Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

RESOLUTSIOON

ASH02.03.2011 Harju Maakohtule esitatud taotlus ja täiendav

seisukoht koos lisadega. Menetluskulude jaotus Hageja menetluskulud jätta võrdsetes osades kostja I ja kostja III kanda. Kostja II menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (04.03.2011.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud 1.28.05.2009 esitas OÜ H(hageja) hagi kohtutäituri PP’i (kostja) vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hageja tugineb hagis asjaolule, et kuna enampakkumise tulemusena ei ole kinnistu omandiõigus muutunud, siis on hageja õigused tagatud üksnes enampakkumise (kui õigustoimingu) kehtetuks tunnistamisega. 06.09.2010 määrusega kaasas kohus hageja taotlusel kostjatena menetlusse OÜF(pankrotis, kostja II, samuti võlgnik) ja ASH(kostja III, samuti sissenõudja ja ostja).

2-09-25110 Hagiavalduse kohaselt esitas kostja III 14.11.2008 kohtutäiturile (kostja I) täitmisavalduse täitemenetluse alustamiseks kostja II suhtes. Kostja III ja kostja II omanike ring ja juhatuse liikmed kattuvad, mistõttu on tegemist lähikondsetega. 09.12.2008 esitas hageja täitmisavalduse kohtutäitur Risto Sepp’ale täitemenetluse alustamiseks kostja II suhtes. Kostja I arestis 27.11.2008 ja 29.12.2008 avalduste alusel kostja II kinnistud. 12.01.2009 esitas kohtutäitur Risto Sepp kostjale I avalduse sundtäitmisega ühinemiseks vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 149 sättele. Nimetatud avalduses palus kohtutäitur Risto Sepp lugeda hageja ühinenuks täiteasjaga nr XXXja kanda vara realiseerimisest saadud summast 30 548 995 krooni hageja võla katteks kohtutäitur Risto Sepp’a ametialasele arvele. 12.01.2009 avaldas kostja I enampakkumisteate 29.01.2009 toimuva enampakkumise kohta, mille raames müüakse kostjale II kuuluvad kaks kinnisasja alghinnaga 596 000 000 krooni. 29.01.2009 enampakkumine nurjus. 13.02.2009 avaldas kostja I enampakkumisteate 01.04.2009 toimuva enampakkumise kohta, mille raames müüakse kostjale II kuuluvad kaks kinnisasja alghinnaga 482 000 000 krooni. 01.04.2009 kuulutas kostja I enampakkumise nurjunuks. 08.04.2009 avaldas kostja I enampakkumisteate 28.04.2009 toimuva enampakkumise kohta, mille raames müüakse kostjale II kuuluvad kaks kinnisasja alghinnaga 350 000 000 krooni. 28.04.2009 enampakkumisel müüdi kinnistud kostjale III. 28.04.2009 esitas kostja III ostuhinna tasaarvestuseks avalduse.

