Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-99-08 Tartu, 19. november 2008. a Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve Raivo Mereranna hagi OÜ NOKTETT vastu osanike koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ja juhatuse liikme ametiaja pikenemise tuvastamiseks ning OÜ NOKTETT vastuhagi Raivo Mereranna vastu juhatuse liikme esindusõiguse puudumise tuvastamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 27. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-1 OÜ NOKTETT kassatsioonkaebus Hageja Raivo Mererand (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Kaupo Lepasepp. Kostja OÜ NOKTETT (registrikood xxxxxxxx), esindajad vandeadvokaat Vesse Võhma ja juhatuse liige Andres Mägi (isikukood xxxxxxxxxxx). 20. oktoober 2008. a Menetlusosalised istungile ei ilmunud.
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-1 ja samas tsiviilasjas tehtud Harju Maakohtu 4. jaanuari 2008. a otsus osas, millega jäeti rahuldamata OÜ NOKTETT vastuhagi Raivo Mereranna vastu esindusõiguse puudumise tuvastamiseks. Jätta vastuhagi läbi vaatamata.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-1 osas, milles jäeti muutmata samas tsiviilasjas tehtud Harju Maakohtu 4. jaanuari 2008. a otsus osas, millega tuvastati, et Raivo Mereranna volitus OÜ NOKTETT juhatuse liikmena pikenes ametiaja möödumisel kuni 22. oktoobrini 2009, samuti menetluskulude jaotuse osas. Saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
3.Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu 27. mai 2008. a otsus muutmata.
4.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Tagastada AS-le Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN 19. juunil 2008. a OÜ NOKTETT eest tasutud kassatsioonikautsjon 530 (viissada kolmkümmend) krooni 10 senti.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.2. jaanuaril 2007 esitas Raivo Mererand (hageja) Harju Maakohtule hagi OÜ NOKTETT (kostja) vastu, milles palus tuvastada, et tühised on kostja osanike 18. detsembri 2006. a koosoleku otsused, millega loeti lõppenuks hageja volitused kostja juhatuse liikmena ja kostja juhatuse liikmeks valiti Andres Mägi. Samuti palus ta tuvastada, et hageja volitused kostja juhatuse liikmena on pikenenud kuni 22. oktoobrini 2009. Hagi 27. veebruari 2007. a täienduses palus hageja lisaks tuvastada, et
tühised on ka kostja osanike 18. detsembri 2006. a koosoleku otsused selle kohta, et kostja esitab hageja kui juhatuse liikme vastu nõuded, õigusvaidluses esindab kostjat A. Mägi ja kostja vaidlustab hageja poolt kostja nimel ja arvel sõlmitud võla- ja asjaõiguslepingud. Alternatiivselt palus hageja tunnistada kostja osanike vaidlusalused otsused kehtetuks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale kostja osa nimiväärtusega 253 400 krooni, mis on 2/3 kostja osakapitalist. Osanikuks on ka Andres Mägi, kellele kuulub kostja osa nimiväärtusega 126 700 krooni, mis on 1/3 osakapitalist. Kostja juhatuse liikmeteks on hageja ja A. Mägi. Väidetavalt toimus 18. detsembril 2006 kaks kostja osanike koosolekut, millest võtsid osa A. Mägi ja hageja abikaasa Merle Mererand. Hagejat koosolekule ei kutsutud. Koosoleku protokollist nähtuvalt teostas hageja osaniku õigusi koosolekul M. Mererand, kuigi tal seda õigust ei olnud. Hagejale kuuluv osaühingu osa ei kuulu abikaasade ühisvarasse. Hageja omandas kostja osa hiljemalt
10.jaanuaril 1996, tema abielu Merle Mererannaga sõlmiti 9. märtsil 1996. Isegi kui osa kuuluks ühisvarasse, ei oleks M. Mererannal olnud õigust teostada osaniku õigusi ainuisikuliselt, kuna ta ei ole õiguspäraselt osanike nimekirja kantud. Tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 165 lg-st 1 saavad ühised omanikud ühisest osast tulenevaid õigusi teostada ainult ühiselt. Ühisest omanikust abikaasa kantakse osanike nimekirja ÄS § 165 lg 1 alusel kas abikaasade kokkuleppel või abikaasa nõudel kohtuotsuse alusel. M. Mererand ei ole hagejale ega kohtule esitanud nõuet kostja osanike nimekirja kandmiseks ning hageja ei ole andnud selleks nõusolekut, mistõttu kostja suhtes tuleb osa omanikuna (osanikuna) käsitada hagejat. Kui ilmneb, et M. Mererand on kantud hageja teadmata kostja osanike nimekirja, on selline kanne kehtetu, kuna puudub osanike nimekirja kandmise aluseks olev kostja juhatuse otsus. Kostja osanike 18. detsembri 2006. a koosoleku otsused on tühised, kuna koosoleku kokkukutsumisel rikuti seaduse ja põhikirja nõudeid. Koosolekul oli esindatud vähem kui pool osadega esindatud häältest ning hageja osadega seotud õigusi teostas koosolekul isik, kellel selleks õigused puudusid. Nimetatud