1.Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (avaldaja) esitas Harju Maakohtule avalduse määrata täiteasjas nr 022/2021/5577 (täiteasi) arestitud kinnisasjale uue hindamise korraldamiseks ekspert. Avalduse põhjenduste kohaselt taotleb avaldaja ekspertiisi määramist Natalja Akatjevale (puudutatud isik, võlgnik) kuuluva Tallinnas Lasnamäe 22–10 asuva kinnisasja (registriosa nr 3459501) (kinnisasi) turuväärtuse kindlaksmääramiseks, kuna võlgnik vaidlustas kohtutäituri määratud hinna.
2-21-15711
2.Maakohus võttis eksperdi määramise avalduse menetlusse ning kohustas võlgnikku tasuma ekspertiisitasu ettemakse 480 eurot. Võlgnik tasus 13. detsembril 2021 kohtu deposiitkontole ekspertiisitasu ettemakse 480 eurot. Maakohus rahuldas 20. detsembri 2021. a kohtumäärusega avaldaja taotluse teha kinnisasja hindamise ekspertiis ning tegi ekspertiisi ülesandeks riiklikult tunnustatud eksperdile Virgo Laansoole (ekspert).
3.Ekspert esitas 3. veebruaril 2022 kohtule eksperdiarvamuse, mille kohaselt kinnisasja turuväärtus on 93 000 eurot. Maakohus määras 4. veebruari 2022. a e-kirjaga menetlusosalistele eksperdiarvamuse peale seisukoha esitamiseks tähtaja.
4.Võlgnik vaidles eksperdiarvamusele vastu ja esitas taotluse peatada menetlus, kuni jõustub lahend tsiviilasjas nr 2-21-16595, milles lahendatakse võlgniku kaebust täituri tegevuse peale. Samuti palus võlgnik jätta eksperdile tasu määramata. Võlgnik ei nõustunud eksperdiarvamuse järeldusega, mille järgi kinnisasja turuväärtus on 93 000 eurot. Võlgnik palus kohtul määrata eksperdile tähtaeg eksperdiarvamuse põhjendamiseks. Põhjendada tuleks, miks on ekspert määranud võlgniku kahele kinnisasjale täpselt sama hinna, kuigi kinnisasjad on erinevad.
5.OÜ AIRES LAENUD (sissenõudja) maakohtule seisukohta ei esitanud.
6.Avaldaja hinnangul on ekspert kohtu püstitatud ülesande täitnud ja vara väärtuse määranud. Võlgniku seisukohast ei selgu, mille vastu on ekspert konkreetsemalt eksinud ja millist tulemust võlgnik taotleb.
7.Ekspert asus seisukohale, et võlgniku vastuväited tuleks jätta tähelepanuta ja taotlus eksperditasu määramata jätmise kohta rahuldamata. Kinnisasja hindamisel on arvestatud võimalikult värskelt toimunud müügitehingute andmeid. Põhjendamise kohustust, miks on kahes erinevas tsiviilasjas hinnatud erinevate korteriomandite turuväärtused analoogsed, ei ole eksperdile hindamise tellimisel lähteülesandeks pandud. Mõlema korteriomandi hindamisel on lähtutud kohtu püstitatud lähteülesandest hinnata korteriomandi turuväärtus hinnangu koostamise seisuga, mida on nõuetekohaselt ka tehtud.
8.Maakohus jättis 6. septembri 2022. a määrusega võlgniku menetluse peatamise taotluse rahuldamata ning lõpetas tsiviilasjas menetluse. Maakohtu hinnangul ei ole esitatud asjaoludest nähtuvalt täidetud menetluse peatamise eeldused. Kuivõrd kohus määras kohtutäituri taotlusel kinnisasja uue hindamise korraldamiseks eksperdi ning kohtu määratud ekspert on teinud kinnisasja uue hindamise ja esitanud kohtule arvamuse kinnisasja turuväärtuse kohta, on sellega kohtutäituri esitatud nõue täidetud ning käesoleva tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Eksperdiarvamus vastab seaduse nõuetele ning selles esitatud arvamuse kujunemise käik ja ekspertiisi lähteandmed on jälgitavad. Kohtule esitatud eksperdiarvamusest nähtub, et hinnatava korteriomandi turuväärtuse tuvastamisel on ekspert arvestanud sarnaste korterite turuväärtust. Seejuures on jälgitav ja arusaadav, kuidas ekspert on jõudnud järelduseni uuritava eseme turuväärtuse kohta ning milliseid metoodikaid on kasutanud. Ekspert on andnud hinnangu võlgniku teise korteri väärtuse kohta konkreetse korteri omadusi arvestades ja need omadused ei ole omistatavad käesolevas menetluses eksperdi uuritud korteriomandile. Seetõttu ei tee käesolevas tsiviilasjas valminud eksperdiarvamust arusaamatuks või ebausaldusväärseks asjaolu, et ekspert on jõudnud võlgniku teise korteri turuväärtust hinnates samale tulemusele nagu vaidlusaluse korteriomandi puhul.
