Määruse tegemise aeg ja koht 11.11.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-21-14663
Kohtuasi
Osaühingule AGAL Invest, AGAL Kinnisvarad OÜ-le ja AhaZENE OÜ-le (endine ärinimi OÜ Autobaas töökojad) määratud juhatuse asendusliikme tegevuse järelevalvemenetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 11.08.2025 määrus määruskaebuse läbi vaatamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja liik
Y.W ja OÜ Kalbro 27.08.2025 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Osaühing Aleksi Vara (registrikood 10868768), lepingulised esindajad vandeadvokaat Jüri Sirel, vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis ja vandeadvokaadi abi Taavi Hein Puudutatud isik I Osaühing AGAL Invest (registrikood 10688687) Puudutatud isik II AGAL Kinnisvarad OÜ (registrikood 10898456) Puudutatud isik III AhaZENE OÜ (endine ärinimi OÜ Autobaas töökojad, registrikood 10467555) Puudutatud isikute
I–III
vandeadvokaat Tarvo Lindma
lepinguline
esindaja
Puudutatud isik VII Y.Z (isikukood XXX) Puudutatud isikud VIII–IX (määruskaebuse esitajad) Y.W (isikukood XXX) ja Osaühing Kalbro (registrikood 10796744), lepinguline esindaja vandeadvokaat GreteKai Teeäär Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-21-14663
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 11.08.2025 määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud solidaarselt Y.W ja Osaühingu Kalbro kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Aleksi Vara (avaldaja) esitas 17.09.2021 Pärnu Maakohtule avalduse määrata Osaühingule AGAL Invest (puudutatud isik I), AGAL Kinnisvarad OÜ-le (puudutatud isik II), Osaühingule Autobaas ja AhaZENE OÜ (endine ärinimi OÜ Autobaas töökojad, puudutatud isik III), s.o neljale osaühingule juhatuse asendusliikmeks Q.D kuni uue juhatuse liikme valimiseni osaühingute endi poolt.
2.Pärnu Maakohu rahuldas 07.07.2022 määrusega avaldaja avalduse osaliselt ja määras puudutatud isikute I–III juhatuse asendusliikmeks Y.Z-i (juhatuse asendusliige), kelle volitused kehtisid kuni ühingutele valiti uued juhatuse liikmed. Selle otsustuse osas jättis Tallinna Ringkonnakohus 31.01.2023 määrusega maakohtu määruse muutmata. Maakohtu määrusele esitas teiste hulgas määruskaebuse ka Y.W, kes oli sel ajal kantud äriregistrisse puudutatud isiku I juhatuse liikmena. Ringkonnakohus jättis Y.W määruskaebuse läbi vaatamata (v.a menetluskulude jaotuse vaidlustamise osas), leides, et seadus ei näe ette, et huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse asendusliikme määramise määrust saab vaidlustada selle juriidilise isiku juhatuse liige, kes on menetlusse kaasatud. Y.W esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, leides, et tal on kaebeõigus nii TsMS § 606 lg 2 kui ka § 660 lg 3 järgi. Riigikohus jättis Y.W määruskaebuse menetlusse võtmata.
3.Y.W esitas 18.11.2022 kohtule avalduse puudutatud isikute I–III juhatuse asendusliikme ametist vabastamiseks. Avaldusega liitus 03.11.2023 ka Osaühing Kalbro (puudutatud isiku I osanik).
4.Maakohus kontrollis paralleelselt määruskaebemenetlusega juhatuse asendusliikme tegevust, arvestades kohtu järelevalve piire. Juhatuse asendusliige esitas kohtule 10.03.2023, 21.08.2023 ja 10.06.2024 aruanded koos lisadega ning andis ülevaate oma kohustuste täitmisest ning seonduvate kohtumenetluste arvust ja vahetulemustest.
