Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-144-11 Tartu, 10. jaanuar 2012. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve A & M Invest OÜ pankrotimenetluses häälte arvu määramine Tallinna Ringkonnakohtu 28. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-59818 OÜ REHVIEXPRESS määruskaebus Võlgnik A & M Invest OÜ (pankrotis, registrikood 10916243) Võlausaldaja OÜ REHVIEXPRESS (registrikood 10618422), esindaja vandeadvokaat Kaupo Lepasepp Võlausaldaja OSAÜHING CALISTO CONSULT (registrikood 10452849) Võlausaldaja OÜ Plinker (registrikood 11628411) Võlausaldaja OÜ NOKTETT (registrikood 10304729) Võlausaldaja REGIONAAL KAUBANDUS OÜ (registrikood 10811544) 12. detsember 2011. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada tsiviilasjas nr 2-10-59818 Harju Maakohtu 2. märtsi 2011. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 28. juuni 2011. a määrus ning saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Harju Maakohtu 28. jaanuari 2011. a määrusega kuulutati välja A & M Invest OÜ (võlgnik) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Oliver Ennok.
2.16. veebruaril 2011 toimunud võlgniku võlausaldajate esimesel üldkoosolekul vaidlustasid võlausaldajad OSAÜHING CALISTO CONSULT ja OÜ Plinker pankrotihalduri poolt võlausaldajale OÜ REHVIEXPRESS (võlausaldaja) antud häälte arvu (56 häält). Kohtu nõudel esitasid nimetatud kaks esimest võlausaldajat Harju Maakohtule kirjalikud vastuväited 21. veebruariks 2011.
3.Harju Maakohus jättis 2. märtsi 2011. a määrusega kinnitamata võlausaldajale määratud hääled. Määruse kohaselt ei saa võlausaldajale antud hääli kinnitada, kuna võlausaldaja nimel on avalduse esitanud isik, kellel pole kehtivat volitust. Volituse esindada võlausaldajat on andnud võlausaldaja väidetav enamusosanik, kellel aga seaduse järgi pole õigust võlausaldajat esindada, mistõttu pole tal ka õigust edasivolitust anda. Volituseta isiku esitatud avaldust ei saa pidada võlausaldaja tahteavalduseks. Muudes vastuväidetes on esile toodud asjaolud, mis kuuluvad nõuete kaitsmise menetlusse ning on vajaduse korral vaieldavad eraldi menetlustes. Need vastuväited on seotud sellega, kas võlausaldaja
nõue on põhjendatud või mitte ja kas nõutavad summad on käsunduslepingute alusel võlausaldaja huvides võlgnikule üle kantud või on nõutavad summad mingi teise tehingu või toiminguga võlausaldajale tagasi makstud.
4.Võlausaldaja nimel esitatud määruskaebuses paluti maakohtu määrus tühistada osas, millega kohus jättis kinnitamata võlausaldajale antud hääled, ja teha uus määrus, millega kinnitada võlausaldaja häälte arvuks võlgniku pankrotimenetluses 56 häält.
5.Võlgnik palus jätta maakohtu määruse muutmata, kuna võlausaldajal pole esindusõiguslikku isikut ja võlgnikul ei ole kohustusi võlausaldaja ees. Võlausaldajad OSAÜHING CALISTO CONSULT ja OÜ Plinker ühinesid võlgniku seisukohaga määruskaebuse kohta.
