T.C hagi G.C.B vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, hüvitise, puhkusehüvitise, kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.04.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
G.C.B apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
11 168,04 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja T.C Marko Jaani
(isikukood XXX), lepinguline esindaja
Kostja G.C.B (registrikood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda G.C.B apellatsioonkaebusele lisatud tõendi vastuvõtmisest.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Tühistada Harju Maakohtu 11.04.2024 otsuse resolutsiooni punktid 3, 4, 5, 8 ja 9 ning teha nimetatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata T.C nõue 09.06.2014 töölepingu nr 223 lõpetamiseks töölepingu seaduse (TLS) § 107 alusel ja TLS § 109 järgse hüvitise väljamõistmiseks ning puhkusetasu nõue 1664,53 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus täpsustab otsuse resolutsiooni punkti 8, märkides kahjunõudelt arvestatava viivise väljamõistmisel põhivõla (5158,08 eurot) suuruse.
4.2.Tuvastada, et G.C.B 21.12.2022 erakorralise ülesütlemise avaldus, millega G.C.B lõpetas ühepoolselt T.C-ga töölepingu nr 223, on tühine.
4.3.Mõista G.C.B-lt välja T.C kasuks puhkusehüvitis 1664,53 eurot ning puhkusehüvitiselt 1664,53 eurot kohtuotsuse tegemise kuupäeva (11.10.2024)
2-22-6597
seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 278,78 eurot ja alates 12.10.2024 kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis.
4.4.Mõista välja G.C.B-lt T.C kasuks haigushüvitis netosummas 126,11 eurot.
4.5.Mõista välja G.C.B-lt T.C kasuks kahjuhüvitis netosummas 5158,08 eurot.
4.6.Mõista välja G.C.B-lt T.C kasuks kahjuhüvitiselt 5158,08 eurot alates 26.01.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni (11.10.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 454,40 eurot ja alates 12.10.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem, kui hüvitise summa (5158,08 eurot).
5.Jätta T.C menetluskulud 80% ulatuses G.C.B kanda ja G.C.B menetluskulud 20% ulatuses T.C kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.T.C (hageja/töötaja) esitas 12.01.2023 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse G.C.B (kostja/tööandja) vastu, paludes tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping, mõista tööandjalt töötaja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 4121,26 eurot, TLS § 100 lg 5 alusel hüvitis 2747,50 eurot ja puhkusehüvitis 1253,94 eurot. Töötaja esitas 19.02.2023 täiendavad nõuded kostjalt haigushüvitise 180,16 eurot ajavahemiku 21.12.2022–05.02.2023 eest töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 122 lg 2 alusel (4 kalendripäeva eest) ning Tervisekassalt haigushüvitise saamata jäämise tõttu kahju 1897,68 eurot väljamõistmiseks (42 kalendripäeva eest).
1.1.TVK rahuldas 20.03.2023 otsusega töötaja avalduse osaliselt. TVK tuvastas töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu alates 19.02.2023 ning mõistis tööandjalt töötaja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitise 2700 eurot, puhkusehüvitise 1253,94 eurot ja haigushüvitise 126,11 eurot. TVK jättis rahuldamata hageja nõuded seoses töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatatud hüvitisega ja kahjuhüvitise nõuded.
1.2.Tööandja esitas 03.05.2023 Harju Maakohtule taotluse vaadata töötaja poolt TVK-le esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina.
2-22-6597
1.3.Hageja esitas 25.05.2023 Harju Maakohtule hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, TLS § 109 lg 1 hüvitise 2700 euro, puhkusehüvitise 1992 euro, haigushüvitise 126,11 euro, kahjuhüvitise 2196,96 euro, viivise 54,43 euro ning jooksvalt lisanduva viivise nõudes. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas 26.01.2024 nõude suurendamise avalduse kahjuhüvitise 5158,08 euro nõudes ja edasiulatuva viivise nõudes.
1.4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 09.06.2014 töölepingu, hageja asus tööle puurseadmete operaatorina. Töölepingu punktis 5 lepiti kokku, et töötajale makstakse brutotöötasu tükipalgasüsteemi alusel. Kuu töötasu kujuneb välja tegelikult tehtud töö eest. Tööandja garanteerib vähemalt Eesti Vabariigis kehtestatud palga alammäära. Kostja lõpetas töölepingu 21.12.2022 erakorralise ülesütlemisavaldusega TLS § 88 lg 1 punktide 5 ja 6 alusel. Viimasel tööpäeval (20.12.2022) lõpetati objektil töö seoses puurmasina rikkega. Tööandja heidab hagejale ette, et hageja siirdus lähetuses olles tööandja broneeritud ja tasutud hotelli, kus tarvitas alkoholi, rikkus hotellis korda, lõhkus mööblit, laamendas oma numbritoas ja hotelli üldkasutatavates ruumides. Hotellitöötajate info kohaselt kestis pidu, mis segas teisi külastajaid ja hotellipersonali kella kuueni hommikul, peale mida lahkus hageja hotellist. Hageja ei ilmunud 21.12.2022 kokku lepitud ajal tööle ega vastanud telefonile. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu erakorraliselt. Hagiavalduse kohaselt ei ole hageja selliseid tegusid toime pannud, mistõttu ei esine mõjuvat põhjust töölepingu lõpetamiseks. Lisaks ei eelnenud ülesütlemisele hoiatust.