puudused annavad samuti aluse tunnistada kostja osanike 18. detsembri 2006. a üldkoosoleku otsused kehtetuks. Hageja ei saanud koosolekukutset, mis on osaühingu põhikirja p 6.3 rikkumine. Juhul kui kutse toimetati M. Mereranna aadressile, on ka see koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine, kuna hageja ja M. Mereranna abielulised suhted olid lõppenud ning koosoleku kokkukutsunud kostja juhatuse liikmele ja osanikule A. Mäele oli see asjaolu teada. Hageja palus ühtlasi kohtul tuvastada, et ta on jätkuvalt kostja juhatuse liige. Ta sai juhatuse liikmeks alates selleks valimisest 22. oktoobril 1997. Poolte vahel väljakujunenud praktika kohaselt pikenevad juhatuse liikme volitused iga kord ÄS § 184 lg 2 alusel kolme aasta võrra. Kostja ja tema osanikud on vaikimisi aktsepteerinud juhatuse liikmete ülesannete täitmise jätkamist pärast kolmeaastase ametiaja lõppemist. Hageja volitused on pikenenud kuni 22. oktoobrini 2009. Seetõttu on kostja osanike
18.detsembri 2006. a otsus hageja juhatuse liikme volituste tähtaja möödumise tõttu lõppenuks lugemise kohta ebaseaduslik ja vastuolus pooltevahelise juhatuse liikme lepinguga.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Kostja väitel soetati M. Mereranna ja hageja osa abielu ajal ning kuulub nende ühisvara hulka
sõltumata sellest, kas abikaasad on kantud ühiste omanikena registrisse või mitte. M. Mererand on enda avalduse alusel kantud osanike nimekirja 17. novembril 2006. Kostja juhatus pidi tegema osanike nimekirja vastava kande, tuginedes avaldusele lisatud abielutunnistusele. Osa ühised omanikud on võrdselt õigustatud osaga seotud õigusi teostama. Abikaasad ei ole ühisosaluse kasutamiseks määranud kasutuskorda, seega loetakse ÄS § 165 lg 3 kohaselt osaühingu õigustoimingud (sealhulgas osanike üldkoosoleku kokkukutsumise teate esitamine) kehtivaks ka ühe osaniku suhtes. Abikaasadevahelised vaidlused ühisomandi valdamise ja kasutamise üle ei puuduta kostja õigusi ja kohustusi. Osanike 18. detsembri 2006. a koosoleku kokkukutsumisel ja pidamisel järgiti kõiki seaduse ja äriühingu põhikirja nõudeid. Osanike koosoleku kutsus kokku juhatuse liige A. Mägi ning koosolekust teavitati osanikke M. Mereranda ja A. Mäge. Koosoleku kokkukutsumise teated anti kätte 24. novembril 2006 allkirja vastu osanike nimekirja kantud aadressidel. M. Mererannale teate kätteandmisega loeti kutse kätteantuks ka hagejale. Koosolek oli otsustusvõimeline, sest seal osales 100% osadega määratud häältest. Otsused võeti vastu ühehäälselt. Hagejal ei ole õigust esindada kostjat. See õigus lõppes hageja kostja juhatuse liikmeks olemise tähtaja möödumisega. Tema volitusi ei ole uuendatud, teda ei ole valitud uuesti juhatuse liikmeks ning tema ametiaeg ei ole pikenenud muul alusel. Kostja osanikud ei ole väljendanud oma vaikivat nõusolekut hageja juhatuse liikmeks valimiseks või tema ametiaja uuendamiseks.
3.Kostja esitas 26. jaanuaril 2007 vastuhagi, milles palus tuvastada hageja kui kostja endise juhatuse liikme esindusõiguse puudumise teha kostja nimel ja arvel tehinguid ja toiminguid. Vastuhagi kohaselt on hageja ametiaeg juhatuse liikmena lõppenud. Hageja ise on tunnistanud kostja juhatuse liikme volituste puudumist Tallinna notarile esitatud ja enda allkirjastatud kostja osanike erakorralise üldkoosoleku 9. oktoobri 2006. a ja 10. oktoobri 2006. a protokollides. Nimetatud kuupäevadel ei ole kostja osanike üldkoosolekuid toimunud. Vaatamata asjaolule, et need osanike üldkoosolekute protokollid on hageja poolt võltsitud ja seega tühised, nähtub protokollidest, et hageja oli teadlik juhatuse liikme volituste lõppemisest ja otsustas õigustühiselt pikendada oma volitusi kuni
6.novembrini 2006. Hageja on pahauskselt jätkuvalt esinenud kostja nimel kolmandate isikute ees esindusõigusliku isikuna ja teinud nendega kostja nimel tehinguid.
4.Hageja ei tunnistanud vastuhagi ning palus selle jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 226 lg 2 p 1 alusel. Alternatiivselt palus hageja jätta vastuhagi rahuldamata. Hageja arvates esitas kostja nimel vastuhagi esindusõiguseta isik, kuna kostja osanike üldkoosolek ei ole otsustanud kostja esindaja määramist õigusvaidluses juhatuse liikmega. Hageja ametiaeg kostja juhatuse liikmena on juhatuse liikmete ja osanike vaikival kokkuleppel pikenenud 22. oktoobrini 2009. Juhatuse liikmete ametiaja pikendamise kohta formaalse otsuse vastuvõtmata jätmine ja registripidaja teavitamata jätmine ei ole määrava tähendusega, kuna äriregistri kanne juhatuse liikmete volituste kohta on deklaratiivse, mitte õigustloova tähendusega.
