OAO Bank Sankt-Peterburg kaebus kohtutäitur Urmas Tärno 22.11.2010. a otsusele täiteasjas nr 052/2009/5330 Hagita asi, mille hinda ei ole võimalik kindlaks määrata RLS § 56 lg 2 tähenduses Avaldaja OAO Bank Sankt-Peterburg (registrikood 1027800000140, asukoht Nevsky Prospekt 178, 191167 Sankt-Peterburg, Venemaa Föderatsioon) Avaldaja lepingulised esindajad vandeadvokaat Marko Tiiman ja advokaat Martti Peetsalu (Advokaadibüroo Glimstedt; Rävala pst 5, 10143 Tallinn) Puudutatud isikud Kohtutäitur Urmas Tärno (kohtutäituri büroo asukoht Kaupmehe 1441, 10114 Tallinn) VBSOÜ (asukoht XXX) VBSOÜ volitatud esindaja Olesja P (XXX) BBAS (registrikood XXX, asukoht XXX) BBAS lepinguline esindaja Indrek Nuut (Advokaadibüroo Amos; Rävala pst 6, 10143 Tallinn) kirjalik menetlus
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta OAO Bank Sankt-Peterburg kaebus kohtutäitur Urmas Tärno 22.11.2010. a. otsusele täiteasjas 052/2009/5330 rahuldamata.
2.Jätta OAO Bank Sankt-Peterburg taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud avaldaja OAO Bank Sankt-Peterburg kanda.
4.Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos kulude nimekirja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
AVALDAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.02.12.2010. a esitas OAO Bank Sankt-Peterburg Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Urmas Tärno 22.11.2010. a otsusele täiteasjas nr 052/2009/5330. Avalduse kohaselt rahuldati Harju Maakohtu 19.08.2009. a kohtumäärusega nr 2-08-84087 BBAS-i avaldus ja lubati müüa arestitud laev OMG T (IMO nr XXX). Kohtutäitur algatas täitemenetluse nr 052/2009/5330, mille käigus müüdi nimetatud laev 30.04.2010. a avalikul kordusenampakkumisel hinnaga 26 979 920 krooni. Avaldaja oli nimetatud laeva suhtes seatud hüpoteegipidaja (hüpoteegi summa 342 000 000 Vene rubla, so 141 331 356 Eesti krooni) ning ühines täitemenetlusega 02.11.2009. a. Avaldaja nõue oli kindlaksmääratud välisriigi kohtuotsusega, mida tunnustati Eestis 28.12.2009. a. Kohtutäitur on teinud kokku 17 täitekulude väljamõistmise otsust summas 11 495 473.29 krooni (koos käibemaksuga), avaldaja on vaidlustanud täitekulude väljamõistmise otsustele käibemaksu lisamise ja 2 täitekulude väljamõistmise otsust, mis olid avaldaja arvates põhjendamatult suured. Teised täitemenetluse osalised ei ole kohtutäituri otsuseid ega tegevust vaidlustanud. Kohtutäituril on võimalik teha täitemenetluse tulemist vaidlustamata osas väljamakseid kokku summas 15 484 446.71 krooni, kuid ei ole hagi esitamise ajaks, so 7 kuu jooksul pärast enampakkumise edukat läbiviimist jaotuskavasid koostanud. Avaldaja on korduvalt nii suuliselt kui kirjalikult teinud kohtutäiturile ettepanekuid jaotuskava koostamiseks, kuid kohtutäitur ei ole selles suhtes seisukohta võtnud. Avaldaja esitas 09.11.2010. a kohtutäiturile kirjaliku avalduse koostada viivitamatult jaotuskava, kuid kohtutäitur on hagi esitamise ajani keeldunud avalduse kättesaamise kinnitusesaatmisest, kuigi see saadeti kohtutäituri ametlikule e-mailile. Seetõttu saatis avaldaja avalduse tähitud kirjaga, mille kohtutäitur sai kätte 12.11.2010. a. Kohtutäitur ei ole avaldust läbi vaadanud. Kohtutäitur ei ole ka kirjalikult kordagi põhjendanud, miks ta ei saa koostada jaotuskava olukorras, kus avaldaja on