1.5.Hagejaga juhtus 20.12.2022 tööõnnetus. Hageja libastus 20.12.2022 Uulu objektil puurmasina roomikul ja kukkus. Hageja läks 21.12.2022 hommikul erakorralise meditsiini osakonda, kus tal tuvastati kinnine sääremurd, sealhulgas peksemurd ja sääre hulgimurd (S82.70). Hageja oli 21.12.2022-05.02.2023 ajutiselt töövõimetu, kuid kostja ei tasunud talle TTOS § 122 lg 1 alusel haigushüvitist. Hagi ja nõude suurendamise avalduse kohaselt oli hageja ajutiselt töövõimetu ajavahemikul 21.12.2022‒24.05.2023. Kostja ei täitnud hageja esitatud töövõimetuslehtesid ega esitanud neid Tervisekassale, mistõttu jäi hagejal saamata haigushüvitis 2196,96 eurot ajavahemiku 21.12.2022‒05.02.2023 eest ja 5158,08 eurot ajavahemiku 06.02.2023‒24.05.2023 eest. Kostja vastuväited
2.Kostja taotles 23.08.2023 vastuses hagile jätta hagi läbi vaatamata puhkusehüvitise nõude summas 738,06 eurot, kahjuhüvitise nõude summas 2196,96 eurot, viiviste summas 54,43 ja TsMS § 367 alusel esitatud viiviste osas. Muus osas palus kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Osaliselt tuleb hageja nõuded jätta läbi vaatamata, kuna hageja ei vaidlustanud TVK otsust osas, milles tema nõuded jäeti rahuldamata. Sellisteks nõueteks on hageja puhkusehüvitise 738,06 euro (ajavahemiku 22.12.2022‒19.02.2023 eest), kahjuhüvitise 2196,96 euro, viivise 54,43 euro ja jooksva viivise nõue.
2.2.Hageja esitas 28.11.2022 avalduse töölepingu lõpetamiseks töötaja algatusel hiljemalt 28.12.2022. Seega on töösuhe lõppenud 28.12.2022 hageja algatusel ja töölepingut ei ole võimalik lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel.
2.3.20.12.2022 ei toimunud tööõnnetust, vaid hageja vigastas oma jalga, kui oli samal õhtul Konse hotellis purjus. Kukkumist hotellis kinnitas kostjale nii hageja kui ka Q 21.12.2022 hommikul toimunud telefonivestlustes. Pärast kõne toimumist helistas Q tööandja esindajale uuesti ja märkis, et hageja kukkus eelmisel päeval Uulu objektil. 21.12.202 sõitis tööandja
2-22-6597
esindaja Pärnusse ning sai teada, et hageja vajab sama päeval operatsiooni. Hotell palus vabastada broneeritud toa ja tööandja esindaja koristas selle ja hoiustas hageja ja Q asjad hotelli administratsioonis. Hotelli administraator teatas, et hageja ja Q olid tarbinud alkoholi ja rikkunud öörahu kella kuueni hommikul, samuti lõhkunud mööbliesemeid. Sellega põhjustas hageja tööandja usaldamatuse hageja suhtes ning ka hotelli usaldamatuse tööandja suhtes. Seega oli töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 punktide 5 ja 6 alusel põhjendatud.
2.4.Nõue hüvitiste saamiseks TLS § 100 lg 5 ja § 109 lg 1 alusel on alusetu, kuivõrd hageja oli ise esitanud avalduse töölepingu lõpetamiseks, mille kohaselt töösuhe lõppes juba 28.12.2022. Puhkusehüvitise nõue 01.01.2022‒21.12.2022 eest on alusetu, sest töötaja on nimetatud ajavahemikul puhanud 37 päeva, millest 31 langesid tööpäevadele.
2.5.Haigushüvitise ja kahju hüvitamise nõuded tuleb jätta rahuldamata, sest ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 60 lg 1 punkti 2 järgi ei ole kindlustatud isikul õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist, kui kindlustatud isiku haigestumine on tingitud liiklusseaduse alusel kehtestatud korras või arsti tehtud ekspertiisiga tuvastatud joobeseisundist. Pärnu haiglasse saabumisel tuvastati hageja joove 1,155g/L, mis on võrdne promillideks teisendatuna 2,43‰. RaKS § 53 lg 53 alusel saab kindlustatud isik tõendi või muu talle hüvitise määramiseks ja maksmised vajalikud dokumendid esitada ise. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 11.04.2024 otsusega hagi osaliselt ja jättis hageja menetluskulud 95% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda. Menetluskulude rahalist suurust kohus kindlaks ei määranud. Maakohus jättis hageja nõude kahjuhüvitise 2196,96 euro suuruse kahju hüvitamise nõude ajavahemikul 21.12.2022‒05.02.2023 saamata jäänud haigushüvitise eest läbi vaatamata, samuti kostja nõude teha kanne töötamise registrisse.