5.Harju Maakohus rahuldas 4. jaanuari 2008. a otsusega hagi ning tuvastas, et kostja osanike
18.detsembri 2006. a üldkoosoleku otsused on tühised ja et hageja volitus kostja juhatuse liikmena
pikenes ametiaja möödumisel kuni 22. oktoobrini 2009. Vastuhagi jättis maakohus rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et 18. detsembril 2006 toimusid kostja osanike koosolekud, millest võtsid osa A. Mägi ja hageja selleaegne abikaasa M. Mererand ning mille toimumise kohta hagejale tähitud kirjaga teadet ega koosoleku päevakorda ei saadetud ega teavitatud hagejat koosoleku toimumisest muul viisil. Samuti ei vaielda asjaolu üle, et hageja on kostja osanik ja talle kuulub kostja osa nimiväärtusega 253 400 krooni, mis moodustab 2/3 kostja osakapitalist. Osanikule kuulub õigus otsustada, kas ta soovib koosolekul osaleda isiklikult või esindaja kaudu. Juhul kui osanikule ei ole teatatud koosolekust ja selle päevakorrast ning ta ei ole sinna koosolekule ilmunud ega kiitnud otsuseid hiljem heaks, tekib igal juhul küsimus osaniku õiguste rikkumisest. ÄS § 172 lg 1 näeb ette, et juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Kostja põhikirja p 6.3 järgi kutsub osanike koosoleku kokku juhatus. Osanike koosolek kutsutakse kokku tähitud kirjaga, teatades koosolekust vähemalt kolm nädalat ette ning lisades kutsele koosoleku päevakorra. Teade saadetakse osanike viimati teadaoleval aadressil. Hageja esitatud tõendite kohaselt olid kostja osanikeks hageja ja A. Mägi. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt oli kuni vaidlusaluse osanike koosolekuni osaniku õigusi teostanud hageja, mitte M. Mererand. Tulenevalt ÄS § 165 lgst 1 oli M. Mererannal õigus nõuda enda kandmist osanike nimekirja, juhul kui ta pidas ennast ja hagejat kostja osa ühisteks omanikeks. M. Mererand kui osa ühine omanik on kantud enda 17. novembri 2006. a avalduse alusel osanike nimekirja, millele on 17. novembril 2006 alla kirjutanud A. Mägi. Nimetatud avaldusest nähtub, et M. Mererand on pärast osanike nimekirja kandmist õigustatud teostama osast tulenevaid õigusi ja kohustusi üksnes ühiselt koos hagejaga. Olenemata sellest, kas kostja osa on hageja ja M. Mereranna ühisvara hulka kuuluv varaline õigus või mitte, ei saanud M. Mererand ÄS § 165 lg 1 esimese lause kohaselt ainuisikuliselt teostada väidetavaid osaniku õigusi ilma hageja volituseta või nendevahelise kokkuleppeta. Kostja osanike
18.detsembri 2006. a koosoleku protokolli kohaselt osales M. Mererand vaidlusalusel koosolekul osanikuna üksinda sellest hagejale teatamata. Seega teostas ta oma õigusi vastuolus tema enda avaldatuga ning vastuolus ÄS § 165 lg 1 esimeses lauses sätestatuga. ÄS § 165 lg 1 esimeses lauses märgitud õiguste ühine teostamine peab väljenduma ühises tahteavalduses, mille väljendamise eelduseks on asjaolu, et kõik ühised osanikud on teadlikud sellest, kus ja millal on neil võimalus oma õigusi teostada. Kostja põhikirja p 6.3 järgi tuli teatada koosolekust igale osanikule, mida aga ei tehtud. M. Mererannale adresseeritud ja talle üle antud teadet ei saa pidada ÄS § 165 lg 3 järgi kehtivaks hageja suhtes ja tema teavitamiseks. Perekonnaseaduse ja asjaõigusseaduse regulatsioon ühise omandi kasutamise kohta ei ole kohtu arvates kohaldatav väidetavalt ühisvara hulka kuuluvast osaühingu osast tuleneva hääleõiguse kasutamisel osanike koosolekul, kuna ÄS § 165 lg 1 on erinorm perekonnaseaduse ja asjaõigusseaduse suhtes. Osanik A. Mägi, kes oli kostja juhatuses ja oli tema enda sõnul teadlik hageja ja M. Mereranna lahutuse ja ühisvara jagamisega seotud probleemidest alates 2005. aastast, oleks pidanud mõistliku
inimesena juhinduma lisaks põhikirjale ka heast käitumistavast ja teavitama hagejat koosolekust. Ühiste osanike vahelisi lahkhelisid teades oleks kostja pidanud arvestama, et üks ühisosanik ei pruugi teavitada teist ühisosanikku koosolekust. Kostja ei ole seega kohelnud hagejat kui väidetavat kostja osa ühist omanikku osanike koosolekuid kokku kutsudes ÄS § 154 lg 1 tähenduses võrdselt teise ühise omanikuga. Kuivõrd hagejale ei ole teatatud koosolekust ega selle päevakorrast põhikirjas ja seaduses sätestatud viisil, korras ja tähtajal ega muul moel ning hageja ei ole ka osanike koosoleku otsust tagantjärele heaks kiitnud ega andnud M. Mererannale volitust osaniku õiguste teostamiseks