2-09-25110

2-09-25110 Hageja ei olnud 28.04.2009 toimunud teise kordusenampakkumise alguse hetkeks täitemenetluse osaline. Kostja I hinnangul ei ole kostja I rikkunud enampakkumise läbiviimisel ühtegi enampakkumise korda sätestavat normi ja 28.04.2009 enampakkumine on seaduslik ja kehtiv. 15.12.2008 esitas kostja I teate nr 487 hagejale täitemenetluse läbiviimise kohta, millele oli lisatud koopia 08.12.2008 kinnisasja arestimise aktist. Kostja I palus teavitada hiljemalt 31.12.2008, kas hageja soovib alustada täitemenetlust hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks, mille korral palus kostja esitada täitedokument ja avaldus täitemenetluse alustamiseks ning täitemenetluse alustamise mittesoovimisel teatada nõude suurus ja kas hageja soovib osaleda menetluses TMS § 108 alusel. Nimetatud teate sai hageja kätte 17.12.2008. Kostja I koostas vastavalt kostja III 19.12.2008 avalduse alusel 29.12.2008 kinnisasja arestimise akti, millega arestis täiendavalt kostjale III kuulunud hoonestusõiguse XXX kinnistule. Kostja III taotles kinnistu ja hoonestusõiguse müümist ühiselt. Nimetatud akti on hageja kätte saanud 06.01.2009. Kostja I teavitas 31.12.2008 hagejat XXXkinnistu ja hoonestusõiguse suulisest avalikust enampakkumisest 29.01.2009 kell 11, mille hageja sai kätte 06.01.2009. Lisaks on hageja 06.01.2009 kinnitanud, et talle on selgitatud TMS § 150, § 97, § 85, § 153, § 155 ja § 156 sisu. 12.01.2009 esitas kohtutäitur Risto Sepp kostjale I sissenõudega ühinemise taotluse. 02.02.2009 sai kostja I kätte kostja II avalduse kohtutäitur Risto Sepp’a 12.01.2009 avalduse osas seisukoha võtmise edasi lükkamiseks, kuna võlgnik oli vaidlustanud täitemenetluse algatamise hageja nõudes ja 28.01.2009 esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. 09.02.2009 kirjaga nr 497 teavitas kostja I kohtutäiturit Risto Sepp’a, et pikendab avalduse vastamise tähtaega kuni 11.03.2009. 10.03.2009 tegi kostja I teatise puuduste kõrvaldamiseks, milles palus esitada vastavalt TMS § 149 hageja avalduse täitemenetluse alustamiseks (täitmisavalduse) ja avalduse sissenõude pööramiseks. Kuna puudust ei kõrvaldatud, jättis kostja I 26.03.2009 otsusega kohtutäitur Risto Sepp’a taotluse rahuldamata. Kuna 01.04.2009 enampakkumine nurjus, esitas 02.04.2009 kostja I päringud kostjale II ja kostjale III varale uue hinna määramiseks. Vastustest tulenevalt koostas kostja I vara ümberhindamise akti 07.04.2009. 07.04.2009 esitas hageja kaebuse kostja I 26.03.2009 otsusele. 15.04.2009 esitas kostja III täiendava täiteavalduse nõude 392 000 000 krooni sissenõudmiseks. Nõue põhines Tallinna notar Tea Türnpu poolt tõestatud lepingul, millega kostja II oli andnud võlatunnistuse nõudele 392 000 000 krooni ja ühtlasi kokku leppinud koheses sundtäitmises. Kostja I tegi 27.04.2009 otsuse, millega võimaldas kostjal III eeltoodud nõudega täitemenetluses ühineda. Kokku moodustas kostja III nõue kostja II vastu vaidlusaluses täitemenetluses (392 000 000 + 34 741 961.48) 426 741 961 krooni. Kostja I on vastanud hageja väljatoodud rikkumistele järgnevalt:

2-09-25110

2-09-25110 täitemenetluse eesmärgiks on olnud kostja II vara põhjendamatu ja alusetu üleandmine kostja II juhatuse liikme teisele äriühingule – kostjale III, et seada kostja II juhatuse liikmega seotud äriühing võimalikus pankrotimenetluses teistest võlausaldajatest soodsamasse olukorda ning vältida sellel eesmärgil vara tagasivõitmise võimalusi. Kostja III vastuväited 5.Kostja III hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja III leiab, et hagi ei ole esitatud hageja õiguse või huvi kaitseks. Hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbivaatamata, sest isegi hageja väljatoodud faktilistel asjaoludel ei saa olla hageja õigused rikutud. Hagi eesmärgiks on hagejal saavutada seadusega mittekaitstav eesmärk. Hageja tahab nurjata enampakkumisel müüdud kinnistute omandi üleminekut ja saada kontroll kinnistute üle pankrotimenetluses, tehes koostööd kostja II pankrotihalduritega. Hagi on esitatud vale kostja vastu. Kostja III ei saa olla käesolevas asjas kostjaks, kuna hageja pole esitanud nõuet kostja III vastu. Hagi põhjendatakse täitetoimingu formaalsete nõuete eiramisega. Kostja III ei saa vastutada täitetoimingu seaduslikkuse eest. Kostja III ei saa olla kostjaks ka juhul, kui hageja nõue oleks suunatud enampakkumisel võõrandatud kinnistute väljanõudmisele, sest kostja III loovutas parima pakkuja ja kinnistute ostja õigused TMS § 91 tulenevalt OÜ-le BR 28.04.2009 avalduse alusel. Kostja III toetab kostja I sisulisi vastuväiteid hagile. 14.12.2010 menetlusdokumendis esitab kostja III täiendavad vastuväited. Kostja III leiab, et tuvastushagi ei ole kohane õiguskaitsevahend, vaid hagejal tuleb esitada täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks hagi. Kostja III leiab, et rikkumised, millele hageja on tuginenud 26.11.2010 menetlusdokumendis, ei mõjuta hageja õigusi. Kohtutäitur sai rikkuda vaid hageja kui hüpoteegipidaja õigusi. Maakohtu põhjendused 6.Maakohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. 7.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

2-09-25110 Tea Türnpuu poolt 11.07.2008 tõestatud ühishüpoteegi seadmise leping nr XXX(kd I t lk 249-254).

2-09-25110 seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Hagi on esitatud 28.05.2009 (kd I t lk 1). 26.11.2010 on hageja esitanud täiendavad seisukohad (kd II t lk 64-71). Kostja I ja kostja III leiavad, et hagi on 26.11.2010 esitatud avaldusega muudetud ning hagi aluse ja eseme laiendamine pärast TMS § 223 lg 1 sätestatud tähtaega on lubamatu. Kostjad nõusolekut hagi muutmiseks ei anna (kd II t lk 127, kohtuistungi protokoll kd II t lk 131). Kohus sellise kostjate seisukohaga ei nõustu. Hageja on nõude esitanud TMS § 223 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. 26.11.2010 avaldusega on hageja hagi alust täiendanud ja tegemist ei ole hagi muutmisega TsMS § 376 tulenevalt. TsMS § 654 lg 5 kohaselt peab maakohus võtma põhjendatud seisukoha 26.11.2010 menetlusdokumendis esitatud hageja väidete kohta. 9.Kostjate I ja III põhiline seisukoht menetluses on olnud see, et hagejal puudub subjektiivsete õiguste rikkumine ning seega ei ole hagi esitatud hageja eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse ja huvi kaitseks. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kostja III poolt 26.11.2010 esitatud dokumendid on asjakohatud ja kohus jätab need tähelepanuta (kd II t lk 80-96). Tallinna Ringkonnakohtu 07.01.2010 määruse kohaselt ei mõjuta täitemenetluse lõppemine tuvastushagi läbivaatamist maakohtus. Ringkonnakohus on märkinud, et hageja õiguslikuks huviks võib olla hagi esitamine kostja I vastu kahju hüvitamiseks, mistõttu puudub alus hagi läbivaatamata jätmiseks (k I t lk 227-230). TsMS § 659 kohaselt ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut. TsMS § 658 lg 2 kohaselt ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Hageja põhiline seisukoht menetluses on olnud see, et hageja õiguste rikkumine seisnes selles, et hagejat pidi täitemenetluses kohtlema sissenõudjana sissenõudja õigustega ja hagejal oli õigus saada täitemenetlusest raha (kd II t lk 131).