3.1.Hageja kahjunõue saamata jäänud haigushüvitise 5158,08 euro 06.02.2023‒24.05.2023 eest tuleb läbi vaadata, kuivõrd hageja esitas sellesisulise nõude esmakordselt kohtumenetluses ja seega pole seda lahendatud TVK-s. Kohus ei nõustunud kostja taotlusega läbi vaatamata jätta puhkusehüvitise nõue, kuivõrd kostja ise on esitanud kohtule taotluse selle läbivaatamiseks (dtl 3 kostja taotluse punkt 2.4). 22.12.2022‒19.02.2023 puhkusehüvitise nõue on uus ja see tuleb läbi vaadata hagi alusel kui uut kohtumenetluses lubatud nõuet.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on töölepingu ülesütlemine tühine. Hageja ei saanud 21.12.2022 tööle ilmuda ega telefonile vastata, kuivõrd viibis Pärnu haiglas erakorralise meditsiini osakonnas (EMO-s) ja terviserike vajas ka samal päeval opereerimist. Kristjan Savisikku (tööandja esindaja) seletuskirja kohaselt oli tööandja vähemalt selle päeva kell 13:00 teadlik hageja haiglas viibimisest. Töötajal oli mõjuv põhjus töölt puudumiseks. Seetõttu ei olnud töölepingu lõpetamiseks TLS § 88 lg 1 punkti 5 alusel põhjust.
3.3.Alusetu on ka TLS § 88 lg 1 punkt 6 alusel tehtud töölepingu ülesütlemine. Vaidlust ei ole, et hageja tarvitas 20.12.2022 alkoholi, kuid tegi seda töövälisel ajal. Hotellis laamendamise ega mööbli lõhkumise kohta ei ole asjas esitatud tõendeid. Konse hotelli juhataja kinnistuskiri (dtl 19) tõendab, et raskeid rikkumisi hotellis ei toimunud ning juhataja kinnitab, et kostja töötajate vastu hotellil pretensioonid puuduvad. Seega ei saanud hageja tegevus põhjustada kolmandate isikute usaldamatust TLS § 88 lg 1 punkti 6 tähenduses.
2-22-6597
3.4.Kostja ei teinud hagejale ka töölepingu lõpetamiseks hoiatust. Tööandja esindaja on kinnitanud, et hagejaga on sarnaseid probleeme tööle ilmumata jätmise ja alkoholi tarvitamisega esinenud ka varem, kuid varasemalt on hagejale andeks antud. Seega, isegi kui hageja oleks jätnud tööle ilmumata mõjuva põhjuseta, siis oleks siinsel juhul tulnud hagejat töölepingu lõpetamisest eelnevalt hoiatada. Arvestades, et varasemalt on sarnase käitumise puhul töösuhet ilma hoiatuseta jätkatud, ei saanud töötaja üheselt mõista, et seekord talle ei andestataks. Hoiatamise funktsioon on anda töötajale võimalus oma käitumise parandamiseks ning anda töötajale teada ebasobiva käitumise tagajärgedest. Seega ei saaks ülesütlemine kehtida ka seetõttu, et hagejat ei olnud eelnevalt töölepingu lõpetamisest hoiatatud.
3.5.Kohus lõpetas töösuhte TLS § 107 lg 2 alusel alates 19.02.2023. Kohus ei arvestanud 28.11.2022 esitatud töötaja ülesütlemisavaldust, sest töölepingut saab lõpetada üksnes korra töösuhte ajal ning jääb kehtima varasem töölepingu ülesütlemise tahteavaldus, mis on tööandja poolne. Ühepoolset tahteavaldust saab tagasi võtta vaid teise poole nõusolekul ja siis taastub töösuhe. Seega tuleb lõpetada töösuhe tööandja tahte väljendusena, mitte töötaja hilisema tahte alusel.
3.6.Kohus mõistis välja hüvitise 2700 eurot TLS § 109 lg 1 alusel, arvestades, et töötajal oli mõjuv põhjus tööle mitteilmumiseks, tööandjapoolsed etteheited ei ole tõendatud ning hoiatus jäeti tegemata.
3.7.Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks viibinud puhkustel, sest tööandja korraldused puhkusele saatmise kohta on allkirjastatud üksnes kostja enda poolt. Puhkuste ajakava TLS § 69 alusel ei koostatud. Tõendatud ei ole, et hageja oleks esitanud vastavad puhkuseavaldused ega ka see, et hageja üldse teadis, et ta on saadetud puhkusele ja mitte tasustatud puhkepäevale ajal, mil kostjal ei olnud hagejale tööd anda. Maakohus rahuldas seega puhkusehüvitise nõude 1992 eurot ajavahemiku 01.01.2022‒19.02.2023 eest.
3.8.Kohus rahuldas hageja nõude haigushüvitise saamiseks 126,11 eurot TTOS § 12 2 lg 1 alusel teise kuni viienda haiguspäeva eest, arvestades 21.12.2022 hageja esmast töövõimetuslehte.
3.9.Kohus ei nõustunud kostja väitega, et hageja libastus hotelli ees ning tööõnnetust ei toimunud. RaKS § 53 lg 5 sätestab, et hüvitis määratakse ja makstakse, kui kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja on teinud kindlustatud isiku elektroonilisele töövõimetuslehele omapoolsed kanded hiljemalt 90. kalendripäeval alates töövõimetuslehe lõpetamisele järgnevast kuupäevast. Hüvitist ei määrata ega maksta, kui töövõimetuslehele ei ole tehtud kandeid selle tähtaja jooksul. Kostja hageja töövõimetuslehtesid ei täitnud, mistõttu jäi hagejal haigushüvitis saamata. Kohus rahuldas hageja kahjuhüvitise 5158,08 euro nõude, mis seisnes saamata jäänud haigushüvitises 05.02.2023‒24.05.2023 eest.
