitedokumendiks oleva hüpoteegi seadmise kokkuleppe ülesütlemine ei ole õiguslikult võimalikki. Seega on kõik hagejate väited täitedokumendi ülesütlemise kohta õiguslikult sisutud ja paljasõnalised. Õiguslikult vastuolulised on ka hagejate väited, et laenuleping nr XXXon vastuolus heade kommetega ning samaaegselt tühistatud pettuse tõttu. Leping ei saa olla samaaegselt heade kommetega vastuolu tõttu tühine ega tühistatud pettuse mõjul, kuna tühistada on võimalik üksnes kehtivat lepingut. Hagejad ei ole määratlenud, millisele õiguslikule alusele nad lõppkokkuvõttes tuginevad, kuna kahele teine-teist välitavale alusele ei ole hagejatel võimalik tugineda. Kostja rahalised nõuded AS XXX (pankrotis) vastu on täielikult tõendatud. Kostja on 20.07.2011 hagi vastuse lisas 2 esitanud kohtule 03.06.2011 täitmisavalduse koos nõude olemasolu tõendavate lisadega (laenulepingud, muudatuskokkulepped, täitedokumendid jne). Kostja on 03.06.2011 täitmisavalduses põhjalikult motiveerinud oma rahalise nõude kujunemist ning lisanud täitmisavaldusele ka vastavad nõude olemasolu tõendavad tõendid. Hagejad ei ole esitanud mistahes sisulisi vastuväiteid ega põhjendusi, miks kostjal puudub rahaline nõue hageja vastu. Samuti ei ole hagejad esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks kostja rahaliste nõuete rahuldamine, kuigi just hagejad peavad võlgnevuse puudumist tõendama. AS XXX (pankrotis) on muudatuskokkulepete nr 1, 3, 4 ja 5 põhitingimustes kinnitanud, et vastava muudatuskokkuleppe sõlmimise aja seisuga on tema kasutuses ja käsutuses laenusumma (laenujääk vastaval kuupäeval). Nii on laenusaaja AS XXX (pankrotis) nt muudatuskokkuleppe nr 5 põhitingimustes kinnitanud, et lepingu alusel on laenusaaja kasutuses ja käsutuses laenusumma 6 326 369.94 eurot. Kostja rõhutab, et tegemist on VÕS § 95 lg 1 alusel täitmise kviitungiga, mis tähendab, et laenu mittesaamist peab tõendama laenusaaja (praegusel juhtumil hagejad). Riigikohus on selgitanud kohtulahendi nr 3-2-1-39-08 p-s 15, et täitmise kviitungi puhul on tegemist dokumendiga, millega võlgnik saab tõendada oma kohustuse täitmist ja mis muudab tavalist tõendamiskohustust võlasuhtes. Harju Maakohus on 29.02.2012 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-11-50912 tuvastanud, et võlgniku pangakonto väljavõtetega on tõendatud, et laenulepingu nr XXXja selle lisade alusel võlgneb võlgnik hagejale võlgniku pankroti väljakuulutamise päeva 02.02.2011.a. seisuga kokku 8 627 850, 68 eurot, sealhulgas tagastamata laenusumma põhiosa 6 311 739, 94 eurot ja tasumata viivis 2 316 110, 74 eurot, mis on arvestatud perioodi 02.10.2010-02.02.2011 eest laenulepingus kokkulepitud määras 0,3% päevas tähtajaks tagastamata laenusummalt. Võlgniku all peab maakohus silmas AS-i XXX (pankrotis). Muu hulgas on ka Harju Maakohus 29.02.2012 kohtuotsuse lk 9 tsiviilasjas nr 2-11-50912 selgitanud, et asjaolu, et 31.10.2008.a. laenuleping sõlmiti eesmärgiga refinantseerida XXXLLP kohustus hageja ees summas 5 162 000 eurot on välja toodud antud laenulepingus nr XXX.

