Asjaõigus › Piiratud asjaõiguse asjad

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord

2-20-13537 Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus

2-20-13537 ja augud. Veel 2013. aasta määruses on kohus paikvaatluse tulemusel sedastanud, et tee on heas korras. Hagejad on proovinud ise teed parandada, kuid kostja on seda keelanud. Kostja keeldub ka ise tee parandamisest, kuigi hagejad on kohtumääruse alusel tasunud talle iga-aastast tasu. Juurdepääsuteel, ca 12 meetri kaugusel XXX ja XXX kinnistute piirist, on kostja kontrolli all värav, mille igakordset sulgemist ta hagejatelt nõuab. Kostja kasutab väravat mh eesmärgiga luua mulje nagu temal oleks voli otsustada, kellel on õigus juurdepääsuteed kasutada ja kellel mitte. 1.3 Hagejate esindaja, kostja ja XXX valla ametnike vahel toimunud koosolekul 4. märtsil 2020 esitas kostja oma nägemuse juurdepääsutee õiguslikust tähendusest ning kohtumääruse tõlgendusest, millele tuginedes ta piirab hagejate juurdepääsuõigust eelnevalt kirjeldatud viisil. Koosoleku prokollist nähtub, et kostja hinnangul annab kohtumäärus hagejatele õiguse kasutada juurdepääsuteed kitsalt ainult jalgsi või autoga ning sisuliselt ainult tööle ja koju liikumiseks. Kostja hinnangul jalgrattaga, koeraga jalutades vms viisil hagejatel XXX tee kasutamiseks õigust ei ole. Kostja näeb juurdepääsuteed endiselt kui täielikult tema kontrolli all olevat kinnistu osa, millel liikumist on temal täielik õigus reguleerida ja kontrollida. Lisaks juurdepääsu piiramisele kahjustab kostja hagejate õigusi muudel viisidel. Kostja on oma kinnistutele paigaldanud valvekaamerad selliselt, et need on suunatud juurdepääsuteele, mida igapäevaselt kasutavad hagejad, nende perekonnaliikmed ja külalised. Kostja keeldub hooldamast oma kinnistuid, millele on kogunenud mitme aasta vältel niitmata hein, kõdu, oksad ja muu tuleohtlik, mistõttu lähtub kostja kinnistutelt nendega piirnevatele XXX kinnistutele otsene tuleoht. Peale selle keeldub kostja hooldamast oma kinnistute ja XXX kinnistute piiridel kasvavaid kõrgekasvulisi taimi, mis ohustavad naaberkinnistuid, nimetatud kinnistuomanike vara ja varjab valguse. 1.4 Hagejad paluvad, et kohus lahendaks mõned küsimused, mis jäid 15. aprilli 2013. a kohtumääruses lahendamata, nt juurdepääsutee mõõtmed, ning muudaks nimetatud määrusega hagejatele antud juurdepääsuõigust selliselt, et juurdepääsu tasu asendataks hagejate kohustusega teed korras hoida. Esitatava tuvastusnõudega soovivaid hagejad, et kohus selgitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 2 alusel välja tsiviilasjas 2-12-21396 Tartu Maakohtu 15. aprilli 2013. a kohtumäärusega hagejatele antud XXX tee juurdepääsuteena kasutamise õiguse ulatuse ning seeläbi kohustaks kostjat hoiduma hagejate juurdepääsu takistamisest. Kolmandaks esitavad hagejad kostja vastu kahjustavatest tegevustest hoidumise nõuded. 1.5 Kuna pärast eelnimetatud kohtumäärust on selgunud, et pooled ei jõua kokkuleppele juurdepääsutee mõõtmete ja ulatuse osas ning kostja eesmärgiks on saavutada juurdepääsutee võimalikult halb seisukord, vajavad ka nimetatud asjaolud kohtu hinnangut või ümberhindamist. Hagita asjas tehtud avalikult kasutatavale teele juurdepääsu otsustavat kohtumäärust on tavapäraselt TsMS § 6185 alusel võimalik muuta samuti hagita menetluses. Samas on hagita asjade lahendamine lubatud hagimenetluses kui eraldi hagita asja algatamine ei ole otstarbekas, menetlusliigist ei sõltu olulisel määral asja lahendus ning see ei kahjusta oluliselt menetlusosaliste õigusi. Küsimused, millele hagejad soovivad kohtu hinnangut või ümberhindamist (juurdepääsutee mõõtmed ja juurdepääsutee tasu asendamine hagejate kohustusega teed hooldada) on fundamentaalselt seotud hagejate õigusega kasutada XXX teed juurdepääsuks oma kinnistutele, mis omakorda on käesoleva tuvastushagi esemeks. Lisaks ei näe hagejad, et nimetatud küsimuste lahendamine käesolevas hagimenetluses kahjustaks menetlusosaliste õigusi või tooks kaasa teistsuguse lahenduse, kui menetlus toimuks hagita menetluses. Hagejad leiavad, et kohtul on võimalik koos tuvastushagiga lahendada käesolevas

2-20-13537 menetluses ka küsimused, mis jäid 15. aprilli 2013. a kohtumääruses lahendamata või tulenevalt asjaolude muutumisest, vajavad teistsugust lahendust, kui kohtumäärusega ette nähti. 1.6 Käesoleva hagi tuvastusnõuete esitamise vajadus tuleneb kostja äärmiselt kitsast tõlgendusest hagejate õigusest kasutada XXX , XXX ja XXX kinnistuid läbivat XXX teed juurdepääsuks enda kinnistutele ja piirangutest, mida kostja sellest lähtuvalt hagejatele juurdepääsutee kasutamiseks seab. Kuna Tartu Maakohtu 15. aprilli 2013. a määrus on täitedokument ja pooled vaidlevad selle tõlgendamise üle, on hagejatel võimalik TsMS § 368 lg 2 alusel esitada tuvastushagi. TsMS § 368 lg 2 teisest lausest ja Riigikohtu praktikast nähtub, et ei pea sellise tuvastushagi esitamiseks olema algatatud täitemenetlust, vaid piisab, kui poolte vahel on vaidlus täitedokumendi täitmise või toime üle (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28. aprilli 2010. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, p 20). 1.7 Hagejate arvates on vajalik Tartu Maakohtu 15. aprilli 2013. a määrust muuta ja täiendada. Kohus jättis lähemalt täpsustamata ala, mida hagejatel on õigus juurdepääsuks kasutada. Tänaseks on see muutunud probleemiks, sest kostja veab nii tee äärde, kui osaliselt tee peale kive ja kände, tee ääres kasvavad puud ja põõsad, mille oksad ulatuvad tee kohale ning kui hagejad satuvad neist mööda manööverdades kostja kinnistutele, järgneb kostja sõim ja ähvardused. Kostja õigustab oma käitumist väitega, et hagejatel on juurdepääsuõigus kitsalt ainult mööda olemasoleva tee piire. Kuigi nii kohtumäärusest kui ka ehitusseadustiku kohaselt on kostja kohustatud teed hooldama, ei ole ta seda kohaselt teinud. Hagejad sooviksid teed ise hooldada, kuid kostja tee omanikuna keelab seda teha. Seetõttu on vaja, et kohus määraks kindlaks juurdepääsutee täpse asukoha ning juurdepääsutee hooldamise korra. Juurdepääsu otsustavat määrust on võimalik TsMS § 6185 alusel muuta juhul, kui asjaolud on oluliselt muutunud ning määruse muutmine on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks. Asjaolude oluline muutumine on tingitud kostja käitumisest, mida varasemas menetluses ei olnud hagejatel võimalik ette näha. Pärast kohtumäärust on kostja aastate jooksul keeldunud juurdepääsutee ja selle ääres kasvava taimestiku korrektsest hooldamisest ning ei luba seda teha ka hagejatel. Lisaks on kostja hakanud kuritarvitama seda, et kohtumääruses ei ole selgelt kindlaks määratud juurdepääsutee mõõtmeid. Määruse muutmise eelduseks on lisaks ka vajadus ära hoida raskeid tagajärgi. Hagejate puhul on TsMS § 6185 tähenduses rasketeks tagajärgedeks peaasjalikult hagejate juurdepääsuõiguse õigusvastane piiramine ja kohtumääruse ebaselguse tõttu täitedokumendi täitmise võimaluse piiramine. 1.8 Juurdepääsu määramisel tuleks kohtulahendis määrata tee asukoht võimalikult täpselt. Viidatud kohtumääruses jäi juurdepääsutee mõõtmed ja täpne asukoht kindlaks määramata, mis on võimaldanud kostjal kujundada enda arusaama alast, mida hagejatel on õigus kasutada. Kostja paigutab piirile, kus tema arvates juurdepääsutee lõpeb, erinevaid takistusi, mis piirab juurdepääsuteel liikumist ja ohustab seal liikuvaid sõidukeid. Hagejad paluvad, et kohus määraks kindlaks juurdepääsutee täpse asukoha ja mõõtmed tuginedes kohtu kaalutlusõigusele. 1.9 Küll vaidlevad pooled juurdepääsutee laiuse üle. Täpseid mõõtmeid tee laiuse kohta ei leidu kohtumäärusest ega kinnistusraamatust. Juurdepääsutee on erinevates kohtades erineva laiusega varieerudes ca 2 meetrist kuni ca 4,5 meetrini kurvides. Kostja muudab takistuste vedamisega teele juurdepääsu kasutamiseks võimaliku ala omavoliliselt kitsamaks, mis surub teed kasutavad sõidukid hooldamata teel olevatesse aukudesse ja rööbastesse ning takistavad vastutulevatel sõidukitel üksteisest möödumist. Juurdepääsutee mõistlikuks laiuseks võiks olla 4,5 meetrit kogu juurdepääsutee ulatuses. Päästeameti „Ehituslike tuleohutusnõuete kokkuvõtte“ kohaselt peab hoone juurde viiv juurdepääsutee olema vähemalt 3,5 meetrit lai, et võimaldada päästetehnika ligipääs. Juurdepääsuteed kasutavad 12 majapidamise elanikud ja

