Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull
Kohtuasi
Daimler AG hagi Kostar Plus OÜ vastu tööstusdisainilahenduse omaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks ja disainilahenduse õiguste kasutamisest hoidumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 10. mai 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kostar Plus OÜ kassatsioonkaebus Daimler AG vastukassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
Kassatsioonkaebuse hind 3500 eurot Vastukassatsioonkaebuse hind 3500 eurot
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Hageja Daimler AG, lepingulised esindajad vandeadvokaat Arsi Pavelts ja patendivolinik Almar Sehver Kostja Kostar Plus OÜ, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Vahur Kivistik ja Andres Past
Asja läbivaatamise kuupäev
27. jaanuar 2020, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. mai 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-3445 osas, millega ringkonnakohus:
tühistas Harju Maakohtu 26. septembri 2018. a otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata Daimler AG nõude kohustada Kostar Plus OÜ-d lõpetama Daimler AG ühenduse disainilahenduse õigusi reg nr 002351247-0009, 002351247-0010, 0023512470011, 002351247-0012, 000677596-0005 ja 000677596-0006 rikkuv tegevus, ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas hagi selles osas ning kohustas Kostar Plus OÜ-d lõpetama Daimler AG ühenduse disainilahenduse õigusi reg nr 002351247-0009, 002351247-0010, 002351247-0011, 002351247-0012, 000677596-0005 ja 000677596-0006 rikkuv tegevus;
2-18-3445
1.2.tühistas Harju Maakohtu 26. septembri 2018. a otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata Daimler AG nõude kohustada Kostar Plus OÜ-d hävitama oma kulul ja Daimler AG esindaja juuresolekul Maksu- ja Tolliameti kinnipeetud (teatis nr 12.16/0035-5) ühenduse disainilahendusi reg nr 002351247-0009, 002351247-0010, 002351247-0011 ja 002351247-0012 kasutavad valuveljed (4 tk) ning reg nr 0006775960005 ja 000677596-0006 kasutavad valuveljed (12 tk) ühe nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest, ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas hagi selles osas ning kohustas Kostar Plus OÜ-d hävitama oma kulul ja Daimler AG esindaja juuresolekul Maksu- ja Tolliameti kinnipeetud (teatis nr 12.1-6/0035-5) ühenduse disainilahendusi reg nr 002351247-0009, 002351247-0010, 002351247-0011 ja 002351247-0012 kasutavad valuveljed (4 tk) ning reg nr 000677596-0005 ja 000677596-0006 kasutavad valuveljed (12 tk) ühe nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest;
1.3.jättis Harju Maakohtu 26. septembri 2018. a otsuse muutmata osas, milles maakohus jättis rahuldamata Daimler AG nõude kohustada Kostar Plus OÜ-d hoiduma edaspidi ühenduse disainilahenduse õiguste reg nr 002351247-0009, 002351247-0010, 0023512470011, 002351247-0012, 000677596-0005 ja 000677596-0006 kasutamisest ilma disainilahenduse omaniku loata;
1.4.jättis Harju Maakohtu 26. septembri 2018. a otsuse muutmata osas, milles maakohus tühistas 6. märtsi 2018. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega maakohus keelas Kostar Plus OÜ-l Daimler AG ühenduse disainilahendusi reg nr 002351247-0009, 002351247-0010, 002351247-0011, 002351247-0012, 000677596-0005 ja 000677596-0006 kasutavate toodete (sõidukite rattad ja kapslid) importimise, ladustamise, turustamise ja müügiks pakkumise;
1.5.tühistas Harju Maakohtu 26. septembri 2018. a otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning tegi uue menetluskulude jaotuse, millega jättis maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskuludest 30% Daimler AG kanda ja 70% Kostar Plus OÜ kanda.
2.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 10. mai 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-3445 muutmata osas, millega ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 26. septembri 2018. a otsuse osas, milles maakohus tühistas 6. märtsi 2018. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega maakohus arestis Maksu- ja Tolliameti 5. veebruaril 2018 (teatis nr 12.16/0035-5) kinnipeetud ning tolli järelevalve all olevad sõidukite rattad (valuveljed), mis kasutavad Daimler AG ühenduse disainilahendusi reg nr 002351247-0009, 0023512470010, 002351247-0011, 002351247-0012, 000677596-0005 ja 000677596-0006, ning jättis selles osas hagi tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.
3.Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
4.Kassatsioonkaebus ja vastukassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Tagastada kassatsioonkaebuselt ja vastukassatsioonkaebuselt tasutud kautsjonid.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Daimler AG (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi Kostar Plus OÜ (kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat lõpetama hageja ühenduse disainilahenduse õigusi rikkuv tegevus, hävitama oma kulul ja hageja esindaja juuresolekul Maksu- ja Tolliameti 5. veebruaril 2018 kinni peetud hageja ühenduse disainilahenduse õigusi kasutavad valuveljed (kokku 16 tk) ühe nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning hoiduma edaspidi hageja ühenduse disainilahenduse õiguste kasutamisest ilma disainilahenduse omaniku loata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja on tuntud mootorsõidukite, sh Mercedes-Benz tootja, kellele kuulub palju registreeritud tööstusdisainilahendusi. Hagejale kuuluvad Euroopa nõukogu 12. detsembri 2001. a määruse (EÜ) 2(17)
2-18-3445 nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta (edaspidi ühenduse disainimäärus) alusel registreeritud ühenduse disainilahendused (sõidukite rataste ja rataste kapslite disainid) reg nr 002351247-0009 (sõidukite rattad), 002351247-0010 (sõidukite rattad), 002351247-0011 (sõidukirataste ehiskapslid), 002351247-0012 (sõidukirataste ehiskapslid), 000677596-0005 (sõidukite rattad), 000677596-0006 (sõidukite rattad) (edaspidi hageja ühenduse disainilahendused). Kostja on Eesti äriühing, mis tegeleb mootorsõidukite osade ja lisaseadmete hulgimüügiga, turustades peamiselt mootorsõidukite velgesid. Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) teatas 5. veebruaril 2018 hagejale, et 30. jaanuari 2018 kauba läbivaatuse käigus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. a määruse (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis, (edaspidi tollimäärus) art 17 alusel kinni peetud 16 hageja disainiga valuvelge. MTA teatise kohaselt on kauba saatjaks Hiina äriühing Foshan Nanhai Anchi Aluminium Wheel Co., Ltd ning kauba saajaks kostja. Hageja vastas MTA-le