3.10.Kohus rahuldas hageja viivisenõuded TLS § 109 lg 1 alusel välja mõistetud hüvitiselt, puhkusehüvitiselt ja 5158,08 euro suuruselt kahjuhüvitiselt. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub jätta hageja nõuded ulatuses, milles kohus ei jätnud neid läbi vaatamata, rahuldamata.
4.1.Kostja leiab, et kohus jättis põhjendamatult arvestamata hageja 28.11.2022 avalduse töölepingu lõpetamiseks hiljemalt 28.11.2022. Töötaja ülesütlemisavalduse kehtivuse korral
2-22-6597
tuleb hüvitise määramisel lähtuda analoogia korras TLS § 100 lg-st 5. Kuna tööleping oleks töötaja avalduse alusel lõppenud juba 28.12.2022, ei saanud töötajale tekkida kahju, mille hüvitamiseks on seadusandja kehtestanud TLS § 109 lg 1. Antud juhul saaks töötajale tekkinud maksimaalseks kahjuks olla töötasu saamata jäämine seitsme tööpäeva eest vahemikus 22.12.2022-28.12.2022. TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid. Kuna kohus ei oleks saanud siinsel juhul kohaldada TLS § 107 lg-t 2, siis ei oleks saanud kohus määrata ka hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel.
4.2.Kahjunõude 5158,08 eurot oleks pidanud jätma rahuldamata, sest hageja oleks saanud Tervisekassale esitada dokumendid hüvitise saamiseks ise. Hageja ei oleks Tervisekassalt saanud isegi dokumentide esitamise korral hüvitist, sest oli õnnetuse toimumise ajal alkoholijoobes (RaKS § 60 lg 1 punkt 2). Hageja sai vigastused 22.12.2022 varahommikul hotelli juures. Maakohus ei ole tuvastanud, et toimunud oleks tööõnnetus, vaid on pelgalt väitnud, et tööõnnetuse tuvastamine ei ole välistatud. Kostja taotleb vähendada kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 alusel nullini. Ühtlasi kordab kostja taotlust jätta nimetatud nõue läbi vaatamata, sest hageja ei esitanud seda TVK-le.
4.3.Maakohus on hinnanud tõendeid seoses hageja puhkustel viibimisega vääralt. Puhkuste kokkuleppimine toimus ettevõttesisese pikaajalise praktika alusel suuliselt kostja projektijuhiga. Hageja ei ole kostja tõenditele esitanud sisulisi vastuväiteid ega selgesõnaliselt väitnud, et oleks kostja kajastatud puhkusepäevadel olnud tegelikult tööl.
4.4.Viivis puhkusehüvitiselt ja kahjunõudelt on rahuldatud ebaõigesti, sest neid nõudeid ei esitanud hageja TVK-le.
4.5.Menetluskulude jaotus on ebaproportsionaalne, sest hagi ei rahuldatud 95% ulatuses. Kostja ei ole esitanud kohtule nõuet „teha vastav kanne töötamise registrisse“, mis on kindlasti mõjutanud menetluskulude jaotust. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas tühistatud osas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt, s.o jätab rahuldamata hageja nõude töölepingu lõpetamiseks ja ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise väljamaksmiseks. Samuti vähendab ringkonnakohus väljamõistetavat puhkusetasu. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ka osas, millega kohus jättis läbi vaatamata kostja nõude kande tegemiseks töötamise registrisse, kuna asja materjalidest ei nähtu selle nõude esitamist kostja poolt. Ringkonnakohus täpsustab kahjuhüvitiselt 5158,08 eurot viivise väljamõistmisel maakohtu resolutsiooni punkti 8, märkides selles põhivõla suuruse. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22
2-22-6597
esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
7.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Siinsel juhul vaidlustas kostja maakohtu otsuse osas, millega rahuldati hagi osaliselt (maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 1-8) ja osas, milles hageja menetluskulud jäeti 95% ulatuses kostja kanda, hageja enda menetluskulud 5% ulatuses tema ja kostja menetluskulud täielikult tema enda kanda (maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 11). Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud ja see on seega TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, millega maakohus jättis läbi vaatamata kostja nõude välja mõista hagejalt kahjuhüvitis ajavahemiku 21.12.2022‒05.02.2023 eest 2196,96 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 10).
8.Kostja on apellatsioonkaebusega esitanud hageja 02.05.2024 sõnumid kostja esindajale K. Kivisikule. Apellatsioonkaebuses ei ole kostja põhjendanud, miks on tõendi vastuvõtmine ringkonnakohtus vajalik ja milliseid asjaolusid nimetatud tõend tõendab, vaid on põhjendanud sellega oma väidet, et kompromissi sõlmimine asjas on pigem välistatud. TsMS § 652 lg 4 sätestab, et uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Ringkonnakohtu hinnangul ei kajasta tõend ka vaidlusaluseid asjaolusid, mistõttu ei ole tõendil asjas tähtsust ja selle vastuvõtmisest tuleb keelduda ka TsMS § 238 lg 3 alusel. Tulenevalt tõendi elektroonilisest esitamisest ei ole vaja seda kostjale tagastada, kuid see eemaldatakse tsiviilasja toimikust.