vaidlustanud osaliselt täitekulude suuruse, kuid muus osas täitemenetluse osaliste vahel vaidlus puudub. Selle asemel peatas kohtutäitur täitemenetluse seoses kaebuse esitamisega kohtutäituri tegevuse peale. Avaldaja on seisukohal, et täitemenetluse peatamine on põhjendamatu, kuna avaldaja poolt täitekulude väljamõistmise otsuse vaidlustamine ei muuda menetluse käiku ega takista jaotuskava koostamist. Kohtutäitur ei ole viidanud konkreetsele menetlusõiguse normile, mille alusel on ta täitemenetluse peatanud ning tema 22.11.2010. a e-kirjast võib välja lugeda, et ta on peatanud täitemenetluse, kuna avaldaja on vaidlustanud täitekulude väljamõistmise otsused. Kohtutäituri valikul menetluse peatamine peab vastama nii sisulistele kui formaalsetele nõuetele ning menetluse peatamise üle otsustamisel peab kohtutäitur kaaluma, kas esinev asjaolu takistab täitemenetluse läbiviimist. Avaldaja leiab, et käesoleval juhul ei ole täitemenetluse peatamine põhjendatud, kuna täitekulude väljamõistmise otsuste vaidlustamine ei muuda menetluse käiku. Kohtutäituril on võimalik koostada jaotuskava, mille alusel saab täitemenetluse tulemist teha vaidlustamata osas väljamakseid ja vaidlustatud osa hoiustada kohtu deposiidis (ja teha sealt väljamakseid pärast kohtuvaidluste lõppemist). See on täitemenetluse eesmärgiga ilmselt vastuolus, kui kohtutäitur ei tee vaidlustamata osas ühtegi väljamakset enne kui vaidlused täitekulude suuruse üle on lõppenud. Lisaks on deposiidis hoiustatud täitemenetluse tulem avaldaja vara ning sellest väljamaksete mittetegemine piirab avaldaja põhiseaduslikku õigust oma vara vallata ja käsutada. TMS § 106 lg 2 ja § 174 lg 1 kohaselt jaotatakse täitemenetluse tulem lähtudes pandiõiguse järjekohast, täitekulud arvatakse jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha. Seega määratakse jaotuskavas nõuete rahuldamise järjekord, mis jaotuskava vaidlustamise tähtaja möödumisel jõustub. Seega ei pea kohtutäitur pärast täitekulude üle peetavate vaidluste lõppemist isegi uut jaotuskava koostama, vaid otsusega jagama täitemenetluse tulemi pärast kohtuvaidluste lõppemist vastavalt olemasolevale nõuete rahuldamise järjekorrale. Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja kohtul tühistada kohtutäituri 22.11.2010. a otsus, millega kohtutäitur peatas täitemenetluse täiteasjas nr 052/2009/5330 ning mõista avaldaja menetluskulud välja kohtutäitur Urmas Tärnolt.
2.17.12.2010. a täiendas avaldaja kohtule esitatud kaebust kohustamisnõudega, paludes kohtul kohustada kohtutäiturit viivitamata koostama jaotuskava. Kohtutäitur ei ole koostanud jaotuskava enne täitemenetluse peatamist, kuigi avaldaja on seisukohal, et tal on seadusest tulenev kohustus jaotuskava koostada. Avaldajal on alust arvata, et isegi kui kohus tühistab kohtutäituri otsuse ja täitemenetlusega jätkatakse, siis ei järgne jaotuskava koostamist, mis tekitaks avaldajale märkimisväärset ajakulu ja kahju (avaldaja oleks uuesti sunnitud pöörduma kohtu poole). Seega palub avaldaja kohtul tühistada kohtutäituri 22.11.2010. a otsus, millega kohtutäitur peatas
täitemenetluse täiteasjas nr 052/2009/5330, jätkata täitemenetlusega ja kohustada kohtutäiturit viivitamata korraldama tulemi jaotamine sissenõudjate ja muude tulemis osalemiseks õigustatud isikute vahel jaotuskava alusel.