2-20-13537 külalised, kes mõnikord satuvad teele sõidukitega vastastikku ning 4,5 meetrit on sõidukite ohutuks möödumiseks mõistlik laius. Ka tuleb ära määrata juurdepääsutee kaitsevöönd.. Kaitsevööndi määratlemine on vajalik juurdepääsutee hooldamiseks, nt teelt lükatud lume ladestamiseks, ja teel liikumise ohutuse tagamiseks (nt suuremate sõidukite mööda laskmiseks). Juurdepääsutee kaitsevööndi määramine on vajalik ka selleks, et takistada kostjal edaspidi juurdepääsutee äärde kivide, kändude ja palkide vedamine. Lisaks annaks kaitsevööndi määramine hagejatele võimaluse kärpida teele ulatuvat taimestiku, ilma et sellele järgneks kostja sõim ja ähvardused. Veelgi enam, juurdepääsutee kaitsevööndi määramine on vajalik selleks, et tekitada ala juurdepääsutee ja kostja koera liikumisala vahel, mis hoiaks kostja koer eemal teel liikuvatest isikutest ja sõidukitest. Hagejad paluvad, et kohus määraks juurdepääsuteele kaitsevööndi, millele kohalduks EhS §-s 70 sätestatud tingimused. Hagejad paluvad, et kohus määraks kaitsevööndi laiuse lähtudes kohtu kaalutlusõigusest, kuid märgivad, et arvestades asjaolusid, peavad nad mõistlikuks kaitsevööndi alaks juurdepääsu tee mõlemast välimisest servast 3 meetri kaugusele ulatuvat ala. 1.10 Kostja kui juurdepääsutee omanik ei täida tee hooldamise kohustust. Nii kohtumäärusest kui ehitusseadustikust kostjale selline kohustus tuleb. Juurdepääsutee on väga pika aja jooksul hooldamata, tees on suured rööpad ja augud, mis lõhuvad sõidukeid. Kostja on vedanud teele tuhka, liiva ja mulda, mis tolmab. Hagejad on üritanud ise teed parandada, kuid kostja on selle ära keelanud. Hagejad tasuvad kostjale iga-aastast juurdepääsutasu, mille eesmärgiks on mh tee hooldamise kulude kandmine. Kohtumääruse kohaselt määrati juurdepääsutee talumise tasuks kostjale iga õigustatud isikut 25 eurot aastas. Juurdepääsutasu koosneb reeglina kahest komponendist: tasu juurdepääsutee korrashoidmise kulude hüvitamiseks ja tasu kohustatud isiku omandiõiguse riive talumise eest. Kuna kostja ei hoolda juurdepääsuteed, puuduvad tal ka kulutused tee hooldamiseks. Hagejad paluvad, et kohus asendaks kohtumäärusega sätestatud juurdepääsutasu maksmise kohustuse juurdepääsutee hooldamise kohustusega. Kuna juurdepääsutee kuuluks endiselt kostjale ja kostja kasutab juurdepääsuteed igapäevaselt ka ise, oleks juurdepääsutee hooldamine ja korrashoidmine käsitletav hagejate tasuna juurdepääsuõiguse ja kostja omandiõiguse riive talumise eest. Hagejad leiavad, et arvestades poolte vahelisi suhteid, oleks selline lahendus kõige optimaalsem. 1.11 Kui kohus ei nõustu juurdepääsutasu maksmise kohustuse asendamisega juurdepääsutee hooldamise kohustusega, paluvad hagejad, et neile antaks õigus juurdepääsuteed hooldada. Kui hagejad saavad õiguse teed hooldada, kuid peavad jätkama kostjale juurdepääsutasu maksmist, on hagejatel õigus tee hooldamise kulutused proportsionaalselt kostjalt sisse nõuda. 1.12 Kui kohus ei nõustu juurdepääsutasu maksmise kohustuse asendamisega juurdepääsutee hooldamise kohustusega, paluvad hagejad, et kohus määraks juurdepääsutasu maksmiseks igaaastase tähtpäeva ning kostja arvelduskonto, kuhu tasu kandmisel loetakse juurdepääsutasu maksmise kohustus vastava kohustatud isiku poolt täidetuks. Kuna hagejate ja kostja suhted ei ole head, tekitab iga-aastaselt probleeme kostjale juurdepääsutasu maksmine. Kostja on keeldunud juurdepääsutasu vastuvõtmisest ega avalda oma arvelduskontot, kuhu tasu kanda. 1.13 Hagejad paluvad tuvastada, et neil on juurdepääsuõiguse raames õigus kasutada XXX tee XXX , XXX ja XXX kinnistuid läbivat osa kõikide tavapäraste liikumisvahenditega (sõiduja veoautod, mootor- ja jalgrattad, mopeedid, tõukerattad jne) ja jalgsi (sh koos lemmikloomadega ja joostes). Kostja keelab hagejatel ja nende luba omavatel isikutel (pereliikmed, külalised, teenindav personal) juurdepääsuteed kasutada jalgratastega, jalutades lemmikloomadega ja muudel liikumisvahenditel, mis talle parasjagu ei meeldi. Lisaks nõuab kostja järjepidevalt hagejate külalistelt ja neid teenindavalt personalilt selgitusi juurdepääsutee

2-20-13537 kasutamise põhjuste kohta ja ei luba juurdepääsu, kui selgitused talle ei sobi. Juurdepääsuteel puuduvad piirded, mis takistaksid kostja suurekasvulisel koeral ligipääsu juurdepääsuteele. Suur koer tekitab XXX kinnistute elanikes ja külalistes hirmu ning takistab seega õigustatud isikutel vabalt (sh nt jalutades lemmikloomadega) juurdepääsuteed kasutada. Juurdepääsuteele, XXX ja XXX kinnistute piiri lähendale on paigutatud värav, mis piirab hagejate ja nende külaliste vaba juurdepääsu XXX kinnistutele. Kostja esitab hagejatele pidevalt nõudmisi ja etteheiteid värava kasutamise kohta. Hagejad leiavad, et kohtumäärus annab hagejatele ja nende nõusolekut omavatele isikutele õiguse vabaks juurdepääsuks XXX kinnistutele, mis tähendab mh õigust segamatult ja takistamatult juurdepääsu kasutada. Sellega seoses paluvad hagejad tuvastada, et kostja eelkirjeldatud tegevus läheb vastuollu hagejate juurdepääsuõigusega. 1.14 Hagejad paluvad tuvastada, et juurdepääsuõiguse raames on neil õigus kasutada XXX tee XXX , XXX ja XXX kinnistuid läbivat osa kõikide tavapäraste liikumisvahenditega (sõiduja veoautod, mootor- ja jalgrattad, mopeedid, tõukerattad jne) ja jalgsi (sh koos lemmikloomadega ja joostes) kõigil hagejate pereliikmetele, külalistel, neid teenindavatel teenusepakkujatel ja teistel isikutel, kellele on selleks vastava hageja nõusolek. Kostjal puudub õigus peatada ja küsitleda juurdepääsu kasutavaid ja hagejate nõusolekut omavaid isikuid ning keelata neile juurdepääsu. Riigikohtu hinnangul tagab juurdepääsuõiguse andev kohtulahend õiguse juurdepääsuks nii valitseva kinnisasja omanikule, kui ka teistele isikutele kinnisasjale pääsemiseks ja sealt lahkumiseks hageja nõusolekul (eelviidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-85-05, p 21). Eelnev tähendab, et hageja nõusolek annab kolmandale isikule vastava hagejaga samaväärsed õigused juurdepääsutee kasutamiseks. 1.15 Hagejad paluvad, et kohus tuvastaks, et tulenevalt juurdepääsuõiguse talumise kohustusest, on kostja kohustatud välistama oma koera võimaliku ligipääsu juurdepääsutee alale igal ajal. Hagejate hinnangul peab kostja seega eraldama oma koera liikumisala juurdepääsuteest aiaga või hoidma koera ketis. Kostja on koera vaba liikumist õigustanud sellega, et tee asub kostja hoovis, kus kostjal on tegutsemiseks vaba voli ning koer küll käib juurdepääsu kasutava isikuga kaasas ning haugub, kuid ei ründa. Hoolimata kostja põhjendustes on selge, et suurekasvulise koera vaba ligipääs juurdepääsuteele, mida kasutavad kaheteistkümne majapidamise elanikud ja külalised, takistab teel vaba liikumist selleks õigustatud isikutele. Kostja koera ettearvamatust kinnitab 2019. aasta maikuus toimunud intsident, mil koer ründas ja haavas hageja M. V. koera. Loomakaitseseaduse § 52 lg 2 kohaselt peab lemmiklooma pidamise ruum olema loomale ohutu. Kuna juurdepääsuteed on hagejad ja nende luba omavad isikud õigustatud kasutama kõikide tavapäraste liikumisvahenditega igal ajal, võib vaba ligipääs teele olla kostja koerale ohtlik, eriti pimedal ajal. Kuna kostja koer liigub vabalt ringi alal, mille kasutamise õigus kuulub kinnistusraamatu kannete järgi XXX kinnistute igakordsetele omanikele ja on vajalik selleks, et neil oleks võimalik oma kinnisasju kasutada, rikub kostja selgelt kõiki loetletud nõudeid. 1.16 Hagejad paluvad tuvastada, et hagejatel ja nende luba omavatel isikutel on õigus läbida juurdepääsuteed peatumata ning selleks tuleb eemaldada juurdepääsuteele paigutatud värav. Kostja nõuab hagejatelt ja teistelt juurdepääsuteed kasutavatelt isikutelt, et värav oleks kinni ning selle vastu eksides järgneb kostja sõim ja ähvardused. Kui kostja otsustab hagejate külalisi XXX kinnistutele mitte lubada, keeldub ta väravat avamast. Seega kasutab kostja juurdepääsuteel olevat väravat enda võimu kehtestamiseks ja eesmärgiga saavutada kontroll juurdepääsutee kasutamise üle. Kui värava eesmärk oleks võõraste isikute sissesõidu piiramine, täidaks selle funktsiooni ka sissesõitu keelava liiklusmärgi paigaldamine XXX ja XXX kinnistute piirile. Riigikohtu sõnul võimaldab asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 alusel antud juurdepääsuõigus õigustatud isikule õiguse kasutada teenivat kinnisasja ilma igasuguse