2(5)
2-21-15711
9.Võlgnik esitas maakohtu menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Võlgnik ei nõustunud eksperdi määratud hinnaga. Ekspert pidanuks põhjendama, miks oluliselt erinevate omadustega korterite (ehitusaasta, pindala, seisukord) väärtused on tema hinnangul võrdsed. Maakohus ei arvestanud kõigi võlgniku vastuväidetega.
10.Nii avaldaja kui ka ekspert vaidlesid määruskaebusele vastu. Sissenõudja seisukohta ei esitanud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
11.Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt kohalduvad kohtutäituri avalduse alusel eksperdi määramiseks algatatud menetluses ka eksperdiarvamust kui tõendit tsiviilkohtumenetluses reguleerivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-d 293–305, sh § 303 eksperdi küsitlemise kohta. Maakohus on põhjendatult leidnud, et eksperdiarvamus vastab seaduse nõuetele, st ei ole ebaselge, vasturääkiv ega puudulik, mis võiks anda alust eksperdi täiendavaks küsitlemiseks. See, et võlgniku hinnangul peaks kinnisasja tegelik turuväärtus olema suurem, ei anna alust kordusekspertiisi määramiseks. Turuhinna leidmisel lähtus ekspert põhjendatult hiljuti müüdud sarnaste korterite müügihindadest, mh on ekspert esile toonud, millised valikud on ta võrdluseks valinud, ja lisanud võrdlustabeli. Võlgnik ei põhjendanud, et mõni võrdlusobjektidest olnuks sobimatu või oleks ekspert muul viisil eksinud. Võlgniku väide talle kuuluva teise korteri turuhinna kohta ei ole asjakohane, sest ekspert ei võrrelnud võlgniku kortereid. Muudele võlgniku vastuväidetele eksperdiarvamusele on ekspert 23. augusti 2022. a seisukohas vastanud ning maakohus on neid ammendavalt hinnanud. Kuigi võlgnik on esitanud hagi täiteasja nr 022/2021/5577 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, ei takista see arestitud kinnisasjale uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist ning käesolevas asjas menetluse lõpetamist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
12.Võlgnik esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maa- ja ringkonnakohtu määrused tühistada ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse kohaselt ei ole kohtud põhjendanud, miks eksperdiarvamuse usaldusväärsuse hindamisel ei ole asjakohased võlgniku esitatud võrdlusobjektid, vaid eksperdi valitud võrdlusobjektid. Sellega on nii maa- kui ringkonnakohus rikkunud põhjendamiskohustust.
13.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Ekspert ja sissenõudja seisukohta ei esitanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
14.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 695 ja § 691 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
15.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega, mille kohaselt ei ole võlgniku etteheited eksperdiarvamusele põhjendatud. Kolleegium järgib selles osas ringkonnakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 689 lg 5 ja § 695). Võlgnik ei ole esitanud määruskaebuses Riigikohtule selliseid väiteid,
3(5)
2-21-15711 millele maa- ja ringkonnakohus ei oleks juba vastanud. Kolleegium nõustub sellega, et asja menetlus tuli lõpetada. Maa- ja ringkonnakohtu lahendite tühistamiseks ei ole alust.
16.Kohtupraktika ühtlustamiseks märgib Riigikohus järgmist.
17.Kui täitemenetluses on kohtutäitur määranud arestitud asjale täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg-d 4–6 järgides hinna, võivad võlgnik ja sissenõudja TMS § 74 lg 7 järgi selle hinna vaidlustada. Sellisel juhul taotleb kohtutäitur TMS § 74 lg-t 8 järgides uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. See tähendab, et tegemist ei ole mitte ekspertiisi, vaid eksperdi määramisega. Eksperdi määramisele saab kohaldada TsMS §-s 294 sätestatut. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et sellises menetluses kohalduvad eksperdi küsitlemist ja täiendavat ning kordusekspertiisi käsitlevad TsMS §-d 303 ja 304. Kolleegium selgitab, et kohtutäituri taotlusel eksperdi määramise menetluses piirdub kohtu roll üksnes eksperdi määramisega ega hõlma ekspertiisi tegemist ega ekspertiisiakti hindamist. Tegu on hagita menetlusega, mis lõpeb määrusega, millega kohus määrab eksperdi.