koosolekul, ei saanud M. Mererand osaniku õigusi osanike koosolekutel üksinda teostada. Koosolekute kokkukutsumisel on rikutud seadusest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi hageja vastu ning kostja osanike 18. detsembri 2006. a koosolek ei olnud pädev otsuseid vastu võtma. Vaidlustatud otsused on tühised. Koosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse tunnustamise tõttu puudub vajadus neid kehtetuks tunnistada. Asjaolu, kas M. Mererand on kantud kostja osanike nimekirja õigesti või alusetult, ei oma praeguses vaidluses kaalu, kuivõrd otsused on tühised ülaltoodud motiividel. Hageja nõue tuvastada tema kui kostja juhatuse liikme volituste pikenemine kuni 22. oktoobrini 2009 on põhjendatud. Kostja põhikirjas ei ole sätestatud juhatuse liikme ametiaja pikkust. See tähendab, et hiljemalt kolme aasta möödudes kostja volitused juhatuse liikmena lõpevad tulenevalt ÄS § 184 lgs 2 sätestatust. Juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 20 lg 2 alusel loetakse vaikimine või tegevusetus nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Märgitud põhimõte on sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-s 4. Hageja kui kostja juhatuse liikme volituste pikenemine poolte vaikival kokkuleppel on maakohtu arvates tõendatud hageja poolt hagiavaldusele lisatud tõenditega (majandusaasta aruanded, osanike koosolekute protokollid, millele hageja juhatuse liikmena alla kirjutas) ning tuleneb poolte vahel väljakujunenud praktikast, kus sisuliselt ei ole kostja osanikud enne osanike 18. detsembri 2006. a koosolekut valinud uusi juhatuse liikmeid ega kutsunud olemasolevaid liikmeid tagasi ning on jätkanud tegevust samade juhatuse liikmetega alates osaühingu asutamisest. 2006. a oktoobris toimunud kostja osanike koosolekute väidetavalt võltsitud protokollid ei oma tõendina kaalu, mis lükkaks ümber kohtu järelduse hageja volituste pikenemisest vaikival kokkuleppel osanikega. Esiteks ei ole teine osanik nimetatud koosolekute otsuseid vaidlustanud, teiseks on tõendamata nende võltsitus ning kolmandaks ei välista otsuste olemasolu kostja juhatuse liikme volituste pikenemist osanike ja juhatuse liikmete vaikival nõusolekul. Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata hagi rahuldamise tõttu. Hagi rahuldamine välistab vastuhagi rahuldamise võimaluse ning selle rahuldamata jätmise põhjendused on samad hagi rahuldamise põhjendustega.
6.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja
teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning rahuldada vastuhagi. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
7.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. mai 2008. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on otsust põhjendanud seaduse kohaselt ning lõppjäreldus tugineb esitatud tõenditele, ega pidanud tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 vajalikuks korrata maakohtu otsuse põhjendusi. Maakohus tuvastas, et hagejat ei teavitatud koosoleku toimumisest. Nii M. Mereranna kostja osanike nimekirja kandmine kui ka koosoleku kokkukutsumine toimusid hagejat informeerimata, millega rikuti ÄS § 172 lg-t 1 ja kostja põhikirja punkti 6.3. Tulenevalt ÄS §st 1721 on kõik kostja osanike 18. detsembri 2006. a koosolekul vastuvõetud otsused tühised. Asjaolu, et kostja kandis ilma hagejat teavitamata osanike nimekirja M. Mereranna, ei anna alust lugeda osanike 18. detsembri 2006. a koosolekut toimunuks kõigi osanike osavõtul. M. Mereranna osa kindlakstegemiseks tuli välja selgitada hageja seisukoht. Kostja nii ei toiminud. Toimikus puuduvad tõendid, et hageja oleks oma osa võõrandanud või loobunud oma osast M. Mereranna kasuks. Kui M. Mererand leidis, et kostja osa kuulub abikaasade ühisvarasse, siis oli tal ÄS § 165 lg 1 järgi õigus nõuda enda kandmist osanike nimekirja, kuid ka sel juhul pidanuks teist ühisomanikku sellest teavitama. Apellatsioonkaebus on lisaks vastuoluline. Kaebuses on väidetud, et hagejat ei saa pidada ÄS § 165 lg-st 3 tulenevalt kostja osa ühiste omanike esindajaks vaatamata sellele, et kõiki osaga seotud õigusi oli teostanud nimelt tema. Teisalt on M. Mereranda peetud osa ühiste omanike esindajaks vaatamata sellele, et ka tema suhtes ei olnud kostjal väidetavate ühisosanike sellekohast kokkulepet. See näitab, et M. Mererand kanti osanike nimekirja vastuolus