Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

et andis parvlaevad tasu eest kasutusse enda tütarettevõtjale Väinamere Liinid OÜ, kes osutas Eesti Vabariigiga sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel veoteenust. Teenuse osutamise leping oli sõlmitud tähtajaliselt 2016. a oktoobrini. Riik ei jätkanud koostööd Väinamere Liinid OÜ-ga ajavahemikul 2016-2026. Riik ei sõlminud uut teenuse osutamise lepingut ega pikendatud ka varasemat, sest OM avaldas hageja ärisaladuse. Selle asemel otsustas MKM, et AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtja Osaühing TS Shipping ostab neli parvlaeva ning riigihange tehakse ka selleks, et valida välja veoteenuse osutaja Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-Heltermaa liinidel. Esimesel riigihankel osales vaid Väinamere Liinid OÜ, kuid hange ebaõnnestus. Teisel riigihankel osalesid lisaks Väinamere Liinid OÜ-le ühispakkujatena ka AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtjad Osaühing TS Shipping ja TS Laevad OÜ, kes hanke võitsid. Hagejale tekkis ärisaladuse avaldamise tõttu saamata jäänud tuluna kahju 15 775 610 eurot, sest ta kaotas riigihanke ega saanud enda tütarettevõtja Väinamere Liinid OÜ kaudu veoteenust osutada. Hageja ärisaladuse hulka kuulusid ärimudel, parvlaevade opereerimise ja prahtimisega seotud kulu ja tulu ning tšarterlepingute tasud. See informatsioon ei olnud avalikkusele kättesaadav ning hagejal oli selle informatsiooni saladuses hoidmise vastu äratuntav huvi. OM avaldas MKM-ile ärisaladuse laevade omandistruktuuri, äriühingutevaheliste prahilepingute ja terve ärimudeli kohta, millest lähtuvalt sai MKM teha detailseid arvutusi ja finantsprognoose. OM avaldas info, sest ta oli huvitatud parvlaevade müügist riigile. Müüki ei toimunud vaid seetõttu, et ta küsis parvlaevade eest liiga kõrget hinda. Asjaolu, et OM avaldas MKM-ile hageja ärisaladuse, nähtub meedias 11. veebruaril 2014 avaldatud artiklist „Minister Parts kasutab eraärist saadud siseinfot“ ning Riigikogu uurimiskomisjoni 22. märtsi 2016. a arutelu üleskirjutusest AS-i Tallinna Sadam võimalike korruptsiooniriskide kohta. Meedias avaldatud artiklist nähtub, et majandus- ja kommunikatsiooniminister JP-l oli konfidentsiaalne informatsioon praamiliikluse kulude kohta. Artiklis osutati nimeliselt OM-le. Uurimiskomisjoni arutelu üleskirjutusest nähtuvad UP ja JP kinnitused, et nad pidasid läbirääkimisi OM-ga, ning MKM-i asekantsleri MS kinnitus läbirääkimiste kohta parvlaevade omanikega. Hageja leidis, et tema nõue ei ole aegunud, sest ta sai alles pärast 14. juunit 2016 avalikustatud AS-i Tallinna Sadam uurimiskomisjoni lõppraportist ja nõukogu protokollidest teada, et talle on kahju tekkinud seetõttu, et OM avalikustas tema ärisaladuse.

KOSTJATE VASTUVÄITED

2.Kostjad I ja III vaidlesid hagile vastu. Pankrotivõlgnik loobus vastuväitest hageja nõudele. Kostjad I ja III palusid jätta hagi rahuldamata, sest hageja nõue on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kuna hageja sai kahju tekkimisest ja seda hüvitama kohustatud isikust teada 11. veebruaril 2014 avaldatud artiklist, aegus tema nõue TsÜS § 150 lg 1 kohaselt 11. veebruaril 2017. Pankrotivõlgnik (algne kostja II) loobus vastuväitest hageja nõudele pankrotivõlgniku pankrotimenetluses. Seetõttu jättis maakohus 24. jaanuaril 2020 tehtud määrusega

3(16)