6.veebruaril 2018 ning kinnitas vastavalt tollimääruse art 23 lg 1 p-dele a ja b, et tegemist on hageja õigusi rikkuva kaubaga ning ta nõustub kinnipeetud kauba hävitamisega. MTA teatas 16. veebruaril 2018 hagejale, et kostja vaidles kinnipeetud kauba hävitamisele vastu. Hageja tugineb hagis ühenduse disainimääruse art 19 lg-le 1, mille kohaselt on disainilahenduse omanikul ainuõigus disainilahendust kasutada ning takistada kolmandal isikul selle loata kasutamist. Loata kasutamiseks loetakse muu hulgas sellise toote pakkumist, turustamist ja importi, milles disainilahendus sisaldub või mille puhul seda on kasutatud. Kostja on importinud tooted, milles on kasutatud hageja registreeritud disainilahendusi, ilma hageja loata ja seega rikkunud hageja ainuõigust. Hageja ei nõustu kostja väitega, et ühenduse disainimääruse art 110 lg 1 (nn „parandamistingimus“) alusel ei riku MTA kinni peetud kaubad hageja ainuõigusi, kuna need on ette nähtud sõiduauto parandamiseks. Kaubaga kaasas olnud saatedokumentide kohaselt ei olnud valuveljed ette nähtud sõiduautode parandamiseks, vaid hoopis parendamiseks (ingl upgrade). Kostja müüb valuvelgi üksnes neljase komplektina, mis nähtub kostja kodulehel avaldatud hinnakirjast. Väheusutav ja harv on olukord, kus kliendil puruneks korraga kõik neli velge. Kostja imporditud valuveljed ei sobi hageja sõiduautode parandamiseks, kuna nende mõõdud (velje offset ehk nihe) erinevad originaalvaluvelgede mõõtudest. „Parandamistingimuse“ kohaldamiseks peab varuosa olema originaalosaga põhitunnustelt identne. Ekslik on kostja väide, et velje nihke erinevus 5 mm on ebaoluline. Mõõtude erinevus viitab sellele, et koopiavelg ei ole mõeldud asendamist vajavate originaalosade asendamiseks (parandamiseks), vaid teiste sõidukite välimuse parendamiseks (tuunimiseks). Kostja kodulehel puudus hagi esitamise ajal info selle kohta, et müüdavad valuveljed ei ole originaalkaubad. Kostja on vastava info lisanud alles kohtumenetluse jooksul. Kuna kostja on kaubad Eestisse toimetanud, on hageja ainuõigust rikutud. Hageja nõuab, et kostjat kohustataks lõpetama disainiõiguste rikkumine, st koopiavelgede import, ladustamine, müügiks pakkumine ja müük, ning kohustataks hoiduma hageja disainiõiguste rikkumisest tulevikus. Rikkumise lõpetamiseks on kõige kohasem meede koopiavelgede hävitamine. Nõuete õigusliku alusena viitas hageja ühenduse disainimääruse art 89 lg-le 1, art 88 lg-tele 1 ja 2 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg-le 1, lg 3 p-dele 1 ja 2. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse. Harju Maakohus rahuldas 6. märtsi 2018. a määrusega hagi tagamise taotluse, keelas kostjal hageja ühenduse disainilahendusi kasutavate toodete (sõidukite rattad ja kapslid) importimise, ladustamise, turustamise ja müügiks pakkumise ning arestis MTA 5. veebruaril 2018 kinni peetud ja tolli järelevalve all olevad sõidukite rattad (valuveljed), mis kasutavad hageja ühenduse disainilahendusi (kokku 16 tk) kuni praeguses tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. 3(17)
2-18-3445
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja on seisukohal, et tema tegevus on seaduslik ega riku hageja intellektuaalomandi õigusi, mistõttu hageja nõue on alusetu. Kostja pakub B-kategooria varuosi, mida kinnitavad valuvelgedel olevad tähised „NOT OE“ ja tootja kinnituskiri. Ühenduse disainimääruse art 110 lg-s 1 sätestatud „parandamistingimuses“ on varuosade turu sulgemise piiramiseks ette nähtud, et ühenduse disainilahendusest tulenev kaitse ei laiene ühenduse disainilahendusele, mis seisneb sellise mitmeosalise toote koostisosas, mida kasutatakse mitmeosalise toote parandamisel, et võimaldada taastada selle algset välimust. MTA kinni peetud kaup vastab nendele tingimustele. Kostja ei nõustu hageja väidetega selle kohta, et „parandamistingimus“ ei kohaldu. Kostja tellitud tooted on visuaalselt originaalosadega identsed ja sobivad sõiduauto esialgse välimuse taastamiseks. Valuvelgede mõõdud võivad teatud vahemikus kõikuda, ilma et see oleks visuaalselt eristatav või muudaks midagi tehniliselt. Velje nihke erinevus 4–5 mm ei ole oluline asjaolu, mis peaks tooma kaasa koopiavelgede impordi keelamise ja nende hävitamise. Maanteeamet on kinnitanud, et velje nihke erinevusega ei kaasne uue tüübikinnituse vajadust ning seda ei kontrollita ülevaatusel. Asjaolu, et tootja on 1. veebruari 2018. a teatises kasutanud sõna upgrade, ei tähenda, et kostja ei ole oma kohustustest teadlik. Kostja ei vastuta oma Hiina äripartneri keelekasutuse eest, mis võib olla eksitav ka keeleliste erisuste tõttu. Tootja on kostjat informeerinud, et tegemist on järelturu toodetega. Kostja ei müü velgi ainult komplektina, vaid ka üksikult, olenevalt kliendi soovist. Kuna kostja veljed on ilma kaubamärgita ja seega originaalvelgedest erinevad, soovivad kliendid varuosadena soetada neli velge korraga, et kõik veljed oleksid ühesugused. Eesti kliima soodustab velgede kahjustumist. Sageli kasutavad tarbijad talverehvide jaoks teist veljekomplekti, milleks võib olla ka komplekt koopiavelgesid. See, et kostja eelistab müüa velgi nelja kaupa, ei tähenda, et need ei ole mõeldud esialgse välimuse taastamiseks. Kuna MTA pidas vaidlusalused veljed kinni enne, kui nende valdus läks kostjale üle, ei saa kostjale ette heita hoolsuskohustuse mittetäitmist velgede müümisel, sest müük ei ole toimunud, samuti ei ole kostja neid velgi müügiks pakkunud.
3.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja tühistas 6. märtsi 2018. a määrusega kohaldatud hagi tagamise. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2372 eurot 50 senti. Maakohus leidis, et kostja ei ole hageja ühenduse disainilahenduse õigusi rikkunud. Euroopa Kohus on 20. detsembril 2017 liidetud kohtuasjades nr C-397/16 ja nr C-435/16 Acacia ja D’Amato tehtud otsuses leidnud, et sõiduauto velg on mitmeosalise toote koostisosa ühenduse disainimääruse art 110 lg 1 tähenduses. Maakohtu arvates kasutatakse vaidlusaluseid velgi mitmeosalise toote parandamisel tema esialgse välimuse taastamiseks, mistõttu kohaldub „parandamistingimus“. Velje mõõdu erinevus 5 mm ei ole visuaalselt märgatav ega muuda koopiavelge originaaltootest erinevaks. Seda kinnitab ka HL Autoosad OÜ seisukoht. Hageja esitatud tootjasertifikaadid ei tõenda, et velje mõõdud ei võiks tüübikinnitusest erineda. Maanteeameti kinnitusel ei kontrollita ülevaatusel velje nihet ja selle erinevus tüübikinnitusest ei too kaasa uue tüübikinnituse vajadust. Eluliselt usutav on kostja väide, et kliendid soovivad tihti osta velgi komplektina, et pärast parandamist vajava velje vahetamist oleksid kõik neli velge ühesugused. Üldteada on asjaolu, et sõiduautodel on tihti kaks komplekti velgi – eraldi suve ja talve jaoks. Topelt rataste olemasolu on suureks eeliseks, sest kevadine ja talvine rehvivahetus võtab sel juhul vähem aega ja on soodsam ning vahetuse aeg leitakse kiiremini. Saatedokumendis märgitu, justkui oleks veljed mõeldud „parendamiseks“, mitte sõiduautode parandamiseks, on
4(17)
2-18-3445 tõenäoliselt ekslik ja võib olla tingitud ekslikust tõlkimisest või tootja (Hiina äriühing) keele erisusest. Seega ei saa sellele omistada asja lahendamisel ülemäära suurt tähtsust.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded kohustada kostjat lõpetama hageja ühenduse disainilahenduse õigusi rikkuv tegevus ja hävitama oma kulul ja hageja esindaja juuresolekul MTA kinnipeetud hageja ühenduse disainilahenduse õigusi kasutavad valuveljed ühe nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas hagi selles osas. Ringkonnakohus kohustas kostjat lõpetama hageja ühenduse disainilahenduse õigusi rikkuv tegevus ning hävitama oma kulul ja hageja esindaja juuresolekul MTA kinnipeetud ühenduse disainilahenduse õigusi kasutavad valuveljed ühe nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ka osas, millega maakohus tühistas 6. märtsi 2018. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega maakohus vaidlusalused valuveljed arestis, ning jättis selles osas hagi tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat hoiduma edaspidi hageja ühenduse disainilahenduse õiguste kasutamisest ilma disainilahenduse omaniku loata. Maakohtu otsus jäi muutmata ka osas, millega maakohus tühistas 6. märtsi 2018. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega maakohus keelas kostjal hageja ühenduse disainilahendusi kasutavate toodete (sõidukite rattad ja kapslid) importimise, ladustamise, turustamise ja müügiks pakkumise. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning tegi uue menetluskulude jaotuse, millega jättis maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskuludest 30% hageja kanda ja 70% kostja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt. Ringkonnakohus leidis, et kostja on rikkunud hageja õigusi. Kostja ei vaidle vastu, et tema imporditud valuveljed kasutavad hageja ühenduse disainilahendusi. Ringkonnakohtu istungil möönis hageja, et erinevus originaalvelgede ja koopiavelgede nihkes ei pruugi muuta visuaalset väljanägemist. Seega ei tugine hageja enam väitele, et koopiavelg ei ole originaalveljega visuaalselt identne. Kostja väidetest nähtub, et velgi müüakse eelkõige komplektina ning eelkõige välimuse parendamise või kasutusmugavuse eesmärgil, mitte aga purunenud või kadunud originaalvelje asendamiseks. Kostja pakub koopiavelgi müügiks sõltumata nende kasutuseesmärgist, mis ei ole „parandamistingimuse“ kohaselt lubatav. Ka see, et koopiavelgede mõõdud erinevad nihke poolest originaalvelgedest, viitab, et neid ei kasutata üksnes sõiduki varuosana (parandamiseks). Sellele viitab ka tootelehe informatsioon, et veljed on mõeldud sõidukite parendamiseks (ingl upgrade). Maakohtu seisukoht, et tegemist on tõenäoliselt eksitusega, ei tugine ühelegi tõendile. Euroopa Kohus on leidnud, et „parandamistingimuse“ kohaldamiseks peab isik tarneahelas järgnevaid kasutajaid teavitama selge ja nähtava märkega tootel, selle pakendil, kataloogides või ka müügidokumentidel ühelt poolt asjaolust, et asjaomane koostisosa sisaldab disainilahendust, mis ei kuulu talle, ja teiselt poolt, et vastav koostisosa on mõeldud kasutamiseks üksnes mitmeosalise toote parandamisel tema esialgse välimuse taastamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et järgnevate kasutajate teavitamise nõue on igas müügiolukorras täidetud. Üksnes velgedel märgitud tähisest „NOT OE“ ei piisa. Menetluse jooksul on kostja pannud oma kodulehele teate, aga kostja ei ole tõendanud, et 5(17)
2-18-3445 teavitamiskohustus on täidetud ka nende klientide suhtes, kes ei pöördu velgede ostmiseks kostja poole veebilehe kaudu. Kostja on väitnud, et on edastanud vajaliku teabe klientidele suuliselt, kuid see väide on jäänud tõendamata. Ringkonnakohus viitas hagi osalise rahuldamise alusena VÕS § 1055 lg-le 1, lg 3 p-le 2 ja lg-le 4. Hageja nõue kohustada kostjat hoiduma edaspidi hageja ühenduse disainilahenduse õiguste kasutamisest ilma disainilahenduse omaniku loata ei olnud ringkonnakohtu arvates põhjendatud, sest kostjal on teatud tingimustel (ühenduse disainimääruse art 110 lg 1 või art 20 lg 1 juhud) õigus hageja disainilahendusi kasutada. Kuna hagi rahuldati osaliselt, jättis ringkonnakohus menetluskuludest 70% kostja kanda ja 30% hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati, jäeti jõusse maakohtu 6. märtsi 2018. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna ja muudeti menetluskulude jaotust. Kostja palub teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kassatsioonkaebuse kohaselt ei ole hagi rahuldamise eeldused täidetud. Kostjal on ühenduse disainimääruse art 110 lg-s 1 sätestatud erandi alusel lubatud hageja ühenduse disainilahendusi kasutada. „Parandamistingimuse“ eesmärk on vältida teatavate varuosade turu sulgemist. Sõiduki ostjal peab olema võimalus muretseda varuosasid ka teistelt tootjatelt (B-kategooria varuosad). Arestitud velgede edasimüümiseks puuduvad kokkulepped. Seega ei ole kostjale etteheidetav velgede kasutuseesmärk veel kindlaks määratav ja ühenduse disainimääruse art 110 lg 1 erandi nõuete täitmata jätmine ei ole tõendatud. Ringkonnakohus on põhjendamatult järeldanud nelja velje komplektina müümisest seda, et müük toimub eelkõige välimuse parendamise või kasutusmugavuse eesmärgil. Kostja on põhistanud asjaolusid, millest tulenevalt on velgede komplektis müümine „parandamistingimusega“ kooskõlas. Ringkonnakohus on tõendite hindamisel jätnud põhjendamatult arvestamata kostja väited ning ei ole arvesse võtnud Eesti regionaalseid ja kliima eripärasid, mis põhjendavad velgede komplektis müüki. Ilmastiku ja tänaval olevate ainete mõju avaldub korraga kõikidele velgedele, mitte ainult ühele. Ühenduse disainimääruse art 110 lg 1 eesmärgiga ei ole kooskõlas tõlgendus, mille kohaselt varuosa kasutamine saab olla põhjendatud vaid äärmuslikes (avariilistes) olukordades. B-kategooria velgede kasutamine on lubatav ka juhul, kui valuvelgede komplektina ostmine on vajalik ilmastiku mõjul järkjärgult tekkinud ja süvenenud kahjustuste kõrvaldamiseks. Asjaolu, et kostja pakub velgi müügiks ka neljakaupa, ei tähenda, et neid ei müüdaks kliendi nõudmisel ükshaaval. Kostja teavitas ostjaid suuliselt ja veebilehe kaudu, et tegemist on kolmanda isiku disainilahendusega tootega, mida tohib kasutada vaid sõiduauto parandamiseks. Ringkonnakohus leidis üllatuslikult, et tõendamata on väide, et teavitamiskohustus on veebilehte mittekasutavatele klientidele edastatud suuliselt. Lisaks kehtestas kostja korra, et velgede müügidokumentidele kantakse tekst, mis vastab ühenduse disainimääruse art 110 lg 1 nõuetele. Kostja hinnangul on veebilehel olevate andmete ja müügidokumendil oleva tekstiga tõendatud teavitus- ja tagamiskohustuste täitmine. Hagi esitamise aluseks on hageja õiguste rikkumise oht, mistõttu hagi tuleb mõista äärmisel juhul kui ennetavat abinõu tulevikus toimepandava rikkumise vältimiseks, mitte juba toimunud rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks. Hagi rahuldamine VÕS § 1055 lg 1 esimese alternatiivi alusel ei ole võimalik, sest see eeldab kestvat rikkumist. Hagejal võib olla õigus nõuda 16 velje osas rikkumisest 6(17)
2-18-3445 hoidumist tulevikus (VÕS § 1055 lg 3 p 1). Hagejal ei ole õigust nõuda toodete hävitamist (VÕS § 1055 lg 3 p 2), kuna rikkumine on ennetatav ja selles olukorras oleks kostja vara hävitamine ebaproportsionaalne abinõu. Kui kohus tuvastab hageja ühenduse disainilahenduse õiguste rikkumise ohu, on kõige sobivam õiguskaitsevahend see, kui kostjat kohustatakse tegutsema õiguspäraselt, sh täitma teavitus- ja tagamiskohustusi.
8.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
9.Hageja esitas vastukassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega hagi jäeti rahuldamata nõudes kohustada kostjat hoiduma edaspidi hageja ühenduse disainilahenduse õiguste kasutamisest ilma disainilahenduse omaniku loata, ja jäeti menetluskulud osaliselt hageja kanda. Hageja palub teha selles osas uus otsus, millega kohustada kostjat hoiduma edaspidi hageja ühenduse disainilahenduse õiguste kasutamisest vastuolus ühenduse disainimääruse art 19 lg-ga 1 ja art 110 lg-ga 1, ennekõike viisil, kui koopiavelgede mõõdud ei vasta originaalvelgedele ja/või neid ei kasutata, sh ei impordita, pakuta müügiks, turustata ega müüda purunenud või kadunud originaalosade asendamiseks ja/või kostja ei täida art 110 lg-st 1 tulenevat hoolsuskohustust kasutajate teavitamiseks „parandamistingimuse“ kohaldamise kohta. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista hageja menetluskulud kostjalt välja. Hageja väitel oleks ringkonnakohus pidanud pooltega arutama, kas tulevikus rikkumisest hoidumise nõue on piisavalt täpne või vajab täpsustamist. Kui kohus oleks seda teinud, oleks hageja saanud nõuet täpsustada. Tegemist on eelmenetluse normide (TsMS § 392, § 348, § 351) rikkumisega. Kohus on tuvastanud hageja õiguste rikkumise põhjusel, et ühenduse disainimääruse art 110 lg-st 1 tulenev piirang ei kohaldu. See tähendab, et samadele või sarnastele tehioludele vastav tegevus tulevikus rikuks samuti hageja õigusi. Hagejal on VÕS § 1055 lg 3 p 1 alusel õigus sellise rikkumise kordumine tulevikus keelata ja nõuda, et kostja hoidumiskohustus laieneks ka tema käitumisele tulevikus, ilma et hageja peaks analoogse nõudega uuesti kohtusse pöörduma. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/48/EÜ art 11 kohaselt ei ole kohtul sisuliselt diskretsiooniõigust küsimuses, kas tulevikus rikkumisest hoidumise nõue rahuldada või mitte. Praegusel juhul on võimalik see nõue määratleda viidetega ühenduse disainimääruse art 19 lg-le 1 ja art 110 lg-le 1.