hea usu põhimõttega ja koosolekust ei teavitatud hagejat selleks, et viimane osaühingu juhtimisest kõrvaldada. Põhjendatud on kostja väide, et äriühingu juhatuse liikme volitused tähtaja möödumisel automaatselt ei pikene. Praegusel juhul on tegemist olukorraga, mil mõlemad käsunduslepingu pooled tunnistasid vastastikku volituste pikenemist. Maakohus leidis õigesti, et kui kostja jättis vormistamata juhatuse liikmete volituste pikendamise, tuleb hinnata poolte tahet. Tõendatud on, et esines vaikiv kokkulepe juhatuse liikmete volituste pikendamiseks. Kui hagejal puudusid kostja juhatuse liikme volitused, puudusid need ka teisel juhatuse liikmel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kostja arvates rikkus ringkonnakohus oluliselt menetlusõiguse norme, kuna tema otsus on olulises osas põhjendamata. Ringkonnakohus jättis hindamata tõendid selle kohta, et M. Mererand kanti osanike nimekirja õiguspäraselt. Viide ÄS § 172 lg-le 1 ja kostja põhikirja p-le 6.3 on osanike
nimekirja kande tegemise puhul asjakohatu, kuna nimetatud sätted reguleerivad osanike koosoleku kokkukutsumise teate saatmist. Ringkonnakohus ei põhjendanud, kust tuleneb, et osa ühisomaniku osanike nimekirja kandmisest on vajalik teavitada teist ühisomanikku. Kostja arvates ei ole see vajalik. Äriseadustik ei eelda osa ühise kuuluvuse kohta tehtud kande tegemise eeldusena teise ühisomaniku nõusolekut või kooskõlastust. Kostja kontrollis abieluvaralepingu puudumist. Olukorras, kus äriseadustik ei sätesta kohustust teatada osanike nimekirja kantud osa ühisomanikule teise ühisomaniku (abikaasa) esitatud avaldusest nimekirja kandmiseks ning juhatusel puudub alus kahelda osa ühises kuuluvuses, ei saa juhatuselt mõistlikult võttes ka nõuda sellist teatamist/kooskõlastuse saamist. M. Mererand kanti osanike nimekirja õiguspäraselt. Kohtud asusid ebaõigele seisukohale, et kostja osanike 18. detsembri 2006. a koosoleku kokkukutsumise korda rikuti. Kohtud jätsid põhjendamatult kohaldamata ÄS § 165 lg 3. Olukorras, kus ühisosanikud ei olnud määranud endale osast tulenevate õiguste teostamiseks ühist esindajat, on osanike koosoleku toimumise teate kättetoimetamine ühele ühisomanikule kehtiv õigustoiming. Asjaolu, et hageja oli varem teostanud osast tulenevaid õigusi, ei anna alust teda käsitada ÄS § 165 lg-s 3 nimetatud ühisomanike esindajana. Kohtud asusid ka ebaõigele seisukohale, et hageja kui endise juhatuse liikme volitused tuleb lugeda pikenenuks. Seadus ei sätesta võimalust, et juhatuse liikme volituste pikenemine või juhatuse valimine võiks toimuda vaikimisi osanike otsuseta. Olukorras, kus hageja on võõrandanud kogu äriühingu vara endaga seotud välisriigi äriühingule ja tekitanud sellega äriühingule ülisuure varalise kahju, ei ole võimalik rääkida osanike vaikivast nõusolekust volituste pikenemiseks.
10.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 2 ja § 692 lg 1 p 2 kohaselt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles jäeti muutmata maakohtu otsus osas, millega tuvastati, et hageja volitus kostja juhatuse liikmena pikenes ametiaja möödumisel kuni
22.oktoobrini 2009. Asi tuleb selles osas saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Lisaks tuleb nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsus tühistada osas, millega jäeti rahuldamata kostja vastuhagi, ning vastuhagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kolleegium rahuldab kassatsioonkaebuse osaliselt.
12.Hageja väitel on kostja osanike 18. detsembri 2006. a koosoleku otsused tühised, kuna koosoleku kokkukutsumisel rikuti seaduse ja põhikirja nõudeid. Hageja ei saanud kutset kostja osanike koosolekule. Koosolekul ja otsuste vastuvõtmisel hageja asemel osalenud hageja abikaasal M. Mererannal ei olnud hageja arvates õigust koosolekul osanikuna osaleda, kuna ta ei olnud kantud osanikuna osanike nimekirja õiguspäraselt. Hagejale kuuluv osaühingu osa ei kuulu abikaasade ühisvarasse. Hageja omandas kostja osad hiljemalt 10. jaanuaril 1996, tema abielu M. Mererannaga sõlmiti 9. märtsil 1996. Isegi kui vaidlusalune kostja osa kuuluks hageja ja M. Mereranna kui abikaasade ühisvarasse, ei võinud M. Mererand hageja arvates teostada osaniku õigusi üksinda, vaid ühiselt hagejaga. Hageja leiab veel, et tema volitused kostja juhatuse liikmena on pikenenud kuni
22.oktoobrini 2009.
