OÜ Narsil hagi OÜ Alavest (pankrotis) vastu Jõhvi kohtutäituri Kristel Maalmani täiteasjas nr 095/2011/1638 täitedokumendi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3000 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 24. jaanuari 2012. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Narsil apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
16. oktoober 2012. a
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ Narsil (registrikood: 10580694; asukoht: Narva Grafovi 28-1), esindaja Valeri Kois Vastustaja (kostja): OÜ Alavest (pankrotis; registrikood: 10855010; asukoht: Narva Uusküla 4-18) pankrotihaldur Tarmo Villman Kolmandad isikud:
1.Kohtutäitur Kristel Maalman (asukoht: Jõhvi Jaama 14), esindaja Marko Tiirik
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Narsil esitas kohtule hagiavalduse OÜ Alavest (pankrotis) vastu Jõhvi kohtutäituri Kristel Maalmani täiteasjas nr 095/2011/1638 täitedokumendi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt esitas OÜ Alavest (pankrotis) kohtutäitur Kristel Maalmanile täitmiseks täitmisavalduse ja täitedokumendi (Riigikohtu otsuse 14.12.2009. a tsiviilasjas nr 3-2-1-136-09) täitemenetluse algatamiseks OÜ Narsil suhtes. Hageja ei pea täitemenetlust seaduslikuks, kuna täitmisavalduse esitamise ajaks oli OÜ Alavest (pankrotis) loovutanud oma täitedokumendist tuleneva nõudeõiguse UÜ-le Neeva Ehitus (pankrotis) 500 000 krooni eest.
2.OÜ Alavest (pankrotis) (tl 95-100) vaidles OÜ Narsil hagile vastu ja palus hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt ei olnud UÜ-l Neeva Ehitus (pankrotis) võimalik nõuda kohtuotsuse täitmiseks täitemenetluse algatamist OÜ Narsil suhtes, kuna nõue loovutati lihtkirjaliku lepinguga.
3.UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) oma kirjalikku seisukohta kohtule ei saatnud. UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) saatis kohtule 05.12.2011. a taotluse, milles palus tsiviilasja lahendada ilma UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) esindaja osavõtuta kohtuistungist. Kohus rahuldas taotluse.
4.Kohtutäitur Kristel Maalman palus jätta hagi rahuldamata. Kohtutäitur ei olnud pädev lahendama täitedokumendi sisulise õiguspärasusega seotud küsimusi.
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohus jättis OÜ Narsil hagi OÜ Alavest (pankrotis) vastu täies ulatuses rahuldamata. Kohus jättis kohtukulud OÜ Narsil kanda. Kohus märkis, et TMS § lg 1 p 2 täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjas. Kohus luges tõendatuks, et OÜ Alavest (pankrotis) esitas kohtutäitur Kristel Maalmanile täitmiseks täitedokumendi, mis vastas TMS § 2 lg 1 p 1 nõuetele ning OÜ-l Alavest (pankrotis) oli õigus saada OÜ-lt Narsil kohtulahendiga väljamõistetud summad. TMS § 18 lg 1 kohaselt, kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Sama kehtib kohtulahendi täitmise kohta vaidlusaluse asja valdaja suhtes, kui valdaja on pärast kohtulahendi tegemist muutunud. Kohus luges tõendatuks, et käesoleval juhtumil ei olnud