6.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 28. juuni 2011. a määrusega määruskaebuse läbi vaatamata. Määruse põhjenduste järgi tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 659 ja § 637 lg 1 p-st 4 tulenevalt jätta määruskaebus läbi vaatamata, sest määruskaebuse esitas kaebaja nimel isik, kes ei ole oma esindusõigust usutavaks muutnud. Esindusõigust peab kohus kontrollima ametiülesandest tulenevalt. Praegusel juhul esitas võlausaldaja nimel määruskaebuse advokaat, kelle esindusõigust küll eeldatakse, kuid selles asjas esinevad asjaolud, mis nimetatud eeldusest lähtumise välistavad. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et määruskaebuse esitanud advokaati volitas võlausaldaja nimel kaebust esitama R. Mererand, kes viitab, et tema õigus võlausaldaja nimel tegutseda tuleneb võlausaldaja 16. veebruari 2011. a hääletusprotokollist (II kd lk 25 jj). Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene R. Mereranna esindusõigus osanike hääletusprotokollist ega ka muudest asjaoludest ning seetõttu ei saa järeldada, et võlausaldaja oleks kaebuse esitanud advokaati volitanud määruskaebust esitama. Kuivõrd praeguse tsiviilasja materjalide alusel saab järeldada, et advokaat A. Kattelil ei ole võlausaldaja esindusõigust, oleks maakohus pidanud jätma määruskaebuse läbi vaatamata. Käesoleva määruskaebuse läbi vaatamata jätmise eelduste hindamisel on oluline tuvastada, kas advokaat A. Kattelil oli määruskaebuse esitaja (võlausaldaja) esindusõigus. Sellele küsimusele tuleb vastata eitavalt. R. Mererand ei saanud võlausaldajat esindada, mistõttu ei saanud ta ka volitada advokaat Kattelit esindama määruskaebuse esitajat. R. Mereranna õigus esindada võlausaldajat ei saanud tuleneda võlausaldaja 16. veebruari 2011. a hääletusprotokollist. Eeldades, et viidatud protokoll on õige ning osanike koosolekut kokku kutsumata aset leidnud otsuse vastuvõtmisel järgiti kõiki seaduses sätestatud nõudeid (viimati nimetatule vaidleb A. Mägi vastu), ei saa järeldada, et võlausaldaja osanikud oleksid võtnud vastu otsuse, mis annaks R. Mererannale võlausaldaja esindamise õiguse. Võlausaldaja põhikirja kohaselt võetakse otsus vastu 7/10-lise häälteenamusega. Kuigi äriseadustiku (ÄS) § 177 lg 1 esimeses lauses sätestatud otsuste vastuvõtmisel ei saa A. Mägi hääletada ja ÄS § 177 lg 1 teisest lausest tulenevalt ei arvestata nimetatud otsuste vastuvõtmisel hääletamisõiguseta osaniku hääli kvoorumi hindamisel, ei välista ÄS § 177 lg 1 esimene lause A. Mägi õigust osaleda selle otsuse tegemisel, millega antakse praeguses tsiviilasjas määruskaebuse
esitamiseks esindusõigus. ÄS § 177 lg 1 esimese lause kohaselt ei või osanik hääletada, kui otsustatakse osaniku kohustusest või vastutusest vabastamist või osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist või osaniku ja osaühingu vahel õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Viidatud otsusega otsustati aga lisaks osanik A. Mägi vastu nõude esitamisele ka võlgniku vastu nõude esitamine ja määrati selle isiku vastu nõude esitamiseks võlausaldaja esindaja. Kui ÄS § 177 lg 1 välistab A. Mägi kui osaniku hääleõiguse võlausaldaja ja A. Mägi vaheliste õigusvaidluste pidamise ja sellistes vaidluses esindaja määramise otsustamisel, siis võlgniku ja võlausaldaja vahelistes vaidlustes nõude esitamise ja viidatud nõuete esitamiseks võlausaldaja esindaja määramise otsustamisel ei ole A. Mägi hääleõigust piiratud ning ÄS § 177 lg 1 teine lause ei piira selliste otsuste vastuvõtmisel ka kvoorumit. Isegi siis, kui võlgniku ainuosanikuks on A. Mägi, ei saa võlausaldaja osanikku A. Mägi samastada võlgnikuga. A. Mägi ja võlgnik on kaks eri isikut. Võlgnik ei ole võlausaldaja osanik ning võlgniku vastu nõude esitamise ja