13.Hageja võib TsMS § 368 lg 1 kohaselt esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks (tuvastushagi), kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Osaühingu osanike otsuse kehtetuks tunnistamist saab ÄS § 178 lg 3 järgi nõuda muu hulgas osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel (vt Riigikohtu 8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 16). Hageja oli kantud osanike nimekirja. Samuti on hageja olnud kostja juhatuse liige ja soovib tuvastada, et ta on seda jätkuvalt. Seega on hageja isik, kellel on TsMS § 368 lg 1 mõttes tuvastushuvi, st ta võib nõuda nii kostja osanike vaidlusaluse koosoleku otsuste tühisuse tuvastamist kui ka oma juhatuse liikmeks oleku tuvastamist. Iseenesest on õiguslik huvi TsMS § 368 lg 1 mõttes ka kostjal, tuvastamaks, kas hageja on jätkuvalt tema juhatuse liige ja võib teda esindada tehingute tegemisel. Siiski leiab kolleegium, et kostja vastuhagi on sisult sama (olgugi vastassuunaline) hageja nõudega hageja ametiaja pikenemise tuvastamiseks kostja juhatuse liikmena. Vastuhagi rahuldamine ei annaks kostjale midagi rohkem hageja haginõude rahuldamata jätmisest. Kolleegium märgib, et kui kohus juba lahendab samade poolte vahel asja sama eseme kohta samal alusel, tuleb kostja vastuhagi jätta TsMS § 423 lg 1 p 4 järgi läbi vaatamata (vt Riigikohtu 8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 17, Riigikohtu 29. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-08, p 14). Sellest tulenevalt tuleb vastuhagi rahuldamata jätmise osas alama astme kohtute otsused TsMS § 425 lg 3 kohaselt tühistada.
14.Kohtud on tuvastanud, et kostja osanike 18. detsembri 2006. a koosoleku otsused on tühised. Kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolekul ÄS § 1721 esimese lause kohaselt õigust otsuseid vastu võtta, v.a kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on sama paragrahvi teise lause kohaselt tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, ei kiida otsust heaks. Kui rikutakse otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda, on osanike otsus tühine ka ÄS § 1771 lg 1 järgi. Sama põhimõte tuleneb ka TsÜS § 38 lg-st 2. Äriseadustiku § 172 lg 1 esimese ja teise lause järgi peab juhatus osanike koosoleku kokkukutsumiseks saatma koosoleku toimumise teate kõigile osanikele osanike nimekirja kantud aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb sama lõike kolmanda lause kohaselt teade saata lisaks sellel aadressil. Kohtud ei ole tuvastanud, et hagejale oleks eelnevalt teatatud kostja osanike koosoleku toimumisest või et ta olnuks koosolekust muul viisil teadlik. Ka ei ole hageja vaidlusaluseid otsuseid hiljem heaks kiitnud. Kutse osanike koosolekule saadeti hageja abikaasale. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja osanike nimekirja kanti hageja abikaasa M. Mererand hageja tahteta ja teadmata. Riigikohus on 8. oktoobril 2008. a tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud otsuse p-s 26 leidnud, et juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad TsÜS § 32 kohaselt omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve ning see kehtib ka osanike koosoleku kokkukutsumisel ja kannete muutmisel osanike nimekirjas. Heas usus toimimise kohustuse õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel sätestab ka
TsÜS § 138 lg 1. Osaühingu kohustusi osanike koosoleku kokkukutsumisel ei saa lugeda täidetuks, kui kutse osanike koosolekule saadetakse osanike nimekirja kantud osanikule nimekirja kantud aadressil, kuid osaühing oli eelnevalt muutnud osanikukannet või aadressikannet nimekirja kantud osaniku avalduseta või nõusolekuta. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Kandes osanike nimekirja reeglitele mittevastavalt osanikuna isiku, kes seda tegelikult ei ole, ei teki osaühingu kaitseks ka õigusnäivust koosoleku kokkukutsumisel (ÄS § 172 lg 1) ning osaühingu juhatus ei või tugineda koosoleku kokkukutsumisel sellele, et ta võis edastada kutse osanikuna osanike nimekirja kantud isikule sinna kantud aadressil (vt ka Riigikohtu 8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-165-08, p 26). Eeltoodu alusel leiab kolleegium, et hageja kui tegeliku osaniku suhtes on rikutud osanike koosoleku kokkukutsumise korda, mistõttu on sellisel koosolekul vastu võetud otsused tühised nii ÄS § 1721, ÄS § 1771 lg 1 kui ka TsÜS § 38 lg 2 järgi.