õigusjärglus mitte ühelgi TMS § 18 lg-s 1 sätestatud viisil tõendatud, mille tõttu kohtutäitur Kristel Maalman algatas täitemenetluse õigesti, täitedokumendis nimetatud sissenõudja (OÜ Alavest (pankrotis)) avalduse alusel täitedokumendis nimetatud võlgniku (OÜ Narsil) suhtes. Kohus luges tõendatuks, et lihtkirjalik kokkulepe 09.06.2011. a OÜ Alavest (pankrotis) ja UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) vahel oli seaduslik ja vastas Eestis kehtivale lepingute vabaduse põhimõttele. Nimetatud lepingus lepiti seaduslikult kokku, et kohtutäitur Kristel Maalmanile tegi täitmisavalduse OÜ Alavest (pankrotis), kelle kasuks oli kohtulahendiga raha välja mõistetud. Kuna mõlemad äriühingud olid pankrotistunud ning kokkuleppe sõlmisid pankrotihaldurid, siis olid nimetatud kokkuleppes arvestatud maksimaalselt mõlema pankrotistunud äriühingu võlausaldajate huvid ning kokkulepe ise oli suunatud eelkõige raha kõige kiiremale ja kõige vähem kulutusi nõudvale kättesaamisele OÜ-lt Narsil. Kohus märkis, et OÜ Narsil ei tõendanud TMS § 221 lg-s 1 nimetatud asjaolusid, mille tõttu tuleb hagi jätta rahuldamata, sest sundtäitmise lubamatuks tunnistamise asjaolud (ka peale kohtulahendi jõustumist tekkinud) puudusid.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.OÜ Narsil esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palub välja mõista OÜ-lt Alavest (pankrotis) OÜ Narsil kasuks kõik apellatsioonikaebuse esitamise ja asja läbivaatamisega seotud kohtukulud, sh õigusabikulud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus ebaõigesti leidnud, et nõude loovutamine OÜ-lt Alavest UÜ-le Neeva Ehitus lihtkirjaliku lepingu alusel mingit tähendust kohtulahendi täitmise seisukohalt ei oma; 2) on kohus ebaõigesti leidnud, et 13.6.2011. a OÜ Alavest ja UÜ Neeva Ehitus vahel sõlmitud kokkulepe õigustab OÜ Alavest poolt täiteavalduse esitamist 20.06.2011. a.;
3) on kohus ebaõigesti ja kitsendavalt tõlgendanud TMS § 221 ja jätnud tähelepanuta Riigikohtu otsuse tsiviilasjas 3-2-1-134-07; 4) ei ole kohus mitte kuidagi põhjendanud oma seisukohta, et OÜ-l Alavest säilis õigus saada OÜ-lt Narsil raha pärast seda, kui OÜ Alavest juba üks kord oma nõudeõigus müüs ja sai selle eest kompensatsiooni; 5) on OÜ Narsil huvides täita nõuded seadusliku võlausaldaja UÜ Neeva Ehituse, mitte aga ebaseadusliku võlausaldaja OÜ Alavesti ees; 6) taotles OÜ Narsil UÜ Neeva Ehitus seadusliku esindaja vande all ülekuulamist, kuid kohus jättis taotluse rahuldamata. Hageja arvab, et kohtu järeldused on selles osas ebaõiged ja tingitud sellest, et kohus on jätnud põhjendamatult hageja väited analüüsimata ja tähelepanuta, rikkudes sellega oluliselt menetlusõiguse norme (TsMS § 442 lg 8); 7) on arusaamatu, miks pidas kohus vajalikuks õigusjärgluse küsimust analüüsida; 8) ei ole kohus käsitlenud OÜ Narsil avaldusi ja põhjendusi selle kohta, et täitemenetluse läbiviimine mitteõigustatud isiku avalduse alusel rikub mitte ainult OÜ Narsil õigusi, vaid ka kahjustab tõsiselt tema materiaalseid huvisid.