5.Juhatuse asendusliige edastas kohtule 04.05.2025 teate juhatuse asendusliikme volituse lõppemisest, ülevaate osanike kokkuleppest ja läbirääkimistest koos lisadega. Juhatuse asendusliige teatas, et 21.04.2025 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2025 otsus tsiviilasjas nr 2-23-9064, milles ringkonnakohus leidis, et ühingute osanikud on kehtivalt
2
2-21-14663 valinud ühingutele uued juhatuse liikmed, ja seega lõppesid Y.Z-i volitused puudutatud isikute I–III asendusliikmena.
6.Pärnu Maakohus vabastas 30.05.2025 määrusega Y.Z-i puudutatud isikute I–III juhatuse asendusliikme kohustustest, lõpetas järelevalvemenetluse puudutatud isikute I–III juhatuse asendusliikme tegevuse üle ja jättis menetluskulud puudutatud isikute I–III kanda ning märkis, et kohtule teadaolevalt välja mõistetavad menetluskulud puuduvad.
7.Y.W ja Osaühing Kalbro esitasid 17.06.2025 Pärnu Maakohtu 30.05.2025 määrusele määruskaebuse, millega vaidlustasid maakohtu 30.05.2025 määruse tervikuna.
8.Maakohus küsis avaldajalt, puudutatud isikutelt I–III ja Y.Z-ilt seisukoha 17.06.2025 määruskaebuse osas. Maakohtu määrus
9.Maakohus jättis 11.08.2025 määrusega Y.W ja Osaühingu Kalbro 17.06.2025 määruskaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata ja määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud solidaarselt Y.W ja Osaühingu Kalbro kanda. Maakohus selgitas, et TsMS § 606 lg-st 2 tulenevalt võivad isiku määramise avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse avaldaja ja juriidiline isik. Siinses asjas on avaldajaks Aleksi Vara OÜ ja juriidilisteks isikuteks, kellele juhatuse asendusliige määrati, on Agal Invest OÜ, Agal Kinnisvarad OÜ ja AhaZENE OÜ (endine ärinimi OÜ Autobaas töökojad). Eeltoodust tulenevalt võisid maakohtu määrusele määruskaebuse esitada üksnes avaldaja ja puudutatud isikud I–III. Seadus ei näe ette, et huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse asendusliikme kohustustest vabastamise määrust saab vaidlustada selle juriidilise isiku juhatuse liige, kes on menetlusse kaasatud. Seega puudub määruskaebuse esitanud isikutel edasikaebeõigus. Määruskaebus
10.Y.W ja Osaühing Kalbro (määruskaebuse esitajad) esitasid maakohtu 11.08.2025 määruse peale ühise määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega võtta nende 17.06.2025 määruskaebus Pärnu Maakohtu 30.05.2025 määrusele menetlusse ja rahuldada määruskaebus või saata määruskaebus tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ja lahendamiseks. Menetluskulud paluvad nad jätta avaldaja kanda.
10.1.Maakohus jättis määruskaebuse TsMS § 606 lg 2 alusel ebaõigesti menetlusse võtmata, kuna viidatud säte ei reguleeri siinses vaidluses kaebeõigust. Maakohus ei lahendanud isiku määramise avaldust, vaid määruskaebuse esitajate avaldust juhatuse asendusliikme ametist vabastamiseks.
10.2.TsMS § 660 lg 3 kohaselt võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigusi on määrusega kitsendatud. Kuna Pärnu Maakohtu 30.05.2025 määrusega lõpetati määruskaebuse esitajate avalduse alusel algatatud järelevalvemenetlus juhatuse asendusliikme suhtes, on tegemist menetlust lõpetava määrusega, mille vaidlustamise õigus on kõigil isikutel, kelle õigusi menetlus puudutab. Maakohtu 30.05.2025 määrus mõjutas määruskaebuse esitajaid ja neil oli õigus määrus vaidlustada. 3
2-21-14663
10.2.1.TsMS § 198 lg 3 järgi eeldatakse, et hagita menetluse menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. Y.W on asjas menetlusosaliseks (vt Pärnu Maakohtu 09.05.2024, 30.05.2025 ja 11.08.2025 määrused) ehk on asjast puudutatud isik, kellel on seaduse kohaselt kaebeõigus.
