Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-115-08 Tartu, 10. detsember 2008. a Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu J. T hagi S. B vastu alusetult omandatud vara väljamõistmiseks ja ühisvara jagamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 17. märtsi 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-03-438 S. B määruskaebus Hageja J. T (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja S. B (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik 10. november 2008. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 17. märtsi 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-03-438 muutmata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.J. T esitas 21. augustil 2003. a Tallinna Linnakohtule hagi S. B vastu alusetult omandatud vara väljamõistmiseks ja ühisvara jagamiseks.
2.Harju Maakohus (kes menetles asja alates 1. jaanuarist 2006) rahuldas 30. jaanuari 2008. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis S. B hageja kasuks välja 1 025 159 krooni.
3.Kostja esitas 7. märtsil 2008. a Tallinna Ringkonnakohtule maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.
Tallinna Ringkonnakohus keeldus 17. märtsi 2008. a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastas selle koos lisadega kostjale. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 632 lg 1 järgi apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Toimikust nähtuvalt toimetati apellandi esindajale kohtuotsus kätte allkirja vastu
4.veebruaril 2008. a. Seega lõppes apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 5. märtsil 2008. a. Apellatsioonkaebus saabus ringkonnakohtusse 7. märtsil 2008. a. Kuna apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist, keeldus ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast TsMS § 637 lg 1 p 2 alusel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega võtta kostja apellatsioonkaebus menetlusse. Kostja palub
juhul, kui kohus leiab, et apellatsioonkaebus on esitatud hilinenult, tühistada ringkonnakohtu määrus ja saata asi ringkonnakohtule apellatsioonitähtaja ennistamise otsustamiseks. Samuti palub kostja jätta kohaldamata TsMS § 62 lg 2 ning tunnistada see põhiseaduse vastaseks. Kostja sai Harju Maakohtu otsuse kätte esindaja kaudu 4. veebruaril 2008. a. Kostja järgis apellatsioonkaebuse elektroonsel esitamisel apellatsioonitähtaega. Määruskaebusele lisatud kostja esindaja saadetud elektronkirjast nähtub, et apellatsioonkaebus koos lisadega on esitatud ringkonnakohtu menetlusposti aadressile 29. veebruaril 2008. a kell 21.33. Saadetud e-kirja koos apellatsioonkaebusega ei ole registreeritud TsMS § 336 järgi kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi, kuid viidatud e-kirjast tulenevalt on kohtul võimalik tuvastada, et kostja järgis apellatsioonkaebuse elektroonsel esitamisel apellatsioonitähtaega. Isegi juhul, kui kostja ei oleks esitanud apellatsioonkaebust elektrooniliselt 29. veebruaril 2008. a, on tema esindaja mõistliku ajavaruga arvestades postitanud 29. veebruaril 2008. a Hollandi kohalikus postkontoris (Tilburgis) apellatsioonkaebuse originaali. Kostja esindaja kasutas apellatsioonkaebuse edastamiseks TNT kiirpostiteenust. Eesti Posti koduleheküljel avaldatud info kohaselt edastatakse TNT Expressi saadetis Euroopa suurematesse ärikeskustesse järgmise tööpäeva jooksul. Sama on kinnitatud ka AS Eesti Posti TNT Expressi kiirpostiteenuse teenustingimustes. Seega on kostja teinud kõik võimaliku, et ka apellatsioonkaebuse originaal jõuaks kohtusse õigel ajal. Juhul kui kohus leiab, et apellatsioonkaebus on esitatud hilinenult, tuleks apellatsioonitähtaeg ennistada. Kostja tegevusest ei sõltunud, et apellatsioonkaebuse originaal jõudis ringkonnakohtusse alles 7. märtsil 2008. a. TsMS § 62 lg 2 tuleks jätta kohaldamata ja tunnistada see põhiseaduse vastaseks. Viidatud sätte järgi võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtus, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. Nimetatud säte rikub kostja menetlusõigusi ning ei taga talle õiglast ja õiget kohtumenetlust. Kostja on teinud kõik endast oleneva apellatsioonitähtaja järgimiseks, kuid see, kas apellatsioonkaebus jõuab kohtusse õigel ajal, sõltub kolmandast isikust. Kostja ei saa mõjutada kolmanda isiku käitumist, seega tuleks lähtuda apellatsioonitähtaja arvestamisel apellatsioonkaebuse üleandmisest postiasutusele.