15.Pooled ei vaidle selle üle, et osanike 18. detsembri 2006. a koosolekul osalesid A. Mägi ja M. Mererand. Kui osanike nimekirja osanikuna kantud M. Mereranda saaks lugeda isikuks, kellel oli õigus hagejat koosolekul esindada, ei oleks ÄS § 1721 esimese lause kohaselt alust lugeda osanike
18.detsembri 2006. a otsuseid tühiseks ainuüksi koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Hageja on hagiavalduses märkinud, et vaidlusalune osa ei kuulu ühisvarasse. Kohtud ei ole tuvastanud, kas osaühingu osa on hageja ja M. Mereranna ühisvara või mitte. Kui vaidlusalune osa ei ole ühisvaras, siis oleks osanike nimekirja kanne ebaõige. Kui aga osa on ühisvaras, siis kuulub see nagu muugi abikaasade poolt abielu kestel omandatud vara PKS § 14 lg 1 järgi eelduslikult abikaasade ühisvarasse. Seejuures ei oma tähtsust osanike nimekirja kanne ega osa ühisvaras olemisest osaühingule teatamine. Abikaasadel on PKS § 17 lg 1 kohaselt võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. Nad teevad seda PKS § 17 lg 2 kohaselt kokkuleppel, selle puudumisel lahendab vaidluse ühisvara valdamise või kasutamise üle kohus abikaasa nõudel. Osa ühised omajad võivad ÄS § 165 lg 1 esimese lause järgi teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. Hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on TsÜS § 33 lg 1 järgi tahteavaldus ning hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Seega on hääletamiseks osanike koosolekul vajalik kõigi osa ühiste omajate tahteavaldus, ilma selleta ei loeta tahteavaldust tehtuks (vt Riigikohtu
8.oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 28, Riigikohtu 29. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-08, p 16). Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud otsuse p-des 28 ja 29 selgitanud, et osanik võib ÄS § 170 lg 3 järgi osaleda koosolekul isiklikult või esindaja kaudu, kusjuures esindajale antud volikiri peab olema antud kirjalikus vormis. Kui osanike koosolekul osaleb ja hääletab üksnes üks abikaasa ega esinda seejuures teist abikaasat või kui teist abikaasat ei esinda muu isik, peab osaühing arvestama, et hääletamiseks ei piisa üksnes ühe abikaasa tahteavaldusest, vaid hääle kehtivuseks on vajalik mõlema abikaasa tahteavaldus. See kehtib sõltumata sellest, et ÄS § 165 lg 3 kohaselt võib osanike koosolekule kutsuda ka üksnes ühe abikaasa. Ka selgitab kolleegium, et ÄS § 165 lg 1
esimene lause ei kehti sama lõike teise lause kohaselt osaühingu suhtes, kui osa ühisest kuuluvusest ei ole osaühingule teatatud. Seega, kui osaühingule ei ole teatatud, et osa kuulub osaniku ja tema abikaasa ühisvarasse, võib osaühing lugeda osanikuks üksnes seni ainuosanikuna tunnustatud isiku. Kui aga osaühingule on osa ühisest kuuluvusest nõuetekohaselt teatatud, võivad osanikud teostada oma õigusi üksnes ühiselt. Oluline on, et osa ühisest kuuluvusest teataks isik, keda osaühing on seni (eelkõige asutamislepingu või osanike nimekirja alusel) pidanud osanikuks, või osa ühine kuuluvus oleks tõendatud tema tahteavaldusega (või seda asendava kohtulahendiga). Piisav ei ole nt ainuüksi abielutunnistuse esitamine teise abikaasa poolt. Kuigi seadus ei seo osaniku õiguste teostamist kandega osanike nimekirjas, võimaldab ÄS § 165 lg 1 kolmas lause osa ühisel omajal siiski nõuda enda kandmist osanike nimekirja, st osa ühise kuuluvuse avalikustamist osanike nimekirjas. Praegusel juhul on M. Mererand kantud osanike nimekirja hageja avalduseta ja nõusolekuta ning kostja ei teatanud hagejale vaidlusaluse osanike koosoleku toimumisest. Seega on kohtud haginõude kostja osanike vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamiseks õigesti rahuldanud. Asja lahendamise seisukohalt ei ole erinevust, kas vaidlusalune osa kuulub hageja lahusvarasse või hageja ja M. Mereranna ühisvarasse.
16.Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et kohtud jätsid põhjendamatult kohaldamata ÄS § 165 lg 3. ÄS § 165 lg 3 kohaselt loetakse osaühingu poolt ühiste osanike suhtes tehtud õigustoiming kehtivaks ka siis, kui see on tehtud üksnes ühe või mitme osaniku suhtes, kui osanikud ei ole määranud endale osast tulenevate õiguste teostamiseks ühist esindajat. Kolleegium selgitas tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud otsuse p-s 30, et ÄS § 165 lg-s 3 sätestatu tähendab, et kui ühise osanikuna on osanike nimekirja kantud (või osaühingule avaldatud) mitu isikut, võib osaühing edastada kutse osanike koosolekule ka üksnes ühele neist, samuti maksta üksnes ühele neist välja dividendi. See säte on aga "ühesuunaline" ega tee erisust ÄS § 165 lg-st 1 osa ühiste omajate poolt osanikuõiguste ühise teostamise kohta. Seega võivad abikaasad ühisvarasse kuuluvast osast tulenevaid õigusi teostada üksnes ühiselt isegi juhul, kui osanike koosoleku toimumisest teatati üksnes ühele neist. See ei välista aga abikaasade üksteise volitamist osanikuõiguste teostamiseks või ühise esindaja nimetamist.