2-11-29868 Laenulepingu põhitingimustest nähtuvalt leppisid pooled kokku, et XXXLLP kohustused refinantseeritakse ning laenulepingu sõlmimisel andis võlgnik hagejale tagasivõtmatu volituse teostada makse hagejale tema arvelduskontole nr 338316850001, selgitusega “XXXLLP laenulepingu nr XXXrefinantseerimine”. Asjaolu, et võlgnikule antud laenuga refinantseeriti teisele äriühingule antud laenu, ei tee olematuks hageja ja võlgniku vahelist laenusuhet. Kooskõlas võlgniku seadusliku esindaja poolt hagejale 12.11.2008 edastatud laenu väljamaksmise taotlusega on hageja teostanud võlgniku kontole makse summas 5 162 000 eurot, mis kanti vastavalt laenulepingus sisalduvale maksekorraldusele hageja kontole nr XXXXXXXXXXXXX. Kuivõrd võlgnik on antud lepingule alla kirjutanud, pidi ta nendest asjaoludest olema teadlik lepingu sõlmimisel. Millised olid need “olulised asjaolud”, millest võlgnikku ei teavitatud või milles seisnes väidetav võlgniku juhatuse liikme usalduse kuritarvitamine, kostja 21.01.2011 tühistamisavaldusest ei selgu. Kostjate väide võlgniku juhatuse liikme usalduse kuritarvitamise kohta on umbmäärane, paljasõnaline ja tõendamata. Kostjal puudub alus kahelda Harju Maakohtu poolt kohtuotsusega tuvastatud asjaoludes. Asjaolu, et AS XXX (pankrotis) tahe on olnud refinantseerida teise äriühingu (XXXLLP) laenu, nähtub laenulepingust nr XXXja laenu väljamaksmise taotlusest, samuti laenulepingu nr XXXmuudatuskokkulepetest. Viidatud asjaolu ei muuda olematuks ega tühiseks laenulepingut nr XXX, mille alusel on AS XXX (pankrotis) laenu saanud. Hagejad ei ole vaidlustanud ega ka mitte tõendanud asjaolu, et AS XXX (pankrotis) ei oleks laenu saanud. Arvestades, et AS XXX (pankrotis) on andnud 4 erinevat täitmise kviitungit (VÕS § 95 lg 1 alusel) laenu saamise kohta, on hagejate väited õiguslikult sisutud. Hagejad jätavad täielikult tähelepanuta, et laenulepingu nr XXXja sellest tulenevate kohustuste kehtivus ei sõltu asjaoludest: 1) kas XXXLLP-l on õigusvõime Eesti õiguse järgi või mitte; 2) kas XXXLLP-l on või olid mingid rahalised kohustused kostja ees või mitte; 3) kas Elvaston Tradin LLP on maksevõimeline või mitte. Harju Maakohus kuulutas 02.02.2011 välja AS XXX pankroti. AS XXX pankroti väljakuulutamise seisuga oli laenulepingust nr XXXtulenev kostja nõue kokku 8 627 850,68 EUR, sh tagastamata laenusumma 6 311 739,94 EUR ja tasumata viivised 2 316 110,74 EUR (arvestatud perioodi 02.10.2010-02.02.2011 eest laenulepingus kokkupelitud määras 0,3% päevas tähtajaks tagastamata laenusummalt). Arvestades AS XXX (pankrotis) poolt antud 4 täitmise kviitungit, siis ei ole hagejad suutnud tõendada, et AS-il XXX (pankrotis) pole rahalisi kohustusi kostja ees. Hagejate väited, et laenuleping nr XXXon heade kommetega vastuolus, on õiguslikult ainetud. Kostja on arvamusel, et hagejad ei ole heade kommete sisust ja tähendusest aru saanud. Riigikohus on kohtuotsuse nr 3-2-1-158-05 p-s 9 leidnud, et heade kommete vastane on üldjuhul tehing, mille sisu on suunatud üldiselt hukkamõistetud tegevusele või mis piirab suurel määral teist lepinguparterit tema isiklikus või majanduslikus vabaduses, samuti tehing, mille üks pool on sõlminud oma positsiooni ebaausalt ära kasutades. Selliseid asjaolusid ei esine ega saagi esineda laenulepingu nr XXXsõlmimise puhul. Tehingu eesmärgiks oli AS-ile XXX (pankrotis) laenu andmine, kusjuures selline tehingu eesmärk ei ole heade kommetega vastuolus ega muul viisil kohatu, kuna tegemist on tavalise laenulepingu sõlmimisega. Riigikohus on selgitanud kohtulahendi 3-2-1-50-07 p-s 13, et kui isikud on realiseerinud oma subjektiivseid õigusi vastavalt seadusele, ei ole nad rikkunud hea usu põhimõtet. Viidatud Riigikohtu seisukohast võib järeldada, et kui AS XXX (pankrotis) on vastavalt seaduses sätestatule teostanud oma tsiviilõigusi ning sõlminud pangaga laenulepingu nr XXX, ei ole mistahes alust kõneleda ka heade kommetega vastuolus olevast tehingust, kuna lepinguvabaduse põhimõttel võib AS XXX (pankrotis) sellise tehingu sõlmida. Riigikohus on selgitanud kohtulahendi nr 3-2-1-50-11 p-s 13, et heade kommete vastasus