9.Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta kostja maakohtu tuvastatud asjaolusid seoses kostja 21.12.2022 tehtud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisusega, millega kostja ütles üles hagejaga 09.06.2014 sõlmitud töölepingu nr 223. Kuigi apellatsioonkaebus on esitatud maakohtu otsuse osale, millega maakohus hagi rahuldas, ei ole vaidlustatud maakohtu järeldusi asjaolude ega tõendite hindamise osas, millele tuginevalt maakohus ülesütlemise tühisuse tuvastas. Seega pole ringkonnakohtul alust tühistada maakohtu otsust osas, millega maakohus tuvastas 21.12.2022 G.C.B poolt tehtud 09.06.2014 sõlmitud töölepingu nr 223 erakorralise ülesütlemise tühisuse.
10.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 3, millega maakohus lõpetas pooltevahelise töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 19.02.2023.
10.1.Hageja esitas kostjale 28.11.2022 avalduse töölepingu lõpetamiseks töötaja algatusel hiljemalt 28.12.2022. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vääralt kohaldanud materiaalõigust osas, milles leidis, et tööleping ei ole lõppenud töötaja avalduse alusel.
10.2.Maakohus on õigesti märkinud, et ühepoolset tahteavaldust saab tagasi võtta mõlema poole nõusolekul. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 72 järgi ei loeta tahteavaldust tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. Menetlusosalised ei ole väitnud, et töötaja esitatud ülesütlemisavaldus oleks tagasi võetud, ega esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada
2-22-6597
selle tühisust. Seega omab töötaja esitatud ülesütlemisavaldus õiguslikku tähendust ning selle avalduse alusel on tööleping lõppenud alates 28.12.2022. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, nagu olnuks tööandja esitatud 21.12.2022 avaldus, mille tühisuse maakohus tuvastas, varasem töötaja avaldusest. Töötaja tegi avalduse töölepingu lõpetamiseks 28.11.2022 ja tööandja 21.12.2022. Tööandja tühise avalduse esitamine ei lõpeta ega muuda töötaja esitatud kehtiva avalduse õiguslikke tagajärgi. TLS § 107 lg 1 järgi kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Seega oli tööleping veel 21.12.2022‒28.12.2022 kehtiv ning hageja ülesütlemisavalduse õiguslike tagajärgede saabumise tõttu lõppes see 28.12.2022.
11.Nimetatuga seoses tuleb tühistada ka maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 4, millega maakohus mõistis hagejale TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitise 2700 eurot ning viivise nimetatud summalt. Tööandja 21.12.2022 avalduse ajal kehtinud TLS § 109 lg 1 redaktsioon sätestas, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Olukorras, kus 28.12.2022 lõppes tööleping töötaja avalduse alusel, ei saa kohus juba lõppenud töölepingut uuesti lõpetada TLS § 107 alusel. Kuivõrd TLS § 109 lg 1 seob hüvitise väljamõistmise ühemõtteliselt olukorraga, kus kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 alusel, ei ole põhjendatud töötajale ka hüvitise väljamõistmine. Selles olukorras on töötajal töötasu maksmise nõue kuni töölepingu lõppemiseni, kuid kuivõrd siinses asjas viibis töötaja alates 21.12.2022 kuni töölepingu lõppemiseni töövõimetuslehel, on töötajal õigus haigus- ja töövõimetushüvitisele.
12.Kuivõrd pooltevaheline tööleping lõppes 28.12.2022, tuleb muuta ka väljamõistetud puhkusetasu suurust.
12.1.Mõlemad pooled on apellatsioonimenetluses avaldanud, et juhul, kui tööleping lõppes 28.12.2022, on hageja puhkusetasu hüvitise suuruseks 1664,53 eurot. Seega muudab ringkonnakohus maakohtu resolutiivosa punkti 5 ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja puhkusetasu hüvitise 1664,53 eurot. Hageja on esitanud ka puhkusehüvitiselt viivisenõude alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o 26.05.2023 ja alates 26.05.2023 edasiulatuva viivise nõude. Käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 278,78 eurot (viivitatud päevade arv 505 päeva).
12.2.Maakohus on õigesti ja põhjendatult hinnanud tõendeid seoses töötaja puhkustega (maakohtu otsuse punktid 49 ja 50), mistõttu ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda. Maakohus tuvastas õigesti hageja puhkusejäägi. Maakohus ei ole tõendite hindamisel rikkunud TsMS § 232 lg-d 1 ja 2.