10.Kostja vaidleb vastukassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 2 ning § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel osaliselt tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega ringkonnakohus rahuldas hageja nõuded kohustada kostjat lõpetama hageja ühenduse disainilahenduse õigusi rikkuv tegevus ja hävitama oma kulul ning hageja esindaja juuresolekul MTA kinnipeetud hageja ühenduse disainilahendusi kasutavad valuveljed ühe nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest, samuti osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat hoiduma edaspidi hageja ühenduse disainilahenduse õiguste kasutamisest ilma disainilahenduse omaniku loata. Ühtlasi tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, milles maakohus tühistas 6. märtsi 2018. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega keelati kostjal hageja ühenduse disainilahendusi kasutavate toodete (sõidukite rattad ja kapslid) importimine, ladustamine, turustamine ja müügiks pakkumine. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ka menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jääb
7(17)
2-18-3445 ringkonnakohtu otsus muutmata. Asi tuleb tühistatud osas saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus ja vastukassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
12.Kuna hagi on esitatud hageja ühenduse registreeritud disainilahenduse õiguste kaitseks, reguleerib hageja õigusi, sh erandeid ja piiranguid nendest õigustest ning nende kaitseks kasutatavaid õiguskaitsevahendeid ühenduse disainimäärus.
13.Ühenduse disainimääruse art 19 lg 1 järgi annab ühenduse registreeritud disainilahendus selle omanikule ainuõiguse kasutada disainilahendust ning takistada kolmandal isikul selle loata kasutamist. Nimetatud kasutamiseks loetakse eelkõige sellise toote valmistamist, pakkumist, turustamist, importi, eksporti või kasutamist või nendel eesmärkidel sellise toote säilitamist, milles disainilahendus sisaldub või mille puhul seda on kasutatud. Kohtud on tuvastanud ja pooled ei vaidle selle üle, et kostja importis edasimüümiseks Eestisse 16 valuvelge, mis kasutavad hageja ühenduse disainilahendusi, kuid mille tootmiseks, importimiseks ja müümiseks ei olnud hageja luba andnud.
14.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja tegevus on ühenduse disainimääruse art 110 lg 1 alusel lubatud, mistõttu selleks ei olnudki vaja hageja luba. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas ringkonnakohus, tuvastades hageja ühenduse disainilahenduse õiguste rikkumise, on põhjendatult kohustanud kostjat vaidlusalused valuveljed hävitama ja jätnud rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat hoiduma edaspidi hageja ühenduse disainilahenduse õiguste kasutamisest ilma disainilahenduse omaniku loata.
15.Kolleegium käsitleb esmalt poolte väiteid ühenduse disainimääruse art 110 lg 1 kohaldamise kohta (I) ning seejärel ringkonnakohtu kohaldatud või kohaldamata jäetud õiguskaitsevahendeid (II). Lõpetuseks lahendab kolleegium hagi tagamisega seotud küsimused ja teeb menetluslikud otsustused
(III).
I
16.Ühenduse disainimääruse art-s 110 sätestatud üleminekusäte näeb ette nn „parandamistingimuse“. Selle kohaselt, kuni jõustuvad komisjoni asjakohase ettepaneku alusel vastu võetud muudatused määruses, ei ole ühenduse disainilahendusena kaitstav mitmeosalise toote koostisosa moodustav disainilahendus, mida on art 19 lg 1 tähenduses kasutatud sellise mitmeosalise toote parandamisel tema esialgse välimuse taastamiseks.
17.Euroopa Kohus on ühenduse disainimääruse art 110 lg 1 kohta märkinud, et disainilahendusest tuleneval kaitsel võivad olla soovimatud tagajärjed, pärssides või piirates konkurentsi turgudel, mis puudutab eelkõige vastupidavaid ja hinnalisi mitmeosalisi tooteid, nagu sõiduautod, mille koostisosades sisalduvate disainilahenduste kaitsmine võib varuosade turu sulgeda. Seetõttu on „parandamistingimuse“ eesmärk vältida teatavate varuosade turu sulgemist ning eelkõige seda, et tarbija, kes ostab vastupidava toote, mis võib olla hinnaline, on väliste varuosade ostmisel lõpmatuseni seotud asjaomase mitmeosalise toote tootjaga (vt 20. detsembri 2017. a otsus liidetud kohtuasjades nr C-397/16 ja nr C-435/16 Acacia ja D’Amato, p 50). Art 110 lg 1 välistab ühenduse disainilahendusest tuleneva kaitse disainilahenduse suhtes, mis on mitmeosalise toote koostisosa, mida on kasutatud selle mitmeosalise toote parandamisel tema esialgse välimuse taastamiseks. Seejuures hõlmab art 110 lg-st 1 tulenev erand koostisosa mis tahes kasutamist parandamise eesmärgil, sh importi ja pakkumist (vt samas, p-d 68 ja 81).
8(17)
2-18-3445
18.Ühenduse disainimääruse art 110 lg 1 sõnastusest ja Euroopa Kohtu otsusest liidetud kohtuasjades nr C-397/16 ja nr C-435/16 Acacia ja D’Amato nähtub, et „parandamistingimus“ kohaldub järgmistel tingimustel: 1) koostisosa, mille puhul disainilahendust kasutatakse, on ühenduse disainilahendusega kaitstud ning vastab ühenduse disainimääruse art-s 4 sätestatud kaitsetingimustele (vt otsuse p-d 59–61); 2) tegemist on „mitmeosalise toote koostisosaga“ (vt otsuse p-d 59 ja 63–65); 3) mitmeosalise toote koostisosa kasutatakse (ühenduse disainimääruse art 19 lg 1 tähenduses) selle mitmeosalise toote „parandamisel“ (vt otsuse p-d 59 ja 68–70); 4) mitmeosalist toodet parandatakse „tema esialgse välimuse taastamiseks“ (vt otsuse p-d 59 ja 71–77); 5) erandile tuginev isik täidab hoolsuskohustust, et tarneahelas järgnevad kasutajad täidaksid ühenduse disainimääruse art 110 lg-s 1 ette nähtud tingimusi (vt otsuse p-d 83–89).
19.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ühenduse disainilahendused vastavad ühenduse disainimäärusest tulenevatele kaitsetingimustele. Samuti ei vaielda selle üle, et sõiduauto velg on „mitmeosalise toote koostisosa“ ühenduse disainimääruse art 110 lg 1 tähenduses. Seda on kinnitanud ka Euroopa Kohus, põhjendades seda asjaoluga, et velg on mitmeosalise toote – sõiduauto – komponent, mille puudumisel on toote tavakasutus võimatu (vt nr C-397/16 ja nr C-435/16 Acacia ja D’Amato, p 66). Pooled vaidlevad selle üle, kas täidetud on ülejäänud „parandamistingimuse“ kohaldamise tingimused, s.o kas vaidlusaluseid velgi kasutatakse sõiduauto parandamisel ja selle esialgse välimuse taastamiseks ning kas kostja on täitnud temal lasuvat hoolsuskohustust.
20.Kolleegium selgitab esmalt, et kuna „parandamistingimus“ piirab ühenduse disainilahenduse omaniku õigusi, peab selle kohaldamise eelduste täidetust tõendama piirangule tuginev isik (vt TsMS § 230 lg 1). Seega peab kostja vastutusest vabanemiseks hageja õiguste rikkumise eest tõendama, et vaidlusaluste valuvelgede import ja seega hageja ühenduse disainilahenduse õiguste kasutamine toimus kooskõlas „parandamistingimusega“. Olukorras, kus kostja on ka varem koopiavelgi Eestisse importinud ja neid müünud, saab ta kõnealuste tingimuste täidetust tõendada muu hulgas oma varasema tegevuse põhjal.
21.Ringkonnakohus rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust, jättes nõuetekohaselt põhjendamata, miks valuvelgede müümine komplektina tähendab seda, et neid ei kasutata sõiduautode parandamisel. Samuti sisustas ringkonnakohus „parandamist“ ühenduse disainimääruse art 110 lg 1 tähenduses liiga kitsalt.
21.1.Euroopa Kohtu juhistest nähtub, et koostisosa kasutamine mitmeosalise toote „parandamisel“ eeldab, et kui koostisosa on defektne või puudub, siis takistab see mitmeosalise toote tavakasutust. Seega nõuab „parandamistingimusele“ tuginemise võimalus, et koostisosa kasutamine on vajalik defektseks muutunud sellise mitmeosalise toote parandamiseks, mis on muutunud defektseks vastava koostisosa puudumise või selle kahjustatuse tõttu (vt nr C-397/16 ja nr C-435/16 Acacia ja D’Amato, p 69). „Parandamistingimuse“ kohaldamisala ulatusest on välistatud koostisosa mis tahes kasutamine meeldimise või pelgalt mugavuse pärast nagu eelkõige koostisosa asendamine esteetilisel või mitmeosalise toote isikupärastamise eesmärgil (samas, p 70).
