Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Hageja teine nõue tuleneb hageja ja võlgnik vahel 15 04 2010 sõlmitud laenulepingust nr XXX, summas 1 243 484,91 EUR, intressiga kuue kuu EURIBOR + 3,5% aastas, intresside tasumisega igakuiselt, tagastamise tähtajaga 20 08 2010. Laenulepinguga võlgnik kohustus tasuma viivist iga maksmisega viivitatud päeva eest 0,3% tähtaegselt tasumata summalt ning ühtlasi tasuma leppetrahvi laenulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest summas 15% laenusummast. Laenusumma maksti välja vastavalt laenu väljamaksmise 15 04 2010 taotlusele. Laenulepingut nr XXX muudeti 23 08 2010 sõlmitud kokkuleppega nr. 1, mille kohaselt lepiti kokku laenu tagastamise lõpptähtajaks 01 10 2010 ning kehtestati igakuiste maksete maksepäevaks 01. kuupäev. Laenulepingu nr. XXX tähtaeg saabus 01 10 2010, kuid võlgnik vaatamata sellele laenukohustusi täitnud ei ole. Võlgniku pankroti väljakuulutamise päeva (02.02.2011.a.) seisuga on laenulepingust nr. XXX tulenev Võlausaldaja nõue Võlgniku vastu kokku 1 706 060,71 EUR, sh: tagastamata laenusumma 1 243 484,91 EUR; tasumata viivised 462 575,80 EUR (arvestatud perioodi 02.10.2010 kuni 02.02.2011 eest laenulepingus kokkupelitud määras 0,3% päevas tähtajaks tagastamata laenusummalt. Hageja ja võlgniku vahel sõlmitud ning ülal välja toodud lepingutest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on võlgnik seadnud hüpoteegid hageja kasuks talle kuuluvatele kinnistutele. Hageja ja võlgniku vahel 17 04 2006 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga ja selle 04 10 2007 muutmise kokkuleppega seati hüpoteek kinnistule asukohaga XXX, Tallinn, registriosa numbriga 19014801, esimese järjekoha ühishüpoteek summas 40 000 000 krooni (mille ekvivalent on 2 556 465, 94 EUR) igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Hageja ja võlgniku vahel 06 05 2008 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga seati hüpoteek kinnistule asukohaga XXX, Tallinn, registriosa numbriga XXX, seatud hüpoteegid kokku summas 110 000 000 krooni, mille ekvivalendiks on 7 030 281,34 EUR , sh: esimese järjekohale ühishüpoteek summas 40 000 000 krooni (mille ekvivalent on 2 556 465,94 EUR), igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele; teise järjekoha ühishüpoteek summas 70 000 000 krooni (mille ekvivalendiks on 4 473 815,40 EUR) igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Hageja ja M OÜ vahel 05 08 2008 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga ning hageja, võlgniku ja OÜ M vahel 15 04 2010 sõlmitud korteriomandite müügilepingu, hüpoteegiga tagatud nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepinguga seati hüpoteek kinnistule asukohaga XXX-XXX- , XXX, registriosa numbriga XXX , seatud hüpoteegid summas kokku summas 28 100 000 krooni, mille ekvivalendiks on 1 795 917,32 EUR, sh: esimese järjekoha hüpoteek summas 3 650 000 krooni (mille ekvivalent on 233 277,52 EUR), igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele; teise järjekoha hüpoteek summas 5 450 000 krooni (mille ekvivalent on 348 318,48 EUR), igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele; kolmanda järjekoha hüpoteek summas 19 000 0000 krooni (mille ekvivalent on 1 214 321,32 EUR), igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Hageja ja M OÜ vahel 05 08 2008 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga ning hageja, võlgniku ja OÜ M vahel 15 04 2010 sõlmitud korteriomandite müügilepingu, hüpoteegiga tagatud nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepinguga seati hüpoteek seati hüpoteek kinnistule asukohaga XXX , Tallinn, registriosa numbriga XXX, seatud hüpoteegid kokku summas 12 300 000 krooni, mille ekvivalendiks on 789 113,28 EUR, sh: esimese järjekoha hüpoteek summas summas 5 900 000 krooni, (mille ekvivalent on 377 078,73 EUR), igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele;