pankrotivõlgniku vastu esitatud hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt läbi vaatamata. Edasine menetlus 3.Harju Maakohus jättis 24. septembri 2020. a otsusega hageja nõude tunnustamise hagi aegumise tõttu rahuldamata. Menetluskulud jäid hageja kanda. Maakohus märkis, et hüvitatavate menetluskulude suurus määratakse TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Tallinna Ringkonnakohus jättis 26. veebruari 2021. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus jäid aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) kanda. 01.12.2021 otsusega tühistas Riigikohus Harju Maakohtu 24. septembril 2020 ja Tallinna Ringkonnakohtu 26. veebruaril 2021 tehtud otsused tsiviilasjas nr 2-19-3808 ning saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Esimese astme kohtu otsus 4.Maakohus jättis 29.04.2022 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole SLK toonud esile ühtegi prahilepingus sätestatud kohustust, mida Paxton oleks väidetavalt rikkunud. Kohus nõustub kostjate märgituga, et sellist kohustust ei eksisteeri. SLK väide, et Paxton rikkus VÕS § 2 lõikes 2 sätestatud kohustust arvestada võlasuhte teise poole õiguste ja huvidega, siis ka see etteheide Paxtonile on alusetu. SLK väidab, et Paxtoni juhatuse üks liige (OM) avaldas MKM-le 2011. aastal parvlaevade ostu- ja müügiläbirääkimistel SLK ärisaladuse. SLK ei väida, et Paxtoni juhatus (s.t kõik kolm ühise esindusõigusega liiget) oleks osalenud Paxtoni nimel parvlaevade ostu- ja müügiläbirääkimistel. Paxtoni äriregistri väljavõte tõendab, et Paxtoni juhatusse kuulusid kolm liiget, kellel oli ühine esindusõigus. Kui juriidilise isiku juhatuse esindusõigus on piiratud ühise esindusõigusega (nagu see oli Paxtoni puhul), siis kohtu hinnangul ei saa juriidilise isiku juhatuse iga liikme tegevust lugeda juriidilise isiku enda tegevuseks. Isegi kui juhatuse liikmete ühise esindusõiguse piirang kõrvale jätta, saab juhatuse liikme tegevust lugeda juriidilise isiku tegevuseks üksnes siis, kui on väliselt äratuntav või asjaoludest tuvastatav, et juhatuse liige tegutseb juriidilise isiku nimel. Hinnates hagi asjaolusid kohus leiab, et hageja väited kostja võimalikust kõlvatust konkurentsist varasema konkurentsiseaduse (KonkS) ja hetkel kehtiva ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) sätete mõistes on spekulatiivsed ja tõendamata. Kohus leiab, et hagi aluseks olevad andmed ei ole SLK ärisaladus ega andmed, mille saladuses hoidmiseks saaks SLK-l olla õigustatud huvi. Seoses SLK nõude õigusliku alusega on oluline märkida, et hagi aluseks on valdavalt andmed, mis ei seondu SLK ja Paxtoni vahel sõlmitud prahilepinguga, s.t ei tulene prahilepingust ega selle lisast. SLK väide, nagu oleks OM MKM-ile avaldanud andmeid, on tõendamata. SLK ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et OM-le olid hagi aluseks olevad andmed teada. Parvlaevade opereerimisega tegeles SLK enda kontrolli all oleva VML-i kaudu. OM ei ole kunagi nende äriühingutega seotud olnud, s.t OMil puudus ka ligipääs parvlaevade opereerimist puudutavale detailsele kulu- ja tuluinfole. Lisaks, arvestades SLK nõude

4(16)