7.OÜ Alavest (pankrotis) pankrotihaldur vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta OÜ Narsil kanda. Vastuväidete põhjenduste kohaselt: 1) on kohus õigesti väljendanud, et nõudele on vastu vaieldud põhjusel, et nõue oli loovutatud; 2) ei ole kostja kunagi vaidlustanud ega ümber lükanud seda asjaolu, et 15.01.2008. a nõude loovutamise lepinguga on OÜ Alavest nõude loovutanud UÜ-le Neeva Ehitus (pankrotis). OÜ Alavest (pankrotis) pankrotihaldur tõi oma kirjalikus vastuses välja need asjaolud, mis kinnitasid, et antud juhul on tegemist OÜ Narsil poolt hageja menetlusõiguste pahauskse kasutamisega, samuti asjaolude ja tõendite varjamisega ning kohtu eksitusse viimisega. Kuna nõude loovutamise leping oli sõlmitud lihtkirjalikult, ei olnudki võimalik UÜ-l Neeva Ehitus (pankrotis) nõuda täitemenetluse algatamist, kuna tal puudus kohtulahend ning notariaalne dokument nõude loovutamise kohta. Nimetatud asjaoludest, et nõude loovutamine toimus lihtkirjaliku lepinguga ning UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) puudub võimalus nõude sundsissenõudmiseks, olid OÜ-le Narsil teada tsiviilasjade nr 2-11-371 ja 2-11-5905 menetlusest, kuid käesoleva hagiavalduse esitamisel on hageja (OÜ Narsil) nimetatud asjaolusid kohtu eest varjanud; 3) ei oma nõude loovutamine kohtulahendi täitmise seisukohalt tähendust, kuna lihtkirjaliku lepingu alusel ei saanud olla UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) täitemenetluses sissenõudjaks; 4) on ebaõige OÜ Narsil seisukoht, et nõude loovutamise leping määrab kindlaks, kes on täitmiseks õigustatud isik; 5) ei olnud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses poolte vahel vaidlust selle asjaolu osas, kes on nõudeõiguse omanik. Kuna poolte vahel sellekohane vaidlus puudus – kes on nõudeõiguse omanik, siis on täiesti asjakohatud apellandi sellekohased väited nagu
kohus oleks pidanud võlaõigusseaduse sätetele tuginedes analüüsima, kes on nõudeõiguse omanik; 6) väljuvad apellandi väited vaidluse piiridest. Kohtul polnud mingit kohustust hakata tõlgendama 09.06.2011. a OÜ Alavest (pankrotis) ja UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) vahel sõlmitud kokkuleppe sisu ega andma sellele hinnanguid osas, millised kohustused üle anti; 7) on kohus õigesti kohaldanud TMS § 221, kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis omavadki tähtsust ainult need asjaolud, mis ka kinnitavad või lükkavad ümber, et sundtäitmine on lubamatu. Antud juhul puuduvad asjaolud, mis kinnitaksid, et sundtäitmine saaks olla OÜ Narsil suhtes lubamatu. Samuti on täeisti kohatud OÜ Narsil viited Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-134-07, sest antud vaidluses ei saa olla mingitki vaidlust täitedokumendi osas, sest tegemist on jõustunud kohtulahendiga; 8) ei oma antud juhul tähendust väited vabatahtliku täitmise kohta, kuna OÜ Alavest (pankrotis) ning UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) on andnud OÜ-le Narsil oma 13.06.2011. a teatega vabatahtliku täitmise tähtaja ning samuti oli võlgnikul õigus esitada kõik oma vastuväited; 9) teab OÜ Narsil nõude loovutamisest juba 15.01.2008, seega tal juba 4 aastat olnud võimalus kõikvõimalike vastuväidete ja seisukohtade esitamiseks ning läbirääkimiste pidamiseks; 10) märgib OÜ Alavest (pankrotis) pankrotihaldur, et OÜ Narsil poolt on kohustus, mis tuleneb 14.12.2009. a Riigikohtu otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-136-09 ja mis sai täidetud täitemenetluses nr 095/2011/1638, on täidetud võlausaldajale UÜ Neeva Ehitus (pankrotis). Vastustaja taotleb, et ringkonnakohus võtaks täiendava tõendina asja juurde UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) pankrotihalduri 04.04.2012. a e-kirjaga OÜ-le Narsil edastatud 05.03.2012. a digitaalselt allkirjastatud teatise. Nimetatud tõendit ei olnud vastustajal võimalik varem esitada, kuna see oli koostatud alles 04.04.2012. a. Vastustaja jaoks on uue tõendiga tõendatud, et täitedokumendiks olevast kohtulahendist tulenev nõue on täidetud sellele isikule, kellele OÜ Narsil soovis seda täita. OÜ Alavest (pankrotis) pankrotihaldur palub arutada asja ilma tema osavõtuta ning arvestada tema poolt esitatud kirjalikke väiteid ja seisukohti.