teise järjekoha hüpoteek summas 1 800 000 krooni (mille ekvivalent on 115 040,97 EUR), igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele kolmanda järjekoha hüpoteek summas 4 600 000 krooni (mille ekvivalent on 293 993,58 EUR), igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele; Hageja ja M OÜ vahel 05 08 2008 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga ning hageja, võlgniku ja OÜ M vahel 15 04 2010 sõlmitud korteriomandite müügilepingu, hüpoteegiga tagatud nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepinguga seati hüpoteek kinnistule asukohaga XXX, Tallinn, registriosa numbriga XXX, seatud hüpoteegid kokku summas hüpoteegid summas 12 300 000 krooni, mille ekvivalendiks on 789 113,28 EUR sh: esimese järjekoha hüpoteek summas summas 5 900 000 krooni, (mille ekvivalent on 377 078,73 EUR), igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele; teise järjekoha hüpoteek summas 1 800 000 krooni (mille ekvivalent on 115 040,97 EUR), igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele kolmanda järjekoha hüpoteek summas 4 600 000 krooni (mille ekvivalent on 293 993,58 EUR), igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele; Hageja ja M OÜ vahel 05 08 2008 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga ning hageja, võlgniku ja OÜ M vahel 15 04 2010 sõlmitud korteriomandite müügilepingu, hüpoteegiga tagatud nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepinguga seati hüpoteek kinnistule asukohaga XXX, Tallinn, registriosa numbriga 3097301, seatud hüpoteek summas 7 000 000 krooni, mille ekvivalendiks on 447 381,54 EUR, igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele; Hageja, võlgniku ja OÜ M vahel 15 04 2010 sõlmitud korteriomandite müügilepingu, hüpoteegiga tagatud nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepinguga seati hüpoteek kinnistule asukohaga XXX, registriosa numbriga XXX, seatud hüpoteegid kokku summas 28 100 000 krooni, mille ekvivalendiks on 1 795 917,32 EUR, sh esimese järjekoha hüpoteek summas 3 650 000 krooni (mille ekvivalent on 233 277,52 EUR), igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele; teise järjekoha hüpoteek summas 5 450 000 krooni (mille ekvivalent on 348 318,48 EUR), igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele kolmanda järjekoha hüpoteek summas 19 000 0000 krooni (mille ekvivalent on 1 214 321,32 EUR), igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Hageja, võlgniku ja OÜ M vahel 15 04 2010 sõlmitud korteriomandite müügilepingu, hüpoteegiga tagatud nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepinguga seati hüpoteek kinnistule asukohaga Paldiski mnt40/ Telliskivi tn 2, Tallinn, registriosa numbriga 21277601, seatud hüpoteek summas 2 000 000 krooni, mille ekvivalendiks on 127 823,30 EUR, igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Hageja, võlgniku ja OÜ M vahel 15 04 2010 sõlmitud korteriomandite müügilepingu, hüpoteegiga tagatud nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepinguga seati hüpoteek kinnistule asukohaga XXX, XXX, Tallinn, registriosa numbriga XXX, hüpoteek summas 2 000 000 krooni, mille ekvivalendiks on 127 823,30 EUR, igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Kõik ülalnimetatud hageja seatud hüpoteegid tagavad ülalnimetatud laenulepingutest tulenevaid nõudeid. Hageja kasuks seatud hüpoteegid on kantud kinnistusraamatusse , mistõttu kuuluvad need kaitsmiseta tunnustamisele kooskõlas PankrS § 103 lg 3. õlausaldaja kasuks on seatud kommertspant Võlgniku vallasvarale summas 25 000 0000 krooni, mille ekvivalendiks on 1 597 791,21 EUR. Nimetatud kommertspant on kantud kommertspandiregistrisse teisele järjekohale.