õiguslikku alust, peaks SLK tõendama, et OM-le olid need andmed teada Paxtoni ja SLK vahel sõlmitud prahilepingu kaudu. Seda ei ole hageja kohtule tõendanud. Kui SLK väite kohaselt oli tegemist nii detailse infoga, siis tekib kohtul küsimus, miks SLK ei sõlminud Paxtoniga konfidentsiaalsuskokkulepet. Kohus leiab, et hagi aluseks olev teave ei anna SLK-le nõudeõigust, sest puudub kirjalik kokkulepe SLK ärisaladuse strateegia kohta, mis sätestaks ärisaladuse mõiste, selle kasutamise ja kaitsemeetmed. Hagi aluseks on väide, et OM avalikustas SLK ärisaladuse MKM-ile parvlaevade ostumüügiläbirääkimistel, kus OM väidetavalt osales parvlaevade omaniku esindajana. Kohus tuvastas, et MKM ja parvlaevade omanik sõlmisid ostu-müügiläbirääkimiste pidamiseks 03.11.2011 konfidentsiaalsuskokkuleppe (10.01.2022 kostja vastuse lisa 9). Parvlaevade omaniku nimel allkirjastasid kokkuleppe CS ja MK (samas). Konfidentsiaalsuskokkuleppe pd 1.1, 2.1 ja 2.3 kinnitavad, et MKM pidi läbirääkimiste raames parvlaevade omanikult saadud info hoidma konfidentsiaalsena ning mitte kasutama seda mingil muul eesmärgil kui ostu-müügiläbirääkimistel otsuste tegemiseks. Kohus leiab, et isegi kui MKM sai ostu-müügiläbirääkimistel konfidentsiaalset infot, ei oleks see õigusvastane järgneval põhjendusel. Parvlaevade omanik täitis oma seadusest tulenevat kohustust esitada oma potentsiaalsele lepingupartnerile enne lepingu sõlmimist kogu asjakohane info (VÕS § 14) ning sõlmis selle info konfidentsiaalsuse kaitsmiseks ka konfidentsiaalsuskokkuleppe. Selle kokkuleppe väidetavat rikkumist MKM-i poolt (mille kohta puuduvad küll andmed) ei saaks igal juhul omistada OM-le / parvlaevade omanikule. Veelgi enam ei saaks seda väidetavat rikkumist omistada Paxtonile. Lisaks, isegi kui MKM sai ostu-müügiläbirääkimistel konfidentsiaalset infot, siis sai see olla üksnes parvlaevade omaniku (mitte SLK) ärisaladus. Oma ärisaladust võis parvlaevade omanik kasutada ükskõik mis viisil. SLK-l ei saa juba põhimõtteliselt sellega seoses Paxtonile etteheiteid olla. VL on kinnitanud, et konfidentsiaalsed andmed avaldas MKM-ile VML. Kohtule esitatud Postimehe artiklid tõendavad, et SLK nõukogu esimees VL on varasemalt ise ajakirjandusele kinnitanud, et MKM-ile on teada parvlaevade finantseerimist puudutavad andmed ning tehingute struktuur, mille SLK on ise MKM-ile avaldanud. Kohus leiab, et kostjad ei ole lepingut rikkunud, sest rikutud kohustust ei eksisteeri. Kuna kostjad ei vastuta lepingu rikkumise eest, siis kohus ei pea hindama sisuliselt seda, kas või millises ulatuses on kahju tõendatud, kas rikutud lepinguline kohustus pidi hagejat kahju eest kaitsma ning kas kahju oli kostjatele ettenähtav. Kuid arvestades hagis toodud asjaolusid, siis praegusel juhul peab kohus vajalikuks hinnata, kas on täidetud ka muud kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi. Kohus leiab, et SLK-le väidetav kahju on täielikult põhistamata ja tõendamata. SLK ei ole tõendanud saamata jäänud tulu ning selle suurust. SLK tugineb iseenda poolt koostatud Exceli tabelile, mis ei ole tõend, vaid SLK paljasõnalised väited, mis on esitatud tabeli formaadis. SLK tugineb VML-i poolt 2014. aastal riigihankel esitatud pakkumusele, mis saaks tõendada üksnes, millises summas tulust lähtus VML pakkumuse esitamisel, mitte aga, et sellise tulu teenimine oli ka tõenäoline (sh et VML oleks sellise pakkumusega riigihanke võitnud). Samuti puuduvad tõendid tulu teenimiseks vajalike kulude piisavuse kohta. Kohus leiab, et kostja esitatud tõendid (majandusaastaaruanded) kinnitavad, et SLK ja VML-i tegevus varasemal perioodil oli kahjumlik. Riigikohus on asunud seisukohale tsiviilasjas nr 3-

5(16)