2-20-13537 takistuseta, eraldi on Riigikohus rõhutanud, et teeniva kinnisasja omanik peab kõrvaldama teele püstitatud aia või värava (eelviidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend tsiviilasjas nr 3-2-185-05, p 21). Kui kohus leiab, et juurdepääsuteele paigutatud värav ei kuulu eemaldamisele, paluvad hagejad tuvastada, et õigus otsustada värava kasutamise ning värava kasutamise tingimuste üle kuulub hagejatele ja kostjale ühiselt. 1.17 AÕS § 89 alusel on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist ja rikkumisest hoidumist. Hagejad, kelle kinnistud piirnevad kostja kinnistutega esitavad lisaks nõude, mille eesmärgiks on kostja kinnistutelt hagejate kinnistutele lähtuva ohtu tõrjumine. XXX , XXX ja XXX kinnistutelt lähtub tuleoht XXX2 kinnistutele. Kostja ei ole hooldanud oma kinnistuid pika aja vältel, mille tulemusel on kinnistutele kogunenud mitme aasta jooksul kasvanud niitmata hein, mis muutub kuivadel perioodidel väga tuleohtlikuks. XXX kinnistute omanikud on soovinud ise nende vara ohustava heina ära niita, kuid kostja on seda keelanud. Tulenevalt XXX valla heakorra eeskirjast on kostja kohustatud regulaarselt oma kinnistuid niitma. XXX valla heakorra eeskirja p 7.3 kohaselt on iga kinnistu omanik kohustatud oma kinnistul niitma muru ja heina. Kasutuselt väljas olevat põllumaad peab omanik niitma vähemalt kaks korda aastas 20. juuniks ja 15. septembriks. Seega peab kostja niitma XXX , XXX ja XXX kinnistuid vähemalt kaks korda aastas. Seda kohustust on ta seni eiranud. Eelnimetatud kinnistute omanikud nõuavad, et kostja niidaks nende kinnistutega piirnevate XXX , XXX ja XXX kinnistute osi regulaarselt, et oleks välistatud tuleoht hagejate kinnistutele. Kuna kostja rikub XXX valla heakorra eeskirja p 7.3, on hagejatel õigus tuleohtliku heina niitmist kostjalt nõuda ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 7 ja § 1055 lg 1 alusel. Kostja vastus hagiavaldusele

2-20-13537 muutuksid näiteks kinnisasja piirid, tee vajaks ettenägematut suurt remonti vms. Kohtumääruse muutmata jätmine ei too hagejatele kaasa mingeid raskeid tagajärgi. 2.3 Puudub vajadus juurdepääsu tee kindlaksmääramiseks. Kohtumääruse resolutsiooni p-s 2 on sätestatud, et juurdepääs on mööda olemasolevat XXX teed XXX ja XXX kinnisomandi kaudu. Seda tee asukohta pole tänaseni muudetud, see on nö ajalooliselt välja kujunenud ning kordagi pole olnud poolte vahel vaidlust selle üle, et kus kohas tee asub. Hagejad on 8 aastat seda teed kasutanud, et neil tekiks küsimusi tee asukoha kohta. Kõikide osapoolte jaoks on selge, kus kohas tee asub. 2.4 Kuigi juurdepääsutee asukohas olev tee on oma olemuselt (era)tee, ei kohaldu nimetatud tee hooldamisele ja kasutamisele teeniva ja valitseva kinnisasjade omanike omavahelises suhtes ehitusseadustikus tee kohta käiv regulatsioon. Juurdepääsutee puhul ei ole tegemist ehitusseadustiku mõistes eratee kasutamisega, vaid kohtulahendi alusel tekkiva kinnisomandi eraõigusliku kitsendusega ning sellest tuleneva kasutusõigusega. Teenival kinnisasjal asuva eratee omanikule ei tule juurdepääsu õigust omava kasutaja suhtes ehitusseadustikust ka kohustusi, sh kohustust teed rajada, hooldada või parandada, kuivõrd tee kasutamine toimub antud juhul kohtulahendist tuleneva õiguse alusel. Teeniva kinnisasja omanikule ei tulene valitseva kinnisasja kasuks juurdepääsu määramisest muid kohustusi peale talumiskohustuse. Seetõttu ei ole võimalik nõuda, et kostja ehitaks tee laiemaks kui ta nö välja kujunenud on. 2.5 Kostja ei nõustu ka kaitsevööndi kindlaksmääramise vajadusega. Kaitsevöönd tuleneb seadusest automaatselt, kuid hagejate viidatud avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (EhS § 71) kohaldub üksnes avalikult kasutatava tee suhtes, mitte kohtulahendi alusel antud juurdepääsuõiguse alusel kasutatava tee suhtes. Nende võrdsustamine ei ole võimalik juba ainuüksi olemusliku vahe tõttu – avalikult kasutatava tee ehitamisele, hooldamisele, remontimisele jms kohaldub eelnev kontrollmenetlus (nt ehitusluba, kasutusluba jne), kuid antud juhul kasutatakse lihtsalt ajalooliselt välja kujunenud kostjale kuuluvate kinnistutel asuvat maa-ala hagejatele kuuluvatele kinnistutele pääsemiseks. Kui kohus peaks määrama kohustusliku kaitsevööndi, kitsendaks ja riivaks see kostjale kuuluvate kinnistute omandiõigust veelgi rohkem ning seetõttu tuleks suurendada ka servituuditasu suurust. 2.6 Hagejad pole tõendanud, et kostja oleks pahatahtlikult jätnud juurdepääsutee hooldamata. Selline hagejate tõlgendus, et kostja peaks iga väiksemagi augu koheselt minema ja likvideerima, ei ole ka mõistlik ega eluliselt võimalik. See on nö välja kujunenud tee (sisuliselt „põllutee“), mida pole 2021. aastal kehtivate normide järgi ehitatud. Kostja on teinud kõik vajaliku, et tee oleks läbitav ja kasutatav. Hagejate soov äärmiselt mugava ja sileda tee järele on inimlikult arusaadav, kuid õiguslikult põhjendamatu. Juurdepääsutasu ei hõlma ainuüksi hüvitist selle eest, et teeniva kinnisasja omanik teed hooldaks, see on vaid üks komponent. Ligipääsu eest maaomanikule määratav tasu peab sisaldama hüvitist maamaksu ja juurdepääsutee korrashoiu kulude (kui need jäävad teeomaniku kanda) ning omandiõiguse riive eest. Viimane määratakse (saamata jäänud) kasutuseelise alusel. Selgituseks, et kasutuseeliseks on kõik need eelised, mida kinnisasja omanik kinnisasja valdamisest võiks saada, kui tal juurdepääsu talumise kohustust ei oleks. Kasutuseeliste suuruse määramise aluseks on sisuliselt vastav kasutamise keskmine turuhind (üürihind). Seega isegi juhul, kui kohus leiab, et juurdepääsutee korrashoiu kulud peavad kandma kõik hagejad (st, kui need ei ole enam kostja kohustuseks), ei võimalda see juurdepääsutasu vähendada nullini. 2.7 Kostja hinnangul puudub hagejatel tuvastushuvi ja need nõuded tuleks jätta läbi vaatamata.. Kostja nõustub, et hagejal võiks olla spetsiifiline tuvastusnõue TsMS § 368 lg 2 alusel, kuid see