Ülaltoodud asjaoludel on hagejal võlgniku vastu nõue summas 10 333 911, 39 EUR, mis on tagatud nii hüpoteekidega kui kommertspandiga ning kuulub seetõttu rahuldamisele PankrS § 153 lg 1 p 1 kohase esimese järgu nõudena. Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu on AS-i Sampo Pank (registrist kustutatud) õigusjärglane. Hageja palub tunnustada nõuet 10 333 911, 39 EUR PankrS § 153 lg 1 p 1 kohase esimese rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited OÜ Kja OÜ BResitasid 21.11.2011.a. kirjaliku vastuse hagile. Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Kostjad on seisukohal, et AS-il S (pankrotis) puudub võlgnevus Danske Bank A/S Eesti filiaali ees hagiavalduses nimetatud laenulepingute järgi, vaid hoopis hagejal on võlgnevus AS-i S (pankrotis) ees kokku summas 346 822,66 eurot. AS S (pankrotis) on 21.01.2011 esitanud hagejale avalduse ja nõude intresside tasumiseks, millega on m.h teinud hagejale tasaarvestusavalduse. Nimetatud avalduses esitas AS S (pankrotis) hagejale nõude 31.10.2008 laenulepingu nr XXX (Laenuleping 1) tühistamiseks seoses sellega, et nimetatud leping oli sõlmitud heade kommetega vastuolus ja pettuse mõjul ning on seega tühine vastavalt TsÜS § 86 lg 1 ja 94 lg 3. Vastavalt Laenulepingule 1 oli laenu summas 5 162 000 eurot kasutamise ja käsutamise eesmärgiks offshore-äriühingu ET LLP laenulepingu nr XXX refinantseerimine ning nimetatud laenusumma oli Laenulepingu 1 alusel kantud hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX , mis tähendab, et AS S nimetatud laenusummat Laenulepingu 1 alusel ei saanud. Seetõttu on laenuleping sõlmitud AS S jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, ei saa olla AS-i S jaoks kasulik ning selle lepingu pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas. Laenulepingu sõlmimist nõudis Danske Bank A/S Eesti filiaal, kes kallutas AS-i S seadusliku esindajat seda lepingut sõlmima. AS-i S seaduslikule esindajale Igor Kleinerile avaldati, et viimasel võib tekkida kriminaalvastutus Danske Bank A/S Eesti filiaali, AS S ja ETLLP vahel sõlmitud 02.11.2005 kokkuleppe rikkumisest väites, et AS-i S seaduslik esindaja tegutses kauba väljastamisel ETLLP-le ilma hageja nõusolekuta, mis oli vajalik nimetatud kokkuleppe kohaselt. Siinjuures peavad kostjad oluliseks, et heade kommete vastane on tehing, milles üks pool käitub ebamoraalselt tehingu tegemise eesmärgil ning moraalse standardi seadmisel tuleb arvestada hageja kui krediidiasutuse erilist rolli. AS S märkis 21.01.2011 avalduses ja nõudes intresside tasumiseks, et tagatislepingute sõlmimisega oli AS-il S tekkinud kahju, millelt AS S arvestab intresse alates tagatislepingute sõlmimisest kuni hüpoteegi kustutamiseni, kusjuures 04.10.2007 kuni käesoleva avalduse kuupäevani moodustavad VÕS § 94 lg 1 alusel arvutatud intressid 1 891 925,02 eurot, millises summas esitab AS S Danske Bank A/S Eesti filiaalile tasumise nõude. AS S loeb enda poolt tasutud summad kokku 1 134 051,89 eurot Danske Bank A/S Eesti filiaalile tasutuks laenulepingust XXX(Laenuleping 3) tulenevate kohustuste katteks, mille tulemusel on AS S laenujäägiks 301 617,46 eurot. Ühtlasi teeb AS S VÕS § 198 alusel avalduse vastastikuste samaliigsete kohustuste tasaarvestamiseks summas 301 617,46 eurot, mille tulemusena jääb hageja võlgnevuseks AS-i S ees intresside tasumise osas 1 590 307,57 eurot. 15.04.2010 laenulepingu nr XXX (Laenuleping 2) alusel on hageja arvestanud viivist perioodi 02.10.2010 kuni 02.02.2011 eest summas 462 575,80 eurot. Kostjad leiavad, et hagejal ei olnud õigust nimetatud perioodi eest viivise arvestamiseks, kuna vastavalt hageja,

AS-i S ja Tallinna kohtutäituri Arvi Pinki vahel 11.10.2010 sõlmitud Laenulepingutest 1 ja 2 tuleneva võlgnevuse tasumise kokkuleppele (edaspidi Kokkuleppe) pooled leppisid kokku, et Kokkuleppe sõlmimisel pikendatakse vabatahtliku täitmise tähtaega kuni 11.04.2011. Eeltoodust lähtudes AS-il S puudub võlgnevus hageja ees, vaid hoopis hagejal on AS-i S ees võlgnevus summas 346822,66 eurot (1 590 307,57 eurot (nõudesumma hageja vastu AS-i S 21.01.2011 nõude alusel) -1 243 484,91 eurot (Laenulepingu 2 alusel tagastamata laenusumma). 03.02.2012.a. täiendavate seisukohtade kohaselt leiavad kostjad, et äriühingul ET LLP puudus Eestis tegutsemiseks õigusvõime, kuna teda juhiti tegelikult Eestist ja ta ei olnud Eestis tegutsemiseks kandnud Eesti äriregistrisse filiaali. REÕS § 14 lg 2 peaks antud äriühingu tegevusele kohaldama Eesti õigust. Hageja ja antud äriühingu vahel sõlmitud laenuleping nr XXX on seetõttu vastuolus seadusega ja tühine. Kuna antud laenulpeing on tühine, siis on võlgnik refinantseerinud sisuliselt olematut kohustust ja kuna ka laen ei olnud võlgnikule reaalselt väljastatud, siis ei saa võlgnikul olla mingit tagasimaksekohustust hageja ees. ETLLP-l ei eksisteerinud hageja ees laenulepingust nr XXX tulenevat põhivõlgnevust summas 5 162 000 eurot. Eelnimetatud laenulepingu allkirjastamsiel ei olnud ETLLP suuteline nimetatud summat laenulepingus toodud tähtajal tasuma. Hageja varjas võlgniku ees ETLLP maksevõimetust ja käitus vastuolus hea usu põhimõttega ning viis võlgniku eksimusse eesmärgiga kallutada teda tehingu tegemisele.

Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi hageja esindaja hagi juurde ja kostjate esindaja vaidles hagile vastu. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, analüüsinud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Harju Maakohtu 02.02.2011.a. määrusega on välja kuulutatud AS S (pankrotis) pankrot. Hageja esitas pankrotimenetluses 17.02.2011.a. nõudeavalduse oma nõude tunnustamiseks summas 10 340 456, 33 eurot esimese rahuldamisjärgu nõudena. 16.09.2011.a. täpsustas hageja oma nõuet, vähendades seda 6 544, 94 euro ulatuses. Täpsustatud nõude suuruseks jäi 16.09.2011.a. seisuga 10 333 911, 39 eurot, mis on tagatud pandiga. 22.09.2011.a. AS S (pankrotis) pankrotimenetluses toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitasid hageja nõudele ja pandiõigusele vastuväite kostjad. Võlgnik ega võlgniku pankrotiahldur võlausaldaja nõudele vastuväiteid esitanud ei ole. PankrS § 106 lõike 1 kohaselt otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud. Hageja on pankrotiseaduse mõttes võlausaldaja ja tal on õigus esitada nõude tunnustamise hagi. Pandi teke ja püsimine eeldab, et nõue on kehtiv. VÕS § 24 lg 1 sätestab, et lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses.

Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja ja võlgnik on sõlminud 31.10.2008.a. laenulepingu nr XXX summas 5 162 000 eurot, intressiga kuue kuu EURIBOR + 3,5% aastas, intresside tasumisega igakuiselt, laenu tagastamise lõpptähtajaga 02.05.2009.a. Laenuandjaks antud lepingu järgi oli hageja ja -saajaks võlgnik. Laen on välja makstud vastavalt võlgniku laenu väljamaksmise 12.11.2008.a. taotlusele. Nimetatud laenulepingut on muudetud alljärgnevalt: Laenulepingu nr. XXX juurde 18.05.2009.a. sõlmitud muudatusega nr. 1 suurendati laenusummat 1 435 665,04 euro võrra ja pikendati laenu tagastamise lõpptähtaega kuni 02.11.2009.a. Laen maksti välja vastavalt laenu väljamakse 18.05.2009.a. taotlusele. Laenulepingu nr. XXX juurde 16.06.2009.a. sõlmitud muudatusega nr. 2 lepiti kokku laenu tagastamise lõpptähtajaks 20.10.2009.a. ning kehtestati igakuiste maksete maksepäevaks 20. kuupäev. Laenulepingu nr. XXX juurde 20.10.2009.a. sõlmitud muudatusega nr. 3 lepiti kokku laenu tagastamise lõpptähtajaks 20.04.2010.a. Laenulepingu nr. XXX juurde 15.04.2010.a. sõlmitud muudatusega nr. 4 lepiti kokku laenu tagastamise lõpptähtajaks 20.08.2010.a. Laenulepingu nr. XXX juurde 23.08.2010.a. sõlmitud muudatusega nr. 5 lepiti kokku laenu tagastamise lõpptähtajaks 01.10.2010.a. ning kehtestati igakuiste maksete maksepäevaks 01. kuupäev. Pooltel puudub vaidlus ka selles, et hageja ja võlgnik on sõlminud 15.04.2010.a. laenulepingu nr XXX, summas 1 243 484,91 eurot, intressiga kuue kuu EURIBOR + 3,5% aastas, intresside tasumisega igakuiselt, tagastamise tähtajaga 20 08 2010. Laenusumma on välja makstud vastavalt laenu väljamaksmise 15.04.2010.a. taotlusele. Laenulepingut nr XXX on muudetud 23.08.2010.a. sõlmitud kokkuleppega nr. 1, mille kohaselt lepiti kokku laenu tagastamise lõpptähtajaks 01.10.2010.a. ning kehtestati igakuiste maksete maksepäevaks 01. kuupäev. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Hageja ja võlgnikuvaheline suhe on käsitatav laenusuhtena VÕS § 401 mõttes. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja ja võlgniku vahel sõlmitud laenuleping nr XXX ja selle muudatused on tühised ning vastuolus heade kommetega, kas hageja on tekitanud võlgnikule kahju. Kohus analüüsib, kas hageja ja võlgniku vahel sõlmitud laenuleping nr XXX on kehtiv. Võlgniku pangakonto väljavõtetega on tõendatud, et laenulepingu nr XXX ja selle lisade alusel võlgneb võlgnik hagejale võlgniku pankroti väljakuulutamise päeva 02.02.2011.a. seisuga kokku 8 627 850, 68 eurot, sealhulgas tagastamata laenusumma põhiosa 6 311 739, 94 eurot ja tasumata viivis 2 316 110, 74 eurot, mis on arvestatud perioodi 02.10.2010.a. kuni 02.02.2011.a. eest laenulepingus kokkulepitud määras 0,3% päevas tähtajaks tagastamata laenusummalt. Võlgnik on 21.01.2011.a. edastanud hagejale laenulepingu nr 31.10.2008.a. XXX tühistamise avalduse, millega võlgnik tühistas hageja nõude üheks aluseks oleva 31.10.2008.a. laenulepingu nr XXX, 04.10.2007.a. hüpoteegi muutmise kokkuleppe ja

ühishüpoteegi kande muutmise lepingu, 18.04.2008.a. hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu ning 06.05.2008.a. hüpoteegi seadmise lepingu. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt laenulepingu tühistamisavalduse esitamine ei too iseenesest kaasa veel laenulepingu ja selle muudatuste tühisust. Tühistamisavaldus toob tühisuse kaasa üksnes juhul, kui esinevad tühistamise materiaalõiguslikud alused. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid ei esine. Võlgnik on eelnimetatud avalduses tühistamise põhistamiseks esitanud paljasõnalised asjaolud võlgniku juhatuse liikme usalduse kuritarvitamisest seoses laenusaaja likviidsusprobleemidega, samuti asjaolu, et võlgniku kinnisvaratagatisi asuti täitemenetluses realiseerima võlgnikule ebasobivas järjekorras. Tühistamisavalduses viitas võlgnik nii TsÜS § 92 lg 1 (eksimus) kui § 94 lg 1 (pettus) kui tühistamise võimalikele alustele. Nii eksimus kui pettus tehingu tühistamise alusena eeldavad, et tehingu teinud poolel esines ebaõige ettekujutus tehingu sisu, tagajärgede või sõlmimise asjaoludest. Tehingut tühistava poole teadmine asjaoludest peab seega objektiivselt erinema tegelikust olukorrast. Võlgniku vaidlusalusest tühistamisavaldusest jääb arusaamatuks, millistest asjoludest võlgnik väidetavalt ebaõiget ettekujutust omas ning kuidas need mõjutasid lepingu sõlmimist. Asjaolu, et 31.10.2008.a. laenuleping sõlmiti eesmärgiga refinantseerida ETLLP kohustus hageja ees summas 5 162 000 eurot on välja toodud antud laenulepingus nr XXX. Laenulepingu põhitingimustest nähtuvalt leppisid pooled kokku, et ETLLP kohustused refinantseeritakse ning laenulepingu sõlmimisel andis võlgnik hagejale tagasivõtmatu volituse teostada makse hagejale tema arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX, selgitusega “ETLLP laenulepingu nr XXX refinantseerimine”. Asjaolu, et võlgnikule antud laenuga refinantseeriti teisele äriühingule antud laenu, ei tee olematuks hageja ja võlgniku vahelist laenusuhet. Kooskõlas võlgniku seadusliku esindaja poolt hagejale 12.11.2008.a. edastatud laenu väljamaksmise taotlusega on hageja teostanud võlgniku kontole makse summas 5 162 000 eurot, mis kanti vastavalt laenulepingus sisalduvale maksekorraldusele hageja kontole nr 3383165850001. Kuivõrd võlgnik on antud lepingule alla kirjutanud, pidi ta nendest asjaoludest olema teadlik lepingu sõlmimisel. Millised olid need “olulised asjaolud”, millest võlgnikku ei teavitatud või milles seisnes väidetav võlgniku juhatuse liikme usalduse kuritarvitamine, kostja 21.01.2011.a. tühistamisavaldusest ei selgu. Kostjate väide võlgniku juhatuse liikme usalduse kuritarvitamise kohta on umbmäärane, paljasõnaline ja tõendamata. Hageja ja võlgniku suhtes ei ole ühtegi asjaolu, millest kohus saaks teha järelduse selle kohta, et antud tehing on TsÜS § 86 