Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. mai 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-13537
Tsiviilasi
X XXXXXXXX, Hille Hovintali, Erna Urmi, Aimi Ravva, Mart Alveri, Audra Mišinite, Leida-Erika Leimani, Toomas Hütti, Kadri Külma, Margus Vahtramäe, Marit Vahtramäe ja Birgit Gahleri hagi René Krause vastu avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise muutmiseks René Krause vastuhagi X XXXXXXXX, Hille Hovintali, Erna Urmi, Aimi Ravva, Mart Alveri, Audra Mišinite, Leida-Erika Leimani, Toomas Hütti, Kadri Külma, Margus Vahtramäe, Marit Vahtramäe ja Birgit Gahleri vastu juurdepääsutasu suurendamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
14 000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 7. märtsi 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
René Krause apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): René Krause (ik: XXXXXXXXXXXX), esindaja Merike Roosileht Vastustaja (hagejad): X XXXXXXXX (rk: 80006655)
Võtta René Krause apellatsioonkaebus Tartu Maakohtu 7. märtsi 2022 otsuse peale menetlusse.
2.Otsustada asi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
3.Tühistada Tartu Maakohtu 7. märtsi 2022 otsus osaliselt, resolutsiooni p-de 2a, 2c, 2e, 3, 4, 5, 7, 8, 9 osas, s.o osas, milles hagejate hagi rahuldati ja kostja vastuhagi jäeti rahuldamata ning menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtule.
4.Rahuldada apellatsioonkaebus.
5.Maakohtu otsus on jõustunud resolutsiooni punktide 2b, 2d ja 6 osas.
6.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.X XXXXXXXX, Hille Hovintal, Erna Urm, Aimi Ravva, Mart Alver, Audra Mišinite, LeidaErika Leiman, Toomas Hütt, Kadri Külm, Margus Vahtramäe, Marit Vahtramäe ja Birgit Gahler (hagejad) esitasid 17.09.2020 maakohtule René Krause (kostja) vastu hagi, milles
ja
soovisid tsiviilasjas nr 2-12-21396 Tartu Maakohtu 15.04.2013 määrusega hagejatele antud juurdepääsuõiguse muutmist ja asjaolude tuvastamist ning esitasid sellega seotud nõuded. Hagiavalduse kohaselt on hagejad Luunja vallas Kabina külas kinnistute XXXXXXXX kuni XXXXXXXX (v.a XXXXXXXX kinnistu) omanikud, XXXXXXXX kinnistute omanikest koosnevale mittetulundusühingule X XXXXXXXX kuulub kinnistu XXXXXXXX , mis võimaldab juurdepääsu XXXX teelt XXXXXXXX kinnistutele. Hagejate kinnistutele pääseb mööda XXXX teed, mis läbib kostjale kuuluvaid X, XX (endine XXX kinnistu osa) ja XXX kinnistuid. XXXXXXXX kinnistute omanikud esitasid 2012. aastal Tartu Maakohtule avalduse, milles palusid määrata juurdepääsu XXXXXXXX kinnistutele avalikult kasutatavalt Järveoja teelt mööda XXXX teed, mis läbib XXXX, X, XXX (mis täna on osaliselt XX kinnistu) ja XXXXXXXX kinnistuid (tsiviilasi nr 2-12-21396). Kohus rahuldas 15.04.2013 määrusega avalduse ning määras XXXXXXXX kuni XXXXXXXX kinnistute igakordsete omanike kasuks juurdepääsutee kitsendused XXXX, X, XXX ja XXXXXXXX kinnistutele. Kitsenduse talumise eest määrati X ja XXX kinnistute igakordsele omanikule hüvitis 25 eurot aastas igalt kinnistu omanikult, kelle kasuks kitsendus seati. Kitsendused kanti kinnistusraamatusse. Kostja on jätkuvalt piiranud