2-11-29868 üldkoosoleku otsuse tühisuse alusena eeldab konkreetsete asjaolude esitamist ja kohtus tuvastamist. Arvestades, et hagejad ei ole suutnud esitada kohtule mistahes asjaolusid ja tõendeid laenulepingu nr XXXvastuolu kohta heade kommetega, on hagejate väited laenulepingu heade kommetega vastuolu kohta täielikult ainetud. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist ja menetluskulude jätmist hagejate kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagejate suhtes toimub täitemenetlus Danske Bank AS Eesti filiaali 03.06.2011 täitemenetluse algatamise avalduse (kohtutäituri büroos registreeritud 08.06.2011; I kd lk 12-16, 115-120) alusel. Täitedokumendiks on „Ühishüpoteegiga tagatavate nõuete muutmine hüpoteegi seadmise leping ning asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus“, mille tõestas Tallinna notar Tiit Sepp (I kd lk 17-24). Täitemenetlus toimub hagejate suhtes, kuna nende ühisvaraks olevatele kinnisasjadele seati viidatud notariaalse dokumendiga hagejate, XXX, XXX, XXXLLP ja AS XXX kohustuste tagamiseks hüpoteek. Hagejad on ühishüpoteegiga tagatavate nõuete muutmine hüpoteegi seadmise lepingu ning asjaõiguslepinguga (p 2.1) võtnud kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Hüpoteegiga on tagatud kõik hüpoteegipidaja (kostja) nõuded: 1) kummagi hageja vastu eraldi ja hagejate vastu ühiselt, XXXja/või XXXvastu, mis tulenevad kummagi hageja või hagejate ning kostja ning XXXja/või XXXning kostja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest ja/või muudatustest (p 2.2.1); 2) kõik nõuded XXXLLP vastu, mis tulenevad kostja ja XXXLLP vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest ja/või muudatustest (p 2.2.2); 3) kõik nõuded kostja ja AS-i XXX vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest ja/või muudatustest (p 2.2.3). Lepingu esemeks on korteriomandid XXX (reaalosaks eluruum nr 1, registriosa nr XXX ), XXX (reaalosaks eluruum nr 3, registriosa nr XXX ), XXX (reaalosaks eluruum nr 4, registriosa nr XXX ), Tallinnas ( lepingu p 1). 21.02.2011 teatega (I kd tlk 197) teatas kostja hagejale II tema poolt tagatavate laenulepingute mittetäitmisest. Teates on hageja II aadressiks märgitud XXX , Tallinn. Hageja väidab, et ei saanud seda kirja. XXX , Tallinn on märgitud hageja II aadressiks täitedokumendiks olevas notariaalses dokumendis (I kd lk 17). Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks kostjale teatanud aadressi muutumisest. Täitmisavalduse esitas kostja seoses sellega, et AS XXX ei täitnud laenulepinguid, mille ta kostjaga sõlmis 31.10.2008 nr XXX(I kd lk 134-144) (muudatused 18.05.2009, 16.06.2009, 20.10.2009, 15.04.2010, 23.08.2010, lk 145-171) ja 15.04.2010 nr XXX(lk 172-182) (23.08.2010 muudatus, lk 183-196). Mõlema laenulepingu täitmise tähtaeg saabus 01.10.2010. Kumbagi lepingut AS XXX ei täitnud. AS- XXX pankroti kuulutas kohus välja 02.02.2011. Laenulepingule nr XXX, selle muudatustele (va laenulepingu nr XXXmuudatus 4, muudatus 5, milledele kirjutas alla XXX, I kd lk 155-156, 158-159), laenude tagastamise graafikutele (va 15.04.2010, 23.08.2010 graafik, milledele kirjutas alla XXX , I kd lk 157, 160), laenude väljamaksmise taotlustele kirjutas laenusaaja seadusliku esindajana alla XXX(hageja I). Laenulepingule nr XXX , selle muudatusele nr 1, laenu tagastamise graafikutele, laenu väljastamise taotlusele kirjutas laenusaaja seadusliku esindajana alla XXX . Hagejad esitasid hagi täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1, lg 11 ja lg 2 alusel. TMS § 221 (hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioon) lg 3 järgi võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse lõpuni. TMS § 221 lg 1 alusel võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige

2-11-29868 põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hagejate väitel on nõue tasaarvestatud; kostja ja AS XXX (pankrotis) vahel 31.10.2008 sõlmitud laenuleping nr XXXon heade kommetega vastuolus, pettuse mõjul tehtud ja TsÜS § 86 lg 1 ja § 94 lg 3 alusel tühine. TMS § 221 lg 11 järgi saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul. Täitedokumendiks ei ole kohtulahend, vaid notariaalne dokument. Hagejate poolt viidatud TMS § 221 lg 2 ei ole kohaldatav, kuna täitedokumendiks ei ole kohtulahend. Materiaalõigusest tulenevalt peab kohus kontrollima kas poolte nõuded on tasaarvestatud ja kas hagejate vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele välistavad täitedokumendi sundtäitmise. Hagi ei kuulu rahuldamisele hagejate poolt esitatud nõuete tasaarvestamise motiivil. Poolte esitatud seisukohtade ja tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et hagejatel puudus kostja vastu nõue, mida tasaarvestada. Vastastikuste nõuete tasaarvestamist võimaldab VÕS § 197 lg 1. Hagejate väitel tõendab tasaarvestatava nõude olemasolu 21.01.2011 kiri. Kostja väitel ei ole hagejatel väidetud nõuet olemas. 21.01.2011 kiri (I kd lk 43-45), millele tuginedes hagejad nõude olemasolu kostja vastu tõendada soovivad, ei kajasta hagejate väidetut. Hagejate seisukoha järgi on laenusaaja AS XXX (pankrotis) nimetatud kirjaga täitedokumendi üles öelnud ja teinud tasaarvestamise avalduse. Viidatud kirja saatis AS XXX kostjale. Kiri sisaldab AS XXX deklaratiivseid seisukohti kostja tegevuse kohta; TsÜS § 90 lg 1, § 92 lg 2, 3, § 94 lg 1, 2, 3, § 98 lg 1, § 99 lg 1 p 1 alusel AS XXX poolt 31.10.2008 laenulepingu nr XXX, 04.10.2007 hüpoteegi muutmise kokkuleppe ja ühishüpoteegi kande muutmise lepingu, 18.04.2008 hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu ja 06.05.2008 hüpoteegi seadmise lepingu tühistamise avaldust; VÕS § 94 lg 1 alusel arvutatud intressi 1 891 925,02 euro suuruses tasumise nõuet; laenujäägiks 301 617,46 euro lugemist; vastastikuste nõuete tasaarvestamist 301 617,46 euro suuruses (mille tulemusena võlgneb kostja AS-le XXX 1 590 307,57 eurot. Kirjale lisatud arvestuse (I kd lk 46) kohaselt on AS XXX arvestanud intressi 04.10.200721.01.2011 perioodi eest. Hagejad märgivad hagiavalduses, et AS XXX ütles üles täitedokumendi. Nagu märgitud on täitedokumendiks notariaalne dokument, mille pooleks ei ole AS XXX. VÕS lepingu ülesütlemist reguleerivate sätete järgi võib lepingu üles öelda vaid lepingu pool (VÕS § 195 lg 1, § 196 lg 1), asjaõiguslepingust ei saa aga üldse taganeda. Asjaõiguslepingu sisu ei ole võlaõiguslike kohustuste tekitamine, vaid teatud õigusmuutuse saavutamine. Selle kokkuleppe sisu on seadusega määratud (AÕS § 120) ning sellest ei saa taganeda ega seda üles öelda. Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga (3-2-1-129-05 p 19, p 37). Kostja vastas AS-i XXX (pankrotis) 21.01.2011 avaldusele 24.01.2011 (I kd tlk 109-112), et avaldus on tühine, lepingute tühistamise alused puuduvad. Kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 1 võib tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, seaduses sätestatud korras tühistada. Hagejate arvates on kostja ja AS-i XXX vahel 31.10.2008 sõlmitud laenuleping nr XXXtühine vastuolu tõttu heade kommetega (TsÜS § 86 lg 1) ja selle tõttu, et sõlmiti pettuse mõjul (TsÜS § 94 lg 3). Hagejad on vaidlustanud laenulepingu, mille pooleks nad ei ole. TsÜS § 92 ja § 94 alusel võib tehingu tühistamist eksimuse ja pettuse motiivil taotleda vaid lepingu pool. Eksitada ja petta on antud kontekstis võimalik vaid lepingu sõlmijat, mitte kolmandat isikut (Riigikohtu otsuse p 17 asjas 3-2-1-1-06, otsuse p 10 asjas 3-2-1-108-09).