17.Maakohus ja ringkonnakohus leidsid, et hageja volitus kostja juhatuse liikmena pikenes poolte vaikival kokkuleppel ametiaja möödumisel kuni 22. oktoobrini 2009. Maakohus leidis, et juhatuse liikme volituse pikenemine vaikival kokkuleppel on tõendatud kostja majandusaasta aruannetega ja osanike koosoleku protokollidega, millele hageja juhatuse liikmena alla kirjutas, ning tuleneb poolte vahel väljakujunenud praktikast. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus leidis õigesti, et seadus ei näe ette juhatuse liikme esindusõiguse automaatset pikenemist tähtaja möödudes. See tähendab, et juhatuse liikme ametikohustuste täitmist saab isik jätkata üksnes juhul, kui osaühing kokkuleppel temaga isiku ametiaega pikendab. Ametiaja pikendamiseks on ÄS § 184 lg-te 1 ja 2 kohaselt vajalik osaühingu osanike otsus ametiaja pikendamise kohta ja juhatuse liikme nõusolek sellega. Juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena. Sellest võib järeldada üldjuhul üksnes juhatuse liikme tahet jätkata juhatuse liikmena (vt Riigikohtu
8.oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 33). Kolleegium leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-6508 tehtud otsuse p-s 34, et juhatuse liikme ametiaja võib lugeda pikenenuks ka mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS § 68 lg 3 alusel (või ka VÕS § 1 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel nende koostoimes) kaudsete tahteavaldustega. Selleks on lisaks (endise) juhatuse liikme jätkamisele viitavale käitumisele vajalik osaühingu osanike otsus, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, st pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt. Erandlikult tuleb kõne alla ka mõne muu osanike otsuse lugemine juhatuse ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena, kui see otsus vastab formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele (mh seaduses ja põhikirjas ettenähtud kvooruminõuete osas). Oluline on, et isik ei saa põhjendada oma juhatuse liikmeks olekut pärast ametiaja möödumist üksnes sellega, et ta jätkas oma igapäevast tööd. Osanikel peab olema reaalne võimalus juhatuse liikme ametiaja möödumisel otsustada, kas nad soovivad tema juhatuse liikmena jätkamist. Üheks selliseks otsuseks võib olla osaühingu juhatuse koostatud ja osanikele esitatud majandusaasta aruande kinnitamine. Kiites otsusega heaks majandusaasta aruande, tunnustavad osanikud eeldatavasti ka selle juhatuse liikmena koostanud ja osanikele kinnitamiseks esitanud isikute ametiseisundit. Praegusel juhul leidsid kohtud, et juhatuse liikme volituse pikenemine vaikival kokkuleppel on tõendatud kostja majandusaasta aruannetega ja osanike koosoleku protokollidega, millele hageja juhatuse liikmena alla kirjutas, ning tuleneb poolte vahel väljakujunenud praktikast. Juhatuse liikmed jätkasid ametiaja lõppemisel osaühingu majandustegevuse juhtimist, sh esitasid majandusaasta aruandeid. Seega, kuigi põhimõtteliselt on kohtud tuvastanud, et poolte tahe oli, et hageja jätkaks kostja juhatuse liikmena, ja on viidanud ka kostja majandusaasta aruande koostamisele ja esitamisele, ei ole tuvastatud selgelt osanike otsust, millest võiks järeldada hageja ametiaja pikendamist, mh majandusaasta aruande kinnitamist osanike poolt. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei järginud selles osas TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 (koostoimes TsMS § 654 lg 1 teise lausega) ning § 654 lg-s 5 sätestatud põhjendamise kohustust. Kohtulahendite põhjendused ei ole piisavad, tuvastamaks hageja ametiaja pikenemise juhatuse liikmena. Kuivõrd Riigikohus ei saa tulenevalt TsMS § 688 lg-test 3-5 ise asjaolusid tuvastada ega tõendeid hinnata, siis tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada osas, millega jäeti muutmata maakohtu otsus osas, millega tuvastati, et hageja volitus kostja juhatuse liikmena pikenes kuni 22. oktoobrini 2009. Selles osas tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul selgelt tuvastada, kas kostja osanikud on hageja juhatuse liikmena jätkamise tagantjärele otsusega heaks kiitnud.
18.Kuna kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse osaliselt, tuleb see tühistada ka menetluskulude jaotuse osas. Menetluskulude jaotus sõltub asja lahendusest uuel läbivaatamisel.
19.Kuna kolleegium rahuldab kassatsioonkaebuse osaliselt, tuleb kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada.
20.Toimikust nähtuvalt on maakohus hagi tagamise korras keelanud kostja juhatuse liikmel Andres Mäel kostja osanike 18. detsembri 2006. a koosoleku otsuste alusel avalduste esitamise Harju Maakohtu registriosakonda kostja juhatuse liikmete muutmise kohta avatud B-osa registrikaardile
ning samuti on määratud teha hagi tagamiseks kostja kohta B-osa registrikaardile kanne selle kohta, et kostja juhatuse liikmetel hagejal ja A. Mäel on õigus esindada kostjat ainult ühiselt (toimiku I kd, lk 81). Asja lahendamisel tuleb lahendada ka asjas tehtud hagi tagamise küsimus (TsMS § 386 lg 4, § 442 lg 5 ja § 445 lg 2).
21.Kolleegium juhib kohtute tähelepanu ka sellele, et maakohtu toimikus sisaldub hageja poolt kostja nimel allkirjastatud vastus hagile, mille kohaselt võtab kostja hagi õigeks (toimiku I kd, lk 171). Kuigi hilisemas menetluses ei ole hageja sellele tuginenud, pidanuks maakohus võtma selle kohta selge seisukoha ning kui ta pidas vastust alusetuks, siis nimetatud dokumendi tagastama. Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Villu Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.