8.OÜ Narsil esitas täiendava seisukoha vastustaja seisukohtadele. Seisukoha kohaselt: 1) ei ole OÜ Narsil nõus väitega, et OÜ Alavest omandas 13.06.2011. a kokkuleppega õigused olemasoleva täitedokumendi suhtes (sh õiguse olla sissenõudjaks täitemenetluses) ja et sellest kokkuleppest tulenebki OÜ Alavest õigus esitada täiteavaldus. Kuna nii 09.06.2011. a OÜ Alavest (pankrotis) ja UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) kokkulepe, kui 20.06.2011. a OÜ Alavesti täiteavaldus kohtutäiturile on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (14.12.2009 a), siis on OÜ Narsil hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 alusel absoluutselt õigustatud;
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust muuta maakohtu otsuse lõppjäreldust. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada maakohtu põhjendusi.
10.Täitemenetluse formaliseerituse põhimõtte kohaselt, kui kohtutäiturile esitatakse TMS § 2 l-s 1 nimetatud ja nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse ja tal ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Asjas puudub vaidlus järgmiste faktiliste asjaolude üle: • 13.09.2004 esitas OÜ Alavest hagi 696 287 kr saamiseks OÜ Narsil vastu; • 15.01.2008 loovutas OÜ Alavest hagimenetluses oleva nõude lihtkirjaliku lepinguga UÜ-le Neeva Ehitus (lk 6); • 03.06. 2008 teatas OÜ Alavest nõude loovutamisest OÜ-le Narsil (lk 8); • 14.12.2009 tegi hagiasjas Riigikohus tsiviilasjas 3-2-1-136-09 lahendi ja mõistis OÜ-lt Narsil välja 545 867 kr OÜ Alavest kasuks; • OÜ Alavest esitas Riigikohtu lahendi tsiviilasjas 3-2-1-136-09 kohtutäiturile sundtäitmise algatamiseks OÜ Narsil vastu; • 09.06.2011 sõlmisid OÜ Alavest (pankrotis) ja UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) kokkuleppe, millega leppisid kokku, et jõustunud kohtulahendi alusel esitab täitemenetluse algatamise avalduse OÜ Alavest (pankrotis); • 05.03.2012 esitas UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) teatise, milles märgib, et OÜ Alavest (pankrotis) ja UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) leppisid kokku, et täitedokumendist (tsiviilasi nr 3-2-1-136-09) tuleneva nõude sissenõudmist täitemenetluses teostas OÜ Alavest (pankrotis. Samas kinnitab UÜ Neeva Ehitus (pankrotis), et tsiviilasjas nr 3-2-1-136-09 tehtud lahend on täidetud ja UÜ-l Neeva Ehitus (pankrotis) ei ole loovutatud nõudeid OÜ Narsil vastu; Ringkonnakohus märgib, et täitmisele esitatud nõude osas kestis hagimenetlus 13.09.2004 kuni 14.12.2009. OÜ Alavest, kes oli hageja, teavitas kostjat, käesolevas menetlusetapis apellanti, menetluse kestel hagi aluseks oleva nõude loovutamisest kolmandale isikule (eriõigusjärglasele). Asja materjalidest nähtub, et õigusjärglane ei soovinud menetlusse astuda hageja asemel, menetlusosalised ei taotlenud tema kaasamist ka kolmanda isikuna. Kostja ei esitanud vastuväidet hagejale ka TsMS § 210 lg 4 alusel. Kostjal puudusid vastuväited selles osas, et kohus tegi tsiviilasjas nr 3-2-1-136-09 lahendi hageja suhtes, kes oli nõude kehtivalt loovutanud. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti.