järgi vastuolus heade kommetega või hageja oleks käitunud vastuolus VÕS § 6 sätestatud hea usu põhimõttega. Kostjad on esile toonud, et võlgnik ei ole XXX laenulepingus kokkulepitud raha saanud, võlgnikule ei olnud laenuleping nr XXX kasulik, võlgnikku kallutas laenulepingut nr XXX sõlmima hageja, hageja keeldub ETLLP-ga sõlmitud laenulepingu üleandmisest võlgnikule, hageja annab tagatisteta laenu “legaliseerimata” maksevõimetule offshore äriühingule, kes ei ole Eestis registrisse kantud, rikkudes sellega krediidiasutuste seaduse nõudeid. Kohus leiab, et kostjate antud väited on alusetud ja pahatahtlikud. Laenulepingujärgsete rahasummade saamine võlgniku poolt on tõendatud nii laenulepingu kui selle muudatustega, milles võlgnik juhatuse liikme isikliku allkirjaga igakordselt on kinnitanud ka varasema võlgnevuse suurust, samuti võlgniku pangakonto väljavõttega. Asjaolu, kas ETLLP näol oli tegemist nn offshoreäriühinguga, kes ei olnud Eestis registrisse kantud, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust. Kostjate esitatud tõenditest ei saa ka teha järeldust selle kohta, et ETLLP tegelik asukoht oleks Eestis ja et käesoleval juhul üldse oleks tegemist ÄS § 384 lg 1 kohase

olukorraga, kus tuleks äriregistrisse kanda äriühingu ETLLP filiaal. Võlgnik on endale vabatahtlikult võtnud kohustuse refinantseerida antud äriühingule antud laenu. Võlgniku väidetav eksimusse viimine ja kallutamine hageja poolt on tõendamata, paljasõnaline ja pahatahtlik hageja suhtes. Asjaolu, et leping ei pruukinud olla võlgnikule kasulik, ei oma TSÜS § 86 kohaldamisel tähendust. Lepingu kahjulikkus ühele poolele või õiguste ja kohustuste ebavõrdne tasakaal ei ole iseneenesest aluseks lugeda lepingut heade kommetega vastuolus olevaks. Ka ei oma tähendust, kumb lepingupool avaldas tahet astuda lepingueelsetesse läbirääkimistesse. Hagejapoolne väidetav võlgniku pahatahtlik kallutamine ei ole usutav ning on täielikult tõendamata. Väidetav krediidiasutuste seaduse rikkumine ei oma tehingu heade kommete vastasuse hindamisel mingit tähendust. Riigikohus on lahendites 3-2-1-76-01 ja 3-2-1-29-02 selgitanud, et tehing on vastuolus heade kommetega siis, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingute tegemise ajal. Seega peab tehingu vastuolu ühiskonnas kehtivate ja üldaktsepteeritavate kõlblus- ja moraalinormidega olema objektiivselt tõendite alusel tuvastatav. Kostjad ei ole esile toonud, et nõutav laenuintressi määr oleks ebamõistlikult kõrge. Paljasõnaline on kostjate viide võimalikule hagejapoolsele hea pangandustava rikkumisele. Kohus on seisukohal, et kostjate poolt esile toodud hageja võimalik hea pangandustava rikkumine ei saa mõjutada hageja ja võlgniku vahelise laenulepingu kehtivust. Kostjate poolt välja toodud krediidiasutuste seaduse normid ei sisalda üldisi kõlblus- ega moraalinorme. Kostjad ei ole esitanud ühtegi tõendit tehingu väidetava heade kommete vastasuse kohta. Vastastikuste kohustuste väärtus peab tühisuse kohaldamiseks olema ebamõistlikult tasakaalust väljas ja laenusuhte puhul ei ole vastastikuseks kohustuseks mitte laenusumma tagasimaksmine, vaid ühelt poolt laenu kasutada andmine ja teiselt poolt laenuintressi maksmine. Võlgnik on ka ise laenulepingut tunnistanud, täites igakuiselt intressi tasumise kohustust alates laenulepingu sõlmimisest. Samuti on hageja ja võlgnik sõlminud kokkuleppe, millega on pikendatud laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste vabatahtliku täitmise tähtaega kuni 11.04.2011.a. Kohus nõustub hagejaga, et samas