12.3.Mõlemad pooled on avaldanud, et puhkuste ajakava tööandja juures ei koostatud. Kostja väidab, et töötaja esitas suulised puhkuseavaldused, mille alusel lubas tööandja töötajal puhata ning hagejal ei ole kasutamata puhkusejääki. Hageja eitab puhkuseavalduste esitamist ka suulises vormis, vaid väidab, et tööandjal ei olnud talle nendel päevadel tööd anda. TLS § 69 lg 3 järgi peab puhkuse ajakavas kajastamata puhkuse soovist töötaja ette teatama vähemalt 14 kalendripäeva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kostja on kohtule esitanud puhkuste tõendamiseks tööandja käskkirjad, mis ei sisalda teavet selle kohta, et neid oleks
2-22-6597
töötajale tutvustatud. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaks, et hageja oleks avaldanud kostjale oma puhkusesoovid või hageja oleks nõustunud enda puhkusele saatmisega kostja raamatupidamisandmetes kajastatud ajal. Kohtule esitatud tööandja käskkirjad töötajate puhkusele lubamise kohta kajastavad töötajate puhkusi tagantjärele ning raamatupidaja kinnituskiri kajastab raamatupidamises arvestatud puhkuseid, kuid mitte seda, kas need toimusid töötaja soovil.
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja haigushüvitise 126,11 eurot ja kahjuhüvitise 5158,08 eurot.
13.1.Haigushüvitise 126,11 eurot mõistis maakohus TTOS § 122 lg 1 alusel välja põhjendatult. Ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi siinkohal ei korda.
13.2.RaKS § 53 lg 5 alusel maksab Tervisekassa töövõimetushüvitist üksnes juhul, kui tööandja teeb nõutud kanded 90 päeva jooksul alates töövõimetuse lõppemisest. Käesoleval juhul jättis tööandja töötaja esitatud töövõimetuslehed täitmata ning Tervisekassale tööandja poolt esitamata. Kostja viidatud sätetest ei tulene, et hageja oleks saanud tööandja asemel töövõimetuslehed ise täita ja Tervisekassale esitada, vaid RaKS eelviidatud sättest järeldub üheselt, et hageja oleks saanud töövõimetushüvitist üksnes juhul, kui kostja oleks täitnud oma kohustused seoses kostja esitatud töövõimetuslehtede täitmisega.
13.3.Kahjuhüvitise osas on oluline tuvastada, kas hagejale tekkinud tervisekahju on tekkinud tööõnnetuse tulemusena, kuivõrd sellest sõltub saamata jäänud töövõimetushüvitise suurus. SA Pärnu haigla digiloo haigusjuhtumist nr 22-162237 (dtl 12) nähtuvalt on hagejal diagnoositud sääremurd, sealhulgas peksemurd ja kinnine sääre hulgimurd. Sama nähtub ka tööõnnetuse teatisest (dtl 82). Haigusloo kohaselt on patsient hüpanud alla traktorilindilt päev varem. Q on selgitanud, et 20.12.2022 Pärnu-Uulu maantee Uulu silla ehitustööde objektilt tagasi sõites ütles hageja, et vigastas objektil oma jalga, seda kinnitas Q ka oma Tööinspektsioonile antud seletuskirjas (dtl 177, Tööinspektsiooni uurimiskokkuvõte). Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on põhjendamatult suure osakaalu omistanud Tööinspektsiooni uurimiskokkuvõttele, millega tuvastati tööõnnetuse toimumine. Uurimiskokkuvõtte järelduste õigsust kinnitavad selle aluseks olnud tõendid, mida on uurimiskokkuvõttes kajastatud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejal oli sama hüppeliigesega olnud probleeme ka varasemalt, mida kinnitavad uurimiskokkuvõttes käsitletud haiguslood (2017, 2020 ja 2022). Tööinspektsioon on ära kuulanud ka Konse Motelli administraator W, kes on tööinspektsioonile kinnitanud, et „suurem mees majutusasutusse tulles kõndis liibates“ ja „Lühem mees küsis jääkotti, sest suuremal mehel jalg valutas“. Jääkoti küsimist kinnitab ka dtl 83 olev Konse administraatori seletuskiri, kuigi selles väidetakse, et seda küsiti käe jaoks ja koridoris kukkumise tõttu. Sellele vaatamata on väljaspool vaidlust, et jääkotti küsiti. Tööinspektsioon on võtnud telefoni teel ütlused ka Flt, kellele hageja 20.12.2022 õhtul kella 20.00 paiku helistas, küsis nõu seoses traktori pealt maha hüppamisega saadud vigastusega ning näitas videokõnes oma silmnähtavalt paistes jalga. Seetõttu on usutav, et jääkotti küsiti paistes jala jaoks juba 20.12.2022 õhtul. Samuti on tööinspektsioon analüüsinud vigastuse olemust ning leidnud, et hüppeliigese vigastuse korral ei pruugi valu olla koheselt talumatu ning võib kasvada järk-järgult. Seega ainuüksi asjaolust, et kostja väitel ei teavitanud hageja tööandjat tööõnnetuse toimumisest koheselt sama päeva
2-22-6597
