lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-104-09

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 09.12.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-104-09
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
09.12.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
971
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-104-09 Tartu, 9. detsember 2009. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu A hagi B ja C vastu kahju tekitava tegevuse keelamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 23. märtsi 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-10586 A kassatsioonkaebus 25 000 krooni Hageja A (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi Kostja B (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets Kostja C (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets 2. november 2009. a, kinnine kirjalik menetlus

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 23. märtsi 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-10586 ning saata asi samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
2.Rahuldada kassatsioonkaebus.
3.Avalikustada käesoleva otsuse sissejuhatav osa, resolutsiooni p-d 1-3 ja põhjendava osa pd 11-15, tähistades poolte nimed tähemärkidega ning jättes avaldamata poolte isiku- ja registrikoodid.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
11.
Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsusest pole võimalik üheselt mõista, kas maakohus on pidanud kostjate kohustuseks hoiduda filmi edasisest avaldamisest ja levitamisest või kohustust tagada, et filmi enam kusagil ei avaldataks ega levitataks. Kolleegium ei nõustu sellise etteheitega. Maakohtu otsuse resolutsioonist nähtub, et kostjaid on kohustatud hoiduma filmi edasisest avaldamisest ja levitamisest. Sellega pole kostjaid kohustatud tagama, et muu isik filmi ei avaldaks ega levitaks.
12.Teose levitamine tähendab AutÕS § 13 lg 1 p 2 teise lause järgi teose või selle koopia omandiõiguse üleandmist või üldsusele kasutada andmist mis tahes viisil, sealhulgas rentimist ja laenutamist. Kolleegiumi arvates tuleb sellist tegevust lugeda teose levitamiseks ka juhul, kui tegemist on isikuga, kes pole teose autor. Teose levitamine hõlmab seega igasugust faktilist tegevust, mis on põhjuslikus seoses teose avalikuks saamisega üha laiemale isikute ringile. Sellisest teose levitamise määratlusest on maakohus õigesti juhindunud 28. märtsil 2007. a, 17. mail 2007. a ja
19.septembril 2008. a hagi tagamise määruste tegemisel. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et filmi festivalidele saatmist kui tehnilist toimingut ei saa pidada filmi levitamiseks, mida võiks keelata VÕS § 1055 lg 1 alusel.
13.Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et asja lahendamisel on oluline, kellele kuulub filmi levitamise õigus. Nõude esitamisel VÕS § 1055 lg 1 alusel autoriõigusega kaitstud teose levitamise keelamiseks ei oma iseenesest tähtsust AutÕS § 33 lg 2. Kui teose levitamisega rikutakse teise isiku õigusi ja see on õigusvastane, võib kannatanu nõuda teose levitamise lõpetamist või levitamisega ähvardamisest hoidumist igalt isikult, kes teost levitab või levitamisega ähvardab. Hagi rahuldamine ei eelda, et kostjad oleksid õigustatud filmi levitamise üle otsustama, sest teose levitamise mõiste hõlmab ka faktilist tegevust (vt käesoleva otsuse p 12). Teose levitajaks võib olla ka isik, kellel ei ole õigust seda teha. Juhul kui kostjad omavad filmi levitamise õigust ühiselt mõne teise isikuga, ei välista nende isikute kohtumenetlusse kaasamata jätmine hageja nõude rahuldamist kostjate vastu. Kostjad vastutavad samas üksnes enda, mitte muude isikute tegevuse eest.
14.TsMS § 654 lg 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 5 peab ringkonnakohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, muu hulgas seletama lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust. Kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis tuleb tal võtta otsuses seisukoht poolte maakohtu menetluses esitatud kõikide väidete ja vastuväidete kohta. Ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, jättes hindamata tunnistajate ütlused. Asjaolu, et hageja ei nimetanud selgelt, mis asjaolu ta ühe või teise tõendiga tahab tõendada, ei andnud ringkonnakohtule õigust jätta tõendeid hindamata ja hagi rahuldamata. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus vajaduse korral selgitama, mis asjaolusid soovib hageja ühe või teise tõendiga tõendada.
15.Ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel hindama, kas on täidetud VÕS § 1055 lg 1 kohaldamise eeldused. Selle sätte kohaselt, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või kahju tekitamisega ähvardamisest hoidumist. Kahju õigusvastase tekitamisega ähvardamisest hoidumise nõude korral ei ole vaja tuvastada, et kostjad on õigusvastase teo toime pannud. Piisab sellest, et nende tegevus on loonud õigusvastase teo toimepanemise ohu. Hageja ei ole nõudnud kahju õigusvastase tekitamisega ähvardamisest hoidumist. Hageja nõude rahuldamise ühe eeldusena peab olema tuvastatud, et kostjad on filmi levitanud ja pannud sellega toime õigusvastase teo ning et selline tegevus võib korduda. Isiklike õiguste rikkumise (VÕS § 1045 lg 1 p 4) õigusvastasuse kindlakstegemine tähendab väärtusotsustust VÕS § 1046 lg-te 1 ja 2 järgi. Juhul kui isikliku õiguse rikkumine sisaldab ebaõigete väidete avaldamist, tuleb õigusvastasuse kindlakstegemiseks lisaks kohaldada VÕS § 1047 lg-d 1-3. Nende sätete mõtte kohaselt lasub isiklike õiguste rikkumise õiguspärasuse põhjendamine ja tõendamine õiguste rikkujal. VÕS § 1046 lg 1 järgi tuleb isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud

eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 järgi tuleb isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse kindlakstegemisel arvestada muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve ning lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Seaduses ei ole otsesõnu sätestatud surnud isiku isiklike õiguste kaitsmise võimalust VÕS § 1055 lg 1 alusel. Samas ei ole see erandlikel asjaoludel välistatud, arvestades põhiseaduse §-s 17 sätestatud keeldu teotada isiku au ja head nime. VÕS § 1055 lg-s 2 sätestatakse, et sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu ning et sellisel juhul võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude. Seega ei pruugi kohus, vaatamata isiklike õiguste rikkumise õigusvastasusele ja rikkumise kordumise ohule, rahuldada täies ulatuses VÕS § 1055 lg 1 alusel esitatud hagi. Kolleegium selgitab, et VÕS § 1055 lg-s 2 nimetatud kahju hüvitamist võib kannatanu nõuda VÕS § 1055 lg 1 kohaldamiseks esitatud hagiga kas samas või teises menetluses. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.