2-09-25110 allkirjastanud kohtutäitur ning puuduvad muud andmed selle kohta, et nimetatud toimingu oleks teinud keegi teine (kd I t lk 51-54, 60-63). Õige on hageja osundamine asjaolule, et kinnistu suhtes keelumärke kandmiseks on kostja I teinud avalduse enne kinnisasja arestimist. TMS § 145 lg 1 kohaselt pärast kinnisasja arestimisakti koostamist saadab kohtutäitur viivitamata kinnistusosakonnale täitedokumendi ärakirja ja ühepoolse avalduse kinnisasja käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse. Kostja I on koostanud 08.12.2008 kinnistu ja 29.12.2008 hoonestusõiguse suhtes arestimise aktid ning kohtu hinnangul ei saa vara eelnevat arestimist lugeda normi rikkumiseks. TMS § 145 lg 4 annab võimaluse arestida kinnisasi või lasta kanda keelumärge registrisse ka enne täitmisteate võlgnikule saatmist, tingimusel, et teate saatmisest tingitud viivitus ohustab oluliselt sundtäitmise eesmärgi saavutamist. Tegemist on kohtutäituri diskretsiooniotsusega ning käesolevas asjas on kostja I nimetatud ohule tuginenud. 12.Samuti ei ole kohus tuvastanud hageja väidete alusel, et asja on ostnud isik, kes ei võinud osaleda enampakkumisel vastavalt TMS § 87 lg 2. Kostja III tagatisraha küsimust hindab kohus otsuse punktis 21. 13.Enampakkumise olulisi tingimusi seaduses loetletud ei ole. Enampakkumise olulisteks tingimusteks saab lugeda teavitamist, müüdava asja hinnaga seotud küsimusi ning enampakkumisel osalema lubamist. Enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisele tuginemine on piiratud TMS § 92 lg 3 tulenevalt. TMS § 92 lg 1 kohaselt pärast viimase ülepakkumise teatavakstegemist võivad kohalviibivad isikud esitada vastuväited enampakkumise läbiviimise kohta. Kohtutäitur teatab neile sellest õigusest. Kohtutäitur kannab vastuväited enampakkumise akti (TMS § 92 lg 2). Kui kohalviibijad vastuväiteid ei esita, ei ole neil TMS § 92 lg 3 tulenevalt õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale ega akti ebaõigsusele ega enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisele hiljem tugineda. Seega vastuväite esitamata jätmisel ei saa kohalviibinud isik hiljem enam sellele asjaolule toetuda, mis oli talle enampakkumise toimumise ajal teada. Puudub vaidlus, et enampakkumisel osales hageja seaduslik esindaja AL ning tulenevalt enampakkumise akti lisast on manukas kinnitanud, et kohtutäitur on selgitanud kõigile kohalviibijatele nende õigusi ja kohustusi ning AL keeldus allkirja andmisest (kd II t lk 138150). Seega pidi hageja olema teadlik enampakkumise läbiviimise tingimustest, vastuväidete esitamise õigusest ja selle õiguse kasutamata jätmise tagajärgedest TMS § 92 lg 3 tulenevalt. Enampakkumisel on selgitanud kostja I muuhulgas ka TMS § 83 sätet (kd II t lk 146). Hageja pole tõendanud, et ta esitas vastuväiteid, sest aktist nähtuvalt selliseid vastuväiteid hageja esitanud ei ole. Seega tuleb kohtul hageja poolt välja toodud rikkumiste osas ka tuvastada, kas hageja saab tulenevalt TMS § 92 lg 3 sellele asjaolule tugineda. 14.Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas hagejat tuli käsitada täitemenetluses sissenõudjana. TsMS § 149 lg 1 kohaselt kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. TsMS § 149 lg 2 kohaselt menetlusega ühinenud sissenõudjal on samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti, kui seadusest ei tulene teisiti. Kinnistu arestiti 08.12.2008 aktiga (kd I t lk 51-54) ja hoonestusõigus 29.12.2008 aktiga (kd I t lk 60-63). Sissenõudega ühinemise avalduse esitas kohtutäitur Risto Sepp kostjale I 12.01.2009 (kd I t lk 71). Avalduse kohaselt alustas kohtutäitur Risto Sepp 29.12.2008 hageja avalduse alusel täitemenetluse kostja II suhtes. 15.12.2008 teatega, mille