2-1-173-12 (p 20), et saamata jäänud tulu hindamisel omab muu hulgas tähtsust, kas ja millises summas teenis isik tulu varasemal perioodil. VML-i 2013. aasta majandusaasta aruanne kinnitab, et perioodil 2011-2013 oli VML-i tegevus kahjumlik. SLK 2013. aasta majandusaasta aruanne kinnitab, et ka SLK tegevus oli samal perioodil kahjumlik. VML-i ja SLK majandusaasta aruanded kinnitavad seega, et parvlaevateenuse osutamine varasemal riigihanke perioodil, mil VML omas riigiga lepingut (2006-2016), oli kahjumlik. SLK väited saamata jäänud / jäävast tulust on lisaks tõendite puudumisele seega ka ebausutavad, arvestades toimikus olevaid tõendeid. Kohus leiab, et SLK ei ole tõendanud, et rikutud kohustuse eesmärk oli hoida ära hagi aluseks olev kahju. Kohtu hinnangul ei saanud Paxtoni ja SLK vahelises suhtes kehtinud kohustuse eesmärk olla hoida ära kahju, mis tekib SLK-le kolmanda isiku kaudu (praegusel juhul seeläbi, et VML kaotas riigihankel). Kohustus, mis Paxtonil oli SLK ees, sai hõlmata üksnes otseselt ning eraldiseisvalt SLK-le tekkivat kahju. Küsimusele, kas Paxton pidi prahilepingu sõlmimisel ette nägema, et väidetava rikkumise tagajärjel võib tekkida hagi aluseks olev kahju, tuleb kohtul vastata eitavalt – 2009. aastal, mil SLK ja Paxton sõlmisid prahilepingu ning mil ei olnud isegi teada, kuidas riik otsustab perioodil 2016-2026 parvlaevateenust korraldada, ei saanud Paxtoni pidada võimalikuks, et hagi aluseks olevate andmete väidetav avaldamine toob aastaid hiljem kaasa selle, et VML kaotab riigihankel. Samuti ei saanud Paxtoni pidada võimalikuks, et sellisel põhjusel riigihanke kaotamine üldse võimalik on, kuna see eeldanuks, et MKM rikub seadust, abistades riigihankel ühte pakkujat (SLK hagi aluseks olev väide. Puudub ka põhjuslik seos Paxtoni rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel MKM-i transpordi arengukavast selgub, et Eesti riik oli juba ammu otsustanud, et selline olukord, kus VML osaleb üksi parvlaevateenuse riigihangetel (ja määrab seeläbi hinna), peab lõppema. Hiljem plaan muutus ning otsustati, et riik ei pea ise parvlaevasid omandama, kuid et järgmiseks perioodiks, s.t perioodiks 2016-2026 sõlmitava hankelepingu riigihankel peab osalema mitu hankijat, et selguks, mis on konkurentsis kujunev õige hind. SLK on käesoleva kohtumenetluse väliselt ise tunnistanud, et väidetav kahju tekkis SLK-le hoopis teistel asjaoludel kui on hagiavalduse aluseks. Tuvastatud asjaoludel on SLK mitmes teises kohtuvaidluses kinnitanud, et: (i) andmed, mille avaldamist heidab SLK käesolevas tsiviilasjas ette OM-le, sai MKM hoopis teada VML-i poolt riigihanke menetluses esitatud pakkumusest ning (ii) MKM avaldas ka AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtetele VML-i pakkumuses sisaldunud info. VML ei võitnud riigihanget, kuna VML ei esitanud tingimustele vastavat pakkumust. Kui VML oleks esitanud nõuetekohase pakkumuse, oleks VML seega võitnud esimese hanke, kuna ühtegi teist pakkujat esimesel hankel ei olnud. Kohus leiab, et SLK nõue on aegunud. SLK esitas Paxtoni pankrotimenetluses nõudeavalduse 01.11.2018. Kuna SLK kahjunõude kolmeaastane tähtaeg hakkas kulgema hiljemalt 13.10.2014, siis aegus SLK kahjunõue 13.10.2017. Selleks hetkeks ei olnud SLK Paxtoni pankrotimenetluses nõudeavaldust esitanud (TsÜS § 160 lg 2 p 1). SLK kahjunõue on järelikult aegunud. Kohus nõustub kostjate seni jäädud (sh apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses) seisukohtade juurde, s.o et (i) hiljemalt 13.10.2014, kui selgusid riigihanke tulemused, oli hagi aluseks oleva väidetava kahju tekkimine kindel ning (ii) selleks ajaks oli SLK-le varasemast (2014. aasta veebruaris meedias avaldatud artiklitest) juba teada hagi aluseks oleva kohustuse väidetav rikkumine (SLK ärisaladuse väidetav avaldamine OM poolt parvlaevade ostu- ja müügiläbirääkimistel), s.t möödunud oli mõistlik aeg rikkumisest teada saamisest. SLK kahjunõude aegumistähtaeg hakkas seega kulgema hiljemalt 13.10.2014.

6(16)