21.2.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja müüb koopiavelgi muu hulgas neljase komplektina. Menetluses vaieldakse selle üle, kas velgede komplektis müümine välistab ühenduse disainimääruse art 110 lg 1 kohaldamise, arvestades ka Eesti kliima iseärasusi ja tarbijate eelistusi.
9(17)
2-18-3445 Maakohus leidis, et eluliselt usutav on kostja väide, et kliendid soovivad tihti osta velgi komplektina ehk neli velge korraga, et pärast parandamist vajava velje vahetamist oleksid kõik neli velge ühesugused. Samuti nõustus maakohus kostjaga selles, et üldteada on see, et sõiduautodel on sageli kaks komplekti velgi, eraldi suve ja talve jaoks (vt maakohtu otsuse lk-d 8 ja 9). Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustunud, vaid leidis, et kostja väidetest nähtub, et velgi müüakse eelkõige komplektina ning eelkõige välimuse parendamise või kasutusmugavuse eesmärgil, mitte aga purunenud või kadunud originaalvelje asendamiseks (vt ringkonnakohtu otsuse p 32).
21.3.TsMS § 654 lg 5 kohaselt peab ringkonnakohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, muu hulgas selgitama lühidalt, miks ühel või teisel asjaolul ei ole asja lahendamisel tähendust. Kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis tuleb tal võtta otsuses seisukoht poolte maakohtu menetluses esitatud kõikide väidete ja vastuväidete kohta. Ringkonnakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta.
21.4.Leides, et valuvelgede komplektina müümine viitab sellele, et neid müüakse parendamise või kasutusmugavuse eesmärgil, ei arvestanud ringkonnakohus kostja väitega, millega maakohus nõustus, et inimesed eelistavad ka juhul, kui nende sõidukil on üks velg defektne, vahetada välja kõik neli velge, et need oleksid ühesugused. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks nendel juhtudel ei ole tegemist velgede kasutamisega mitmeosalise toote parandamiseks. Kolleegiumi arvates võib mõningatel juhtudel olla defektse sõiduauto parandamiseks põhjendatud vahetada lisaks kahjustatud veljele välja ka teised veljed, nt kui vastasel juhul oleks asendatud velg teiste velgedega võrreldes silmnähtavalt erinev nt erineva kulumise tõttu.
21.5.Teiseks ei käsitlenud ringkonnakohus eraldi kostja väidet, millega maakohus nõustus, et Eesti ilmastikuoludes on põhjendatud ja sagedane omada kahte komplekti velgi. Kolleegium leiab siiski, et inimeste soov omada kahte komplekti velgi selleks, et hoida talve- ja suverehve eraldi velgedel, ei õigusta hageja ühenduse disainilahenduse õiguste loata kasutamist „parandamistingimuse“ alusel. Maakohus viitas otsuses rehviring.ee kinnitusele, millest nähtuvalt on kahe komplekti rataste olemasolu eelis, kuna rataste vahetus on rahaliselt soodsam ja võtab rehvivahetusest vähem aega, mistõttu selleks on lihtsam aega leida (maakohtu otsuse lk 8; vt ka kostja
3.septembri 2018. a menetlusdokumendi p 5). Nendest asjaoludest nähtub, et inimeste harjumus hoida talve- ja suverehve eraldi velgedel tuleneb eelkõige selle mugavusest ja kulutõhususest, mitte vajadusest parandada sõiduautot, mis on muutunud velje puudumise või kahjustumise tõttu defektseks. Koopiavelgede kasutamist ühenduse disainimääruse art 110 lg 1 alusel ei õigusta ka asjaolud, et kahe komplekti velgede omamine võimaldab vältida kaks korda aastas rehvide montaaži velgedele, mis võib velge ja rehvi kahjustada (vt kostja 3. septembri 2018. a menetlusdokumendi p 5), ning kallite originaalvelgede kahjustumist talvistes tee- ja ilmastikuoludes (vt kostja 10. septembri 2018. a menetlusdokumendi p 2). Tulenevalt Euroopa Kohtu praktikast peab „parandamistingimuse“ kohaldamiseks olema koopiavelje kasutamine vajalik juba defektseks muutunud sõiduauto parandamiseks.
21.6.Kolmandaks ei käsitlenud ringkonnakohus kostja väidet, et Eesti ilmastikuolud (mh lumi, lörts jää ja sool) kahjustavad velgi (vt nt kostja 10. septembri 2018. a menetlusdokumendi p 2). Kuna nimetatud asjaolud mõjutavad üheaegselt kõiki velgi, ei ole kolleegiumi arvates välistatud, et defektse sõiduauto parandamiseks selleks, et võimaldada selle tavakasutust ja taastada selle esialgne välimus, on korraga vaja vahetada välja kõik neli velge, mis on kahjustunud nt ilmastikuolude või teedel kasutatava soola tõttu.
10(17)
2-18-3445
21.7.Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus rikkunud TsMS § 442 lg-st 8 ja § 654 lg-test 4 ja 5 tulenevat kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Samuti on ringkonnakohus eksinud ühenduse disainimääruse art 110 lg 1 sisustamisel, omistades velgede komplektina müümisele liiga suure tähtsuse hindamisel, kas neid kasutatakse kooskõlas „parandamistingimusega“. Kolleegiumi arvates ei saa velgede komplektina müümisest iseenesest järeldada, et neid müüakse kasutamiseks muul eesmärgil kui parandamiseks ja seega „parandamistingimus“ ei kohaldu.
22.Kohtute tuvastatud asjaoludel ei ole põhjendatud ringkonnakohtu seisukoht, et koopiavelgede nihke (ingl offset) erinevus originaalvelgede omast viitab sellele, et neid ei kasutata üksnes sõiduautode parandamiseks (vt ringkonnakohtu otsuse p 32).
22.1.Euroopa Kohus on selgitanud, et ühenduse disainimääruse art 110 lg 1 kohaldamine eeldab, et mitmeosalist toodet parandatakse „tema esialgse välimuse taastamiseks“ (vt nr C-397/16 ja nr C-435/16 Acacia ja D’Amato, p-d 71 ja 72). Sellest tuleneb, et „parandamistingimusele“ tuginemiseks peab koostisosa olema kasutatud mitmeosalise toote sellise välimuse taastamiseks, mis tal oli turuleviimisel (samas, p 74). Sellest tuleb Euroopa Kohtu arvates järeldada, et „parandamistingimus“ on kohaldatav üksnes mitmeosalise toote nende koostisosade suhtes, mis on visuaalselt originaalosaga identsed (samas, p 75).
22.2.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja imporditud valuvelgede nihe on originaalvelgede omast kuni 5 mm erinev. Maakohus leidis, et see ei muuda velgi visuaalselt erinevaks (vt maakohtu otsuse lk 8). Alates ringkonnakohtu menetlusest ei vaidle pooled enam selle üle, et nimetatud erinevus ei pruugi olla visuaalselt märgatav ega tähenda, et vaidlusalused veljed ei ole visuaalselt originaalvelgedega identsed (vt ringkonnakohtu otsuse p 30, kassatsioonkaebuse p 9, kassatsioonkaebuse vastuse p 5.7).
22.3.Kolleegiumi arvates saab kohtute tuvastatud asjaoludest järeldada, et vaidlusaluseid velgi saab kasutada sõiduauto parandamisel tema esialgse välimuse taastamiseks ühenduse disainimääruse art 110 lg 1 tähenduses. Seega ei saa praegusel juhul velje nihke erinevusest järeldada, et parandamistingimus ei kohaldu. Ringkonnakohus ei arvestanud ka kostja väitega, et nii vaidlusalustele velgedele kui ka originaalvelgedele sobivad samade mõõtmetega rehvid (vt kostja
3.septembri 2018. a menetlusdokumendi p-d 8, 10 ja 11). Lisaks, nagu kostja kassatsioonimenetluses välja toob, võib ka originaalvelgi olla võimalik kasutada teistel sõiduautodel peale Mercedes-Benzi sõidukite (vt kostja 27. jaanuari 2020. a seisukoht kassatsioonkaebuse vastuse kohta, p 6).
23.Ringkonnakohus rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust, jättes selgitamata, miks saatedokumentide sõnastus välistab kostja õiguse „parandamistingimusele“ tugineda.
23.1.Pooled ei vaidle selle üle, et koopiavelgede saatedokumentides on kasutatud ingliskeelset väljendit upgrade (eesti keeles „parendama“), kuid vaidlevad selle väljendi tähenduse ja tähtsuse üle „parandamistingimuse“ kohaldamisel.
