Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine

Asjaolud Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (avaldaja) esitas Harju Maakohtule taotluse arestitud kinnisasjale uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks täiteasjas nr 022/2021/5577. Avalduse põhjenduste kohaselt taotleb avaldaja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg 8 ja 9 alusel ekspertiisi määramist N A (puudutatud isik I) omandis olevale kinnisasjale, asukohaga xxx (registriosa nr xxx) turuväärtuse kindlaksmääramiseks, kuna puudutatud isik I vaidlustas kohtutäituri poolt määratud hinna. Riiklikult tunnustatud ekspert V L teatas 13.10.2021 kohtule, et on nõus ekspertiisi läbiviimisega. Eksperdi selgituste kohaselt on ekspertiisi maksumus 480 euro koos käibemaksuga. Kohus võttis 18.11.2021 kohtumäärusega asja menetlusse ning kohustas puudutatud isikut I tasuma ekspertiisitasu 480 eurot. Puudutatud isik (võlgnik) tasus 13.12.2021 ekspertiisi kuludeks 480 eurot. Kohus rahuldas 20.12.2021 kohtumäärusega avaldaja taotluse kinnisvara hindamise ekspertiisi läbiviimiseks ja tegi ekspertiisi läbiviimise ülesandeks riiklikult tunnustatud V L ́le. Ekspert esitas 03.02.2022 kohtule eksperthinnangu. Kohus määras 04.02.2022 e-kirjaga ekspertiisi osas seisukoha esitamiseks tähtaja. Puudutatud isik I (võlgnik) vaidleb vastu eksperthinnangule, mille järgi xxx asuva korteriomandi turuväärtus on 93 000 eurot. Puudutatud isik I palub kohtul määrata eksperdile tähtaeg eksperthinnangu põhjendamiseks; peatada käesoleva tsiviilasja menetlus ja mitte määrata ega välja maksta eksperdi tasu 03.02.2022 eksperthinnangu koostamise eest xxx asuva korteriomandi väärtuse kohta kuni lõpliku lahendi jõustumiseni Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus täiteasjas nr 022/2021/5576 N A 20.09.2021 kaebuse lahendamiseks ning jätta eksperdi tasu määramata, sest eksperdi arve alusel ei ole võimalik seda vastavalt Korra §-le 4 määrata. Puudutatud isik II ei ole kohtule esitanud omapoolset seisukohta. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäituril eksperdile küsimused ja igasugused etteheited puuduvad – ekspert on kohtu poolt püstitatud ülesande täitnud ja vara väärtuse määranud. Avaldajale jäävad arusaamatuks taotluses esitatud viited energiakuludele ja selle seos käesoleva kohtumenetlusega. Avaldaja hinnangul esitatust ei selgu, mille vastu on ekspert konkreetsemalt eksinud ja millist tulemust esitatuga taotleb ning avaldaja hinnanguid eksperdi tasustamisele anda ei oska. Avaldaja selgituste kohaselt Tallinna Ringkonnakohus on küll teinud puudutatud isiku I poolt välja toodud lahendi, andnud kohtutäiturile juhised kaebuse uueks läbivaatamiseks, kuid ei ole andnud korraldusi täitemenetluste lõpetamiseks ning viidatud asjaolu ei saa seega olla takistuseks lahendamaks küsimust, kas kordusekspertiisi korraldamine on käesoleval juhul põhjendatud või mitte. Ekspert V L on seisukohal, et puudutatud isik I N A vastuväited tuleks jätta täies ulatuses tähelepanuta ja taotlus eksperditasu määramata jätmise kohta rahuldamata. Ekspert leiab, et asjakohane ei ole puudutatud isiku I vastuväide nagu energiakulude suurenemine avaldaks negatiivset mõju korteriomandi turuväärtusele. Eksperdi selgituste kohaselt statistikaandmete kohaselt energiakulude suurenemisele vaatamata 2022. aasta algusest on täheldatud kinnisvarahindade progresseeruvat kasvu. Ekspert toob välja, et Lasnamäe tn 22-10 korteriomandi hindamisel on arvestatud võimalikult värskelt toimunud (kuni 3 viimase kuu jooksul toimunud) müügitehingute andmeid, mis vastab ka