2-20-13537 eeldab, et kohtumääruse täitmise või toime üle on menetlusosalistel siiski tekkinud vaidlus. Kostja pole takistanud juurdepääsu õigustatud kinnistu omanikele ning leiab, et hagejate põhjendused on ennastõigustavad ja otsitud. Arusaamatu on hagejate nõue, et kohus tuvastaks spetsiifiliselt kõikide erinevate võimalike sõiduvahenditega juurdepääsutee kasutamise. Kohtumääruses on selgelt lubatud juurdepääsutee kasutamine mh mootorsõidukitega. Mootorsõidukite definitsioon on olemas liiklusseaduses. Kostja jaoks jääb arusaamatuks, et kui kohtumääruse kohaselt võib juurdepääsuteed kasutada jalgsi, kuidas erineb see jooksmisest. Samuti ei erine jalgsi käimine selles, et kas hageja kõnnib üksinda, koos sõbraga või koeraga. Kostja ei eita, et ta pole kordagi küsinud üheltki isikult tema kinnistul asuva tee kasutamise õiguslikku alust. Eelnimetatud Riigikohtu lahendi tõlgenduse kohaselt peab kostja juurdepääsutee kasutamise lubama, kui selleks on hageja(te) nõusolek. Selleks aga, et välja selgitada hageja nõusolek, ei saa keelata kostjal inimestega suhtlemist. Kostja on teovõimeline ja suhtlemisvõimeline täiskasvanud isik, kellega suhtlemine ei tohiks võõral isiku olla ülemäära keeruline ning samuti peaks võõras isik olema valmis selleks, et kui ta soovib kasutada võõral kinnistul asuvat teed, võib tee omanik küsida kas tal on ka vastavasisuline nõusolek. Kostja ei ole nõusoleku olemasolul keelanud kellelgi tee kasutamist. Vastupidi – probleemid on tekkinud isikutega, kes isegi ei tea kelle juurde nad lähevad või ei oma vastavat nõusolekut. 2.8 Kostja peab vajalikuks selgitada, et juurdepääsutee sisuks ei saa olla muude asjaolude reguleerimine teenival kinnistul. Juhul kui hagejatel on etteheiteid kostja kui koeraomaniku suhtes, on selleks ette nähtud eraldi menetluskord. Tegemist ei ole juurdepääsuküsimusega AÕS § 156 mõttes. Ka ei saa panna kostjale kohustust ehitada aed, kuivõrd tegemist on haldusmenetlusliku toiminguga ja see võib nõuda täiendavaid lubasid, kooskõlastusi, projekte jm vastavalt ehitusseadustikule. 2.9 Hagejad pole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks seda, et kostja ei ole piisavas ulatuses oma kinnistutel heina niitnud. Samuti puudub regulatsioon selle osas, kui kõrge või madal peaks hein teatud kuupäeval olema. Ebaõige on süüdistada kostjat, et tema kinnistutel asuv hein oleks tuleohtlik. See tähendaks, et kevadest kuni sügiseni ei tohiks kostja üldse heina, muru ega muud oma kinnistul omada, mis vähegi süttida võiks. Arusaadavalt ei ole kostja olnud nõus, et hagejad tuleksid tema kinnistutele omaalgatuslikult heina niitma. Tulenevalt XXX valla heakorraeeskirjast on kostja kohustatud regulaarselt oma kinnistuid niitma. Isegi kui hagejad leiavad, et kostja on oma niitmiskohustust rikkunud, ei saa sellist vaidlust lahendada tsiviilvaidlusega naabrite vahel. Tulenevalt XXX valla heakorraeeskirja punktist 17 on eeskirja rikkumisel kohtuväline menetleja vallavalitsus, politseiprefektuur ja keskkonnainspektsioon ning punkti 16 kohaselt vastutab eeskirja rikkumise korral eeskirja rikkuja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 662 kehtestatud alusel. AÕS § 143 sätestab kahjulikud mõjutused ning sama §-i lõige 2 sätestab, et kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Arvestades, et kõik hetkel kostja kinnistutel teostatud toimingud ja tegevused on olnud kooskõlas keskkonnakaitse nõuetega ning isegi AÕS § 143 lõikest 1 tulenevalt peavad naabrid taluma gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, peavad hagejad taluma ka seda, et kostja kinnistutel asub hein. 2.10 Hagejad paluvad tuvastada, et hagejatel ja nende luba omavatel isikutel on õigus läbida juurdepääsuteed peatumata ning selleks tuleb eemaldada juurdepääsuteele paigutatud värav. Kostja kinnistul tõepoolest asub värav, kuid see ei ole lukustatud ega vaja avamiseks võtit, pulti vm erilist vahendit. Isegi kui värav oleks lukus, oleks kostjal võimalik igale hagejale värava

2-20-13537 avamiseks vastav vahend (pult, võti vm) anda. Hetkel selline vajadus puudub, kuivõrd värav on lihtsalt avatav ja suletav. 2.11 Hagejate kohustamisnõuded on perspektiivitud ja tuleks ainuüksi seetõttu TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel jätta menetlusse võtmata. Alternatiivselt leiab kostja, et hagejate kohustamisnõuded tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

Hageja seisukoht kostja vastusele

2-20-13537 võimalik rakendada uurimispõhimõtet ja teisi hagita menetluse printsiipe. Kumbki nimetatutest ei ole küsimus, mille lahendamine vajaks suurema ringi isikute, kui käesoleva menetluse pooled, või kohaliku omavalitsuse kaasamist, mistõttu ei ole kostja vastuväited asjakohased. 3.3 TsMS § 6185 eeldused on täidetud. Asjaolude olulist muutumist kinnitab ainuüksi asjaolu, et juurdepääsutee seisukord on märkimisväärselt halvenenud võrreldes 2013. aastaga. Lisaks ei olnud 2013. aastal hagejatele ja kohtule ettenähtav, et kostja hakkab aktiivselt hagejate ja nende külaliste liikumist juurdepääsuteel takistama. Kostja väidet, mille kohaselt on hagejatel võimalik tänaseni juurdepääsuteed kasutada kohtumääruses sätestatud ulatuses, ei toeta käesolevas asjas esitatud tõendid, sh kostja enese varem väljendatud seisukohad. 3.4 Hagejad soovivad, et kohus määraks kindlaks kostja kinnistuid läbiva juurdepääsutee täpse asukoha ja mõõtmed, et vältida jätkuvaid vaidlusi kostjaga sel teemal. Kuna 2013. aasta kohtumääruses seda ei tehtud, soovivadki hagejad, et kohus käesolevas menetluses selle puuduse kõrvaldaks ja määraks kindlaks juurdepääsutee täpse asukoha. 3.5 Teeniva eratee omanikul on kohustus teed hooldada ja parandada hoolimata sellest, et teele ei kohaldu EhS 11. peatüki sätted. Hagejad ei ole esitanud väiteid, mille kohaselt kohalduks juurdepääsuteele EhS 11. peatükis toodud tee sätted nagu väidab kostja. Hagejad on seisukohal, et XXX tee kostja kinnistuid läbiv osa on rajatis EhS § 3 lg 2 tähenduses, millele kohalduvad EhS § 3 lg 1 järgi ehitise sätted (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. juuni 2016. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 29). Ehitise (sh tee) omanikul on EhS § 7 alusel kohustus hoida ehitis korras hea tava kohaselt, § 8 alusel tagama, et ehitise (sh tee) kasutamine oleks ohutu ega põhjustaks ohtu inimestele, varale ega keskkonnale, § 11 lg 1 järgi peab ehitise (sh tee) omanik tagama, et kogu ehitise kasutusea vältel oleks see ohutu ja vastaks kasutamise nõuetele. Seega ei vasta tõele ka kostja väide, mille kohaselt ei tulene teeniva kinnisasja omanikule valitseva kinnisasja kasuks juurdepääsu määramisest muid kohustusi peale talumiskohustuse. 3.6 Juurdepääsuteele kui ehitisele kohaldub kaitsevöönd, millele ulatub ka hagejate juurdepääsuõigus. EhS § 70 lg 1 kohaselt on igal ehitisel (sh juurdepääsuteel) kaitsevöönd, mis ümbritseb ehitist ja mille ulatuses on omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks. Hagejate hinnangul kohaldub EhS § 70 lg 1 alusel kaitsevöönd ka XXX tee osas ning seda tuleb juurdepääsutee mõõtmete kindlaksmääramisel arvestada. Hagejad ei ole tuginenud EhS §-le 71. Hagejate hinnangul peaks kaitsevöönd ulatuma tee mõlemast servast kolme meetri kaugusele. 3.7 Juurdepääsutasu asendamise taotluse kohta märgivad hageja, et kostja ei ole tee omanikuna oma hooldamiskohustust täitnud mitme aasta jooksul ning ta teadlikult ja sihipäraselt rakendab meetmeid, et teel liiklemine oleks raskendatud ning vähem ohutu. Hagejad esitatud fotod kinnitavad juurdepääsutee väga halba seisukorda, samuti seda, et kostja paigutab tee äärtesse suuri kive ja palke, et autodel ei oleks võimalik aukudest mööda manööverdada ning asjaolu, et tee ääred on niitmata ning teele ulatuvad puude ja põõsaste oksad. Kui kostja soovib väita, et ta on teinud kõik vajaliku, et tee oleks läbitav ja kasutatav, sh et ta on täitnud tee hooldamise kohustust, peab ta selleks esitama ka vastavad tõendid. 3.8 Hagejad ei soovi juurdepääsutasu kaotamist vaid selle asendamist kohustusega hoida teed korras. Kuna kostja ei täida oma kohustusi, soovivad hagejad saada õiguse teed oma vahenditega ise hooldada. Seni on kostja keelanud ka iga väikseima hagejate katse juurdepääsutee seisundit parandada. Kuna juurdepääsutee kuulub kostjale ning seda kasutab