PUUDUTATUD ISIKUTE VASTUVÄITED JA MENETLUSE KÄIK
3.Puudutatud isik VBSOÜ oli 04.01.2011. a kohtule esitatud vastuses seisukohal, et kohtutäitur peab täitemenetlusega jätkama ning korraldama tulemi jaotamist kõikide sissenõudjate vahel. Kohtutäitur arestis 11.12.2008. a m/l „OMG T “, mille omanikuks on OMG TSC Ltd ning mis seisab alates 19.11.2008. a kuni käesoleva ajani Vene-Balti Sadamas. Kohtutäitur on 30.04.2010. a toimunud enampakkumise raames müünud m/l OMG T ja väljastas laeva uuele omanikule tõendi laeval lasuvate merivõlgade puudumise kohta. Alates laeva saabumisest VBSOÜ sadamasse kuni selle müügini on laeval tekkinud võlgnevus sadamatasude eest kokku summas 5 690 652.70 krooni, mis on tagatud merivõlaga LAÕS § 74 lg 1 p 4 mõttes. LAÕS § 72 lg 1 järgi on merivõlg seaduse alusel tekkiv pant laevale seadusega sätestatud nõuete tagamiseks, seega tagab pant kohtutäituri kohustuse tagada kõik laeval lasuvad võlgnevused. Kohtutäitur on 20.05.2010. a andnud m/l OMG T uuele omanikule üle, kuid ei ole sissenõudjatele ja teistele huvitatud isikutele ühtegi väljamakset teinud, millega ta tekitab kõikidele huvitatud isikutele olulist kahju. Puudutatud isik VBSOÜ on seisukohal, et avaldaja kaebus tuleb rahuldada ning menetluskulud jätta kohtutäituri kanda.
4.Kohtutäitur Urmas Tärno vaidles 13.01.2011. a kohtule esitatud vastuses avaldaja kaebusele vastu. Täitemenetluse peatamise aluseks on asjaolu, et Harju Maakohtu menetluses on kaebus kohtutäituri otsuse peale ning täitemenetluse peatamise otsustamise põhjenduseks on asjaolu, et kaebemenetluses otsuse jõustumiseni ei ole teada jaotuskava koostamisel olulised asjaolud. Ei ole teada, kas kohus tühistab kohtutäituri otsuse ja VBSOÜ nõue jääb menetlusse täitekuluna või kui kohus ei tühista kohtutäituri otsust, siis on VBSOÜ merivõlg jaotuskavas esimesel järjekohal. Ei ole võimalik koostada jaotuskava teadmata, millised nõuded rahuldatakse täitekulude raames, millised jaotuskava alusel. Kohtutäituri 19.11.2010. a otsus tugineb seadusele ja puudub alus selle tühistamiseks. Kohtutäitur on müünud enampakkumisel hagi tagamise asendamiseks laeva OMG T , müük toimus Harju Maakohtu 19.08.2009. a tsiviilasjas nr 2-08-84087 tehtud määruse alusel. Vastavalt kohtumääruse punktile 2 on määratud arestitud laeva ML OMG T müügist saadud raha hoiustamine Rahandusministeeriumi arveldusarvel. Siiani on praktika olnud selline, et kohtutäitur rahuldab sadamatasud alates arestimisest kuni arestimise lõpuni (sh ka arestitud laeva müümiseni) täitekuluna ja loomulikult kuuluvad merivõlad vastavalt järjekohale rahuldamisele. Kohtutäitur peab kohtumääruse alusel kandma Rahandusministeeriumi arveldusarvele laekunud raha, eelnevalt arvestab kohtutäitur maha täitekulu. Kui avaldaja ei nõustunud täitekulu suurusega, pidades sadamakulusid