2-09-25110 hageja on kätte saanud 17.12.2008, on kostja I teavitanud hagejat kostja III täitmisavalduse esitamisest ning palunud informatsiooni, kas hageja soovib osaleda täitemenetluses või esitada täitmisavalduse. Ühes sellega on hagejale kätte antud kinnisasja arestimise akti koopia (kd I t lk 56-58). Seega enne eelpool nimetatud teate esitamist oli hageja 09.12.2008 esitanud täitmisavalduse teisele kohtutäiturile kostja II suhtes täitemenetluse alustamiseks ühes sooviga pöörata sissenõue võlgniku kinnisasjale (kd I t lk 7-8). Kohtu hinnangul seisnes oluline hageja õiguste rikkumine selles, et kostja I ei lubanud hagejal sundtäitmisega ühineda. Kohtu hinnangul on tegemist rikkumisega, mida saab lugeda enampakkumise tingimuse oluliseks rikkumiseks ja mis toob kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise. Kostja I lükkas ühinemisavalduse lahendamise edasi kuni 26.03.2009 (kd I t lk 80), kuid samaaegselt tegi täitemenetluses toiminguid edasi. Selle tulemusena ei saanud hageja vaidlusaluses täitemenetluses ja selle raames läbi viidud enampakkumisel osaleda sissenõudjana sissenõudja õigustega. Sissenõudjal on õigus viibida toimingute juures, teha avaldusi ja märkusi, saada menetluse kohta teavet, temaga tuleb kooskõlastada sissenõude pööramine varale, kordusenampakkumise läbiviimine ja vara allahindamine. Puudub vaidlus, et sundtäitmisega ühinemise avalduse tegi kostjale I teine kohtutäitur, kes alustas hageja täitmisavalduse alusel täitemenetluse kostja II suhtes. Täitmisavaldus sisaldas endas ka taotlust pöörata sissenõue võlgniku kinnisasjale (kd I t lk 7-8). Seega sai lugeda täitemenetluse alustamise tingimused täidetuks. Ühinemise avalduses on märgitud ära hageja täitmisel olev nõue ning sellele oli lisatud täitedokument. 26.03.2009 tegi kostja I otsuse nr 506, millega otsustas mitte lubada hagejal kohtutäitur Risto Sepp’a 12.01.2009 esitatud avalduse alusel osaleda vaidlusaluses täitemenetluses ning mitte kanda võlgniku vara realiseerimisest saadud summast 30 548 995 krooni hageja võla katteks kohtutäitur Risto Sepp’a ametialasele arvele (kd I t lk 84). 07.04.2009 esitas hageja kaebuse kohtutäituri 26.03.2009 otsusele nr 506 (kd I t lk 96-97), mille kostja I jättis puuduste tõttu käiguta (kd I t lk 99). 17.04.2009 on hageja esitanud kostjale I taotluse menetlustoimingu tegemiseks, e kaebuse lahendamiseks (kd I t lk 101-102). Kostja I on nõudnud hageja esindajalt notariaalselt tõestatud volikirja ja lükanud kaebuse arutelu edasi (kd I t lk 104, 106). Kaebuse lahendamise kohta kohtul andmed puuduvad. Eeltoodust nähtub, et hageja võttis tarvitusele võimalikud abinõud kostja I 26.03.2009 otsuse ja tegevuse vaidlustamiseks. 15.Hageja on tuginenud asjaolule, et vara alghind oli määratud ebaõigesti ja vara allahindamise osas ei ole küsitud seisukohti. Müüdava asja hinnaga seotud küsimusi saab lugeda oluliseks tingimuseks, mis võib kaasa tuua enampakkumise kehtetuks tunnistamise. TMS § 137 kohaselt kinnisasjale sissenõude pööramisel kohaldatakse vastavaid vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti. TMS § 82 lg 1 kohaselt asja alghind enampakkumisel on hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti märgitud hind. Arestimisaktis on kinnistu hinnaks 596 000 000 krooni (kd I t lk 51-54) ja hoonestusõiguse hinnaks 15 000 000 krooni (kd I t lk 60-63). Kinnisasjade alghinnaks on 12.01.2009 enampakkumise kuulutuses märgitud 596 000 000 krooni (kd I t lk 14). Kohtu hinnangul ei ole aset leidnud TMS § 151 lg 1 rikkumist selle näol, et kinnisasjad on pandud enampakkumisele ühiselt. TMS § 151 lg 2 teise lause kohaselt võib kinnisasja ühiselt enampakkumisele panna ka kohtutäitur, kui ühine pakkumine annab suurema tulemi või hoiab kokku täitekulusid. Kohtu hinnangul tulnuks ka kinnisasjade ühisel müümisel lähtuda arestimisaktis märgitud kinnisasja hinnast ning vara alghind oleks sellisel juhul pidanud olema (596 000 000 + 15 000 000) 611 000 000 krooni. Kohtu hinnangul tulnuks kostjal I lähtuda TMS § 82 lg 1 sätestatust ning alghinna muutmisel TMS § 82 lg 2 ja 3 sätestatust.

