Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. jaanuar 2011. a Tartu
Tsiviilasja number
2-08-71396
Tsiviilasi
Volli Kljuzini (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX) hagi OÜ Set-Fish (registrikood: 10298845; asukoht: Põlva maakond Värska vald Värska alevik) vastu lähetuskulude 15 000 krooni ning lõpparve kinnipidamise eest keskmise palga 10 030.20 krooni või lähetusrahade tasumisega viivitamise eest viivise 5780 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
17 740 krooni
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12.01.2010. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Set-Fish apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant OÜ Set-Fish Vastustaja Volli Kljuzin, esindaja advokaat Taivo Saks
Jätta Tartu Maakohtu 12.01.2010 otsus muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta maakohtus kantud menetluskuludest 70 % OÜ Set-Fish kanda ja 30 % Volli Kljuzini kanda. Ringkonnakohtus
kantud
menetluskulud
jätta
OÜ
Set-Fish kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
kinnipidamise eest viivist, vaid TLS § 119 lg 2 alusel keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle ühe kuu keskmise palga.
Kostja omaksvõtuga luges kohus tõendatuks, et hagejale on töölähetuste päevaraha (mida hageja nõuab 15 000 krooni ulatuses) välja maksmata. Palgaseaduse § 27 lg 2 p 4 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks töölähetuse päevaraha katteks 15 000 krooni välja mõista. Palgaseaduse § 32 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Puhkuseseaduse § 25 sätestas, et töölepingu lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Kuna tööleping lõppes 18.06.2005, siis pidi kostja sel päeval hagejale välja maksma nii rahalise hüvitise kasutamata jäänud puhkuse eest kui ka töölähetushüvitised. Kuna kostja seda ei teinud, on kostja palgaseaduse § 32 lg 1 sätteid rikkunud ja tegemist on lõpparve kinnipidamisega ning järgneb vastutus TLS § 119 lg 2 alusel, mille kohaselt lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et hageja keskmise palga sisse tuleks arvata töölähetuse hüvitis (mis käesoleval juhul seisneb töölähetuse päevarahas). VV 15.08.2001 määruse nr 275 „Keskmise palga arvutamise kord“ § 2 lg 3 kohaselt keskmise palga arvutamisel arvatakse palga koosseisu töötaja teenitud palgana käsitatavad summad – põhipalk, lisatasud, preemiad ja juurdemaksed. Keskmise palga arvutamisel ei võeta arvesse puhkusetasu ning teiselt tööandjalt saadud palka, samuti ravikindlustuse hüvitist ja teisi summasid, mida palgaseaduse kohaselt ei käsitata palgana. Palgaseaduse § 2 lg 1 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Töölähetuse päevaraha ei ole käsitletav palgana ega selle osana (lisatasu, preemia ega juurdemaksena), kuna seda ei maksta töö tegemise eest. Töölähetuse päevaraha on vaadeldav töötaja hüvitusena, mida ta peab saama selle eest, et peab viibima töölähetuses. Arvestuslehe (tl 22) alusel luges kohus tõendatuks, et hageja sai töölepingu lõpetamise eelselt kindla suurusega palka, s.o 2740 krooni, millest võib lähtuda ka TLS § 119 lg 2 rakendamisel.
tasuga selle eest, et ta töölähetuses viibis, vaid tegemist on töötaja hüvitusega, mida ta peab saama töölähetuses viibimise eest. Ka TLS (kuni 30.06.2009 kehtinud) § 51 lg-test 3 ja 4 tulenevalt on töölähetuse eest makstava hüvitise puhul tegemist kompensatsiooniga, mida tööandja maksab töötajale töölähetuses viibimise eest. Seega töölähetuse kulutused on käsitletavad töösuhtest tulenevate nõuetena, mille esitamise tähtajaks on TLS § 143 lg 1 ja ITVS § 6 lg 1 kohaselt 4 kuud. Seisukohale, et töölähetushüvitis ei ole käsitletav palgana, on sisuliselt asunud ka kohus, leides, et keskmise palga sisse ei tule arvata töölähetuse hüvitist. Hageja on pöördunud töövaidluskomisjoni poole ja taotlenud kostjalt lõpparve maksmist ning lõpparve koosseisu on hageja lugenud palga, lähetustasud ja puhkusehüvitise. Töövaidluskomisjon luges tuvastatuks, et tööandja on palga täies ulatuses tasunud. Seega on hageja nõue lähetuskulude osas aegunud ning samuti on aegunud lõpparvest tulenevad teised võimalikud nõuded (hüvitis lõpparve kinnipidamise eest).
Üllar Roostoja
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.