liialt suureks, siis kohtutäitur tühistas oma otsuse ja teavitas pooli, et õige on sissenõudjate (kuna ka VBSOÜ on sissenõudja oma tasude osas merivõlaga tagatud nõudega) vahelist vaidlust nõuete suuruse osas lahendada hagimenetluses jaotuskava raames. See oleks ainuõige viis lahendada vaidlust, kas VBSOÜ nõue on liialt suur või väike. Eeltoodust tulenevalt palub kohtutäitur jätta kaebus tervikuna rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
5.29.03.2011. a vastuses ei nõustunud avaldaja kohtutäituri seisukohtadega. Kohtutäitur ei ole jätkuvalt esitanud oma väite (et tal ei ole võimalik koostada jaotuskava, kui ta ei tea, millised nõuded rahuldatakse täitekulude raames ja millised jaotuskava alusel) põhistamiseks ühtegi õiguslikku põhjendust. Väide, nagu rahuldatakse täitekulud mingi erimenetluse raames ja täitekulude vaidlustamine välistab jaotuskava koostamise, on ebaõige. Täitekulud märgitakse jaotuskavas nö null järjekohal enne sissenõudjate nõudeid ja seetõttu ei ole täitekulude vaidlustamine takistuseks jaotuskava koostamisel. Kohtutäituril on võimalik koostada jaotuskava märkides ära, et null järjekohal olevad täitekulud on vaidlustatud ja selles osas väljamakseid ei tehta. Ülejäänud osas on võimalik väljamakseid teha vastavalt nõuete järjekorrale. Kohtutäitur on ka väitnud, et kui avaldaja ei nõustu täitekulude suurusega, siis see on sissenõudjate vaheline vaidlus, mis tuleks lahendada hagimenetluses pärast seda, kui kohtutäitur on koostanud jaotuskava. Avaldaja nimetatud seisukohaga ei nõustu ja seda järgmistel põhjustel: 1) VBSOÜ ei ole TMS § 37 lõike 1 kohaselt sissenõudja täitemenetluses vaid kolmas isik, kes on kandnud kulusid seoses
laeva hoidmisega sadamas. Sellises olukorras ei ole seaduslik, kui kohtutäitur arvestab kolmanda isiku nõudega kui sissenõudja nõudega; 2) Sadamakulud on küll kõige tüüpilisem asja hoidmisega seotud kulu TMS § 37 lõige 1 punkti 3 tähenduses, kuid asjaolu, et kohtutäitur ei soovi või ei taha mingil põhjusel ise kindlaks määrata täitekulude suurust, ei tähenda, et avaldaja peaks esitama hagi VBSOÜ vastu. See viiks valikulise õiguse kohaldamiseni. Kui TMS § 37 lg 1 kohaselt on laeva hoidmisega seotud kulud täitekulud, siis ei saa kohtutäitur neid ümber kvalifitseerida merivõlaga tagatud nõudeks; 3) kohtutäituri soovitus lahendada vaidlused hagimenetluses rikub hea usu põhimõtet. TMS § 217 lõike 6 järgi ei või kaebuse esitamata jätmisel menetlusosaline tugineda asjaoludele, mida ta oleks saanud esitada kaebuses. Seega, kui avaldaja ei vaidlusta VBSOÜ täitekulude suurust praegu, siis tal ei ole seda võimalik teha ka jaotuskavas. Eeltoodust tulenevalt puuduvad kohtutäituril takistused jaotuskava koostamiseks ja sellest keeldumine rikub täitemenetluses kehtivaid kiiruse ja efektiivsuse põhimõtteid.