2-20-13537 igapäevaselt ka kostja ise, kaasneks tee hooldamise korral hagejate poolt kostjale kohustus hoolduskulud hagejatele osaliselt kompenseerida. Seega soovivad hagejad, et juurdepääsutasu asendataks hagejate kohustusega teed hooldada. Arvestades, et juurdepääsutee korrashoiukulud koosnevad vähemalt lumekoristuse, tee hööveldamise, tee äärte niitmise ja võsa piiramise kuludest (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. oktoobri 2011. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-90-11, p 13), ületaksid juurdepääsutee korrektse iga-aastased hooldamise kulud kordades tasu, mida kostja 2013. aasta määruse alusel on õigustatud saama. 3.9 Hagejatel on tuvastushuvi. Hagiavalduse lisast 3 nähtuvalt on kostja ise sõnaselgelt erinevaid piiranguid kirjeldanud, mis tema arvates hagejate ligipääsuõigusele kohalduvad. Nt ei ole kostja sõnul lubatud juurdepääsu teel jalgrattaga sõitmine, seda ei tohi kasutada spordi tegemiseks, seda ei tohi kasutada külalised ja kullerid, kes ei soovi kostjaga suhelda, teel ei tohi koeraga jalutada, seda ei tohi kasutada suuremad sõidukid, juurdepääsuteele. Kui hagejad ei toimi kostja omavoliliste reeglite järgi, järgnevad ähvardused, mis võivad olla vägivaldsed. Seda, et kostja on korduvalt takistanud hagejaid juurdepääsu tee kasutamisel, soovivad hagejad täiendavalt tõendada PPA Lõuna prefektuurile esitatud kaebusetega, mille kogumist hagejad kohtult taotlevad. 3.10 Juurdepääsuõiguse täpne kirjeldamine on vajalik, et vältida kostja pahatahtlikku tegevust selle piiramisel ning vajadusel täitemenetluses juurdepääsuõiguse jõustamiseks. Selleks, et välistada kostja tulevikus seatavad pahatahtlikud piirangud juurdepääsuõiguse kasutamisele, on tarvis tuvastushagi lahendavas resolutsioonis hagejate juurdepääsuõiguse sisu võimalikult täpselt lahti kirjutada. See on vajalik ka selleks, et hagejatel oleks täitemenetluse näol olemas kohane vahend oma õigusi kostja vastu maksma panna, kui tema pahatahtlik käitumine jätkub. 3.11 Kostja koera juurdepääsuteel vabalt liikumine on juurdepääsuõiguse teostamise takistamine. Hagejad soovivad asjakohase tuvastusnõudega saada kinnitust, et kostja on kohustatud oma koera hoidma eraldatuna juurdepääsuteest. Koera vaba ligipääs juurdepääsuteele on käsitletav juurdepääsu takistamisena, sest kostja vabalt liikuv koer tekitab ohtu ja hirmu seal liikuvatele inimestele. Kuna kostja koer on rünnanud teisi koeri, välistab kostja käitumine hagejatel juurdepääsuteed kasutada oma koertega jalutamiseks. Siinjuures tuleb arvestada, et kostja koer on suur, 50-60 kg kaaluv Tiibeti või Newfoundlandi tüüpi mastif. Seda, et kostja koer hulgub piirkonnas ringi ilma piiranguteta ning kostja ei ole huvitatud selle rikkumise kõrvaldamisest, kinnitab XXX valla ametniku saadetud kirjeldus vallale laekunud kaebustes kostja koera kohta. Seda, et kostja koer ründas ja vigastas hageja M. V. koera, on tõendatud hagiavaldusele lisatud 4. märtsi 2020 nõupidamise protokolliga 3.12 Juurdepääsuõigus annab õigustatud isikule võimaluse kasutada juurdepääsu ilma piiranguteta. Kostja kasutab väravat ja omavoliliselt kehtestatud reegleid värava kasutamise kohta selleks, et survestada ja kiusata hagejaid. Nt esitab kostja hagejatele korraldusi värava sulgemise kohta ning juhul, kui neis kinni ei peeta, ähvardab ta „füüsilise sekkumisega“, samuti kasutab kostja väravat selleks, et kehtestada kontrolli selle üle, kellel on võimalik juurdepääsu tee kasutamine ja kellele mitte. 3.13 Hagejate eesmärk on suunata kostjat kinni pidama tema kohustusest niita oma kinnistut vähemalt kaks korda aastas, et välistada tuleoht hagejate kinnistutele. XXX valla heakorra eeskiri kohustab kostjat niitma oma kinnistuid vähemalt kaks korda aastas. Nimetatud kohustus on seatud mh selleks, et välistada kulupõlengu oht. Seda, et kostja ei ole oma kinnistuid pika aja vältel niitnud, kinnitab ka hagiavalduse lisana 1 esitatud satelliidifotod, kust on selgelt eristatavad alad, mida regulaarselt niidetakse aladest, mida ei niideta. Lisaks on üks hagejatest

2-20-13537 samal teemal pidanud 2016 ja 2017 aastal kirjavahetust XXX vallavanemaga, kes samuti kinnitab, et kostjal on kohustus oma kinnistuid niita. Hagiavalduses on selgelt toodud hagejate nõude alternatiivsed alused, mis annavad neile võimaluse nõuda kostjalt tema kinnistutelt lähtuva tuleohu kõrvaldamiseks kinnistute niitmist vähemalt kahel korral aastas. 3.14 Hagejad taotlevad tõendite kogumist PPA-lt. Kuna kostja on esitanud oma vastuses väiteid, mille kohaselt ei ole ta takistanud hagejate juurdepääsuteed kasutada, soovivad hagejad PPA valduses olevate tõenditega need väited ümber lükata. Lisaks on käesoleva asja õigeks lahendamiseks ja poolte pikaajalise konflikti sisu mõistmiseks oluline saada objektiivsest allikast kirjeldus kostja isikuomaduste ja käitumise kohta. Kohtu eelmenetlus

2-20-13537 arusaamine juurdepääsuõiguse tähendusest ning asjaolust, et juurdepääsu õigusega on tema omandiõigust juurdepääsualal kitsendatud. 5.4 Kohus on juba 15. aprilli 2013. a määruses leidnud, et kostja pakutud alternatiivtee ei ole teostatav. Kostja ei ole selgitanud, millele põhineb tema ettekujutus alternatiivsest teest, millise menetlusliku avaldusega on tegemist ega kuidas see paigutub käesolevasse menetlusse. Praegune juurdepääsutee on ajalooliselt kujunenud tee, mis teenis XXX kinnistuid juba mitukümmend aastat enne seda, kui kostja sai XXX , XXX ja XXX kinnistute omanikuks. Kostja vastuhagi