2-21-15711 kinnisvara hindamise valdkonda reguleerivate standardite nõuetele. Puutuvalt puudutatud isiku pretensiooni selle kohta, et ekspert olevat jätnud põhjendamata seda miks on kahe erineva tsiviilasja raames hinnatud erinevate korteriomandite (xxx ja xxx) turuväärtused on analoogsed, märgib ekspert, et sellist põhjendamise kohustust ei ole eksperdile hindamise tellimisel lähteülesandeks pandud. Mõlema korteriomandi hindamisel on lähtutud kohtu poolt püstitatud lähteülesandest hinnata korteriomandi turuväärtus hinnangu koostamise seisuga, mida on nõuetekohaselt ka tehtud. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS )§ 355 alusel kohus võib poolest tuleneval mõjuval põhjusel menetluse peatada kuni põhjuse äralangemiseni. Poole raske haigestumise korral võib menetluse peatada kuni poole tervenemiseni, kui haigus ei ole krooniline. TsMS § 356 lg 1 sätestab, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. TsMS § 477 lg 1 alusel hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 74 lg 4 kohaselt kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. TMS § 74 lg 7 kohaselt võivad võlgnik ja sissenõudja kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada käesoleva seadustiku §-s 217 sätestatud korras. TMS § 74 lg 8 kohaselt taotleb kohtutäitur hinna vaidlustamise korral uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Kohus leiab, et puudutatud isiku I 07.02.2022 ja 11.02.2022 taotlused menetluse peatamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole täidetud menetluse peatamise eeldused TsMS § 355 ega TsMS § 356 alusel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata puudutatud isiku I taotluse menetluse peatamiseks. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohus määras kohtutäituri taotlusel kinnisasja uue hindamise korraldamiseks eksperdi ning kohtu poolt määratud ekspert on viinud läbi kinnisasja uue hindamise ja esitanud kohtule oma eksperthinnangu kinnisasja turuväärtuse kohta, on sellega kohtutäituri poolt kohtule esitatud nõue täidetud ning menetlus käesolevas tsiviilasjas tuleb lõpetada. Puudutatud isiku poolt 07.02.2022 ja 11.02.2022 menetlusdokumentides esitatud vastuväited 03.02.2022 eksperthinnangu kohta ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ja ei anna alust menetluse lõpetamata jätmiseks. Vastavalt kohtunõudele on ekspert V L selgitanud, et statistikaandmete kohaselt on vaatamata 2022. a alguses toimunud energiakulude suurenemisele täheldatud kinnisvarahindade progresseeruvat kasvu. Ekspert tõi välja, et xxx korteriomandi hindamisel on arvestatud võimalikult värskelt toimunud (kuni 3 viimase kuu jooksul toimunud) müügitehingute andmeid, mis vastab ka kinnisvara hindamise valdkonda reguleerivate standardite nõuetele. Puutuvalt puudutatud isiku pretensiooni selle kohta, et ekspert olevat jätnud põhjendamata seda, miks on kahe erineva tsiviilasja raames hinnatud erinevate korteriomandite (xxx ja xxx) turuväärtused on analoogsed, märkis ekspert, et sellist põhjendamise kohustust ei ole eksperdile hindamise tellimisel lähteülesandeks pandud. Mõlema korteriomandi

2-21-15711 hindamisel on lähtutud kohtu poolt püstitatud lähteülesandest hinnata korteriomandi turuväärtus hinnangu koostamise seisuga, mida on nõuetekohaselt ka tehtud. Kohtu hinnangul vastab 03.02.2022 ekspertarvamus seaduse nõuetele ja selles esitatud eksperdiarvamuse kujunemise käik ja ekspertiisi lähteandmed on jälgitavad. Käesolevas tsiviilasjas esitatud kirjalikus arvamuses on ekspert andnud talle esitatud küsimuses põhjendatud arvamuse kooskõlas TsMS § 302 lõikega 1, milles sisaldub nii uuringu üksikasjalik kirjeldus, uuringu tulemusena tehtud järeldused kui ka põhjendatud vastus kohtu küsimustele vastavalt TsMS § 301 lg 1 teisele lausele. Kohtule esitatud eksperthinnangust nähtub, et hinnatava korteriomandi turuväärtuse tuvastamisel on ekspert arvestanud sarnaste korterite turuväärtust (p-dest 3.4 ja 3.5). Seejuures on jälgitav ja arusaadav, kuidas ekspert on jõudnud järelduseni uuritava eseme (muuhulgas arvestades sarnaste korterite omadusi ja väärtust) turuväärtuse osas. Seetõttu ei ole asjakohane puudutatud isiku I 07.02.2022 ja 11.02.2022 seisukohtades järelduv seisukoht, et valminud eksperthinnang ei ole usaldusväärne ja jälgitav, sest ekspert on hinnanud teise puudutatud isikule I kuuluva korteri turuväärtuseks samamoodi 93 000 eurot. Ekspert on andunud hinnangu puudutatud isiku I teise korteri väärtuse kohta konkreetse korteri omadusi arvestades ja need omadused ei ole omistatavad käesolevas menetluses eksperdi poolt uuritud korteriomandile. Seetõttu ei tee käesolevas tsiviilasjas 03.02.2022 valminud eksperthinnangut arusaamatuks või ebausaldusväärseks asjaolu, et ekspert on jõudnud puudutatud isiku I teise korteri turuväärtust hinnates samale tulemusele nagu vaidlusaluse korteriomandi osas. Kohtu hinnangul nähtub 03.02.2022 eksperthinnangust selgelt, millistele asjaoludele, andmetele ja eksperdi enda poolt läbiviidud uuringu tulemustele eksperdiarvamuses tuginetakse. Samuti on eksperthinnangus arusaadavalt välja toodud, milliseid metoodikaid ekspert uuringute läbiviimisel kasutas. Samuti on ekspert vastavalt kohtunõudele esitanud täiendava seisukoha ekspertiisi kohta. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et menetlus tsiviilasjas nr 2-21-15711 tuleb lõpetada TsMS § 428 lg 2 alusel. Menetluskulude jaotus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

2-21-15711 Kuivõrd tegemist on hagita menetlusega jätab kohus TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.