kokkuleppes sisaldub võlgniku VÕS § 30 kohase deklaratiivse võlatunnistuse tunnustele vastav võlatunnistus kohustuste kohta, mis tulenesid laenulepingust nr XXX. Kostjate väited, et hageja ja temaga seotud isikud moodustavad kuritegeliku grupi ning et laenu andmine on vastuolus heade kommetega ja hageja käitumine on hea usu põhimõttega vastuolus, ei ole tõsiselt võetavad. Kohus on seisukohal, et võlgniku tühistamisavaldus oleks alusetu ka siis, kui võlgniku poolt esile toodud asjaolud annaksid materiaalõigusliku aluse laenulepingu tühistamiseks. TSÜS § 98 lg 1 ja TSÜS § 99 lg 1 p 2 sätestavad tehingu tühistamiseks ettenähtud korra ja tähtajad. Eelviidatud sätete koosmõjus võib tehingu tühistamise aluste olemasolu korral tühistada avalduse tegemisega teisele poolele kuue kuu jooksul, alates tehingu tühistamise alustest teadasaamisest. Kostjate poolt esile toodud asjaolud pidid võlgniku seaduslikule esindajale teada olema juba tehingu sõlmimisel. Kohus leiab, et vaidlusalused lepingud on kehtivad. Kohtul ei ole alust kahelda nimetatud laenusuhete õiguspärasuses. Kohus märgib, et isegi juhul, kui vaidlusalused laenulepingud oleksid tühised, on tõendatud võlgniku poolt vaidlusaluste rahasummade saamine hagejalt ning need tuleks TSÜS § 90 lg 2 alusel hagejale tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. Alusetu rikastumine tekib ajast, mil raha võlgniku kontole laekus. Samast ajast arvestatake ka VÕS § 113 alusel viivist tagastamata rahasummadelt.

Võlgniku 21.01.2011.a. tühistamisavalduses sooviti lisaks laenulepingu nr XXX tühistamisele tühistada ka 04.10.2007.a. hüpoteegi muutmise kokkuleppe ja ühishüpoteegi kande muutmise lepingut, 18.04.2008.a. hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingut ning 06.05.2008.a. hüpoteegi seadmise lepingut. Kohus leiab, et ka nimetatud lepingutes sisalduvate kohustustehingute osas puuduvad vastavalt ülaltoodule materiaalõiguslikud alused tehingu tühistamiseks. Pooltel puudub vaidlus selles, et hüpoteegid on kantud asjaõigusena kinnistusraamatusse. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 1 kohaselt kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. AÕS § 326 järgi hüpoteegi seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. AÕS § 327 kohaselt kinnistusraamatu kandes hüpoteegi seadmise kohta tuleb märkida hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegisumma). PankrS § 103 lg 4 kohaselt nõuete kaitsmise koosolekul loetakse kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga rahuldatud, ja pandiõigus, mida on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga tunnustatud või mis on kantud kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse, kommertspandiregistrisse või Eesti väärtpaberite keskregistrisse. Eelmärgitud sättest tuleneb, et pankrotimenetluses loetakse kehtivaks ja kaitsmiseta tunnustatuks igasugune kinnistusraamatusse kantud pandiõigus. Võlgnik ega pankrotihaldur ei ole nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõuet tagavale pandiõigusele vastu vaielnud. Olukorras, kus võlgnik ega pankrotihaldur ei ole pandi olemasolu ja kehtivust kahtluse alla seadnud, tuleb jätta tähelepanuta ka kostjate sellekohased põhjendamatud väited. Kohus ei nõustu kostjate vastuväitega, et hageja laenulepingust nr XXX tulenevad nõuded on tasaarvestuste tagajärjel lõppenud. Tasaarvestusega ei ole hageja nõustunud, esitades sellele 24.01.2011.a. vastuväite, märkides, et tasaarvestus on tühine ning ei oma õiguslikke tagajärgi. Samuti on hageja teatanud, et võlgnikul puuduvad