selles õigusvaidluses võlausaldaja esindaja määramise otsustamisel oli A. Mägil hääleõigus. ÄS § 173 lg 2 teisest lausest tulenevalt tuleb lugeda, et A. Mägi hääletas otsuse vastu. Kuivõrd 16. veebruari 2011. a protokollist saab selgelt järeldada, et otsuse vastuvõtmise eelduseks olevaid hääli ei antud ning seetõttu otsust vastu ei võetud, ei kontrolli kohus A. Mägi esitatud vastuväiteid, mis puudutasid seda, et otsus võeti vastu otsuse vastuvõtmise korda rikkudes ning on seetõttu tühine. Advokaat A. Kattelil ega R. Mererannal ei ole võlausaldaja esindamise õigust ka muudest asjaoludest tulenevalt. Viidatud isikute esindusõigus ei tulene pankrotiseaduse (PankrS) §-st 82 ega ka ühegi teise pankrotiseaduse sätte mõttest. Vastupidi, PankrS § 94 lg-st 2 tuleneb selgesti, et nõude pankrotimenetluses, millest tulenevalt hääli määratakse, saab esitada üksnes võlausaldaja suhtes esindusõigust omav isik. Seega ei piisa nõude materiaalõiguslikust olemasolust võlausaldaja esindajal esindusõiguse tekkimiseks. See, kas võlausaldaja oma nõude pankrotimenetluses esitab, on võlausaldaja otsustada ning hääli saab määrata üksnes sellisele võlausaldajale, kes on pankrotimenetluses nõude esitanud. ÄS § 168 lg 1 p 10 ja § 177 lg 1 esimene lause ei laiene osanikuga või juhatuse liikmega samaväärset huvi omavate isikute suhtes. Kuigi tehingud ja toimingud, mis võivad osaühingule raha sisse tuua, võivad olla osaühingule kasulikud, ei näe ükski seadusesäte ette, et üks osanik, eeldusel, et tal ei ole seaduse või põhikirjaga nõutavat häälteenamust saaks otsustada volituse andmist või omada osaühingu esindusõigust. Osaühingu esindamise õigus saab olla üksnes sellel isikul, kelle puhul on esindusõiguse tekkimise eeldused täidetud. Esindusõigus ei saa tekkida ka käsundita asjaajamisest tulenevalt, sest võlaõigusseaduse § 1018 jj ei loo praegusel juhul esindusõigust. Pankrotimenetluses kaitseb pankrotihaldur kõikide nende võlausaldajate huve, keda seaduse kohaselt saab pidada pankrotivõlausaldajateks, st nende huve, kes on esitanud pankrotimenetluses nõude seaduses sätestatud korras.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Võlausaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja
saata asi uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule. Võlausaldaja arvates pidanuks ringkonnakohus TsMS § 219 lg 1 alusel määrama talle esindaja, vastasel korral saavad tema olulised huvid kahjustatud. Ringkonnakohus on valesti hinnanud võlausaldaja põhikirja. Vajalik ei olnud 7/10 häälteenamus.
16.veebruari 2011. a otsus on vastu võetud osanike koosolekut kokku kutsumata. Sel juhul tuleb põhikirja järgi lähtuda seaduse nõuetest. ÄS § 173 ja § 174 lg 2 järgi oli nõutav häälteenamus (2/3 osa omanik R. Mererand oli otsuse poolt ja 1/3 osa omanik A. Mägi vastu) olemas. Ringkonnakohus on kitsendavalt tõlgendanud ÄS § 177 lg-t 1. Hääletuskeeldu tuleks laiendada ka olukorrale, mil on tegu seotud isikutega (A. Mägi on võlgniku ainuosanik). ÄS § 177 lg 1 eesmärk on tõkestada osaühinguga huvide konfliktis oleva osaniku poolt osaühingu tegevuse mõjutamist.
9.Määruskaebusele vastuseid esitatud ei ole.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud ning maa- ja ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada. Asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
11.Kolleegium analüüsib kõigepealt määruskaebuse väidet, et ringkonnakohus tõlgendas ÄS § 177 lg-t 1 kitsendavalt. Ringkonnakohus leidis, et ÄS § 177 lg 1 ei piira võlgniku ja võlausaldaja vahelistes vaidlustes nõude esitamise ja nõude esitamiseks võlausaldaja esindaja määramise otsustamisel A. Mägi kui võlgniku ainuosaniku esindusõigust. Võlgniku ainuosanikku ei saa samastada võlgnikuga, tegemist on kahe eraldiseisva isikuga.