2-09-25110 Samas 12.01.2009 enampakkumine nurjus ning vaidluse all on 28.04.2009 enampakkumise kehtivus. Vara allahindamise osas on kostja I küsinud kostja II ja kostja III seisukohta TMS § 100 lg 5 tulenevalt (kd I t lk 88, 90-92) ja koostanud 07.04.2009 vara ümberhindamise akti (kd I t lk 93-94). Asju ei ole alla hinnatud rohkem kui 70 protsenti esimese enampakkumise alghinnast isegi juhul, kui lugeda alghinnaks 611 000 000 krooni. Kuid nagu kohus märkis otsuse punktis 14, tuli hagejat käsitada sissenõudjana, siis pole kostja I küsinud vara allahindamise osas hageja seisukohta. Kuna hageja ei saanud oma sissenõudja õigusi täitemenetluses realiseerida, sh avaldada seisukohta vara allahindamise osas või vaidlustada vara ümberhindamist, tuleb seda kohtu hinnangul kogumis lugeda oluliseks rikkumiseks, mis toob kaasa 28.04.2009 enampakkumise kehtetuks tunnistamise. 16.Kohtu hinnangul ei ole aset leidnud rikkumisi seoses enampakkumise kuulutuse sisu osas. Kõik TMS § 153 lg 1 märgitud kohustuslikud andmed on kuulutuses märgitud (kd I t lk 1718). Kinnistut ja hoonestusõigust koormasid ühed ja samad hüpoteegid ning kajastatud on kaaskoormatud kinnistu. Tulenevalt TMS § 153 lg 2 tuleb enampakkumise teade edastada kõigile täitemenetluse osalistele. Samas puudub vaidlus, et hageja osales enampakkumisel, mistõttu ei ole hagejale enampakkumise teate edastamata jätmine põhjustanud olulist rikkumist. 17.Hageja tugineb rikkumisele, mille kohaselt hagejale ei esitatud arestimise akte. Nimetatud väide on ebaõige. Nähtuvalt 15.12.2008 teatest nr 487 on kostja I 08.12.2008 kinnistu arestimise akti hagejale kätte toimetanud 17.12.2008 (kd I t lk 58) ja 29.12.2008 hoonestusõiguse arestimise akti 06.01.2009 ühes seaduse väljavõttega õiguste kohta (kd I t lk 63, 69). 18.Hageja on välja toonud rikkumisena ka asjaolu, et kostja I ei avaldanud, millise järjekoha hüpoteegipidaja nõudeid sundtäidetakse. Enampakkumise kuulutuses on märgitud, et enampakkumist viiakse läbi kostja III hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks. Segadust tekitavaks asjaoluks on see, et lisaks neljanda järjekoha hüpoteegile omab kostja III esimesel järjekohal samuti hüpoteeki summas 6 000 000 krooni (08.12.2008 kinnisasja arestimise aktis on ekslikult märgitud õiguse omanikuks Eesti Vabariik, kd I t lk 53). Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt puudus täitemenetluse osaliste vahel vaidlus, et täitemenetluses realiseeritakse kostjale III kuuluvat neljandal järjekohal olevat hüpoteeki. Nimetatu tuleneb ka kostja I poolt hagejale saadetud 15.12.2008 teatest nr 487 (kd I t lk 264-266). Samas märgib kohus, et selguse huvides oleks pidanud kostja I nimetatud asjaolu enampakkumisest teatamisel avaldama, aga kuna see ei toonud kaasa teiste täitemenetluse osaliste õiguste rikkumist, ei saa nimetatud rikkumist lugeda oluliseks enampakkumise tingimuse rikkumiseks. Samuti ei ole selles osas esitatud hageja poolt vastuväidet. 19.Hageja tugineb sellele, et enampakkumise oluliseks tingimuse rikkumiseks tuleb lugeda asjaolu, et hageja ei saanud kinnisasjade müügist raha, mis on vastuolus TMS § 174 lg 1 ja 3 sätestatuga. TMS § 174 lg 1 kohaselt kohtutäitur jaotab kinnisasja müügist ja sundvalitsemisest saadud tulemi sissenõudjate ja muude tulemi jaotamises osalema õigustatud isikute vahel õiguste kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtade alusel ja arestimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Ühel ajal toimunud arestimisega saavad sissenõudjad tulemi jaotamisel sama järjekoha. TMS § 174 lg 3 p 2 kohaselt nõuded rahuldatakse tulemist ja neid arvestatakse jaotuskavas järgmises järjekorras, sama järjekoha puhul võrdeliselt nõuete summadega: kinnistusraamatusse kantud õigustest tulenevad nõuded vastavalt õiguse