5.27.06.2011. a esitas hageja kohtule taotluse hagi tagamiseks. Taotluse kohaselt tegi Harju Maakohus 27.04.2011. a määruse, millega lõpetas menetluse tsiviilasjas nr 2-08-84087, kuna BBAS loobus hagist. Seega on tänaseks täitemenetluses nr 052/2009/5330 üks sissenõudja (avaldaja). Kuivõrd avaldaja osaleb täitemenetluses ainukese sissenõudjana, palub avaldaja kohtul hagi tagamise korras esialgselt reguleerida õigussuhet ja kohustada kohtutäiturit viivitamatult tegema avaldajale väljamakse summas, mis kuuluks talle igal juhul väljamaksmisele (15 484 446.71 krooni). Avaldaja nõue on tagatud hüpoteegiga. Täitemenetluse kogutulem on 26 979 920 krooni. Kohtutäitur on teinud 17 täitekulude väljamõistmise otsust kokku summas 11 495 473.29 krooni. Kuna avaldaja on ainuke sissenõudja täitemenetluses ja seetõttu ei koostata jaotuskava, siis tehakse täitemenetluse tulemist avaldajale väljamakse pärast täitekulude mahaarvamist. Seega kuulub avaldajale väljamaksmisele 15 484 446.71 krooni (täitemenetluse kogutulem, millest on lahutatud täitekulud). Avaldaja palub kohustada kohtutäiturit tegema viivitamata väljamakse summas 15 484 446.71 krooni ja jätta kohtutäituri otsusega esialgselt väljamõistetud täitekulud summas 11 495 473.29 krooni kohtutäituri deposiiti. Tänaseks on täitemenetlusse jäänud üksnes üks vaidlus täitekulude suuruse üle avaldaja ja VBSOÜ vahel tsiviilasjas nr 2-10-55567 ning selle vaidluse tulemus ei mõjuta avaldajale tehtava minimaalse väljamakse suurust, sest kohtutäitur on vaidlustatud täitekulude väljamõistmise otsuses mõistnud VBSOÜ täitekulud välja täies ulatuses. Seega on VBSOÜ õigused tagatud sellega, et kohtutäituri poolt väljamõistetud täitekulud hoiustatakse maksimaalses ulatuses kohtutäituri kontol. Avaldaja on seisukohal, et puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks peaks kohtutäitur hoidma enda kontol avaldaja raha. Avaldajal on õigus vähemalt 15 484 446.71 kroonile ning praegu tekib avaldajale ainuüksi iga kuu kahju 105 209.39 krooni (arvutatuna seadusliku viivisemäärana) ja tänaseks on edukast enampakkumisest möödunud juba 14 kuud. Avaldaja jaoks muutub kaebeõigus sisutuks, kui ta peab ühe täitekulude suuruse üle peetava vaidluse tõttu ootama aastaid enne kui talle tehakse väljamakse – avaldajat ei saa panna olukorda, kus ta peab ootama täitemenetluse lõpetamist ja seejärel esitama kahju hüvitamise nõude kohtutäituri vastu olukorras, kus kohtul on võimalik vältida sellise kahju tekkimist. Hagi tagamine ei piira kohtutäiturit ega VBSOÜ-d, samas on see vajalik avaldaja õiguste kaitseks.
KOHTU SEISUKOHAD
6.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades seejuures hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid oma algatusel.
7.Kohus leiab, et esitatud kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Kohus juhindub asja lahendamisel järgmisest tuvastatud asjaoludest:
•
• •
•
25.09.2009. a. algatas kohtutäitur sissenõudja BBAS 22.09.2009. a. esitatud avalduse ja Harju Maakohtu 19.08.2009. a kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-08-84087 alusel täitemenetluse arestitud laeva ML “OMG T “ (IMO number XXX) müümiseks ja laeva müügist saadud raha hoiustamiseks Rahandusministeeriumi arvelduskontol täitemenetluse (asjaolu nähtub täiteasja nr 052/2009/5330 täiteasja toimiku tiitellehelt [tl 91]) 02.11.2009. a. on OAO Bank Sankt-Peterburg täiteasjaga nr 052/2009/5330 ühinenud. Asjaolu üle ei ole vaidlust. OAO Bank Sankt-Peterburg on esitanud Harju Maakohtule 08.11.2010. a. dateeringuga kaebuse 18.10.2010. a kohtutäituri otsusele, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 30.08.2010. a. täitekulude väljamõistmise otsuse peale (tl 109-116). 09.11.2010. a. otsusega peatas kohtutäitur Urmas Tärno täiteasjas nr 052/2009/5330 täitemenetluse (asjaolu on tõendatud 09.11.2010. a täitemenetluse peatamise otsusega tl 89-90).