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud lepingust tulenevat kahju nõuet ning asjas ei leidnud kinnitust lepinguvälise kahju hüvitamine, so delikti alusel. Kohtu hinnangul tuleb hagi jätta rahuldamata ka sel põhjusel, et kahju nõue on aegunud. Hageja põhinõude rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta rahuldamata viivise nõue. Hagejate apellatsioonkaebus 5.Hagejad paluvad tühistada maakohtu otsuse, milles hagi jäi rahuldamata ja menetluskulude jaotuse osas. Hagejad palusid teha uus otsus, millega saata asi maakohtule uueks lahendamiseks, alternatiivselt teha uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostjate kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus asunud ebaõigele seisukohale, et Paxton ei rikkunud prahilepingut. Kohus ei ole otsuses prahilepingut, sellest tulenevaid kohustusi ega ka isikutevahelisi suhteid, samuti SLK ärimudelit tegelikult analüüsinudki. Kohus on hoopis muudel kui prahilepingu sisuga seotud põhjustel (nt ühine esindusõigus, isiku tegevuse omistamata jätmine ja ärisaladuse puudumine jne) teinud järelduse, et prahilepingut ei ole rikutud. Arvestades, et kohtu põhjendused ja järeldused ei lähe omavahel kokku, on otsus olulises ulatuses põhjendamata ning sellest tulenevalt ka ebaseaduslik. Kohus on asunud seisukohale, et kuivõrd Paxtoni juhatuse liikmetel oli ühine esindusõigus, ei oleks OM üksinda ka teoreetiliselt saanud avaldada SLK ärisaladust just Paxtoni nimel. Ebaõiged on kohtu järeldused ja seisukohad, mille kohaselt ei ole OM tegevuse Paxtonile omistamiseks alust ning et OM tegevuse Paxtonile omistamiseks ei piisa asjaolust, et OM oli SLK ärisaladuse avaldamise ajal Paxtoni juhatuse liige. Hageja ei nõustu kohtu järeldustega ega selle kohta esitatud põhjendatustega ning vaidleb nendele vastu. Kohus on asunud seisukohale, et hageja väited kostja kõlvatust konkurentsist ja ärisaladuse avaldamisest on spekulatiivsed ja tõendamata, samuti et hagi aluseks olev teave ei ole SLK ärisaladuseks. Hageja ei nõustu kohtu järeldustega ega selle kohta esitatud põhjendatustega ning vaidleb nendele vastu. Kohtu seisukohad ja väited seoses SLK-le tekkinud kahjuga on ebaõiged ega põhine asjas esitatud tõenditel ja seisukohtadel. Ebaõiged on kohtu seisukohad, justkui Paxtoni rikkumise ja kahju vahel puuduks põhjuslik seos. Paxtoni rikkumise ja kahju vahel on selge põhjuslik seos. Kohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et nõue on aegunud. SLK nõue Paxtoni vastu sai hakata aeguma alles 2016 juunis, mil avalikustati Riigikogu uurimiskomisjoni raport koos kõikide üle kuulatud isikute ütluste protokollidega ning mil SLK-ni jõudsid aktsiaseltsi Tallinna Sadam nõukogu koosoleku protokollid. Kohus ei ole otsuses aegumist analüüsides käsitlenud ka võimalikku tahtlikku rikkumist, millele hageja on tuginenud. Samuti ei ole kohus käsitlenud otsuses deliktiõiguslikku vastutust ega ka deliktiõigusliku nõude aegumist, kuigi hageja on alternatiivselt tuginenud ka sellele.

Vastus apellatsioonkaebusele 6.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda.

7(16)

Ringkonnakohtu seisukoht 7.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks kaebusele toob ringkonnakohus esile järgmist. 8.Asja materjalidest nähtub järgmine: -17.10.2018 kohtumäärusega kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku Paxton Assets OÜ pankroti. -AS Saaremaa Laevakompanii esitas 01.11.2018 pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles taotles oma nõude tunnustamist summas 15 775 610,00 eurot. -12.02.2019 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitasid kostja I, II ja III vastuväite hageja nõudele. -SAAREMAA FERRY Zweite Schifffahrts GmbH & Co KG sõlmisid 12. juunil 2009 OÜ-ga Reyna Trade (pankrotis, edaspidi nimetatud Reyna) tšarterlepingu parvlaeva Fiskerstrand BLRT AS Hull No. 65 of Fiskerstrandt Verft A/S kasutamiseks (I kd, tlk 13). -SAAREMAA FERRY Erste Schifffahrts GmbH & Co. KG sõlmis 12. juunil 2009 OÜga Paxton Assets (edaspidi nimetatud ka Paxton) tšarterlepingu parvlaeva Fiskerstrand BLRT AS Hull No. 64 (nimetatud ka kui parvlaev Saaremaa) of Fiskerstrandt Verft A/S kasutamiseks (I kd, tlk 14). -SAREMAA INVESTMENTS I LIMITED sõlmis 12. juunil 2009 OÜ-ga Dagenhart (pankrotis, edaspidi nimetatud Dagenhart) tšarterlepingu parvlaeva Fiskerstrand BLRT AS Hull No. 63 of Fiskerstrandt Verft A/S kasutamiseks (I kd, tlk 15). -Eelnimetatud lepingud Saksamaa äriühingutega kehtisid kuni 2026. aasta oktoobrini. - Reyna, Paxton ja Dagenhart sõlmisid 22. juulil 2009 AS-iga Saaremaa Laevakompanii (pankrotis, edaspidi nimetatud SLK) nimetatud laevade osas tšarterlepingu kuni oktoobrini 2026. aastal (I kd, tlk 16-18). -SLK andis laevad tasu eest kasutusse OÜ-le Väinamere Liinid (edaspidi VML) (I kd, tlk 19-21). -VML-il oli Eesti Vabariigiga sõlmitud avaliku teenindamise leping tähtajaga kuni 2016. aasta oktoobrini (II kd, tlk 57-62). -Reyna, Paxtoni ja Dagenharti juhatuse liikmed on VL (isikukood XXXXXXXXXXX), RT (isikukood XXXXXXXXXXX) ja OM (isikukood XXXXXXXXXXX). -SAAREMAA Ferry Erste Beteiligungs GmbH & Co. KG ja Eesti Vabariik, mis tegutses Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu sõlmisid 03.11.2011 (III kd, tlk 154 ja 154(1)) konfidentsiaalsuskokkuleppe parvlaevade MV Saaremaa ja MV Hiiumaa võimaliku omandamise läbirääkimiste suhtes, kusjuures, pooled avaldasid lepingu p-s D, et parvlaeva MV Muhumaa osas on vastavalt eellepingule müügikokkulepe sõlmitud. -Laevade omanikke esindas läbirääkimistel ka OM.