õhtul, ei saa järeldada, et tööõnnetust ei toimunudki. Asjas esitatud videosalvestistelt nähtub, et kuni 04:11:35 suudab hageja iseseisvalt liikuda, kuigi korduvalt on tema liikumine ebakindel ja tuikuv, mis iseloomustab pigem alkoholijoovet. Kell 04:11:35 hotelli naastes hageja enam kõrvalise abita ei liigu. Kostja väide selle kohta, et hageja kukkus 21.12.2022, ei kõrvalda juba eelmisel õhtul toimunud tööõnnetust, mille esinemise kohta on asjas tõendid esitatud. Arvestada tuleb ka seda, et hageja tarvitas tööõnnetuse toimumise päeva õhtul alkoholi ning võttis valu leevendamiseks oma sõnutsi ka tramadooli. Seetõttu on usutavad hageja väited sellest, et valu ei olnud 20.12.2022 õhtul talumatu ning valu ja vigastus süvenesid, kui hageja haigel jalal kõndis ega pöördunud koheselt abi saamiseks erakorralise meditsiini osakonda. Ilmastikuolude osas on tööandja esindaja oma seletuskirjas (dtl 75) möönnud, et 20.12.2022 oli väga libe ja lumine, mistõttu saabus Multivara OÜ treiler hilinemisega. Samuti on Tööinspektsioon tuvastanud, et 20.12.2022 sadas jäävihma, mistõttu on usutavad ka hageja väited seoses libedusega objektil. Seoses tööõnnetuse tuvastamisega leiab kostja, et maakohus on põhjendamatult jätnud hindamata Tööinspektsiooni 20.03.2023 uurimise lõpetamise otsuse nr 3-6/22/360 (dtl 222), tööandja 26.06.2023 uurimistulemuste akti (dtl 229) ja kostja kaebuse Tallinna Halduskohtule (dtl 236). Kolleegiumi hinnangul ei lükka nimetatud tõendid ümber tööõnnetuse toimumise fakti. Hageja esitas vaide Tööinspektsiooni 20.03.2023 uurimise lõpetamise otsusele nr 3-6/22/360, mis rahuldati ja nimetatud otsus tunnistati vaideotsusega kehtetuks. Täiendava uurimise tulemusena tuvastas Tööinspektsioon tööõnnetuse toimumise. Tööandja 26.06.2023 uurimistulemuste akt ning kaebus halduskohutule kajastab samu järeldusi, mida on kostja esitanud ka käesolevas menetluses ning mille osas on maakohus leidnud, et need ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega.
13.4.Põhjendamatu on väide, et TTOS § 122 lg 2 p 1 alusel ei oleks töötaja haigushüvitist saanud, kuna haigestumine või vigastus on tingitud liiklusseaduse alusel kehtestatud korras või arsti korraldatud ekspertiisiga tuvastatud joobeseisundist. Vaidlus puudub selles, et 21.12.2022 arsti poole pöördumisel oli hageja alkoholijoobes. Ka hageja kinnitab, et tarvitas 20.12.2022 õhtul pärast tööpäeva lõppu alkoholi. Samas ei ole nimetatu tuvastatud arsti korraldatud ekspertiisiga TTOS § 122 lg 2 p 1 tähenduses. Samuti ei ole kostja väitnud, et hageja oleks olnud alkoholijoobes 20.12.2022 ehitusobjektil viibides. Ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et hageja vigastas jalga 20.12.2022 ehitusobjektil puurseadme roomikult maha hüpates. Seega ei saa järeldada, et vigastus oleks tekkinud alkoholijoobe tagajärjel.
13.5.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et kahjunõue 5158,08 eurot oleks tulnud jätta läbi vaatamata. Maakohus on oma otsuse punktides 11-14 ammendavalt analüüsinud, et hagejal on õigus esitada uusi nõudeid kohtule ilma eelnevalt töövaidluskomisjonis menetlust läbimata. Töövaidluskomisjonile esitas hageja nõude seoses 21.12.2022‒05.02.2023 kahjunõudega. Töövaidluskomisjon jättis selle nõude rahuldamata ja hageja pole tähtaegselt soovinud selle nõude läbivaatamist kohtus. Kohtule esitas hageja kahjunõude ajavahemikul 06.02.2023‒24.05.2023 väljastatud haiguslehtede täitmata jätmise eest, mis ei ole menetlust töövaidluskomisjonis läbinud. Seega on tegemist uue nõudega ning selle esitamine hagiavalduses siinses menetluses on lubatav, kuivõrd on käsitatav uue hagiavaldusena (RKTKo 09.02.2022, 2-19-9129 p 24). Seega vaatas maakohus nõude õigesti läbi.
2-22-6597
14.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka taotlus vähendada kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 alusel nullini. Apellatsioonkaebuses ei ole kostja toonud esile ka põhistusi, millistele asjaoludele tuginedes kostja oma taotlust põhjendab (apellatsioonkaebuse punkt 3.3.3.). Siiski märgib ringkonnakohus, et kostjal oleks olnud võimalik ise kahjunõuet vältida sellega, kui oleks täitnud ning edastanud hageja esitatud töövõimetuslehed Tervisekassale, millisel juhul oleks haigushüvitist tasunud Tervisekassa.
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 8, milles maakohus mõistis välja viivise kahjuhüvitiselt, tuleb täiendada viitega kahjuhüvitise suurusele. TsMS § 442 lg 8 kohaselt lahendab kohus resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Otsuse resolutsioon peab olema täidetav ka ilma ülejäänud otsuse tekstiga. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu hinnangul märkida resolutiivosa punktis, millega mõistetakse välja viivis, ka põhivõla suurus, millelt viivist arvestatakse. Hageja on esitanud viivisenõude kahjult suuruses 5158,08 eurot. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse resolutiivosa punkti 8 nimetatud põhivõlgnevuse äramärkimisega.