2-09-25110 järjekohale kinnistusraamatus ja nende kõrvalnõuded seaduses sätestatud ulatuses. Hageja huviks oli nimetatud enampakkumisel saada osa vara müügist laekunud tulemi jaotamisest, kuna hageja hüpoteek oli kostja III hüpoteegi järjekohast eespool. Kostja III hüpoteegiga oli tagatud nõue summas 22 683 750 krooni ja sellest tulenevalt ei oleks saanud kostja III TMS § 93 lg 4 tulenevalt tasaarvestada ostuhinda oma nõudega summas 426 741 961 krooni. Nähtuvalt enampakkumise aktist on tasumise viisiks märgitud sissenõudja tasaarvestus oma nõudega (kd II t lk 141). TMS § 93 lg 4 kohaselt kui parimaks tunnistatakse sissenõudja pakkumine, tehakse tasaarvestus sissenõudja nõudega. Sel juhul käsitatakse ostuhinda võla ulatuses võlgnikult sissenõudjale makstuna. Sellest lähtuvalt on ebaõige hageja viide TMS § 93 lg 2 sätte rikkumisele. Kuna üks kümnendik arvestatakse ostuhinna sisse, siis on võimalik ka selles osas teha TMS § 93 lg 4 sättest tulenev tasaarvestus. Kuna tasumise viis on avaldatud enampakkumisel, siis kohtu hinnangul ei saa hageja sellele rikkumisele TMS § 92 lg 3 tulenevalt tugineda. Hageja tugineb lisaks hea usu põhimõtte rikkumisele. Kohtu hinnangul ei saa käsitleda tasaarvestuse tegemist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks, kuna TMS § 93 lg 4 näeb tasaarvestuse võimaluse ette ning kuna hageja oli tasaarvestusest teadlik, oli tal võimalus nimetatud vastuväide enampakkumisel esitada. 20.Hageja on viidanud, et kostja I on rikkunud õiguste selgitamise kohustust. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja I teavitas hagejat menetluse käigust ning hagejale on kätte toimetatud vara arestimise aktid. Enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks peab õigustest teavitamata jätmine tooma kaasa sissenõudja õiguste rikkumise. Informatiivse sisuga teadaande edastamata jätmist, mida sissenõudja ei oleks saanud oma õiguste kaitsel kasutada, ei saa lugeda enampakkumise olulise tingimuse rikkumiseks. Puudub vaidlus, et enampakkumisel osales hageja seaduslik esindaja AL ning tulenevalt enampakkumise akti lisast on manukas kinnitanud, et kohtutäitur on selgitanud kõigile kohalviibijatele nende õigusi ja kohustusi ning AL keeldus allkirja andmisest (kd II t lk 138-150). Vastupidist pole hageja tõendanud. Seega pidi hageja olema teadlik enampakkumise läbiviimise tingimustest, vastuväidete esitamise õigusest ja selle õiguse kasutamata jätmise tagajärgedest TMS § 92 lg 3 tulenevalt. Hageja pole tõendanud, et ta esitas vastuväiteid enampakkumise läbiviimise kohta, sest aktist nähtuvalt selliseid vastuväiteid hageja esitanud ei ole. Seega ei saa kohtu hinnangul hageja tugineda enampakkumise läbiviimise rikkumistele, mis olid talle enampakkumise toimumise ajal teada (enampakkumise korra rikkumine, pakkumiste sammu teatavaks tegemata jätmine, pakkumise parimaks tunnistamine). 21.Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostjal III tulnuks tasuda TMS § 83 lg 1 alusel tagatisraha 10 % alghinnast, so 35 000 000 krooni. 14.04.2009 võla tunnistamise kokkulepe ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 18 tulenevalt (kd I t lk 257-260). Nimetatud kokkulepe on nõutavas vormis, see on sõlmitud rahalise nõude kohta, sisaldab kohustatud isiku nõusolekut alluda kohesele sundtäitmisele ning nõusolek on antud sissenõutavaks muutunud võlgnevuse summas 392 000 000 krooni suhtes. Kokku moodustas kostja III nõue kostja II vastu vaidlusaluses täitemenetluses (392 000 000 + 34 741 961.48) 426 741 961 krooni (täitmisavaldus ja 27.04.2009 sissenõudega ühinemise otsus, kd I t lk 261-263). Tulenevalt TMS § 83 lg 4 p 2 ei pea tagatisraha maksma sissenõudja ja pandipidaja, kui nende nõue katab nõutava tagatisraha. Kostja III nõue kattis nõutava tagatisraha.