2-11-29868 Kuna ülalmärgitud põhjendustel puudub hagejatel õigus esitada laenulepingu tühistamise avaldust, ei analüüsi kohus eksimusse ja pettusesse puutuvaid sisulisi asjaolusid. Peale selle on õige kostja väide lepingu tühistamise nõude aegumise kohta. Isegi, kui hagejatel oleks õigus tühistamise avaldust põhimõtteliselt esitada, ei saaks nad seda teha TsÜS § 99 lg 2 järgi märgitud tehingu tegemisest möödunud kolme aasta möödumisega seoses. Hagejate poolt vaidlustatud 31.10.2008 sõlmitud lepingu puhul on 3-aastane tähtaeg möödunud. TsÜS § 86 lg 2 alusel on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kohus leiab, et puuduvad eeldused vaidlusaluse laenulepingu tühisuse tuvastamiseks hagejate poolt esiletoodud asjaoludel. Laenulepingute muutmised näitavad, et kostja tegutses paindlikult ja heas usus ning pikendas laenusaajale laenu tagasimaksmise tähtaegu. TsÜS § 99 lg 1 p 2 järgi võib pettuse või eksimuse korral tehingu tühistada kuue kuu jooksul arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Eksimusest või pettusest teadasaamise hetk on ajahetk, mil tehingu teinud isik saab teada sellest, et tal oli tehingu tegemisel ebaõige ettekujutus tehinguga seotud tegelikest asjaoludest, st et tehingu tegemisel eeldatud asjaolud ei vasta tegelikkusele. Arvestades esitatud tõendeid puudub alus arvata, et AS-i XXX (pankrotis) seaduslikul esindajal oli ebaõige ettekujutus tehinguga seotud asjaoludest. Nii on 31.10.2008 laenulepingus (I kd tlk 134-135) märgitud, et laenusumma antakse aktsiaseltsile XXXLLP laenulepingu nr XXXrefinantseerimiseks, AS-i XXX (pankrotis) konto väljavõttest (I kd lk 144) nähtub, et aktsiaselts kandis kostjalt saadud laenuraha üle XXXLLP arvele, laenu väljamaksmise taotlustest nähtuvalt esitas AS XXX (pankrotis) pangale allkirjastatud taotlused laenu väljamaksmiseks AS_le XXX. Isegi, kui AS-l XXX oleks olnud ebaõige ettekujutus tehinguga seotud asjaoludest, puuduks alus tehingu tühisuse tuvastamiseks tähtaja möödumise tõttu. Esitatud laenulepingud, nende muudatused, laenu väljamaksmise taotlused, AS-i XXX (pankrotis) konto väljavõte tõendavad, et laenusaajaks oli AS XXX (pankrotis), et laenusummad on tema arvele kostja poolt ülekantud. Kostja esitas täiteavalduse seoses sellega, et hagejad tagasid AS-i XXX (pankrotis) laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmist. Kohus nõustub kostjaga, et vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust XXXLLP õigusvõime Eesti õiguse järgi, tema kohustustel või nende puudumisel kostja ees ning tema maksevõimel. Kostja alustas täitemenetluse hagejate suhtes notariaalse dokumendi alusel, millega hagejad tagasid AS-i XXX (pankrotis) kohustusi kostja ees. Tulenevalt VÕS § 396 lg 1, § 397 pidi AS XXX laenulepingute sõlmimisel aru saama, et laen tuleb pangale tagastada ning laenult tuleb maksta intressi. Kohtuistungil 30.08.2012 väitis hagejate esindaja, et 21.01.2011 kirjaga tühistas AS XXX mõlemad laenulepingud. See ei ole õige. 21.01.2011 kirja (I kd lk 43-45) 3-nda lehekülje I lõigu 2-s lauses on märgitud vaid 31.10.2008 laenulepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu tühistamine. Ülalmärgitud põhjendustel ei oma see asjaolu aga vaidluse lahendamisel tähtsust. TsMS § 132 lg 5 (hagi esitamise aja redaktsioon) järgi on hagihind 3000 eurot. TsMS § 386 lg 4 alusel tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega tühistada hagi tagamine, milleks kohus 01.07.2011 määrusega peatas täitemenetluse täiteasjades nr 024/2011/1268 ja nr 024/2011/1269. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hagejate kanda võrdsetes osades. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.