6.Vastuses määruskaebusele pidas hageja kaebust alusetuks ja põhjendamatuks ning palus jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 691 p 1 alusel jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.
8.Vaidlusaluses asjas on apellatsioonkaebus koos lisadega väidetavalt saadetud ringkonnakohtule elektronposti teel 29. veebruaril 2008. a kell 21.33. Kostja on esitanud kassatsioonkaebuse lisana sellekohase e-kirja väljatrüki. Samas on kostja esitanud kirjaümbriku koopia, millest nähtuvalt on apellatsioonkaebus postitatud Hollandi postkontorist 29. veebruaril 2008. a, seega samal päeval väidetava e-kirja saatmisega. Apellatsioonkaebus saabus ringkonnakohtusse 7. märtsil 2008. a, s.o pärast apellatsioonitähtaja möödumist.
9.Dokumendi elektrooniliselt esitamise korda reguleerib TsMS § 336. Selle sätte 2. lõike esimese ja
teise lause kohaselt loetakse elektrooniline dokument kohtule esitatuks, kui see on salvestatud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi. Dokumendi saatjale edastatakse selle kohta elektrooniline kinnitus. Viidatud sätte 3. lõike alusel on justiitsminister kehtestanud
28.detsembri 2005. a määrusega nr 59 kohtule dokumentide esitamise korra (edaspidi kord). Korra § 5 lg 1 järgi tuleb e-kirjaga kohtule menetlusdokumendi saatmiseks kasutada selleks ettenähtud epostiaadressi, mis on avaldatud Justiitsministeeriumi veebilehel http://www.just.ee. Tulenevalt korra § 7 lg-st 1 saab esitaja e-kirjaga dokumendi esitamisel selleks ettenähtud e-postiaadressile automaatse vastuvõtukinnituse dokumendi laekumise kohta kohtu e-postkasti. Viidatud sätetest tulenevalt on dokumendi salvestamine kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi seotud saatjale sellekohase automaatse elektroonilise kinnituse saatmisega. Seega ei saa saatja eeldada e-kirja jõudmist saajani kuni hetkeni, mil ta on saanud sellekohase elektroonilise kinnituse. Kostja märgib kassatsioonkaebuses, et tema esindaja saadetud e-kirja koos apellatsioonkaebusega ei ole registreeritud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi. Tallinna Ringkonnakohus kinnitab järelepärimisele saadetud vastuses Riigikohtule, et Tallinna Ringkonnakohtu e-postiaadressile ei ole saabunud kostja esindaja 29. veebruaril 2008 postitatud apellatsioonkaebust. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tõendanud, et e-kirjaga saadetud apellatsioonkaebus jõudis tähtaegselt ringkonnakohtuni, sest ta ei ole saanud ringkonnakohtult elektroonilist kinnitust e-kirja kättesaamise kohta. Elektrooniliselt saadetud apellatsioonkaebuse kohtusse jõudmist ei tõenda üksnes e-kirja väljatrükk. Vajalik on esitada ka tõendid, mis kinnitaksid e-kirja automaatset vastuvõtmist korra § 7 lg 1 järgi.
10.Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel TsMS § 66 järgi õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda määratud tähtaega. TsMS § 67 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. TsMS § 68 lg 1 kolmanda lause kohaselt esitatakse tähtaja ennistamise avaldus kohtule, kus tulnuks teha menetlustoiming. Tulenevalt viidatud sättest ei saa Riigikohus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega ennistada, seda saab teha ringkonnakohus (vt ka Riigikohtu 20. detsembri 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-07).
11.Kolleegium lisab täiendavalt, et menetlustoimingu tähtaegade järgimise küsimust juhtumeil, mil menetlusdokumentide edastamiseks kasutatakse postiteenust, on Riigikohtu tsiviilkolleegium analüüsinud 23. mai 2007. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07 ja 21. märtsi 2007. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-2-4-07.
12.Kolleegium leiab, et hageja väited ei anna alust pidada menetlustähtaja arvutamise regulatsiooni (TsMS § 62 lg 2) põhiseadusega vastuolus olevaks. Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.