2-20-13537 olemasoleva teega ning tuleb määrata alternatiivne tee mööda XXX kinnistu põhjapiiri. Seni pole kostja väitnud, et määratud juurepääsutasu on liiga madal ning takistab tee hooldamiskohustust täita. Vastupidi, kostja on siiani väitnud, et tee on korralik ja hooldatud vajalikul määral. 7.2 Määruse muutmise eeldused ei ole täidetud. Kostja nõutav juurdepääsutasu summa on absurdselt suur. Kohus analüüsis põhjalikult juba 2013. aastal määruses, milline on õiglane tasu. Kohus märkis, et tasu suuruse määramisel võetakse aluseks tee hooldamise kulusid (mh võttes arvesse, et teed kasutab igapäevaselt ka kostja ise), tasu ligipääsu talumise eest ning tasu heastamaks kostja privaatsuse riivet. Lisaks arvestas kohus tasu määramisel, et juurdepääs on tähtajatu ja ööpäevaringne. Nende kaalutluste tulemusel hindas kohus õiglaseks tasuks 25 eurot aastas majapidamise kohta ehk kokku 300 eurot aastas. Kostja ei vaidlustanud nimetatud kohtulahendit. 7.3 Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et 3600 eurot aastas on õigustatud tasu. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kui suur on maamaks juurdepääsutee aluse maa eest, millised võiksid olla iga-aastased tee hooldamise kulud ega muud, mis õigustaks tema soovitud tasu. Seega on kostja hinnang „mõistliku servituuditasu“ kohta suvaline, oportunistlik ning ilmselt esitatud eesmärgiga koormata hagejaid ja üritada juurdepääsutasuga olulist tulu teenida. Kohus on 2013. aasta määruses selgitanud, et tasu 300 eurot aastas sisaldab vähemalt tasu tee korrashoiu eest ja tasu juurdepääsu talumise eest ning kostja ei ole esitanud selgitusi ega tõendeid, mis võimaldaksid võtta seisukoha, et see summa ei ole asjaolusid arvestades mõistlik ka täna. 7.4 Asjaolusid arvestades, piirduks mõistlik hüvitis maamaksu eest ca 1 euroga aastas kõigi 12 XXX kinnistu eest kokku. Arvestades, et kostja aastane maamaks kolme kinnistu (XXX , XXX , XXX ) peale kokku on hinnanguliselt 30 eurot ning juurdepääsutee alune maa moodustab kostja kinnistutest ca 4% (kostja kinnistute pindalade summa on 28 560 m2 ning juurdepääsutee pindala arvestades selle laiuseks 4 m, on ca 1100 m2), on mõistlik hüvitis maamaksu eest kokku kõigest 1,2 eurot aastas (ehk 4% 30 eurost) kõigi teed kasutavate kinnistute eest. Kuna kostja kasutab juurdepääsuteed ka ise, tuleb sellest maha arvestada ka kostja osa ehk 1/13. Seega on õiglane hüvitis maamaksu eest kõikide XXX kinnistute omanikelt kokku 1 euro 11 senti aastas. Hagejate hinnangul on sellises summas hüvitis hõlmatud kostjale igal aastal tasutava 300 euroga (12 kinnistut x 25 eurot). 7.5 Arvestades, et tegemist on ajaloolise juurdepääsuteega, puudub tõsiseltvõetav riive kostja omandile. Oluline asjaolu, millele ka kohus 2013. aasta määruses korduvalt tähelepanu juhtis, on juurdepääsutee ajaloolisus. Nimelt on XXX tee olnud XXX kinnistute ainuke juurdepääsutee juba vähemalt 1978. aastast (tõenäoliselt alates 1975. aastast) ehk 30 aastat enne seda, kui kostja XXX , XXX ja XXX kinnistute omanikuks sai. Seega ei saanud tal kinnistute soetamise ajal olla mingisugustki õigustatud ootust juurdepääsutee aluse maa osas ega saa seda olla ka täna. Seda enam oleks äärmisel ebaõiglane, kui XXX tee, mis on olnud juurdepääsutee XXX kinnistutele ca 45 aastat, kasutamise eest peaksid XXX kinnistute omanikud tasuma 12 korda rohkem kui seni. 7.6 Kui kostja oleks kasutanud juurdepääsutasu regulaarselt sihtotstarbeliselt, ei oleks tee korrashoidmise kulu suur. Kui kostja oleks korrapäraselt juurdepääsuteed hooldanud ja kasutanud talle makstud tasu sihtotstarbeliselt, piisaks määratud tasust tee korrashoidmiseks. Sealjuures tuleb arvestada, et kostja kasutab teed ka ise, mistõttu ei saa ta eeldada, et kogu tee hooldamise kulu peaksid katma ainult hagejad, vaid kostja peab ka oma panuse selleks andma.

2-20-13537 Korrashoiukulusid on eratee omanikul võimalik mh XXX valla pakutavate toetuste abil kokku hoida (hagejatele teadaolevalt tee omanikul võimalik XXX vallalt taotleda abi nt tee täitematerjali soetamiseks ja kohale vedamiseks, teede hööveldamiseks/freesimiseks, lume lükkamiseks jne). Kuigi hagejad on kostjale 9 aastaga tasunud 2700 eurot juurdepääsutasu (hagejad vaidlevad vastu kostja poolt istungil esitatud tabelile, mis väidetavalt annab ülevaate hagejate maksetest), ei ole sellest sentigi läinud tee korrashoiuks. Seetõttu on aastatega läinud tee olukord väga halvaks. Hagejad tõdevad, et täna ei piisa tee korda saamiseks 300 eurost, kuid seda põhjusel, et kostja ei ole teed kunagi korrapäraselt hooldanud, kuigi hagejad on talle selle eest tasu maksnud. Tee korrashoiukulud oleksid madalad, kui hooldamine toimuks regulaarselt. Hagejad ei soovi, et juurdepääsutee oleks võrreldav asfalteeritud teega või linnatänavaga, vaid et see vastaks ehitusseadstiikus sätestatud ja tavapärase juurdepääsutee tingimustele. 7.7 Õige lahendus on juurdepääsutasu asendamine tee hooldamise kohustusega. Seni ei ole kostja juurdepääsuteed hooldanud ega lubanud ka hagejatel seda teha, mistõttu on ebatõenäoline, et ta sellest kohustusest hakkab kinni pidama. Kuni ca 2013. aastani hooldasid XXX kinnistute omanikud juurdepääsuteed ise ja nagu 2013. aasta määrus kinnitab, oli tee seisukord sel ajal hea. Pärast kohtumäärust keelas kostja hagejatel teed hooldamast, keeldus ka ise teed hooldada ning teadlikult muutis tee seisukorda halvemaks ja teel liiklemist ohtlikumaks (vedades tee äärtesse takistusi ja teele tuhka ning prahti). Tänaseks on tee seisukord väga halb. Kuna kostja ei ole 8 aasta jooksul Tartu Maakohtu 2013. aasta määrusest tulenevaid kohustusi täitnud, on ebatõenäoline, et ta seda hakkab tegema ka tulevikus olenemata juurdepääsutasu suurusest. 7.8 Ainult kostjale tee hooldamise õiguse jätmine looks eeldused järgnevateks vaidlusteks. Isegi kui eeldada, et kostja hakkab teed hooldama, on tõenäoline, et ta jätkab hagejate kiusamist ja kasutab teed ja selle hooldamist puudutavaid asjaolusid enda huvide kehtestamiseks ja hagejatele peale surumiseks. Nt on tõenäoline, et ta ei tee hooldust piisaval määral või teeb kulutusi teel liiklemise takistamiseks ja esitab seda hagejatele kui hoolduskulu. Nagu ka käesolevast menetlusest nähtub, lähtub kostja arusaamine sellest, milline on normaalne, hooldatud ja liiklussobilik tee väga kitsalt ainult tema huvidest ning on kaugel tavaarusaamast. Seega usuvad hagejad, tuginedes kostja iseloomule ja tema varasemale käitumisele, et tee hooldamise kohustuse kostjale jätmine ei lahenda poolte vahelisi vaidlusi, vaid sellele järgnevad vaidlused teemal milline on hooldatud tee. 7.9 Juurdepääsutasu asendamine hagejate kohustusega teed hooldada ennetaks ka juurdepääsutasu kogumisega seotud probleeme. Kostja esitas istungil kohtule tabeli väidetavatest hagejate maksetest. Kuna tegemist on kostja enda koostatud tabeliga, ei ole sellel mingisugustki tõenduslikku väärtust. Ka sisuliselt on esitatud tabel ebaõige. Juurdepääsutasu maksmisega kaasnevad täiendavad probleemid, mida oleks võimalik vältida, kui see asendataks hagejate kohustusega juurdepääsuteed hooldada. Juurdepääsutasu asendamine tee hooldamise kohustusega aitab saavutada poolte vahel õigusrahu. Seega on kostja varasemast käitumisest nähtuvalt äärmiselt tõenäoline, et poolte vaheline tüli ei jõua lahenduseni, kui jätkub tänane olukord. Kostja on hagejate suhtes kiuslik ja seni hoidunud juurdepääsutee hooldamisest erinevatelt põhjustel. Nt on kostja väitnud, et teel liiklemine on lubatud 10 km/h ja seega ei saa tee seisukorda parandada, sest vastasel juhul hakkaksid autod teel kihutama. Samas on ta ka väitnud, et tee seisukord on hea ja seda on hooldatud piisaval määral. Kui ainult kostjale jääks juurdepääsutee hooldamise õigus, järgneksid poolte vahel vaidlused selle kohta, kas kostja täidab oma kohustust ning kas kostja tehtavad parandused on piisavad. Lisaks jätkuksid probleemid seoses juurdepääsutasu maksmisega, sest nagu on näha ka kostja esitatud tabelist, eitab kostja talle tasu maksmist, kuigi tegelikult on maksed tehtud. Seega oleks õigusrahu

2-20-13537 huvides, kui hagejatel oleks õigus juurdepääsuteed ise hooldada ning tee hooldamise kohustusega asendataks senine juurdepääsutasu maksmise kohustus. 7.10 Kuigi kohtul on võimalik anda hagejatele õigus teed hooldada jättes muutmata juurdepääsutasu maksmise kohustuse, tõusetuksid sellest järgmised probleemid. Nimelt peaks sel juhul kostja hüvitama proportsionaalses osas hagejatele tee hooldamise kulud, sest ta ka ise kasutab teed igapäevaselt. Arvestades aga kostja iseloomu ja varasemat käitumist, on ebatõenäoline, et kostja seda kohtuväliselt teeb. Seega on hagejate hinnangul õigeks ja õigusrahu teenivaks lahenduseks juurdepääsutasu asendamine hagejate kohustusega teed hooldada. Kohtu eelmenetlus