11.Apellandi väide, et kui hageja loovutas menetluse ajal nõude, siis on jõustunud kohtuotsus kohustuslik üksnes õigusjärglase suhtes, ei ole õige. TsMS § 460 lg 1 esimese lause kohaselt kehtib jõustunud kohtuotsus ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. Selleks, et õigusjärglane saaks õiguseellase kohta tehtud lahendit täitmisele pöörata peab lisaks eriõigusjärgluse staatusele olema täidetud ka TMS § 18 lg 1 sätestatud eeldused. Asjas puudub vaidlus, et õigusjärglase (UÜ Neeva Ehitus) osas ei olnud TMS § 18 lg-s 1 toodud eeldused täidetud, kuna loovutamine oli vormistatud lihtkirjaliku dokumendiga. Sellises olukorras puudus kohtutäituril alus võtta täitmiseks õigusjärglase täitmisavaldust. Juhul kui seda oleks tehtud, siis oleks võlgnikul õigus esitada TMS § 220 lg 1 alusel hagi
sissenõudja vastu ja vaidlustada täitedokumendi täitmisele võtmine käesoleva seadustiku §-s 18 sätestatud juhul. Õigusjärglasel aga oleks olnud õigus, kui ta sissenõudjana ei tõenda õiguste üleminekut TMS § 18 lõikes 1 nimetatud dokumendiga, esitada hagi võlgniku vastu nõudega tunnustada täitedokumendist tuleneva õiguse või kohustuse üleminekut. Õigusjärglane tsiviilasja nr 3-2-1-136-09 otsuse täitmise küsimuses ei kasutanud TMS § 18 lg 3 sätestatud hagi esitamise õigust. Ringkonnakohus märgib, et eelnimetatud täitemenetluse seadustiku sätted kaitsevad piisavas ulatuses võlgnikku (kostjat) selle eest, et kolmas isik, kelle õigus täitmist nõuda ei ole piisavalt tõendatud, ei saaks kohtulahendist tulenevat nõuet võlgniku suhtes täitmisele pöörata. Tsiviilkohtumenetluses poolte vahetumist käsitlevad reeglid on aga sätestatud eelkõige selle eesmärgiga, et vaidlusaluse asja võõrandmise lubatavus oleks minimaalsete piirangutega, kuid sellega ei oleks võimalik tekitada teistele menetlusosalistele raskusi oma õiguste maksmapanekul.
12.Ringkonnakohtu arvates ei esine käesolevas asjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseid TMS § 221 lg 1 mõttes, kuna sundtäitmiseks esitatud nõuet ei olnud võlgnik eelnevalt rahuldanud, seda ei olnud ajatatud ega tasaarvestatud.
13.Ringkonnakohtu arvates puudub võlgnikul õigus määrata, kes jõustunud otsuse sundtäitmisele pöörab, kui tegemist on seadusest tuleneva õigustatud isikuga. Kohtulahendis märgitud menetlusosaline, kelle kasuks on rahaline summa välja mõistetud, seda on. Kui täitmist nõuab õiguseellane, siis puudub võlgnikul täitemenetluses õigus esitada vastuväide, et tema soovib täita õigusjärglasele. Juhul kui nõue loovutati lihtkirjalikult ja pooled seda ümber ei vormista ning õigusjärglane ei esita hagi TMS § 18 lg 3 alusel, siis säilib õiguseellasel täitmise nõue ja õiguseellane ning -järglane peavad täidetud nõude alusel saadu omavahel sisesuhte raames jaotama. Võlgnik aga vabaneb kohtulahendi täitmisega – ükskõik kummale, kas õiguseellasele või -järglasele - kohustuse täitmisest. Ringkonnakohus märgib, et kuna nõuded on VÕS § 164 alusel vabalt loovutatavad ning nõuet on võimalik ka tagasi loovutada, siis ei ole relevantne apellandi vastuväide, et tema kaotas nõude sundtäitmisega võimaluse esitada õigusjärglase ehk uue võlausaldaja vastu vastuväiteid ja pankrotimenetluses tasaarvestuse avaldust. VÕS § 171 lg 1 kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. VÕS § 171 lg 3 kohaselt võib võlgnik talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada, välja arvatud juhul, kui: 1) võlgnik on oma nõude omandanud kolmandalt isikult ja ta teadis või pidi selle nõude omandamisel teadma, et tema vastu suunatud nõue on loovutatud; 2) võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem, kui võlgnik loovutamisest teada sai või teada saama pidi. Eeltoodust tuleneb, et võlgnik on kaitstud ulatuses, milles tal on nõuded senise võlausaldaja vastu, kuid seadus ei taga, et võlgnikule peab olema tagatud alati vastuväidete ja tasaarvestuse võimalus uue võlausaldaja suhtes.
14.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest
Üllar Roostoja
Kai Kullerkupp
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.