8(16)

-8. novembril 2013. a võttis majandus- ja kommunikatsiooniminister vastu otsuse nr 130050, mille p-s 1 andis MKM täielikult riigile kuuluva AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtjale OÜ-le TS Shipping korralduse nelja parvlaeva ostmiseks Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-Heltermaa liinidel opereerimiseks. Otsuse nr 13-0050 punkti 2 kohaselt tuli OÜ-l TS Shipping läbi viia riigihange nelja parvlaeva soetamiseks ja nimetatud konkreetsed OÜ TS Shipping poolt tulevikus soetatavad parvlaevad pidi antama rendile ettevõtjale, kellega pidi MKM-i poolt sõlmitama veoteenuse leping Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-Heltermaa liinidel opereerimiseks alates 1. oktoobrist 2016. -Lisaks moodustas majandus- ja kommunikatsiooniminister 1. novembri 2013 käskkirjaga nr 13-0354 komisjoni, mille tegevuse eesmärgiks on toetada OÜ-d TS Shipping kui üht ühispakkujat riigihankel osalemiseks vajalike parvlaevade hanke dokumentatsiooni koostamisel ja hanke läbiviimisel. -MKM tühistas 20. detsembri 2013 otsusega nr 13-0056 otsuse nr 13-0050. -2014. aasta juunis alustas MKM riigihanget Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-Heltermaa liinidel opereerimiseks veoteenuse lepingu sõlmimiseks. -VML oli eelnimetatud avatud menetlusega hankes ainus pakkuja, esitades oma pakkumuse 15. septembril 2014. a. -MKM tegi 23. septembril 2014. a otsuse VML kvalifitseerimata jätmise kohta. - VML kaebus avatud hankemenetluses VML kvalifitseerimata jätmise peale jäeti asjas nr 3-14-52659 rahuldamata. -23. septembril 2014. a teatas MKM uuest hankest sama eseme suhtes. Uus riigihange korraldati väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena ning osalema kutsuti nii VML kui riigile kuuluva äriühingu AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtjad. -MKM tunnistas 13. oktoobril 2014. a mõlemad pakkumused vastavaks ning ühispakkujate OÜ TS Laevad ja OÜ TS Shipping pakkumuse edukaks, mille tulemusena kaotas VML (ja selle kaudu SLK VML-i pakkumuse edukaks osutumise korral oleks tulu teeninud ka SLK, kes osales hankes tehnilise- ja kutsealase pädevusega) võimaluse MKM-iga sõlmitava lepingu alusel järgneva 10 aastase perioodi vältel tulu teenida. -VML kaebus parvlaevaliinide vedaja leidmiseks tehtud riigihankes tekitatud kahju hüvitamiseks mh seetõttu, et VML jäi 10-aastase lepinguperioodi peale kokku saamata kasum 23 825 030 eurot, jäi Riigikohtu 17.10.2019 otsusega (III kd, tlk 141-143) asjas 316-1603 rahuldamata. 9.Hagiavalduses tõid hagejad (edaspidi ka hageja) välja, et SLK-l on pankrotivõlgniku vastu kahju hüvitamise nõue. Hageja märkis, et pankrotivõlgnikuga solidaarselt vastutavad kahju eest Osaühing Reyna Trade (pankrotis) ja OÜ Dagenhart (pankrotis). Hageja leidis, et tema kahjunõue põhineb sellel, et pankrotivõlgniku ja teiste solidaarselt vastutavate äriühingute seaduslik esindaja OM avaldas Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) hageja ärisaladuse, mistõttu kaotas hageja võimaluse teenida tulu parvlaevateenuse osutamise eest 2016.–2026. aastal. Hageja kahju on 15 775 610 euro suurune saamata jäänud tulu.