8.Avaldaja on seisukohal, et täitemenetluse peatamine on põhjendamatu, kuna avaldaja poolt täitekulude väljamõistmise otsuse vaidlustamine ei muuda menetluse käiku ega takista jaotuskava koostamist. 16.12.2010. a esitatud kaebuse täienduses esitas avaldaja kokkuvõtlikult oma menetluslikud taotlused, paludes lisaks kohtutäituri 22.11.2010. a otsusele tühistamisele kohustada kohtutäiturit jätkama täitemenetlusega ja viivitamata korraldama tulemi jaotamise sissenõudjate ja muude tulemis osalemiseks õigustatud isikute vahel jaotuskava. 28.06.2011. a esitatud veelkordses kaebuse täienduses esitas avaldaja taas kokkuvõtlikult oma menetluslikud taotlused, paludes lisaks kohtutäituri 22.11.2010. a otsusele tühistamisele jätkata täitemenetlusega ja kohustada kohtutäiturit viivitamata korraldama tulemi jaotamine sissenõudjate ja muude tulemis osalemiseks õigustatud isikute vahel jaotuskava alusel ning juhul kui kohus leiab, et jaotuskava koostamine ei ole enam vajalik, siis jätkata täitemenetlusega ja kohustada kohtutäiturit viivitamata tegema väljamakse täitemenetluse tulemist avaldajale summas 15 484 446,71 krooni. Esmalt leiab kohus, et TMS § 218 kohase kaebuse eesmärgiks on kohtutäituri tegevuse seaduslikkuse kohtulik kontroll täitemenetluse korraldamisel. Seega saab kohus kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse asjakohastel põhjendustel, rahuldada või jätta rahuldamata. Viimasel juhul tühistab kohus kohtutäituri otsuse, kuid kohtu hinnangul ei anna seadus alust kohtule kohustada kohtutäiturit mingeid sundtäitmise läbiviimisele suunatud toiminguid tegema, millisel juhul asuks kohus ise täitemenetlust korraldama. Osundatud põhjendusel jätab kohus rahuldamata avaldaja taotluse täitemenetluse jätkamiseks, kohtutäituri kohustamiseks viivitamata korraldama tulemi jaotamine sissenõudjate ja muude tulemis osalemiseks õigustatud isikute vahel jaotuskava alusel ning juhul kui kohus leiab, et jaotuskava koostamine ei ole enam vajalik, siis jätkata täitemenetlusega ja kohustada kohtutäiturit viivitamata tegema väljamakse täitemenetluse tulemist avaldajale summas 15 484 446,71 krooni. Kohus vaatab läbi avaldaja 09.11.2010. a. dateeringuga kaebuse kohta kohtutäitur Urmas Tärno 22.11.2010. a. saadetud vastuse (tl 40), käsitledes viimast võlgniku kaebust rahuldamata jätva otsusena (tl 60-61).