hagejate õigust vabalt kasutada juurdepääsu oma kinnistutele. Hagejad palusid, et kohus lahendaks küsimused, mis jäid 15.04.2013 kohtumääruses lahendamata, nt juurdepääsutee mõõtmed, ja kuivõrd kostja juurdepääsuteed korrektselt ei hoolda, siis asendada juurdepääsutasu hagejate kohustusega teed korras hoida. Tuvastusnõuetega soovisid hagejad, et kohus selgitaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 2 alusel välja kohtumäärusega hagejatele antud juurdepääsuõiguse ulatuse ning kohustaks kostjat hoiduma juurdepääsu takistamisest. Kolmandaks esitasid hagejad kostja vastu kahjustavatest tegevustest hoidumise nõuded. Asjaolude oluline muutumine TsMS § 6185 tähenduses on tingitud kostja käitumisest, mida hagejatel ei olnud varasemas menetluses võimalik ette näha. Raskeks tagajärjeks on hagejate juurdepääsuõiguse õigusvastane piiramine ja kohtumääruse ebaselguse tõttu täitedokumendi täitmise võimaluse piiramine. Hagita asjade lahendamine on lubatud hagimenetluses, kui eraldi hagita asja algatamine ei ole otstarbekas, menetlusliigist ei sõltu olulisel määral asja lahendus ning see ei kahjusta oluliselt menetlusosaliste õigusi. Küsimused, millele hagejad soovivad kohtu hinnangut (juurdepääsutee mõõtmed, juurdepääsutasu asendamine kohustusega teed hooldada), on seotud hagejate õigusega kasutada XXXX teed juurdepääsuks oma kinnistutele, mis on tuvastushagi esemeks. Nimetatud küsimuste lahendamine hagimenetluses ei kahjusta menetlusosaliste õigusi ega too kaasa teistsugust lahendust, kui menetlus toimuks hagita menetluses. Kohtul on võimalik koos tuvastushagiga lahendada ka küsimused, mis jäid 15.04.2013 kohtumääruses lahendamata või vajavad tulenevalt asjaolude muutumisest teistsugust lahendust. Hagejad palusid muuta 15.04.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-21396 XXXXXXXX kuni XXXXXXXX kinnistute omanikele antud juurdepääsuõigust XXXXXXXX kinnistutele avalikult kasutatavalt teelt mööda X, XX ja XXX kinnistuid kulgevat XXXX teed järgmiselt: - määrata kindlaks mööda X, XX ja XXX kinnistuid kulgeva XXXX tee mõõtmed juurdepääsuteena ning märkida mõõtmed kohtulahendis; - määrata kindlaks mööda X, XX ja XXX kinnistuid kulgeva XXXX tee kui juurdepääsutee kaitsevööndi mõõtmed, millele kohalduvad ehitusseadustiku §-s 70 sätestatud tingimused, ning märkida mõõtmed kohtulahendis; asendada 15.04.2013 kohtumäärusega sätestatud
XXXXXXXX
kuni XXXXXXXX kinnistute omanike juurdepääsutasu maksmise kohustus juurdepääsutee hooldamise kohustusega või anda XXXXXXXX kuni XXXXXXXX kinnistute omanikele
õigus mööda X, XX ja XXX kinnistuid kulgeva XXXX tee kui juurdepääsutee hooldamiseks. Kui kohus ei nõustu tasu maksmise kohustuse asendamisega, määrata kindlaks XXXXXXXX kuni XXXXXXXX omanikele juurdepääsutasu maksmiseks iga-aastane tähtpäev ning kostja konto, kuhu tasu kandmisel loetakse kohustus täidetuks. Samuti palusid hagejad teha vastavad kanded kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXXX kolmandasse jakku ja lugeda kohtulahend kostja nõusolekuks täpsustuse kinnistusraamatusse kandmiseks. Hagejad palusid lisaks: - tuvastada, et 15.04.2013 kohtumääruse