2-09-25110 22.Kostja I ja III leiavad, et kohus on ebaõigesti määranud tsiviilasja hinna. Hageja on märkinud hagihinnaks 25 000 krooni ning tasunud vastavalt riigilõivuseaduse lisale 1 riigilõivu 5 000 krooni (kd I t lk 32-33). TsMS § 125 järgi määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 25 000 krooni. Kohus leiab, et käesolevas menetlusstaadiumis on hageja poolt nimetatud tsiviilasja hind õige. 23.02.03.2011 saabus maakohtule kostja III esindaja SH taotlus esitatud materjalide vastuvõtmiseks ja täiendav seisukoht. Kohus leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Tõendite ja seisukohtade vastuvõtmiseks ajal, mil kohus on tsiviilasja arutamise lõpetanud ning läinud nõu pidama, puudub seaduslik alus. Seega tuleb maakohtule esitatud dokumentaalsed tõendid kostjale III tagastada. Kohus märgib, et kostjal III oli menetluses lepingulised esindajad ning neil oli võimalus ning piisavalt aega esitada asja suhtes seisukohti, avaldusi ja taotlusi.

24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või –kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või –kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Käesolevas asjas on kostja II hagi õigeks võtnud, mistõttu leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb võrdsetes osades jätta kostja I ja kostja III kanda. Kostja II menetluskulud jätta tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule, sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.