9(16)

10.Kuna hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja Paxton tšarterlepingu ning hageja väidetel on Paxton OM kaudu rikkunud ärisaladuse avalikustamisega hageja õigusi, tekitades hagejale kahju saamat jäänuda tulu näol, on tegemist lepingust tuleneva nõudega. Maakohus leidis seega põhjendatult, et kohaldamisele kuulub VÕS § 115 lg 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, siis võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele ning SLK nõue on edukas, kui hageja poolt on tõendatud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-1937, p 15): ▪ ▪ ▪ ▪

Paxton on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); Paxton vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); SLK-le on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); SLK kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); ▪ SLK kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena Paxtonile lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); ▪ Paxtoni rikkumise ja SLK kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). 11.Seega esiteks, kuna hageja tugineb sellele, et Paxton rikkus ärisaladuse avalikustamisega pooltevahelisest lepingust tulenevat kohustust, peab ta tõendama, et lepingus oli sellises kohustuses kokku lepitud. Kui pooltevahelises lepingus selline kokkulepe puudus, võib kahju hüvitamiseks anda aluse lepinguliste kõrvalkohustuste rikkumine. 12.Maakohus leidis, et Paxtoni poolt lepingu rikkumine on tõendamata mh seetõttu, et hageja väidetud kohustust leping ei sisaldanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et leping ei sätestanud konkreetset keeldu mingi teabe avalikustamise suhtes. Samas tuli asja lahendamisel arvestada ka sellega, et ärisaladuse avalikustamine võib olla vastuolus võlasuhtest tuleneva teise poole õiguste ja huvidega arvestamise kohustusega VÕS § 2 lg 2 mõttes. Seda eeldusel, et tegemist oli saladuses hoidmist vajava ja kaubandusliku väärtusega teabega (ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg 2), ning hagejal oli õigustatud huvi, et seda ei avalikustata (vrd Riigikohtu 25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 17; 13. märtsi 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-1026/47, p 14; vt ka ärisaladuse kohta Riigikohtu 21. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-9918/31, p 34.1). Maakohus leidis, et Paxton ei rikkunud ka võlasuhtest tuleneva teise poole õiguste ja huvidega arvestamise kohustusega VÕS § 2 lg 2 mõttes. Ringkonnakohus leiab, et, et üldjuhul tuleb pidada lepingupoole ärisaladuseks, mida teisel lepingupooled ei ole lubatud avalikustada informatsioon teenuse või toote hinna kujunemise kohta arvestades ka seda, et ettevõtja konfidentsiaalseks loetud info on hinnatav ärisaladusena üksnes siis, kui kõik kolm ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) § 5 lg 2 sätestatud tingimust on üheaegselt täidetud. EKTÄKS § 5 lg 2 kohaselt on ärisaladus teave, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad; 2) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja 3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.

10(16)

11(16)

MKM.l teada laevade omanike ja kogu parvlaevaäri tehingustruktuur. VL tõi esile, et „Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium teab paremini kui keegi teine, kellele kuuluvad mandri ja saarte vahel töötavad suured parvlaevad ja millistel alusel Euroopa parim praamiliiklus töötab. MKM on selles küsimuses väga informeeritud ja ministeeriumi esindajad on korduvalt tunnustanud neid ettevõtjaid, kes aastatel 2008-2010 võtsid erakordse riski ja viisid Eesti praamiliikluse Euroopa kõrgeimale tasemele“. VL tõi esile, et: „Omandistruktuur on tegelikult väga lihtne. Tuleb vaid arvestada seda ekstreemset keskkonda, milles need laevad on ehitatud ja millises seisus olid ikkagi 2008-2010 maailma finantsturud. Mõnede kokkulepete konfidentsiaalsuse tõttu üritatakse jätta eemaltvaatajale muljet mingist susserdamisest. Ei ole seal mingit susserdamist, see on lahtisest uksest sissemurdmine. Riigil on olemas kogu pilt“ (II kd, tlk 72). Kuna VML sõlmitud lepingu järgi tuli VML-l esitada perioodiliselt aruanne laevaliiklusega seotud kulude kohta, MKM teadis, millises summas laekub VML-le tulu piletimüügist, siis on see asjaolu kooskõlas ka 2014. aastal VL poolt avaldatuga, et parvlaevade prahtimisega seotud tulud ja kulud pidid riigile olema teada 2006. aastast sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu sõlmimisest (II kd, tlk 73). Seda, et VML esitas iga kuu riigile parvlaeveteenuse osutamisega seotud kulud ning MKM.l oli teada ka kogu tulu tõi VL esile ka 12.05.2016 toimunud uurimiskomisjoni istungil osalejatele (III kd, tlk 145).

12(16)

13(16)

nende kulude suurus on hagejal tõendamata, siis lõpptulemusena tuleb asuda seisukohale, et hageja väidetud suuruses tulu teenimise tõenäosus on tõendamata.