23.2.Maakohus leidis, et saatedokumentides märgitu, et veljed on ette nähtud sõiduautode parendamiseks, on tõenäoliselt ekslik ja võib olla tingitud ekslikust tõlkimisest või tootja keele erisusest (vt maakohtu otsuse lk-d 8 ja 9). Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustunud, vaid leidis, et tootelehe informatsioon, et veljed on mõeldud sõidukite parendamiseks, viitab sellele, et neid ei kasutata üksnes sõiduki varuosana (parandamiseks) (vt ringkonnakohtu otsuse p 32).
23.3.Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks tootja saatedokumentides esitatud informatsioonil on tähtsus selle hindamisel, kas kostja täidab velgede importimisel ja edasisel turustamisel ühenduse disainimääruse art 110 lg-s 1 ette nähtud tingimusi. Seejuures ei arvestanud ringkonnakohus kostja 11(17)
2-18-3445 väitega, et tootelehel ingliskeelse sõna upgrade kasutamine ei tähenda, et kostja ei oleks teadlik oma kohustustest „parandamistingimusele“ tuginemiseks (vt nt kostja 3. septembri 2018. a menetlusdokumendi p 4). Ringkonnakohus ei põhjendanud ka seda, miks ta ei nõustu maakohtu seisukohaga, et saatedokumentide keelekasutus võis olla tingitud ekslikust tõlkimisest või tootja keele erisustest.
24.Ringkonnakohus leidis kohtute tuvastatud asjaoludel põhjendatult, et kostja ei ole tõendanud „parandamistingimuse“ kohaldamiseks nõutava hoolsuskohustuse täitmist.
24.1.Euroopa Kohus on liidetud kohtuasjades nr C-397/16 ja nr C-435/16 Acacia ja D’Amato tehtud otsuses leidnud, et kui ühenduse disainimääruse art 110 lg-le 1 tuginev kasutamine seisneb teatava toote tootmises või müügis, on tootjal või müüjal selleks, et tal oleks võimalik „parandamistingimusele“ tugineda, hoolsuskohustus, et tarneahelas järgnevad kasutajad täidaksid art 110 lg-s 1 ette nähtud tingimusi, sh et asjaomast koostisosa kasutatakse mitmeosalise toote parandamisel selle esialgse välimuse taastamiseks (p-d 83–85, 89). Euroopa Kohtu juhiste kohaselt tähendab hoolsuskohustuse täitmine eelkõige seda, et isik teavitab tarneahelas järgnevaid kasutajaid selge ja nähtava märkega tootel, selle pakendil, kataloogides või müügidokumentidel ühelt poolt asjaolust, et asjaomane koostisosa sisaldab ühenduse disainilahendust, mis ei kuulu talle, ja teiselt poolt, et vastav koostisosa on mõeldud kasutamiseks üksnes mitmeosalise toote parandamisel tema esialgse välimuse taastamiseks (samas, p 86). Teiseks peab ta sobivate, eelkõige lepinguliste abinõude abil tagama, et tarneahelas järgnevad kasutajad ei kasuta koostisosa eesmärgil, mis on vastuolus art 110 lg 1 tingimustega (samas, p 87). Lõpuks peab ta jätma koostisosa müümata juhul, kui ta teab või on mõistlik, et ta oleks kõiki asjaolusid arvestades pidanud teadma, et seda koostisosa ei kasutata kooskõlas art 110 lg-s 1 ette nähtud tingimustega (samas, p 88).
24.2.Praeguses asjas kasutas kostja hageja ühenduse disainilahenduse õigusi ühenduse disainimääruse art 19 tähenduses seeläbi, et ta importis disainilahendusi kasutavad valuveljed Eestisse. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et Euroopa Kohtu seisukoht tootja ja müüja hoolsuskohustuse kohta laieneb ka isikule, kes impordib ühenduse disainilahendusi kasutavaid tooteid. Importija roll on selles mõttes sarnane tootja omaga, et ka tema teeb võimalikuks toote jõudmise kindlale turule, kus see edasise tarneahela kaudu jõuab lõpptarbijani. Seega leidis ringkonnakohus põhjendatult, et kostja peab täitma hoolsuskohustust, et tarneahelas järgnevad kasutajad täidaksid art 110 lg-s 1 ette nähtud tingimusi.
24.3.Nagu kolleegium eelnevalt otsuse p-s 20 selgitas, peab „parandamistingimuse“ kohaldamise eelduste täidetust tõendama piirangule tuginev isik. Selleks peab ta tõendama, et ta on hoolsuskohustust täites aidanud kõikvõimalikul viisil kaasa selle tagamisele, et eelkõige lõppkasutajad järgiksid ühenduse disainimääruse art 110 lg 1 tingimusi (vt nr C-397/16 ja nr C-435/16 Acacia ja D’Amato, p-d 84 ja 85; vt praeguse otsuse p 24.1). Üldjuhul ei pea importija „parandamistingimusele“ tuginemiseks tõendama seda, et tarneahelas järgnevad isikud ja lõpptarbijad tõepoolest kasutavad koostisosi ühenduse disainimääruse art 110 lg-ga 1 kooskõlas, vaid ta peab tõendama enda hoolsuskohustuse täitmist. Arvestades aga nõutava hoolsuskohustuse sisu, sh kohustust jätta vajaduse korral koostisosa edasi müümata, leiab kolleegium, et importija, kes müüb imporditud koostisosi ise edasi muu hulgas lõpptarbijatele, peab nende importimisel suutma tõendada ka seda, et ta müüb koostisosi edasi kooskõlas „parandamistingimusega“, sh et ta täidab nõutavat hoolsuskohustust ka impordile järgnevas müügiprotsessis. Nagu kolleegium eespool välja tõi, saab isik hoolsuskohustuse täitmist tõendada muu hulgas oma varasema tegevusega.
12(17)
2-18-3445
24.4.Praeguses asjas ei vaidle pooled selle üle, et kostja müüb imporditud velgi muu hulgas lõppkasutajatele. Ringkonnakohus järeldas kostja väidete ja esitatud tõendite põhjal, et järgnevate kasutajate teavitamise nõue ei ole igas müügiolukorras täidetud. Eelkõige ei ole tõendatud, et teavitamiskohustus on täidetud ka nende klientide suhtes, kes ei pöördu velgede ostmiseks kostja poole veebilehe kaudu (ringkonnakohtu otsuse p 34). Tuvastatud asjaoludel järeldas ringkonnakohus põhjendatult, et kostja ei ole tõendanud ühenduse disainimääruse art 110 lg-st 1 tuleneva hoolsuskohustuse täitmist.
24.5.Alusetu on kostja kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus leidis üllatuslikult, et kostja ei ole tõendanud oma väidet teabe suulise edastamise kohta nendele klientidele, kes veebilehte ei kasuta. Kuna hoolsuskohustuse täitmine on „parandamistingimuse“ kohaldamise kohustuslik eeldus, oli kostja kohustus tõendada, et see on igas müügiolukorras täidetud (TsMS § 230 lg 1, vt ka Riigikohtu
27.novembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-17491, p 21.3). Kostja ei ole väitnud, et ta oleks esitanud selle väite kinnitamiseks tõendeid ning et ringkonnakohus oleks jätnud need arvesse võtmata. 24.6 Ringkonnakohtu järelduste põhjendatust ei mõjuta asjaolu, et kostja on pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist väidetavalt kehtestanud korra, mille kohaselt kantakse velgede müügidokumentidele täiendav teavitustekst. Ringkonnakohus hindas kostja hoolsuskohustuse täitmist põhjendatult hagi esitamise seisuga, võttes siiski arvesse ka menetluse jooksul kostja kodulehele lisatud infot. Kostja rakendatud täiendaval teavitusmeetmel võib olla tähtsus tema edasise tegevuse õiguspärasuse hindamisel. II
25.Ringkonnakohus eksis hageja nõuete õigusliku aluse määramisel.
25.2.Ühenduse disainimääruse art 88 lg 1 kohaselt kohaldavad ühenduse disainilahenduste kohtud selle määruse sätteid. Lõike 2 kohaselt kohaldatakse määrusega reguleerimata küsimustes riigisiseseid sätteid. Määruse art 89 lg 1 p a näeb ette, et kui ühenduse disainilahenduste kohus tuvastab, et kostja on ühenduse disainilahendust rikkunud või loonud selle rikkumise ohu, kohustab ta juhul, kui seda ei takista mõjuvad põhjused, kostjat lõpetama tegevuse, mis ühenduse disainilahenduse õigusi rikub või rikuks. Sama sätte p d kohaselt määrab ühenduse disainilahenduste kohus ka muid (s.o p-des a–c nimetamata) asjaolude kohaseid sanktsioone, mis on ette nähtud selle liikmesriigi õigusaktide, sh rahvusvahelise eraõiguse sätetega, kus rikkumine on toime pandud või seda on kavandatud. Praeguses asjas ei vaielda selle üle, et väidetav rikkumine on toime pandud Eestis.