hageja vastu kehtivad nõuded ning hagejal puuduvad võlgniku ees võlakohustused. Eespool analüüsis kohus hageja nõudeid võlgniku vastu ja asus seisukohale, hageja nõue on kehtiv ning muutunud täies ulatuses sissenõutavaks. Kostjad ei ole nõuete põhistamiseks esitanud asjaolusid, mille õigsuse eeldamise korral võiks hageja ja võlgniku tasaarvestuse aluseks olevate nõuete olemasolu tõepäraseks lugeda. Kostjad ei ole veenvalt viidanud asjaoludele, mille alusel saaks järeldada, et võlgnikul võiks hageja vastu nõudeid olla. Võlgnikule hageja poolt kahju tekitamise asjaolusid ei ole 21.01.2011.a. avalduses põhistatud, vaid kahju tekkimist võlgnikule on üksnes deklareeritud, mistõttu on väidetav kahju täielikult põhistamata ja tõendamata. VÕS § 200 lg 4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kuna hageja on esitanud tasaarvestuse vastuväite, siis ei tõusetu hageja ja võlgniku vahel tasaarvestuse küsimust. Kohus leiab, et võlgnik on hagejale esitanud alusetu ja põhjendamatu tasaarvestusavalduse. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid hageja põhinõudele ja tõenditele, mis tulenevad laenulepingust nr XXX. Antud osas tuleb nõue rahuldada, kuivõrd hageja ja võlgniku vahel sõlmitud antud laenulepingu ja selle muudatuse ning võlgniku pangakonto väljavõttega on vastav hageja nõue tõendatud. Laenulepingust nr. XXX tulenev laen maksti välja 15.04.2010.a., tähtaeg saabus 01.10.2010.a., kuid võlgnik vaatamata sellele laenukohustusi täitnud ei ole. Võlgniku pankroti väljakuulutamise päeva 02.02.2011.a. seisuga on laenulepingust nr. XXX tulenev hageja nõue võlgniku vastu kokku 1 706 060,71 eurot, sh: tagastamata laenusumma 1 243 484,91 eurot ja tasumata viivised 462 575,80 eurot, mis on

arvestatud perioodi 02.10.2010.a. kuni 02.02.2011.a. eest laenulepingus kokkupelitud määras 0,3% päevas tähtajaks tagastamata laenusummalt. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus ei nõustu kostjate vastuväidetega laenulepingust nr XXX tulenevale viivise nõudele. Vastavalt laenulepingule nr XXX tuli laen tagastada 20.08.2010.a. Vastavalt VÕS § 76 lg 3 ja § 396 lg 1 tuli laen tagastada selleks kokkulepitud ajal. Võlgnik laenu ei tagastanud. Seega rikkus võlgnik vastavalt VÕS § 100 lepingust tulenevat kohustust, millega kaasnes hageja õigus realiseerida tagatised ja kasutada kõiki asjakohaseid VÕS § 101 toodud õiguskaitsevahendeid. Pooltel puudub vaidlus selles, et täitemenetluses leppisid pooled kokku vastavalt TMS § 25 lg 1 vabatahtliku täitmise tähtpäevas, milleks oli 11.04.2011.a., mis on sisuliselt kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmine VÕS § 114 lg 1 mõttes. VÕS § 114 lg 3 sätestab võlausaldaja õiguse arvestada vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul viivist. Seega on kostjate vastav vastuväide alusetu. Kostjad ei ole vaidlustanud võlgnevuse ja kõrvalnõuete arvestust. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostjad oma vastuväiteid tõendanud ei ole. Kohus on seisukohal, et ükski kostjate poolt esitatud tõend ei lükka ümber hageja esitatud tõendeid ega anna alust hageja nõude rahuldamata jätmiseks. Eeltoodu alusel kuulub hageja nõue rahuldamisele täies ulatuses. PankrS § 153 lg 1 p 1 sätestab, et pärast käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded. Hageja nõue on pandiga tagatud. Eeltoodu alusel kuulub hageja nõue võlgniku pankrotimenetluses tunnustamisele pandiga tagatud nõudena.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 on hagejal õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.