12.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et ÄS § 177 lg 1 ei piira taolisel juhul osaniku hääletamisõigust. ÄS § 177 lg 1 esimese lause kohaselt ei või osanik hääletada, kui otsustatakse mh osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist või osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist. ÄS § 177 lg 1 teise lause järgi esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata. Kolleegium märgib kõigepealt, et kuigi ÄS § 168 lg 1 kataloogis osanike pädevuse kohta ei ole selgesõnaliselt sätestatud, et osanike pädevusse kuuluks ka selle otsustamine, kas teha osanikuga tehing või pidada temaga õigusvaidlusi, võimaldab ÄS § 168 lg 1 p 12 osanikel otsustada ka muid seadusega või põhikirjaga osanike pädevusse antud küsimusi. ÄS § 177 lg 1 järgi on osanike pädevuses ka nimetatud küsimuste otsustamine.
13.Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et A. Mägi ja võlgnik on juriidilises mõttes eraldiseisvad isikud. Siiski on äriühinguõiguse üks põhimõte see, et osanikud peavad lähtuma osaühingut puudutavate otsuste tegemisel eelkõige osaühingu huvidest, mitte enda isiklikest huvidest või mõne enda kontrollitava äriühingu huvidest. Praegusel juhul kuulub A. Mägile 100% võlgniku osalusest. 100% osalus osaühingus annab ainuosanikule selle osaühingu tegevuse üle äriseadustiku järgi täieliku kontorolli. Sellisel juhul tekivad osanikul tema kontrolli all oleva äriühingu vastu nõude esitamise otsustamisel majanduslikud
huvid, mis üldjuhul vastanduvad osaühingu huvidele. Seetõttu tuleb ÄS § 177 lg 1 tõlgendada niimoodi, et osanik ei või hääletada ka siis, kui otsustatakse, kas pidada tema ainuosalusega äriühinguga õigusvaidlust ja määrata selles õigusvaidluses esindaja. Majanduslike huvide konflikti tuleb sellisel juhul eeldada. Seega võlausaldaja 16. veebruari 2011. a üldkoosolekul ei võinud A. Mägi osaleda selle otsustamisel, kas esitada nõue võlgniku vastu ja määrata selle nõude esitamisel võlausaldaja esindajaks R. Mererand. Kuna R. Mererand oli äriregistri andmete kohaselt 16. veebruari 2011. a seisuga võlausaldaja 2/3 osalusega enamusosanik ja tema hääletas nõude esitamise poolt, on otsus nõutava häälteenamusega vastu võetud. A. Mägi vastuhäält ÄS § 177 lg 1 teise lause järgi ei arvestata.
14.Määruse p-s 13 esitatud põhjustel on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et võlausaldajal ei olnud õigust esitada maakohtu määruse peale määruskaebust. Õigusvaidluse pidamine hõlmab seaduse eesmärgi kohaselt mh ka määruskaebuste esitamise õiguse õigusvaidluse käigus. Kuna ekslik on ka maakohtu seisukoht, et võlausaldajal ei olnud nõuetekohast volitust esitada nõue võlgniku pankrotimenetluses, tuleb tühistada ka maakohtu määrus. Asi tuleb saata maakohtule tagasi. Kolleegium märgib häälte arvu määramise kohta pankrotimenetluses veel järgmist. PankrS § 82 lg 3 kohaselt määrab kuni nõuete kaitsmiseni iga võlausaldaja häälte arvu pankrotihaldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel. PankrS § 82 lg-d 4 ja 5 näevad vaidluste tekkimise korral ette, et häälte arvu kinnitab kohtunik ning et selle määruse peale saab esitada määruskaebuse. Kolleegium on seisukohal, et häälte arvu määramise menetluses ei saa lahendada vaidlusi, mis oma sisult kuuluvad nõuete kaitsmise menetlusse. Vastasel korral tekiks võimalus vaidlustada sama küsimust kaks korda, mis venitaks pankrotimenetlust oluliselt. Näiteks ei saa häälte arvu määramisel üldjuhul lahendada vaidlust, kas esitatud nõue on aegunud. Kuna seadusandja on siiski näinud ette õiguse esitada häälte arvu kinnitamise määruse peale määruskaebus, siis eelduslikult on määruskaebusega vaidlustatavad kohtu formaalsed eksimused (nt kinnitab ekslikult nõutust suurema või väiksema häälte arvu), vahepeal aset leidnud õigusmuudatused (nt on tühistatud nõude aluseks olnud dokument, nt haldusakt) ja kohtu diskretsioonist lähtuvad seisukohad esitatud nõude õigusliku põhistatuse kohta. Seega võib häälte arvu määramise menetluses eelduslikult välistada üksnes sellised nõuded, mida nende õiguslikust põhistatusest lähtudes ilmselgelt rahuldada ei saaks.