25.3.Eelnevast tulenevalt on rikkumise lõpetamise nõude õiguslik alus praegusel juhul ühenduse disainimääruse art 89 lg 1 p a, mitte VÕS § 1055 lg 1.
25.4.Edasisest rikkumisest hoidumise nõude õigusliku alusena saab kolleegiumi arvates käsitada ühenduse disainimääruse art 89 lg 1 p a kõrval vastavalt p-le d ka VÕS § 1043 koosmõjus § 1045 lg 1 p-ga 5 ning § 1055 lg-ga 1 ja lg 3 p-ga 1. Nimelt nähtub ühenduse disainimääruse ingliskeelsest versioonist, et art 89 lg 1 p a alusel on võimalik nõuda juba alustatud tegevuse jätkamise keelamist (ingl an order prohibiting the defendant from proceeding with the acts which have infringed or would infringe the Community design). VÕS § 1043 koos § 1045 lg 1 p-ga 5 ning § 1055 lg-ga 1 ja lg 3 p-ga 1 võimaldavad aga nõuda ka õigusi rikkuvatest tegevustest tulevikus hoidumist (vt otsuse p 29.2).
13(17)
2-18-3445
25.5.Vaidlusaluste velgede hävitamise nõude õiguslik alus vastavalt ühenduse disainimääruse art 89 lg 1 p-le d on VÕS § 1043 koos § 1045 lg 1 p-ga 5 ning § 1055 lg-ga 1 ja lg 3 p-ga 2.
26.Ringkonnakohus leidis kohtute tuvastatud asjaoludel põhjendatult, et kostja on hageja ühenduse disainilahenduse õigusi rikkunud, mitte üksnes loonud rikkumise ohu.
26.1.Ühenduse disainimääruse art 19 lg 1 kohaselt annab ühenduse registreeritud disainilahendus selle omanikule ainuõiguse muu hulgas sellise toote importimiseks, milles disainilahendus sisaldub või mille puhul seda on kasutatud. Euroopa Kohus on liidetud kohtuasjades nr C-397/16 ja nr C-435/16 Acacia ja D’Amato tehtud otsuses selgitanud, et ühenduse disainimääruse art 110 lg-s 1 nimetatud „kasutamine“ hõlmab kõiki kasutamise viise, mis on loetletud art 19 lg-s 1 (vt otsuse p-d 67 ja 68). Seega on ühenduse registreeritud disainilahendust sisaldava koostisosa importimine lubatud, kui see toimub kooskõlas „parandamistingimusega“.
26.2.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja importis vaidlusalused valuveljed Eestisse ning ta müüb velgi edasi muu hulgas lõpptarbijatele. Nagu kolleegium eelnevalt leidis, peab importija, kes müüb imporditud koostisosi ise edasi, tõendama hoolsuskohustuse täitmiseks ka seda, et nimetatud müük toimub kooskõlas „parandamistingimusega“. Olukorras, kus ringkonnakohus leidis, et kostja edasises müügiprotsessis ei ole „parandamistingimuse“ kohaldamise eeldused täidetud (vt ringkonnakohtu otsuse p 34) ning kostjal polnud velgede importimiseks ka hageja luba ega muud õigustust, järeldas ringkonnakohus põhjendatult, et vaidlusaluste velgede importimisega on kostja rikkunud hageja õigusi ühenduse disainimääruse art 19 lg 1 järgi.
27.Ringkonnakohtu otsuse resolutsioon ei vasta osas, millega ringkonnakohus kohustas kostjat lõpetama hageja ühenduse disainilahenduse õigusi rikkuv tegevus, TsMS § 442 lg 5 teise lause nõuetele.
27.1.Kohtuotsuse resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Riigikohus on selgitanud, et täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selget lahendit (vt nt Riigikohtu 25. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-12837, p 12; 26. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-14, p 10).
27.2.Ringkonnakohus kohustas vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-ga 2 kostjat lõpetama hageja ühenduse disainilahenduse õigusi rikkuv tegevus, jättes täpsustamata konkreetsed tegevused, mille kostja peab lõpetama. Kohtulahend, mis kohustab kostjat abstraktselt lõpetama hageja disainilahenduse õiguste rikkumise, ei ole täitmiseks piisavalt määratletud (vt ka Riigikohtu
30.märtsi 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, p 54; 2. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-167-04, p 29). Hagi rahuldades peab kohus suutma piiritleda, millised rikkumised kostja peab lõpetama (vt Riigikohtu 30. märtsi 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, p 54). See tähendab, et lisaks konkreetsetele õigustele, milleks praegusel juhul on hageja ühenduse disainilahendustest tulenevad õigused, peab kohus otsuses täpsustama ka hageja õigusi rikkuvad teod, mille kostja peab lõpetama.
27.3.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja sõnastanud hagis esitatud taotluse üldiselt, paludes kohustada kostjat lõpetama hageja ühenduse disainilahenduse õigusi rikkuv tegevus. Hagiavalduse tekstis on hageja siiski täpsustanud, et tema nõudeks on keelata kostjal hageja disainiõigusi rikkuvate kaupade import Eestisse, samuti selliste toodete ladustamine, müügiks pakkumine ja müük (vt
5.märtsi 2018. a täpsustatud hagiavalduse p 4.4). Kui hageja esitatud kujul ei ole nõuet võimalik rahuldada, on maakohtu ülesanne eelmenetluses sellele hageja tähelepanu pöörata ja anda talle võimalus nõuet täpsustada (TsMS § 392 lg 1 p 1 ja § 3401 lg 1). Kui maakohus jättis selle ülesande 14(17)
2-18-3445 täitmata, on ringkonnakohtul võimalik see rikkumine kõrvaldada (TsMS § 656 lg 2; vt ka Riigikohtu
30.märtsi 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, p 54).
27.4.Otsuse resolutsiooni ebaselgust on Riigikohus lugenud otsuse tühistamise aluseks, kuna see võib muu hulgas tekitada olulisi probleeme täitemenetluses (vt nt Riigikohtu 26. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-14, p 10; 30. septembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-10, p 16). Eelnevast tulenevalt tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada osas, millega ringkonnakohus kohustas kostjat lõpetama hageja ühenduse disainilahenduse õigusi rikkuv tegevus, ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule, et nimetatud puudus kõrvaldada ja resolutsiooni täiendada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul vajaduse korral anda hagejale võimalus oma nõuet täpsustada.
28.Rahuldades hageja nõude vaidlusaluste valuvelgede hävitamiseks, jättis ringkonnakohus hindamata selle abinõu proportsionaalsuse VÕS § 1055 lg 4 järgi, rikkudes sellega oluliselt menetlusõiguse normi, jättes tuvastamata VÕS § 1055 lg 3 p 2 kohaldamise ühe eelduse.
28.1.Olukorras, kus kohus on tuvastanud hageja disainilahenduse õiguste rikkumise, saab hageja VÕS § 1055 lg 3 p 2 järgi nõuda rikkumise kõrvaldamiseks tema õigusi rikkuvate kaupade suhtes mõistlike abinõude rakendamist, muu hulgas nende hävitamist, tagasivõtmist või lõplikku eemaldamist turustusvõrgust. Selle nõude lahendamisel tuleb aga arvestada VÕS § 1055 lg-st 4 tuleneva proportsionaalsuse nõudega. Viidatud säte näeb ette, et lg 3 p-s 2 nimetatud abinõude rakendamist võib nõuda, kui rikkumise raskus on proportsionaalne kohaldatava abinõu raskuse ning kolmandate isikute õiguste ja huvidega. Rikkumise tõkestamiseks kaupade hävitamise abinõu proportsionaalsuse hindamise kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. a direktiivi 2004/48/EÜ, intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta, art 10 lg 1 p-st c koos lg-ga 3. Need sätted põhinevad omakorda intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (RT II 1999, 22, 123) art-l 46.