2-20-13537 9.3 Kostja esitas lõpliku seisukoha 18. novembril 2021. Hagejad on esitanud ennastõigustavaid väiteid ning pole esitanud ühtegi ümberlükatud asjaolu ega tõendit, mis annaks aluse hagi täies ulatuses rahuldada või jätta vastuhagi rahuldamata. Hagejate esitatud taotlused on pahatahtlikud, kuivõrd selliste taotluste rahuldamine pole kooskõlas kehtiva õiguse ega aktuaalse kohtupraktikaga ja rikuks liialt kostja omandiõigust. Kostja rõhutab, et näiteks lemmiklooma (koera) piiramine tuvastushagi raames seoses avalikult kasutatavale teele juurdepääsu tingimuste muutmisega AÕS § 156 ja TsMS § 6181 koosmõjus ei ole põhjendatud ega eelnimetatud normide eesmärgiks. Samuti on arusaamatu viide võimalikule tuleohule loodusliku muru/heina osas, mis juurdepääsu kõrval asub. Seadusest tuleneb R. K. kui kinnistu omaniku vastutus, kui peaks tuleohtlik olukord tekkima. Sellise „kohustuse“ täiendav panemine, nagu hagejad soovivad, on absurdne ja põhimõtteliselt väär. 9.4 Lisaks on arusaamatu soov, et juurdepääs peaks vastama kõrgetele tee kohta käivatele standarditele. Selline soov on väär, kuna tegemist on looduslikult väljakujunenud juurdepääsuga, mitte teega. Hagejate soovil juurdepääsu parendamine/remontimine selliselt, et sinna toodaks kruusa või muud täitematerjali, riivab liialt kostja omandit ja võib vähendada ka kinnistu turuväärtust. Seda seetõttu, et sisuliselt tee ehitamine (sinna kruusa-killustiku vms täitematerjali) toomine muudaks nii visuaalselt kui sisuliselt hetkel väljakujunenud loodusliku juurdepääsu tehislikuks teeks. See pole taaskord AÕS § 156 ja TsMS § 6181 normide eesmärk ega kohtu ülesanne. 9.5 Vastuhagi tuleb rahuldada. Ainuüksi tarbijahinnaindeks on viimase 8 aastaga tõusnud 11,5%. See tõendab, et lisaks üldisele elukallidusele on tõusnud ka kõik muud teenused ja tooted, mis on vajalikud tee hooldamiseks (teenus tee hooldamiseks ning materjal tee hooldamiseks, parendamiseks ja remontimiseks). Kohus võiks servituuditasu muutumise näiteks siduda tarbijahinnaindeksi või muu kohtu hinnangul mõistliku indeksi muutusega, et vältida tarbetut kohtusse pöördumist ka tulevikus. Kohus on 2013. aasta määruses jätnud servituuditasu suuruse hindamisel kõrvale hüvitise omandiõiguse riive eest (hüvitis kasutuseelise alusel). Kui hagejad soovivad, et kohus piiraks veel suuremas osas kostja omandiõigust ehk lisaks juurdepääsuteele koormaks kostjale kuuluval kinnisasjal lisaks mingit ala, mida kostja ei saa juurdepääsu tõttu sihtotstarbeliselt enam kasutada, siis tuleb ka see omandiõiguse riive (nt tee kaitsevöönd; koera liikumise piiramine; tee kõrval asuva maa-ala niitmise ja/või kasutamise mittelubamine) kostjale hüvitada. Hagejate lõplikud seisukohad

2-20-13537 hoiduks tee pervedele takistuste vedamisest. Kostja ignoreeris hagejate ettepanekut. Eelnev kinnitab, et kostjal on olnud võimalik tee hooldamiseks saada abi nii vallalt kui hagejatelt, kuid ta on sellest keeldunud. Samal ajal ei ole ta ka ise teed hooldanud. Seega ongi kostja eesmärgiks, et tee seisund oleks väga halb ning ta eirab oma teeomaniku kohustusi tahtlikult. 10.2 Kostja üritas tee hooldamise kohustusest kõrvale hoida taotledes juurdepääsutee kustutamist Maa-ameti kaardirakendusest. XXX vallale sai teatavaks, et kostja üritas Maaameti poole pöördumisega saavutada juurdepääsutee kustutamine kaardiregistrist. Kostja väitis Maa-ametile, et kaardiregistrisse kantud XXX teed tegelikult ei ole olemas ja see tuleks registrist kustutada. Seega on kostja teadlikult esitanud Maa-ametile valeväiteid eesmärgiga vabaneda juurdepääsuteega seotud kohustustest. 10.3 XXX vald on korduvalt selgitanud kostjale, et tal on kohustus hoida juurdepääsuteed korras. XXX vald saatis 7. märtsil 2019 pooltele uue ettepaneku kokkuleppe leidmiseks. Kostja jättis vastamata hagejate uuele kokkuleppele soovile tee hooldamise kohta. 10.4 Hagejate esitatud tõendid kinnitavad, et kostja ei ole juurdepääsuteed hooldanud, tal ei ole huvi juurdepääsuteed hooldada ning tema eesmärk on hagejaid kiusata. Eelnevast nähtuvalt on hagejad aastate jooksul üritanud kostjaga juurdepääsu tee osas jõuda mõistlikule kokkuleppele, sealjuures on probleemi lahendamisesse sekkunud ka vald. Kostjal on olnud võimalik tee hooldamise osas saada abi nii vallalt kui hagejatelt, kuid kostja on sellest keeldunud. Samal ajal ei ole ta ka ise tee hooldamiseks midagi teinud, mistõttu on tee seisukord järjest halvenenud. 10.5 Kostja takistab endiselt hagejatel juurdepääsuõiguse kasutamist. XXX kinnistu omanik, hageja M. V. läks 17. novembril 2021 koeraga kodust jalutama (koer oli rihma otsas). Koju tagasi jalutades ilmus XXX kinnistut läbiva juurdepääsutee lõigul välja kostja, kes seisis teel ees ja keelas M. V. l edasi liikumast. Kostja väitis, et hagejal puudub õigus koeraga juurdepääsuteed kasutada. Kostja takistas hagejat kuni viimane oma koera rihma otsast lahti lasi, pärast seda kostja hageja liikumist enam ei takistanud. Eelnev kinnitab, et kostja jätkab hagejate kiusamist ning nende juurdepääsuõiguse piiramist ka hoolimata käimasolevast kohtumenetlusest. Lisaks näitab see, et kuigi kostja on senise menetluse jooksul üritanud väita, nagu vaidlust juurdepääsutee kasutamise sisu osas pole1, ei vasta see tegelikult tõele. Kohtuistung

KOHTU SEISUKOHT

2-20-13537 lause järgi ei pea kohus kaasama menetlusse kohalikku omavalitsust, kui see ei puuduta tema huve või ei aita asja lahendamisele kaasa. Kohus selgitas pooltele 8. juuni 2021 eelistungil, et kostja taotletava alternatiivse juurdepääsutee arutamiseks, kaasab kohus ka kohaliku omavalitsuse (I kd, tl 163). Kostja 13. augusti 2021 menetlusdokumendis teatas, et ta ei soovi alternatiivse juurdepääsu tee arutamist (I kd, tl 172 pöördel). Kuivõrd juurdepääsu tee asukoht ei muutu, kohus määrab üksnes kindlaks menetlusosaliste huvides selle laiuse, ei puuduta praegune menetlus kohaliku omavalitsuse huve ega aita kaasa ka asja lahendamisele. Asja materjalidest nähtuvalt on XXX Vallavalitsus olnud poolte suhete ja probleemidega seotud aastaid.