16.Ringkonnakohus ei nõustu, et hageja viivisenõuded tuleks jätta TvLS § 58 lg 3 alusel rahuldamata seetõttu, et hageja ei esitanud neid töövaidluskomisjoni menetluses. Ringkonnakohus on eelnevalt selgitanud, et töötajal on õigus esitada kohtule ka nõudeid, mida ei olnud esitatud töövaidluskomisjonile.
17.Ringkonnakohus palus 23.05.2024 puuduste kõrvaldamise määruses täpsustada, kas kostja vaidlustab ka maakohtu otsuse resolutiivosa punkti 9, millega maakohus jättis läbi vaatamata kostja nõude töötamise registrisse kande tegemiseks. Kostja hinnangul ei ole ta sellist nõuet maakohtule esitanud. Samuti märkis apellant apellatsioonkaebuses, et esitamata nõude läbivaatamata jätmine on mõjutanud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus mõistab kostja selgitusi selliselt, et kostja on vaidlustanud ka maakohtu otsuse resolutiivosa punkti 9. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks töötamise registrisse kande tegemise nõuet esitanud, vaid kostja on esitanud kohtule taotluse vaadata läbi hagimenetluses töövaidlusasi, mis sisaldas töötaja nõuet lõpetada leping TLS § 107 lg 2 alusel ja teha vastav kanne registrisse. Seega on kohus põhjendamatult otsustanud, et kostja nõue tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kostja seda nõuet ei ole esitatud. Seega tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutiivosa punkti 9. Menetluskulude jaotus
18.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust asja sisulise lahenduse osas, tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb jätta menetluskulud 20% ulatuses hageja ja 80% ulatuses kostja kanda.
18.1.Menetluskulude jaotuse otsustamisel tuleb kohtul teha kaalutluspõhine valik, arvestades võimalikult suures ulatuses ka seda, missugusel määral saavutas hageja kohtusse pöördumisega taotletud eesmärgi (RKTKo 22.12.2022, 2-19-2709 p-d 10 ja 13-14). Kohtul tuleb TsMS § 163 kohaldamisel tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane (RKTKo 27.03.2017, 3-2-1-18-17, p 17).
2-22-6597
18.2.Puhkusehüvitise nõude rahuldamise eelduseks on tööandja 21.12.2022 ülesütlemisavalduse tühistuse tuvastamine, mida maakohus tegi ja millist järeldust kostja apellatsioonkaebuse sisus ei vaidlustanud. Maakohtu toimiku materjalide põhjal on maakohtus seisnenud oluline osa vaidlusest selles, kas tööandja ülesütlemisavaldusel on täidetud materiaalsed eeldused või mitte. Haigushüvitise ja kahjuhüvitiste osas ei ole töölepingu ebaseaduslik lõpetamine nõude rahuldamise eelduseks. Sellise kahjuga seonduva nõude 2196,96 euro väljamõistmiseks jättis maakohus läbi vaatamata, kuid rahuldas täielikult nõuded 5158,08 eurot ja 126,11 eurot. Samas on kahjunõude 5158,08 eurot eeldused täpselt samad, mis olid ka läbivaatamata jäetud kahjunõude omad ja seega ei mõjutanud nõude osaline läbivaatamata jätmine tegelikult menetluskulusid, kuivõrd mõlemad pooled käsitlesid sama kahjuga seonduvaid õiguslikke ja faktiväiteid olenemata sellest, et osaliselt jäi kahjunõue läbi vaatamata.
18.3.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga ka selles, et menetluskulude jaotust oleks mõjutanud kostja nõue töötamise registri kande muutmiseks läbi vaatamata jätmine, mida kostja tegelikult esitanud ei ole. Toimiku materjalidest ei nähtu, et pooled oleks selle nõude üle menetluses sisuliselt vaielnud, järelikult ei ole see mõjutanud ka poolte menetluskulude suurust.
18.4.Jättes kõrvale mitterahalised nõuded, siis arvestatuna üksnes rahalisi nõudeid, rahuldas ringkonnakohus hageja nõuded 57,08% ulatuses. Arvestades aga seda, et vaidluse keskne küsimus (töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkus) lahenes hageja kasuks ning samuti seda, et hagi osalise läbivaatamata jätmine 2196,96 euro ulatuses ei saanud mõjutada menetluskulusid, on ringkonnakohtu hinnangul õiglane hageja kasuks välja mõista 80% menetluskuludest ja kostja kasuks 20% menetluskuludest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas võimalik lähtuda pelgalt rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist, sest see jätaks arvestamata menetluse tegelikud asjaolud ega tagaks menetluskulude õiglast jaotust. Võrreldes maakohtu otsusega on ringkonnakohus rahuldamata jätnud hageja nõuded TLS § 107 alusel töölepingu lõpetamiseks ja TLS § 109 hüvitise saamiseks. Maakohus jättis hageja menetluskulud 95% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda. Arvestades hagi rahuldamise proportsioone ja ülal toodud kaalutlusi, muudab ringkonnakohus maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas, jättes menetluskulud 20% ulatuses hageja ja 80% ulatuses kostja kanda.
19.Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei määra seda ka ringkonnakohus. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus pärast põhivaidluses tehtud otsuse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.