alusel on hagejatel juurdepääsuõigus XXXXXXXX kuni XXXXXXXX kinnistutele XXXX tee X, XX ja XXX kinnistuid läbiva osa kaudu kõikide tavapäraste liikumisvahenditega (sõidu- ja veoautod, mootor- ja jalgrattad, mopeedid, tõukerattad jne) ja jalgsi (sh koos lemmikloomadega, joostes, kepikõnniga, ratastoolis jne); - tuvastada, et samasugune juurdepääsuõigus on ka kõigil hagejate pereliikmetel, külalistel, teenusepakkujatel ja teistel isikutel, kellele on selleks mõne hageja nõusolek, ning kostjal puudub õigus peatada ja küsitleda juurdepääsu kasutavaid ja hagejate nõusolekut omavaid isikuid ning keelata neile juurdepääsutee kasutamist; - tuvastada, et 15.04.2013 kohtumääruse alusel on kostja koera ligipääs XXXX tee X, XX ja XXX kinnistuid läbivale osale käsitletav XXXXXXXX kuni XXXXXXXX 12 kinnistute omanike juurdepääsuõiguse rikkumisena ning kostja on kohustatud välistama oma koera ligipääsu juurdepääsutee alale, eraldades koera liikumisala aiaga või muul viisil; - tuvastada, et 15.04.2013 kohtumääruse alusel on XXXXXXXX kuni XXXXXXXX kinnistute omanikel õigus läbida juurdepääsuteed peatumata, juurdepääsuteele paigutatud värav rikub õigustatud isikute juurdepääsuõigust ja kostja on kohustatud värava eemaldama. Kui kohus leiab, et värav ei kuulu eemaldamisele, tuvastada, et kostjal puudub õigus esitada XXXXXXXX kuni XXXXXXXX kinnistute omanikele ja isikutele, kes kasutavad juurdepääsuteed nende nõusolekul, nõudmisi värava kasutamise osas, ning õigus värava kasutamise ja värava kasutamise tingimuste üle otsustamiseks on hagejatel ja kostjal ühiselt. Hagejad palusid sätestada kohtulahendi resolutsioonis, et kostja on kohustatud taluma valitsevate kinnisasjade igakordsete omanike kasuks seatud juurdepääsu Tartu Maakohtu 15.04.2013 määruses ja käesolevat asja lahendavas kohtulahendis sätestatud ulatuses. XXXXXXXX 1, 7, 8, 9 ja 12 kinnistute omanikud nõudsid, et kostja likvideeriks tema kinnistutelt lähtuva tuleohu hagejate kinnistutele ning niidaks X, XX ja XXX kinnistuid vähemalt kaks korda aastas, 20. juuniks ja 15. septembriks.
2.Kostja leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Hagejate nõue tuleb lahendada hagita menetluses. Menetledes asja hagimenetluses, rikub kohus TsMS § 6182 lg-t 1, kuna asja lahendamisse ei kaasata kõiki kinnisasjade omanikke, keda avalduse lahendamine puudutab, ega kinnisasjade asukohajärgset vallavalitsust. TsMS § 6185 eeldused ei ole täidetud, kuna asjaolud ei ole oluliselt muutunud ja puuduvad asjaolud, mille alusel eeldada, et kohtumääruse muutmine on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks. Kostja pole õigustatud isikutel juurdepääsu takistanud. Hagejatel puudub tuvastushuvi. Kohustamisnõue on perspektiivitu. Kostja esitas hagejate vastu vastuhagi hüvitise (servituuditasu) suurendamiseks, paludes muuta 15.04.2013 kohtumäärusega XXXXXXXX kuni XXXXXXXX kinnistute omanikele antud juurdepääsuõigust XXXXXXXX kinnistutele avalikult kasutatavalt teelt mööda X, XX ja XXX kinnistuid kulgevat XXXX teed selliselt, et määrata juurdepääsu eest tasu 300 eurot aastas iga õigustatud kinnistu (XXXXXXXX kuni XXXXXXXX ) omaniku kohta.