10.2.2.Määruskaebuse esitajatel oli huvi juhatuse asendusliikme vabastamise vastu, kuivõrd Y.W on puudutatud isiku II osanik ja on läbi Osaühingu Kalbro osaluse puudutatud isiku I tegelik kasusaaja ning läbi Osaühingu Kalbro ja puudutatud isiku I osaluse ka puudutatud isikute II–III tegelik kasusaaja. Mõlemal määruskaebuse esitajal oli selge huvi ühingute toimimise ja sellest tulenevalt ka ühingute huvisid kahjustava juhatuse asendusliikme vabastamise vastu. Pärnu Maakohus on avaldusi menetlusse võttes möönnud õigustatud huvi olemasolu. Kui kohus on määruskaebuse esitajate avaldused menetlusse võtnud, peab neil olema võimalik vaidlustada kohtumäärus, millega on nende avalduse alusel algatatud menetlus lõpetatud.
10.2.3.Määruskaebuse esitajad on 17.06.2025 määruskaebuses (p 12) selgitanud, et kuigi juhatuse asendusliikme volitused on lõppenud, on määruskaebuse esitajatel ühingute osaniku või kasusaajana huvi avaldustes nimetatud rikkumiste tuvastamise vastu, sest kui kohus juhatuse asendusliikme rikkumised tuvastab, võib see anda aluse kahju hüvitamise nõuete esitamiseks Y.Z-i vastu. Järelevalvemenetluse lõpetamine kahjustab otseselt puudutatud isikute õigusi, kuna muudab Y.Z-i vastu nõuete esitamise keerulisemaks.
10.3.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et määruskaebuse esitamise õigus oli TsMS § 606 lg 2 alusel avaldajal ja puudutatud isikutel I–III. Kuna avaldaja ega puudutatud isikud I–III ei olnud esitanud taotlust järelevalvemenetluse algatamiseks, ei saanud neil olla ka õiguslikku huvi menetluse jätkumise osas ega TsMS § 660 lg-st 1 tulenevat kaebeõigust menetluse lõpetamise määruse suhtes. Seega tekiks olukord, kus 30.05.2025 määrust ei oleks võimalik mitte kellelgi vaidlustada. Määrus peab olema vaidlustatav, et selle õigsus oleks kõrgemate kohtuastmete poolt kontrollitav. Menetluse edasine käik
11.Puudutatud isikud I–III nõustusid määruskaebuse põhjendustega ja palusid selle rahuldada.
12.Avaldaja palus jätta määruskaebuse läbi vaatamata või rahuldamata.
13.Y.Z jättis kaebeõiguse küsimuse kohtu otsustada ning muus osas vaidles määruskaebusele vastu.
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
16.Maakohtu menetluses oli avaldaja avaldus puudutatud isikutele I–III juhatuse asendusliikme määramiseks. Maakohus määras puudutatud isikute I–III juhatuse 4
2-21-14663 asendusliikme ning 30.05.2025 määrusega vabastas Y.Z-i puudutatud isikute I–III juhatuse asendusliikme kohustustest ja seoses sellega lõpetas järelevalvemenetluse puudutatud isikute I–III juhatuse asendusliikme tegevuse üle.
16.1.TsMS §-st 602 tulenevalt määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse asendusliikme. Juriidilise isiku juhatuse asendusliikme määramine ning talle tasu maksmine ja kulutuste hüvitamine toimub TsMS §-des 603–605 sätestatud korras (RKTKm 18.12.2006, 3-2-1-130-06, p 15). ÄS § 184 lg 6 järgi võib kohus määrata väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme ning kohtu määratud juhatuse liikme volitused kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni selleks pädeva organi poolt. Riigikohus on kinnitanud, et osanike poolt juhatuse liikme valimise korral lõpevad kohtu määratud juhatuse asendusliikme volitused (RKTKo 09.06.2021, 2-18-2243, p 30). Kui äriühingu vastav organ on uue juhtorgani liikme valinud, lõpeb kohtu määratud asendusliikme ametiaeg automaatselt ilma kohtu vastava otsustuseta (TsMS III komm (2018), § 602, p 3.2.5 b). Seega kehtisid ka siinses asjas juhatuse asendusliikme määramise kohta tehtud määruse ja ÄS § 184 lg 6 kohaselt asendusliikme volitused kuni uue juhatuse liikme määramiseni osanike poolt. Kohtu määratud juhatuse asendusliige teatas 04.05.2025 kohtule, et tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2025 otsusest tsiviilasjas nr 2-23-9064 (jõustus 21.04.2025) lõppesid tema volitused puudutatud isikute I–III asendusliikmena. Sellises olukorras lõppes kohtu määratud juhatuse asendusliikme ametiaeg automaatselt, millises olukorras ei ole määruskaebuse esitajatel sellele kaebeõigust.