14(16)

tuluandmed juba 2006. aastal avaliku konkursi tingimuste täitmiseks ning hiljem ka MKM-iga juba sõlmitud lepingu alusel (II kd, tlk 60 pöördel, lepingu p 24). Avaliku teenuse osutajana oli VML-il riigi ees aruandekohustus tulude ja kulude osas, sest see oli omakorda dotatsiooni arvutamise aluseks. MKM-ile oli VML-i riigihanke pakkumuses esitatud andmete kaudu teada ka sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu 7/14 alusel teenitav kasum. Võimalike parvlaevaliikluse opereerimiseks vajalike laevade turuhind oli MKM-l teada. See, et laevade turuväärtus ja uute laevade soetamise hind on turul kiiresti ja vabalt kättesaadav on kinnitanud ka VL (III kd, tlk 148 ja 151 pöördel). Ka JP on esile toonud, et müügiläbirääkimised, mis algasid 2011.a venisid ka seetõttu, et laeva omanikud soovisid iga laeva eest 1 miljon rohkem võrreldes laeva turuhinnaga (I kd, tlk 62 pöördel). 27.Kuna VML-ga sõlmitud lepingust saadava teabe alusel oli võimalik tuvastada piletitulu ja laevade opereerimise kulu, riigil oli teada makstava dotatsiooni suurus, oli riigil võimalik otsustada, kas majanduslikult otstarbekam on jätkata sama parvlaevaliikluse mudeliga nagu aastatel 2006-2016 või on riigile soodsam laevade omamine, ilma selle teabeta kas ja kuidas jagunevad saadavad kasumid senise parvlaevaäri tehinguosaliste vahel. Asjaolu, et laevade omamise prioriteeti muudeti on JP-le järgnev minister UP põhjendanud järgmiselt (I kd, tlk 49) „Ma enda jaoks välistasin selle, et ilma proovimata konkurentsi tekitada, lihtsalt sõlmin olemasoleva operaatoriga järjekordse 10-aastase lepingu ükskõik, mis hinnaga /.../ tähtis oli, et oleks mitu pakkujat hankes, et teada saada, mis on konkurentsis tekkiv õige hind“. Ringkonnakohus osutab aga sellele, et hilisemalt hankemenetluse kasuks otsustamine ei muutnud aga juba välja kujunenud MKM seisukohta, mis tulenes juba eelpoolnimetatud arengukavast, et senist parvaleva liikluse mudelit muudetakse. 28.Lõpuks tuleb ringkonnakohtu arvates nõustuda ka sellega, et põhjuslik seos Paxtoni poolt toime pandud hüpoteetilise rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel langeb juba ära seetõttu, et VML, kes oli 2014.a välja kuulutatud esimesel hankel ainuke pakkuja, pakkumine tunnistati mittenõuetekohaseks VML-ist endas tulenevatel asjaoludel. Seega isegi juhul, kui asjas oleks tõendamist leidnud kõik muud kahju nõude edukaks esitamiseks vajalikud eeldused, põhjustas hagejale lõpptulemusena hüpoteetilise kahju see, et VML ei suutnud teha hankedokumentide tingimustele kooskõlas olevat pakkumist.

15(16)

algusaja arvutamise juures on üksnes nõude tekkimine, mis tähendab VÕS § 82 lg 7 järgi selle sissenõutavaks muutumist, tuvastas maakohus põhjendatult, et mõistlik aeg kahju hüvitamise nõude esitamiseks oli Paxtoni pankrotimenetluses nõude esitamise ajaks möödunud. 30.Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette ka seda, et kohus käsitlenud otsuses deliktiõiguslikku vastutust ega ka deliktiõigusliku nõude aegumist, kuigi hageja on alternatiivselt tuginenud ka sellele. Ringkonnakohus leiab, et osaliselt on apellatsioonkaebuse väited ekslikud. Maakohtu otsuse p-dest 18, 19, 20 ja 57 nähtub, et maakohus ei pidanud võimalikuks Paxtoni lepinguvälist vastutust.

periooditasu fikseeritud osaparvlaeva Muhumaa osas 3 326 250 eurot; periooditasu fikseeritud osa parvlaeva Saaremaa osas 3 326 250 eurot; periooditasu fikseeritud osa parvlaeva Hiiumaa osas 3 326 250 eurot; periooditasu fikseeritud osa uue parvlaeva osas 3 326 250 eurot; periooditasu (muutuv) parvlaeva Muhumaa osas 1 637 378 eurot; periooditasu (muutuv) parvlaeva Saaremaa osas 1 637 378 eurot; periooditasu (muutuv) parvlaeva Hiiumaa osas 1 637 378 eurot; periooditasu (muutuv) uue parvlaeva osas 1 637 378 eurot. Periooditasud kokku olid planeeritud summas 19 719 512 eurot, millest 8%-ne kasum moodustab 1 577 561 eurot aastas. - Reyna, Paxtoni ja Dagenharti juhatuse liikme OM õigusvastase tegevuse tulemusena SLK saamata jäänud kasum kokku summas 15 775 610 eurot. - Nimetatud summas nõuet palus hageja hagiga tunnustada.

16(16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.