3.Hagejad leidsid, et vastuhagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kostja taotlus on suunatud hagita menetluses tehtud määruse muutmisele, mida on võimalik muuta hagita menetluses. Nõutav juurdepääsutasu on absurdselt suur.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 7. märtsi 2022 otsuse hagi osaliselt. Maakohus muutis Tartu Maakohtu 15. aprilli 2013 määrust tsiviilasjas nr 2-12-21396 järgmiselt: a) määrata mööda X, XX ja XXX kinnistuid kulgeva XXXX tee juurdepääsutee laiuseks 4,5 meetrit kogu ulatuses; b) jätta rahuldamata hagejate taotlus juurdepääsu kaitsevööndi mõõtmete määramiseks. Kohtumäärust täiendab kaart, mis on kohtumääruse lahutamatuks osaks; c) igakordsetel XXXXXXXX kuni XXXXXXXX kinnistu omanikel on kohustus hooldada mööda X, XX ja XXX kinnistuid kulgevat XXXX teed kui juurdepääsuteed; d) jätta rahuldamata hagejate taotlus asendada eelnevas kohtumääruses sätestatud XXXXXXXX kinnistute omanike juurdepääsutasu maksmise kohustus juurdepääsutee hooldamise õigusega; e) kanda täpsustused juurdepääsu mõõtmete ja juurdepääsutee hooldamise kohta kinnistusraamatusse. Lugeda kohtulahend X, XX ja XXX kinnistute omaniku R. Krause nõusolekuks kanda täpsustus juurdepääsu kohta kinnistusraamatusse. Maakohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-12-21396 tehtud määruse alusel on hagejatel juurdepääsuõigus XXXXXXXX kuni XXXXXXXX kinnistutele XXXX tee X, XX ja XXX kinnistuid läbiva osa kaudu kõikide tavapäraste liikumisvahenditega (sõidu- ja veoautod, mootor- ja jalgrattad, mopeedid, tõukerattad jne) ja jalgsi (sh koos lemmikloomadega, joostes, kepikõnniga, ratastoolis jne). Eelnimetatu kehtib ka hagejate pereliikmetele, külalistele, teenusepakkujatele ja teistele isikutele, kellel on selleks mõne hageja nõusolek, ning kostjal puudub õigus neid peatada ja küsitleda ning keelata neil juurdepääsutee kasutamist. Samuti tuvastas maakohus, et tsiviilasjas nr 2-12-21396 tehtud määruse alusel on kostja koera ligipääs XXXX tee X, XX ja XXX kinnistuid läbivale osale käsitletav XXXXXXXX kuni XXXXXXXX kinnistute omanike juurdepääsuõiguse rikkumisena ning kostja on kohustatud välistama oma koera ligipääsu juurdepääsuteele. Tsiviilasjas nr 2-12-21396 tehtud määruse alusel on XXXXXXXX kuni XXXXXXXX kinnistute omanikel õigus läbida juurdepääsuteed peatumata, värav rikub õigustatud isikute juurdepääsuõigust ja kostja on kohustatud värava eemaldama. Maakohus jättis rahuldamata hagejate nõude kohustada kostjat niitma kinnistuid kaks korda aastas. Maakohus tuvastas, et kostja on kohustatud taluma valitsevate kinnisasjade igakordsete omanike kasuks seatud juurdepääsu Tartu Maakohtu 15. aprilli 2013 määruses tsiviilasjas nr 212-21396 ja Tartu Maakohtu 7. märtsi 2022 lahendis tsiviilasjas nr 2-20-13537 sätestatud ulatuses. Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata ning menetluskulud maakohus 90% ulatuses kostja ja 10% ulatuses hagejate kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt lahendas kohus asja hagimenetluses, kuid juurdepääsutee laiuse ja hooldamise ning juurdepääsutasu küsimustes kasutas hagita menetluse erisusi. Hagejad on esitanud kolme kategooriasse kuuluvaid nõudeid: 2013. a kohtumääruse täpsustamise ja muutmise nõue, tuvastusnõue ja kohustamisnõue. Riigikohus on märkinud, et hagita asjade lahendamine on lubatud hagimenetluses, kui eraldi hagita asja algatamine ei ole otstarbekas, menetlusliigist ei sõltu olulisel määral asja lahendus ning see ei kahjusta oluliselt