18.Kohtutäituri taotlusel eksperdi määramise kohtumenetlust lõpetav määrus on sama määrus, millega kohus eksperdi määrab. Seega ei pea kohus tegema pärast eksperdi määramist lisaks menetluse lõpetamise määrust TsMS § 431 mõttes. Oluline on, et menetlusosaliste jaoks saabuks selgus, millal ja millise määrusega kohtumenetlus lõpeb. Kuna määrus, millega kohus eksperdi määrab, lõpetab hagita menetluse, saab tulenevalt TsMS § 660 lg-st 3 esitada selle peale määruskaebuse ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse peale saab TsMS § 696 lg 3 esimese lause kohaselt esitada määruskaebuse Riigikohtule. Kolleegium selgitab, et kuivõrd eksperdi määramise menetluses ei hinda kohus eksperdi töö tulemust (eksperdiarvamust), vaid määrab üksnes eksperdi, saab maakohtu määruse peale esitatavas määruskaebuses tugineda üldjuhul vaid eksperdi määramisega seotud asjaoludele. Selline asjaolu saab olla nt see, et esineb alus eksperdi taandamiseks TsMS § 31 järgi. Seega ei saa määruskaebuses tugineda asjaoludele, mis seostuvad eksperdiarvamuse sisuga.
19.TMS § 74 lg 9 esimene lause sätestab, et kohtu määratud eksperdi hindamiskulud kannab isik, kes hindamise on vaidlustanud. Sama sätte teise lause kohaselt tasub hindamise vaidlustanud isik hindamiskulud ette. Sellest sättest ei tulene, et hindamise vaidlustanud isik peaks tasuma hindamiskulud kohtu deposiitkontole. Kolleegiumi hinnangul tuleb TMS § 74 lg-t 9 tõlgendada selliselt, et hindamise vaidlustanud isik (praegu võlgnik) tasub hindamiskulud kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Sellest rahast maksab kohtutäitur eksperdile tema tasu pärast eksperdiarvamuse saamist. Seega ei esita ekspert enda koostatud eksperdiarvamust kohtule, vaid kohtutäiturile. Kuna hindamiskulusid ei tasuta kohtu deposiiti, ei ole kohtul alust teha eksperdile hüvitatavate kulude kindlaksmääramise kohta eraldi määrust, mida menetlusosaline saaks TsMS § 159 lg 2 alusel vaidlustada.
20.Eelnevast tulenevalt peab kohus TMS § 74 lg-s 8 nimetatud taotluse korral küsima eelduslikult mitmelt eksperdilt eksperdiarvamuse koostamiseks hinnapakkumist. Eksperdiks võib kohus TsMS § 294 lg-t 1 järgides määrata isiku, kel on arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused, arvestades ka avaldaja ja hinna vaidlustanud isiku arvamust. Mitme samaväärse eksperdiks sobiva isiku korral on põhjendatud lähtuda mh madalamast hinnast. Kui kohus on eelnevat arvestades valinud eksperdiarvamuse koostamiseks sobiva eksperdi, annab kohus hinna vaidlustanud isikule tähtaja, mille jooksul viimane peab tasuma nõutava summa kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Tähtaja möödumisel küsib kohus kohtutäiturilt selle kohta, kas hinna vaidlustanud isik on nõutava summa tasunud. Kui nõutav summa on tasutud, määrab kohus menetlust lõpetava 4(5)
2-21-15711 määrusega eksperdi, tehes talle ülesandeks arestitud asja hindamise. Sellise määruse võib teha ka varem, kui täitur teavitab enne tähtaja saabumist kohut sellest, et hinna vaidlustanud isik on nõutava summa tasunud. Kui hinna vaidlustanud isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul kohtutäituri kontole nõutavat summat tasunud, lõpetab kohus menetluse eksperti määramata. Sellisel juhul loetakse TMS § 74 lg 9 viimase lause järgi, et hinda ei ole vaidlustatud.
21.Kolleegium märgib, et käimasolevad menetlused, milles hindamise vaidlustanud isik on tasunud hindamiskulud kohtu deposiitkontole, on tsiviilkohtumenetluse ülesandeid (TsMS § 2) arvesse võttes otstarbekas lahendada lõpuni selliselt, et eksperditasu maksab välja kohus. Kui kohus on andnud menetlusosalistele võimaluse esitada eksperdile eksperdiarvamuse kohta küsimusi või esitada selle kohta seisukohti, võib kohus nendega arvestada, kuid maakohtu menetlust lõpetava määruse peale ei saa määruskaebust esitada põhjusel, et menetlusosaline ei nõustu eksperdiarvamuse põhjenduste või järeldusega (vt ka määruse p 18). Sama kehtib selliste määruste vaidlustamise kohta, millega kohus maksab välja eksperditasu.
22.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi võlgniku kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
23.Määruskaebuselt tasutud riigilõiv arvatakse TsMS § 150 lg 32 alusel riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.