9.Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 46 lg 2 p-ile 1 võib kohtutäitur täitemenetluse peatada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise puhul. Kohus on käesoleva kohtumääruse p-is 7 tuvastanud, et OAO Bank Sankt-Peterburg on esitanud Harju Maakohtule 08.11.2010. a. dateeringuga kaebuse 18.10.2010. a kohtutäituri otsusele, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 30.08.2010. a. täitekulude väljamõistmise otsuse peale. Seega on täidetud TMS § 46 lg 2 p-is 1 sätestatud eeldus täitemenetluse peatamiseks. Õige on avaldaja seisukoht, et osundatud sättest ei tulene kohtutäiturile kohustust tema tegevuse peale kaebuse esitamisel täitemenetlust peatada ning tegemist on kohtutäituri kaalutlusotsusega, kus hinnatakse kohtutäituri tegevuse vaidlustamise mõju käimasoleva täitemenetluse tulemusele. Avaldaja heidab kohtutäiturile ette, et viimane on alusetult vaidlusaluses täiteasjas täitemenetluse peatanud olukorras, kus tal tuleks koostada jaotuskava. Osundatust saab teha järelduse, et nii kohtutäituri tegevuse vaidlustamisel kaebusega
kohtutäiturile endale kui ka kohtutäituri otsuse vaidlustamise ajal pidas avaldaja jaotuskava koostamist vajalikuks. Kui sundtäitmisel asjade müügist laekunud rahast jätkub kõigi täiteasjas sundtäitmisel olevate nõuete rahuldamiseks jaotab TMS § 105 lg 1 kohaselt kohtutäitur asjade müügist laekunud tulemi sissenõudjate ja muude tulemis osalemiseks õigustatud isikute vahel pandiõiguse tekkimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Ühel ajal tekkinud pandiõigustel on tulemi jaotamisel sama järjekoht. Vastavalt TMS § 106 lg-le 1 kui saadud tulemist ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ning sissenõudjad ei jõua raha jaotamise suhtes kokkuleppele, korraldab kohtutäitur tulemi jaotamise täitemenetluses osalevate sissenõudjate vahel jaotuskava alusel. Sama paragrahvi
2.lõike järgi koostatakse jaotuskava ja tulem jaotatakse, lähtudes pandiõiguste järjekohast. Täitekulud arvatakse jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha. Seega on tulenevalt osundatud sättest oluline, et sundtäitmise tulemusel asjade müümisest saadud tulemist täitekulude mahaarvamine toimuks kehtiva täitekulude väljamõistmise otsuse alusel (st et täitekulude üle ei oleks vaidlust), sest nimetatud otsuse alusel määratud täitekulude mahaarvamisel jääb alles tulem, mis kuulub sissenõudjate vahel jaotuskava alusel jaotamisele. Olukorras, kus avaldaja on vaidlustanud 30.08.2010. a. täitekulude väljamõistmise otsuse, taotledes selle tühistamist põhjusel, et kohtutäitur on arvanud täitekulude hulka laeva hoidmiseks tehtud kulutused summas 6 055 392,82 krooni leides, et sadama tehtud kulutused tuleks välja mõista summas 1 535 757 krooni ning vaidlus on ka selle üle, milliseid kõnesoleva täitemenetlusega seotud kulusid tuleb üldse täitekuludena käsitleda, ei ole kohtutäituril võimalik üheselt kindlaks teha, milline rahasumma saadud tulemist kuuluks jaotuskava alusel sissenõudjate vahel jaotamisele. Seega võib antud asjaoludel jaotuskava koostamine ja selle alusel väljamaksete tegemine täitemenetluse käiku mõjutada. Kohtutäitur on 09.11.2010. a. otsuses täitemenetluse peatamist põhjendanud, leides, et täitemenetluse jätkamine olukorras, kus toimub kohtuvaidlus jaotuskavva kuuluva nõude suuruse ja jaotuskavva kuulumise üle, on otstarbetu ning kohtutäitur ei saa teha kannet Harju Maakohtu poolt näidatud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kuna ei ole teada täitekulude suurus täiteasjas, mida kohtutäitur peab rahuldama. Seega on kohtutäitur ka otsuse põhjendamiskohustust järginud. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus avaldaja kaebuse rahuldamata.
10.Kohus leiab, et ka avaldaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus jääb Harju Maakohtu 06.12.2010. a. kohtumääruse p-is 3 toodud põhjenduste juurde (tl 50 pöördel) ning 31.03.2011. a kohtumääruse p-is 6 toodud seisukohale, et avaldaja taotletud viisil õigussuhte reguleerimine ei ole kooskõlas TMS § 218 lg 2 ega TsMS § 4771 lg 2 mõttega. Kohus märgib, et kui täitemenetlusega seotud asjaolud on tänaseks muutunud, saab mõistlikult eeldada, et kohtutäitur arvestab muutunud olukorda ka täitemenetluse edasisel korraldamisel.
11.Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.
Kaija Kaijanen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.