menetlusosaliste õigusi (3-2-1-42-10, p 10). Praeguses menetluses ei kahjustata menetlusosaliste õigusi, kui kohus lahendab asja hagimenetluses. TsMS § 6182 lg 1 järgi ei pea kohus kaasama menetlusse kohalikku omavalitsust, kui see ei puuduta tema huve või ei aita asja lahendamisele kaasa. Kuivõrd juurdepääsutee asukoht ei muutu, kohus määrab üksnes selle laiuse, ei puuduta menetlus kohaliku omavalitsuse huve ega aita kaasa asja lahendamisele. Kostja vastuhagi servituuditasu suurendamiseks on võimalik TsMS § 6181 lg 2 kohaselt läbi vaadata samas hagimenetluses. Vastuhagi menetlemine ühes menetluses põhihagiga on põhjendatud ning võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist. Kohtu hinnangul on nii hagejate kui kostja soov muuta 15.04.2013 kohtumäärust tsiviilasjas nr 2-12-21396 TsMS § 6185 alusel lubatud ja võimalik. Kohus pidas põhjendatuks nõuet määrata juurdepääsutee laiuseks 4,5 meetrit, kuid ei rahuldanud taotlust määrata kindlaks tee kaitsevöönd. Kohtu hinnangul on põhjendatud säilitada juurdepääsutasu ja määrata, et XXXXXXXX kuni XXXXXXXX kinnistute omanikel on kohustus hooldada mööda X, XX ja XXX kinnistuid kulgevat XXXX teed kui juurdepääsuteed. Tulenevalt eeltoodust muutis kohus 15.04.2013 kohtumäärust. Täpsustused juurdepääsu mõõtmete ja tee hooldamiseks kohustatud isikute kohta tuleb kanda kinnistusraamatusse. Hagejate tuvastusnõuded on vaidluse eripära arvestades lubatud. Kostja ei ole tegutsenud heauskselt ja on mõistnud juurdepääsutee olemust liiga kitsalt. Kostja teeb takistusi juurdepääsutee mõistlikuks kasutamiseks. Kohtu hinnangul on nii kohtumäärusest kui ka juurdepääsuõiguse tavapärasest tähendusest lähtudes selge, et hagejate ligipääs oma kinnistutele peab olema võimalik kõigi tavapäraste mootorsõidukitega, ilma mootorita sõidukitega ja jalgsi nii lemmikloomaga kui muuga. Kohus rahuldas ka nõude tuvastada, et kostja koera ligipääs juurdepääsuteele on käsitletav hagejate juurdepääsuõiguse rikkumisena ning kostja on kohustatud välistama oma koera ligipääsu juurdepääsuteele. Samuti rahuldas kohus nõude tuvastada, et hagejatel ja isikutel, kes hagejate nõusolekul kasutavad juurdepääsuteed, on õigus läbida juurdepääsuteed peatumata, värav rikub õigustatud isikute juurdepääsuõigust ning kostja on kohustatud värava eemaldama. Kohus rahuldas ka taotluse märkida lahendi resolutsioonis, et kostja on kohustatud taluma seatud juurdepääsu 15.04.2013 kohtumääruses ja praeguses kohtulahendis sätestatud ulatuses. Kohus ei rahuldanud hagejate nõuet, et kostja likvideeriks tema kinnistutelt lähtuva tuleohu hagejate kinnistutele ning niidaks X, XX ja XXX kinnistuid vähemalt kaks korda aastas. Kostja vastuhagi jättis kohus rahuldamata, leides, et tasu 25 eurot aastas iga valitseva kinnisasja omaniku kohta on õiglane.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.R. Krause esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 7. märtsi 2022 otsuse tühistamist resolutsiooni p-de 2a, 2c, 2e, 3, 4, 5, 7, 8 ja 9 osas, s.o osas, milles hagejate hagi rahuldati ja kostja vastuhagi jäeti rahuldamata ning menetluskulude jaotuse osas, ja tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jätta hagejate hagi rahuldamata ja rahuldada kostja vastuhagi hüvitise (servituuditasu) suurendamiseks. Alternatiivselt saata tsiviilasi tühistatud osas tagasi maakohtule uueks arutamiseks. R. Krause palub jätta kõik menetluskulud vastustajate kanda. Apellant leiab muu hulgas, et asi tuli lahendada hagita menetluses. Menetledes asja hagimenetluses, rikkus kohus oluliselt TsMS § 6182 lg-t 1, kuna menetlusse ei kaasatud kõiki kinnisasjade omanikke, keda avalduse lahendamine, s.o juurdepääsutee mööda XXXX teed läbi X, XX ja XXX kinnistu, puudutab. Kaasatud ei ole XXXXXXXX 5 ja XXXXXXXXXXX
kinnistute omanikke ega kohalikku omavalitsust. Eeltoodud rikkumine on aluseks kohtuotsuse tühistamisele ning asja saatmisele maakohtule uueks läbivaatamiseks. Täidetud ei ole ka tsiviilasjas nr 2-12-21396 tehtud määruse muutmise eeldused TsMS § 6185 järgi ja hagejate tuvastushagil puudub alus. Kohus pidanuks jätma need nõuded läbi vaatamata. Kohus jättis kostja vastuväited ja taotlused tähelepanuta.