28.2.Ringkonnakohus kohustas kostjat hävitama hageja õigusi rikkuvad veljed. Samas ei ole ringkonnakohus vaidlustatud otsuses kaalunud velgede hävitamise abinõu proportsionaalsust VÕS § 1055 lg 4 kohaselt. Ringkonnakohus oleks pidanud hindama, kas velgede hävitamine on tuvastatud rikkumise tõkestamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas abinõu. Selleks tuleb muu hulgas hinnata, kas rikkumise lõpetamist ja hageja õiguste kaitset on võimalik saavutada mõne muu tõhusa, kuid kostjat vähem koormava abinõuga. Velgede hävitamine on kostja omandiõigust kõige intensiivsemalt kahjustav abinõu. Praegusel juhul võiks selle asemel piisata nt sellest, kui kohus kohustaks kostjat hoiduma hageja õiguste rikkumisest tulevikus (VÕS § 1055 lg 3 p 1), sh täitma velgede edasimüümisel ühenduse disainimääruse art 110 lg-s 1 sätestatud tingimusi. Alternatiivsete abinõude kaalumisel tuleb hinnata ka seda, kas nende rakendamise korral on rikkumise lõpetamine piisavalt tagatud. Vastasel juhul ei oleks tegemist sobiva abinõuga.
28.3.Velgede hävitamise abinõu proportsionaalsuse hindamata jätmine on menetlusõiguse normi oluline rikkumine (TsMS § 669 lg 1 p 5), mis võis tuua kaasa ka ebaõige lahendi. VÕS § 1055 lg 4 kohaldamata jätmine ja VÕS § 1055 lg 3 p 2 kohaldamise ühe eelduse tuvastamata jätmine on ühtlasi ka materiaalõiguse normi väär kohaldamine. Sel põhjusel tuleb ringkonnakohtu otsus vastavas osas tühistada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata velgede hävitamise abinõu proportsionaalsust VÕS § 1055 lg 4 järgi, võttes muu hulgas arvesse nii rikkumise kui ka kohaldatava abinõu raskust ning võimalusi tagada hageja õiguste rikkumise lõpetamine muude, vähem koormavate meetmetega.
15(17)
2-18-3445
29.Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse normi, jättes hageja nõude kohustada kostjat edaspidi rikkumisest hoiduma rahuldamata põhjusel, et esitatud nõue oli ringkonnakohtu arvates liiga ulatuslik.
29.1.Hageja esitas hagis muu hulgas nõude kohustada kostjat hoiduma edaspidi hageja ühenduse disainilahenduse õiguste kasutamisest ilma disainilahenduse omaniku loata. Ehkki ringkonnakohus tuvastas hageja õiguste rikkumise, jättis ta kõnealuse nõude rahuldamata, leides, et selline üldine nõue ei ole põhjendatud, kuna kostjal on teatud tingimustel, sh ühenduse disainimääruse art 110 lg 1 ja art 20 lg 1 alusel õigus hageja disainilahendusi kasutada (vt ringkonnakohtu otsuse p 38).
29.2.Deliktiõigusliku kaitsevahendina sätestatakse VÕS § 1055 lg 1 esimeses lauses, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kolleegium on leidnud, et VÕS §-st 1055 tuleneb õigus nõuda ka rikkumisest hoidumist, kui võib eeldada, et rikkumine toimub tulevikus (vt nt Riigikohtu 2. mai 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-4856/64, p 11). Ka intellektuaalomandi õiguse rikkumisele tugineva hagi puhul on kolleegium pidanud võimalikuks nõuda VÕS § 1055 lg 1 alusel kostja kohustamist hoiduma konkreetsetest rikkumistest tulevikus (vt Riigikohtu 30. märtsi 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, p 54; vt ka 2. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-167-04, p 29; 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-13, p 12). Alates 1. jaanuarist 2006 täpsustab sellise hagi puhul rikkumisest tulevikus hoidumise nõuet VÕS § 1055 lg 3 p 1, mille kohaselt, kui kahju õigusvastane tekitamine seisneb autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumises, võib isik, kelle õigusi rikuti, muu hulgas nõuda rikkujalt rikkumisest hoidumist tulevikus.
29.3.Nagu kolleegium eelnevalt välja tõi (vt otsuse p 27.1), peab kohtuotsuse resolutsioon TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Rikkumisest tulevikus hoidumise nõuet rahuldades peab kohus suutma piiritleda, millistest rikkumistest peaks kostja tulevikus hoiduma. Seetõttu ei oleks lubatav kohtulahend, mille resolutsioon keelaks abstraktselt igasuguse hageja kui ühenduse disainilahenduse omaniku õiguste rikkumise tulevikus. Selline otsus ei oleks ka täitmiseks piisavalt määratletud (vt Riigikohtu 30. märtsi 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, p 54; vt ka 2. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-167-04, p 29).
29.4.Praegu jättis ringkonnakohus hageja nõude siiski põhjendamatult rahuldamata. Kui hageja esitatud kujul ei ole nõuet võimalik rahuldada, on maakohtu ülesanne eelmenetluses sellele hageja tähelepanu pöörata ja anda talle võimalus nõude täpsustamiseks (TsMS § 392 lg 1 p 1 ja § 3401 lg 1). Kui maakohus jättis selle ülesande täitmata, oli ringkonnakohtul võimalik see rikkumine kõrvaldada (TsMS § 656 lg 2; vt ka Riigikohtu 30. märtsi 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, p 54). Ühtlasi on kohtul olukorras, kus hageja esitatud nõue rikkumisest hoidumiseks tulevikus on liiga ulatuslik, võimalik rahuldada see nõue osaliselt. Kolleegium on varem VÕS § 1055 lg 1 kontekstis leidnud, et kindlasti saab kohus ka tulevikus keelata nt samasuguse kostja tegevuse, mis on juba õigusvastaseks tunnistatud (vt Riigikohtu 30. märtsi 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, p 54). See kehtib ka VÕS § 1055 lg 3 p 1 kohta.
29.5.Hoidumisnõude sisulise põhjendatuse kohta märgib kolleegium, et nõustuda ei saa hageja väitega, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/48/EÜ art 11 kohaselt ei ole kohtul sisuliselt diskretsiooniõigust küsimuses, kas tulevikus rikkumisest hoidumise nõue rahuldada või mitte. Viidatud direktiivi sätte esimene lause näeb liikmesriikidele ette kohustuse tagada, et kohtuasutused võivad esitada rikkuja suhtes edasist rikkumist keelavaid tõkendeid, kui kohtuotsusega on leitud, et intellektuaalomandi õigusi on rikutud. Seega peab liikmesriigi õiguses olema vastav
16(17)
2-18-3445 abinõu ette nähtud, kuid direktiivi art-st 11 ei tulene, et selle kohaldamisel ei ole kohtul diskretsiooniõigust. Kolleegium on varem leidnud, et VÕS § 1055 lg 1 alusel võib nõuda rikkumisest hoidumist, kui võib eeldada, et rikkumine toimub tulevikus. Seejuures esineb juba toimunud (esmakordse) rikkumise korral eelduslikult oht, et rikkumine võib korduda (vt Riigikohtu 2. mai 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-4856/64, p 11; vt ka 9. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-09, p 15). Eelnev kehtib ka VÕS § 1055 lg 3 p 1 kohta. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hageja hoidumisnõude lahendamiseks välja selgitada, kas eksisteerib hageja ühenduse disainilahenduse õiguste rikkumise oht ka tulevikus, arvestades muu hulgas juba toimunud rikkumist.
29.6.Eelnevast tulenevalt tuleb ringkonnakohtu otsus hageja õiguste rikkumisest edaspidi hoidumise nõude kohta tühistada ja saata asi vastavas osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Vajaduse korral peab ringkonnakohus andma hagejale võimaluse oma nõuet täpsustada. III
30.Kuna hageja nõude osas kohustada kostjat vaidlusalused veljed hävitama jätkub menetlus ringkonnakohtus, tuleb vaidlustatud otsus jätta jõusse osas, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus tühistas 6. märtsi 2018. a määrusega selle nõude tagamiseks kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega vaidlusalused veljed arestiti, ja jättis nimetatud abinõu jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna. Arvestades, et ringkonnakohtu otsus hageja hoidumisnõude rahuldamata jätmise kohta tühistatakse, tuleb otsus tühistada ka osas, millega jäeti jõusse maakohtu otsus tühistada maakohtu 6. märtsi 2018. a määrusega selle nõude tagamiseks kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kostjal keelati hageja ühenduse disainilahendusi kasutavate toodete (sõidukite rattad ja kapslid) importimine, ladustamine, turustamine ja müügiks pakkumine.
31.Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jagab ringkonnakohus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ka menetluskulud.
32.Kassatsioonkaebuse ja vastukassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kautsjonid tagastada. TsMS § 149 lg 8 järgi tagastatakse kautsjon menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal, Henn Jõks Ants Kull
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.