16.2.Seoses maakohtu otsustusega lõpetada järelevalvemenetlus juhatuse asendusliikme tegevuse üle selgitab ringkonnakohus järgmist. TsMS § 4772 lg 1 kohaselt, kui kohus on nimetanud juhatuse asendusliikme, teostab kohus tema üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Järelevalvemenetluses on TsMS § 4772 lg 2 järgi kaebeõigus üksnes kohtu ametisse määratud isikul. Kohtulik järelevalve algab isiku ametisse nimetamisest kohtu poolt. Kui kohtu määratud juhtorgani asendusliikme volitused lõppevad või kui kohus otsustab isiku ametist vabastada, langeb ära ka kohtupoolne järelevalve vajadus juhtorgani asendusliikme tegevuse üle, kuna järelevalvemenetluse eesmärk on valvata juhatuse asendusliikme tegevust tema ametiajal. Seega lõppes järelevalvemenetlus seoses juhatuse asendusliikme volituste lõppemisega, kuid menetluse selguse huvides oli maakohtul põhjendatud teha määrus järelevalvemenetluse lõpetamise kohta. Kuivõrd siinses asjas toimus järelevalvemenetlus isiku üle, kelle määramine toimub TsMS §-des 603–605 sätestatud korras, oli maakohtu 30.05.2025 määrus TsMS § 606 lg 2 järgne menetlust lõpetav lahend, mistõttu leidis maakohus põhjendatult, et määruskaebuse esitajad ei ole nimetatud sättes toodud isikuteks, kellel on õigus esitada määruskaebus. Isiku kaebeõigus ei sõltu sellest, kas maakohus on isiku menetlusse kaasanud. Üksnes asjaolu, et määruskaebuse esitajad on osalenud menetluses (s.o esitanud taotlusi) ja neid on määruste pealdistes nimetatud asjast puudutatud isikuteks, ei anna neile Pärnu Maakohtu 30.05.2025 määrusele edasikaebeõigust olukorras, kus sellist õigust seadusest ei tulene.
16.3.Lisaks ei saa määruskaebuse esitamise õigust siinsel juhul tuletada määruskaebuse esitajate soovist saada tagantjärgi selgust, kas juhatuse asendusliige rikkus ametis oldud ajal oma kohustusi. Maakohus ei saa jätkata järelevalvemenetlust põhjusel, et määruskaebuse esitajatel võib sellisel juhul tekkida alus kahju hüvitamise nõuete esitamiseks juhatuse 5
2-21-14663 asendusliikme vastu. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, on järelevalvemenetluse eesmärk valvata juhatuse asendusliikme tegevust üksnes tema ametiajal, mitte pärast tema volituste lõppemist. Asja materjalidest nähtuvalt nõudis maakohus juhatuse asendusliikmelt tema tegevuse kohta aruandeid, maakohus vaatas need läbi ja järeldas, et juhatuse asendusliige tegutseb ja on võimeline kohustusi täitma. Sellest järeldub, et maakohus juhatuse liikme üle ametisoleku ajal järelevalvet teostas. Võimalikud kahju hüvitamisest tulenevad nõuded kuuluvad lahendamisele väljaspool järelevalvemenetlust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.4.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt määruskaebuse esitajate kanda.
16.5.Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei määra seda ka ringkonnakohus. Maakohus määrab menetluskulud TsMS § 174 lg 4 alusel kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesolevas asjas tehtud menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
16.6.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.