RINGKONNAKOHU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi otsustada TsMS § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal. Tartu Maakohtu 07.03.2022 otsus tuleb vaidlustatud osas, s.o osas, milles hagejate hagi rahuldati ja kostja vastuhagi jäeti rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p-d 2a, 2c, 2e, 3, 4, 5, 7, 8, 9) tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule TsMS § 656 lg 1 p 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub alternatiivse nõude osas rahuldamisele.
7.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja (vastuhageja) vaidlustab maakohtu otsust resolutsiooni p-de 2a, 2c, 2e, 3, 4, 5, 7, 8 ja 9 osas, s.o osas, milles hagejate hagi rahuldati ja kostja vastuhagi jäeti rahuldamata ning menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas maakohtu otsust vaidlustatud ei ole. Seega resolutsiooni punktide 2b, 2d ja 6 osas on maakohtu otsus jõustunud.
8.TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
9.Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjad on TsMS § 475 lg 1 p 131 ja § 6181 lg 1 järgi hagita asjad. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et käesoleva juurdepääsuteed puudutava vaidluse läbivaatamine hagimenetluses on TsMS § 6181 lg-st 2 tulenevalt lubatud, kuid asja läbivaatamisel tuleb järgida hagita menetluse reegleid, mh menetlusosaliste kohta sätestatut. Maakohus ei ole seda teinud ja apellatsioonkaebuse etteheited on selles osas põhjendatud. TsMS § 198 lg 3 esimese lause järgi kaasab kohus hagita menetluse osalised omal algatusel. TsMS § 6182 lg 1 kohaselt on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjades menetlusosalised avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti vaidlusaluste kinnisasjade asukoha järgne valla- või linnavalitsus. Kohus ei pea valla- või linnavalitsust kaasama, kui see ei puuduta tema huve või ei aita kaasa asja lahendamisele. Hagejad soovisid esitatud hagis muu hulgas muuta maakohtu varasemat, 15.04.2013 määrust tsiviilasjas nr 2-12-21396, sealjuures taotleti juurepääsutee hooldamise kohustuse panemist kõigile XXXXXXXX kuni XXXXXXXX kinnistute omanikele. Samas XXXXXXXX kinnistu omanikku hagejate hulgas ei ole ja seda on selgelt märgitud ka hagiavalduses (hagiavalduse lk 3 viimane lõik). Varasemas tsiviilasjas on menetlusosaline olnud ka XXXXXXXX kinnistu omanik Tiina Rätsep. Kostja palub oma vastuhagis muuta 15.04.2013 kohtumäärusega mh XXXXXXXX kinnistu omanikule antud juurdepääsuõigust mööda X, XX ja XXX kinnistuid kulgevat XXXX teed selliselt, et suurendada juurdepääsutasu 25 eurolt 300 eurole aastas.
XXXXXXXX kinnistu omanikku kostja oma vastuhagis menetlusosalisena välja toonud ei ole ja maakohus on jätnud ka vastuhagi osas menetlusosaliste ringi vajaliku tähelepanuta. Seega maakohus on oluliselt rikkunud TsMS § 198 lg 3 esimest lauset ja § 6182 lg-t 1, kuna ei ole kaasanud menetlusse XXXXXXXX kinnistu omanikku, kuid on teinud otsuse ka XXXXXXXX kinnistu igakordse omaniku suhtes (mh pani juurepääsutee hooldamise kohustuse ka XXXXXXXX kinnistu igakordsele omanikule). TsMS § 656 lg 1 p 2 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on tehtud otsus isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt.