15.Kolleegium ei võta seisukohta määruskaebuse väite kohta, et võlausaldaja põhikirja kohaselt ei olnud vajalik 7/10 häälteenamus, kuna 16. veebruari 2001. a osanike otsus on vastu võetud osanike koosolekut kokku kutsumata ja sel juhul tuleb põhikirja järgi lähtuda seaduse nõuetest. Ringkonnakohus ei ole seda väidet põhjalikult käsitlenud (maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses ei olnud võlausaldaja seda väidet selgelt välja toonud) ja see eeldaks poolte tahte tuvastamist ehk asjaolude tuvastamist, millist pädevust Riigikohtul ei ole. Kolleegium viitab siinkohal 27. oktoobril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11 tehtud määruse p-le 27, milles leiti, et vähemalt üldjuhul ei tohiks hääletamise viis oluliselt mõjutada hääletustulemust. Tagada tuleks, et osaühingu juhatus või osanik ei saaks hääletusprotseduuri kuritarvitades saavutada endale meelepärast otsust.
16.Kolleegium ei nõustu, et kohtud pidanuksid võlausaldajale määrama esindaja TsMS § 219 lg 1 alusel. Äriühingu juhtimist puudutavad ja osalusest tekkivad vaidlused tuleb lahendada eelkõige äriühinguid reguleerivate sätete järgi. Selle kohta on andnud juhiseid ka Riigikohus oma eespool viidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11 tehtud määruse p-s 34: "Kolleegium möönab, et kõikvõimalikud erinevad vaidlused avaldaja osanike vahel avaldaja juhtimise korraldamise üle võivad lisaks kuhjuvatele menetluskuludele pärssida avaldaja juhtimist, menetlustes osalemist (mh esinduse ja kättetoimetamise küsimuste tõttu) ja viia kahju tekkimiseni nii avaldajale kui ka osanikele ning ÄS § 59 lg 6 alusel koguni avaldaja sundlõpetamiseni. Selle vältimiseks on osanikul võimalik taotleda ÄS § 184 lg 6 alusel kohtu järelevalvele (vt TsMS § 4772) alluva ajutise juhatuse liikme määramist TsMS §-des 602-605 sätestatud korras (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-06, p 15). Ajutise juhatuse liikme võib kohus määrata avaldajale ka hagi tagamise korras (vt Riigikohtu 25. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-10, p 11)."
17.Kolleegium märgib, et kuna osanikuga õigusvaidluse pidamise otsustamine on äriseadustikuga antud osanike pädevusse, ei ole praeguses asjas tähtsust sellel, et 25. novembril 2011 on äriregistrisse võlausaldaja juhatuse liikmetena kantud R. Mererand ja A. Solvak. Juhatuse pädevuses ei ole otsustada osanikuga õigusvaidluse pidamine ja selles vaidluses esindaja määramine. Samal põhjusel jätab kolleegium tähelepanuta ka võlausaldaja 12. detsembri 2011. a teate Riigikohtule, et võlausaldaja kiidab heaks võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduse ja seoses selle nõudeavaldusega kõikides kohtuastmetes advokaatide tehtud menetlustoimingud. Samuti pole vaja rahuldada võlausaldaja 29. septembri 2011. a taotlust peatada menetlus kuni tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11 lahendi tegemiseni. Nimetatud tsiviilasjas on määrus tehtud 27. oktoobril 2011.
18.Kuna alama astme kohtute lahendid tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
19.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada hageja määruskaebuselt tasutud kautsjon. Ants Kull, Henn Jõks, Villu Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.