2-20-13537

2-20-13537 vastab ehitise kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele. EhS § 16 lg 1 järgi tuleb ehitise olemasolu vältel tagada selle ohutu seisund ja kui asjakohane, siis ka visuaalne korrasolek. /.../ Muuhulgas peab omanik EhS § 19 lg 1 p 4 järgi tagama ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse. Teeomaniku kohustus tagada tema omandis oleval teel ohutu liiklemine on sätestatud LS § 6 lg-s 4, mille kohaselt peab liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku tagama teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik. Eespool toodust nähtub, et eratee kui rajatise omaniku kohustused ei ole TeeS kehtetuks tunnistamisega sisuliselt muutunud ja eratee omanik on ka pärast 1. juulit 2015. a kohustatud korraldama tema omandis oleval teel teehoidu ning looma tingimused ohutuks liiklemiseks.“

2-20-13537 kinnistudi kulgeva XXX teed kui juurdepääsuteed. Kostjal ei lasu kohtumääruse jõustumisel juurdepääsutee korrashoiu kohustust. 22.1 Kohus märgib, et teel peab olema võimalik ohutult liigelda, tee peab vastama tee seisundi nõuetele, tee omanik on kohustatud korraldama teehoidu ja looma tingimused ohutuks liiklemiseks teel. EhS § 11 lg 1 kohaselt peab ehitis (sh tee) kogu oma olemasolu vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu. Hagejad tuginevad sellele, et juurdepääsutee on väga pika aja jooksul kohaselt hooldamata, tees on suured rööpad ja augud, mis lõhuvad juurdepääsuteed kasutavaid sõidukeid. Hagejad on üritanud ise teed parandada, kuid kostja on selle ära keelanud. Hagejad on avaldanud valmisolekut ise teed hooldada, seetõttu on mõistlik jätta kõik tee korrashoiu ja hooldamise kulud hagejate kanda, kes saavad ise otsustada tee korrashoiu ja hooldamisega seotud küsimused ja mõistlikud kulud (igas olukorras, sh ilmastikuga arvestades ja ilma sõiduautosid vigastamata). Kohus nõustub hagejatega selles, et neile jäetav tee hooldamise kohustus aitaks saavutada poolte vahel õigusrahu. Kohus nõustub sellega, et kostja on olnud hagejate suhtes kiuslik ning samuti on kohus ise tuvastanud, et tee oli hooldamata, auklik ja rööbastega (seda juunikuus). Kui ainult kostjale jääks juurdepääsutee hooldamise kohustus, ei suuda pooled siiski saavutada täit üksmeelt selles, milliste omadustega peab tee olema. Kohtu arvates on põhjendatud, kui tee hooldamise ja korrashoiu kulud jäävad hagejate kanda, sest kui kostja mingil põhjusel ei peaks teed korras hoidma ja hooldama, siis oleks hagejatel ikkagi takistatud juurdepääs oma kinnistutele.

II

2-20-13537 25.1 Selle kohta, et pooltevaheline erimeelsus või lausa konfliktid on esile kerkinud juurdepääsutee kasutamisel, on hagejad esitanud PPA 9. märtsi 2021 vastuskirja. Kohus võtab arvesse juhtumid, mis on toimunud pärast 15. aprill 2013. a kohtumäärust. 29. veebruaril 2016 kella 13.50 ajal teatasid I. K. ja T. R., et XXX külas 8. veebruaril 2015 kell 8.15 nende maja ees ründasid kostja hulkuvad koerad avaldajate väikest koera XXX tekitades viimasele vigastusi. Avaldajad menetlust ei soovi. 22. veebruaril 2016 kella 12.31 helistas ärritunud T. R. ja teatas, et tema kodutee viib läbi kostja maa ning kostja takistab tema liikumist XXX teel ning ei lase mööda. Samuti on pidev probleem kostja vabalt peetavate koertega. 23. mail 2017 teatab kostja politseile, et kella 16.50 ajal sõitis naabrinaine T. R. tahtlikult otsa tema koerale XXX teel. Teataja tegi kohapeal pildid ja viib koera loomaarstile. Vesteldud telefoni teel teatajaga, kes ei soovi enam asjaga rohkem tegeleda, politseisse täiendavalt ei pöördu. 30. aprillil 2018 esitas M. V. avalduse, milles andis teada, et 28. aprillil 2018 kella 14.5 ajal käis ta koos abikaasa M. V. ja pere koeraga jalutamas. Koju tagasi pöördumisel, takistas XXX teel nende edasi liikumist kostja, kes keelas koeraga liikumist tema erateel. Kostja ründas M. V. d, keegi viga ei saanud. 1. mail 2018 teatab M. V. , et kella 23.07 ajal XXX külas sõitis kostja autoga läbi XXX hoovi, rikkudes ära iluaia, maapinna ja liivakasti. Kõne ajal läks teataja kostja maja juurde ning naaber kostja tuli talle kallale. Teataja arvates on kostja joobes. Politsei saabus kohale kell 23.38, kuid kostja maja oli pime ja kellegagi kontakti ei saadud. Kostja teatab 2. mail 2018, et kella 00.10 ajal, et tema abikaasa helistas ja teatas ümber maja olevatest imelikest valgusvihkudest. Teataja rohkem infot ei anna ning naise telefoninumbrit ei oska öelda. Politsei kontrollis ja tuvastas, et tegemist on sama majaga, kus viibib kostja. M. V. teatab 13. mail 2018 kella 16.29 ajal, et kostja ei luba avaldajal koeraga koos liikuda XXX teel. Kostja lükkas M. V. kraavi ja lubas peksa anda. 30. juunil 2019 teatas K. S. kella 19.05 ajal, et kostja ei luba liikuda XXX teel. Kostja tirib M. V. koera ja oli lükanud M. V.. Kohtus sai R. võidu ja tee kuulub talle, aga kuna kohtuotsuses puudub märge, et naaber võib sealt läbi jalutada oma koeraga, siis sellest tekkis täna tüli. Autoga sõita ja ilma koerata liikuda on kostja poolt lubatud. M. V. kaalub avalduse tegemist. 14. veebruaril 2020 helistas kostja, kes soovib seletada situatsiooni, et naaber ei saa aru seadusest, et isik ei tohi koeraga tulla üle avaldaja kinnistu. Läbi hoovi võib minna kas jalgsi või autoga, aga koeraga on see keelatud. Naaber ei taha sellest aru saada. Teataja sõnul vestlevad nad piirkonnapolitseinikuga. 19. veebruaril 2020 XXX valla valitsuse ruumides valla menetleja K. To. ja piirkonna politseiniku A. L. eestvedamisel kutsuti osapooled M. V. ja R. K. konfliktivahendusse. 4. märtsil 2020 XXX valla valitsuse ruumides valla menetleja K. T. i ja piirkonna politseiniku A. L. eestvedamisel kutsuti osapooled M. V. ja R. K. konfliktivahendusse. K. T. protokollis konfliktivahenduse kulgu ja kokkulepped. 22. detsembril 2020 pöördus H. H. avaldusega selgitades, et 18. detsembril 2020 kella 3.10 ajal sisenes kostja valdaja H. H. i tahte vastaselt viimasele kuuluvale aiaga piiratud kinnistule. Lisaks avaldusest nähtuvalt ei täida kostja koera pidamise eeskirju ning seetõttu koer hulgub mööda Suvilaühistut Saare. Politsei edastas 31. detsembril 2020 teate Põllumajandus- ja toiduametile kostja võimaliku looma pidamise nõuete rikkumise kohta. Kostja avaldus

2-20-13537 25.3 Kohtu hinnangul näitavad hagejate esitatud tõendid seda, et kostja teeb takistusi juurdepääsu tee mõistlikuks kasutamiseks, ja seda ka jalgrattal ja koeraga liikudes. Kostjal on tugev veendumus selles, kes ja kuidas saab kasutada tema kinnistut ning järgida tuleb tema kehtestatud kodukorda. Kohus kordab, et kostja jätab tähelepanuta, et juurdepääs on kinnisasja kitsendus. Seetõttu tagamaks juurdepääsutee kasutamist moel, kuidas see on asjaolusid arvestades mõistlik, tuli hagejatel kohtusse pöörduda ja esitada ka tuvastusnõuded.

2-20-13537 liigub, ei ole pooltel vaidlust. Seda on kostja ise kinnitanud kokkusaamisel XXX Vallavalitsuses (selle protokolli käsitles kohus eespool). Ka kohtule isiklikult selgitas kostja, et tema koer on kogukonnavalvur ning tegemist on eriolukorraga, kuna see tee läbib tema õueala ning tema koer valvab territooriumi ja võivad tekkida konfliktid (I kd, tl 164 pöördel). Juurdepääsutee mõtteks on tagada ligipääs valitsevate kinnisasjade omanikele nende kinnistutele üle teeniva kinnisasja. Ligipääs võib olla aga takistatud, kui sel või isegi selle ääres liigub kostja koer. Hagejad ei pea taluma kostja koera lähenemist, nende saatmist tee ääres ning nende koerte võimalikku ründamist. Kostja koer võib tekitada hirmu kui ka ohtu juurdepääsu teel liikuvatele inimestele. Kohtu hinnangul on kostja koera juurdepääsuteel vabalt liikumine juurdepääsuõiguse teostamise takistamine ning kostjal tuleb tagada, et tema koer ei pääseks vabalt liikuma juurdepääsuteele.

2-20-13537 et kui kohus rahuldab nende taotluse tee hooldamise kohta, ei pea nad juurdepääsutasu kostjale üldse tasuma. Kostja seevastu leiab, et juurdepääsutasu tõstmine on vajalik ja põhjendatud ja seda 12 korda suurema tasuni kui see siiani on.

2-20-13537 tarbijahinnaindeks kui tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust iseloomustav indeks ei arvesta kohaselt talumistasu määramise aluseks olevate asjaolude muutumisega (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. märtsi 2019. a lahend tsiviilasjas nr 2-16-7011).

Menetluskulude jaotus

2-20-13537

Otsust osaliselt muudetud Tartu Ringkonnakohtu 13.05.2022. a lahendi ja Riigikohtu 14.06.2023. a lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.