10.Riigikohus on selgitanud (RKTKm 17.05.2010, 3-2-1-42-10, p 24), et puudutatud isikuteks on kõigi kinnisasjade, mille kaudu juurdepääsu määramine võib kõne alla tulla, omanikud ja kinnisasjade asukohajärgne vallavalitsus. Nimetatud reegel on üks olulisemaid põhimõtteid juurdepääsuasjade lahendamisel, kuna selle järgimisega tagatakse, et vaidlus lahendatakse tervikuna ja korraga kõigi naabrite suhtes siduvalt ning seejuures arvestatakse ka avaliku võimu seisukohtadega.
10.1.Ringkonnakohus leiab sarnaselt kostjaga ka seda, et kohaliku omavalitsuse menetlusse kaasamata jätmine, mida TsMS § 6182 lg 1 teine lause küll lubab, on piisavalt põhjendamata. Eelduslikult on kohalik omavalitsus juurdepääsuasjades menetlusosaline. Luunja Vallavalitsus oli menetlusosaline ka varasemas tsiviilasjas, maakohtu otsuse resolutsiooni punktis 7 viidatakse juurdepääsutee osas nii praeguses asjas tehtavale lahendile kui ka varasemale, tsiviilasjas nr 2-12-21396 tehtud 15.04.2013 kohtumäärusele ning asja materjalidest nähtuvalt on kohalik omavalitsus vaidluse asjaoludega kursis ja on aastate jooksul püüdnud omalt poolt tekkinud probleemidele lahendust leida. Eeltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust arvata, et kohaliku omavalitsuse kaasamine ei aitaks kaasa asja lahendamisele või et menetlus ei puuduta tema huve.
10.2.Apellatsioonkaebuses on viidatud ka XXXXXXXXXXX kinnistu (mis kohtuotsusele lisatud plaanilt nähtuvalt jääb XX ja XXX kinnistute vahele), mida vaidlusalune juurdepääs mööda XXXX teed samuti puudutab, omanike kaasamata jätmisele. Kuivõrd juurdepääsuasjad lahendatakse hagita menetluses (või kohaldades hagita menetluse põhimõtteid), peab kohus TsMS § 5 lg 3 esimese lause järgi asjaolud ise välja selgitama ja koguma ka vajalikud tõendid. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele. Sama paragrahvi lõike 7 järgi tuleb kohtul kontrollida avalduse vastavust tõenditele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväidet. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel kindlaks teha ka XXXXXXXXXXX kinnistu omanike seisukoht juurdepääsutee osas.
11.Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada ning saata tsiviilasi tühistatud osas TsMS § 656 lg 1 p 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks samale maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Kuivõrd asi saadetakse TsMS § 646 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks üksnes kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei ole ringkonnakohtul kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsida kaebuse ülejäänud põhjendusi (RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825, p 11). Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kõigepealt korrektselt kindlaks teha menetlusosaliste ring, kaasates kõik puudutatud kinnistuomanikud, samuti kaaluda uuesti kohaliku omavalitsuse menetlusse kaasamist.
12.Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus asja uuel läbivaatamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Riigikohtu 14.06.2023 määrusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 13. mai 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-13537 resolutsiooni punkti 5 osas. Jätta ülejäänud osas ringkonnakohtu otsus muutmata, arvestades Riigikohtu otsuse põhjendusi.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 7. märtsi 2022. a otsus resolutsiooni p-de 2b ja 2d osas ning saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtule.
3.Saata asi Tartu Ringkonnakohtule tagasi Hille Hovintali, Inari Leimani, Toomas Hüti, Kadri Külma ja Birgit Gahleri kinnisasjadelt lähtuva tuleohu likvideerimise ning kinnisasju niitma kohustamise hagi osas vastuapellatsioonkaebuse esitamise võimaldamiseks.
4.Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.