X ja Y hagi Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippuse, Q ja Estateguru tagatisagent OÜ vastu enampakkumise tühiseks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2019/7183 ja 022/2019/7184)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 5. jaanuari 2022. a kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X ja Y 7. veebruari 2022. a apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja I X (isikukood: XXXXXXXXXXX) Hageja II Y (isikukood: XXXXXXXXXXX) Kostja I Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus Kostja II Q (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Kostja III Estateguru tagatisagent OÜ (registrikood 12766368), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Kalaus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X ja Y 7. veebruari 2022. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 5. jaanuari 2022. a kohtuotsuse peale tsiviilasjas nr 2-20-4122 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud X ja Y kanda. Tallinna kohtutäituril Elin Vilippusel, Q-l ega Estateguru tagatisagent OÜ-l ei ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (hageja I) ja Y (hageja II) esitasid hagi Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse (kostja I) vastu enampakkumise tühiseks tunnistamiseks (täiteasi nr 022/2019/7183). Hagejad palusid tunnistada täiteasjades nr 022/2019/7183 ja 022/2019/7184 25. veebruarist 2020. a kuni 3. märtsini 2020. a toimunud kinnisasja registriosa numbriga 4361501 (Lauripere tn 8, Tallinn) enampakkumine kehtetuks; kohustada Q (kostja II) andma nõusolek kinnistu registriosa numbriga 4361501 teise jao omaniku kande, mille kohaselt on Q omanik, muutmiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse ühisomanikena X ja Y ning asendada Q tahteavaldus kohtuotsusega; menetluskulud jätta kohtutäituri kanda.
2.Tsiviilasjas nr 2-20-2773 (hageja I avaldus pankroti väljakuulutamiseks) määras Harju Maakohus 20. veebruari 2020. a määrusega peatada võlgniku vara suhtes toimuv sundtäitmine ja keelata võlgnikul ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada.
3.Hagejad leidsid, et täiteasjas nr 022/2019/7183 kostja I poolt 5. märtsil 2020. a koostatud enampakkumise akt on tühine, sest vaatamata Harju Maakohtu 20. veebruari 2020. a määrusele tsiviilasjas nr 2-20-2773 tegeles kohtutäitur hagejatele kuuluva kinnistu müügiga rikkudes sellega käsutuskeeldu. Hagejatele kuuluva kinnisasja ostis kostja II hinnaga 280 000 eurot. Hagi esitamise ajaks ei olnud ostja ostuhinda tasunud.
4.Lisaks tõid hagejad esile, et kostja II on tasunud ostuhinna viisil, mis ei sisaldunud enampakkumise teates. 3. veebruaril 2020. a Ametlikes Teadaannetes avaldatud informatsiooni kohaselt peab võitja tasuma ostuhinna enampakkumise lõppemise päevale järgneval tööpäeval TMS § 93 lg-s 3 sätestatud viisil. Maksmise muud variandid ei olnud teadaandes kajastatud. 5. märtsi 2020. a koostatud ja hagejatele edastatud enampakkumise aktis oli märgitud, et ostja soovib vastavalt TMS § 931 omandada vara pangalaenuga ja kohaldada TMS § 93 lg 6 kohast ostuhinna tasumise tähtaja pikendamist täiendavalt 15 päeva võrra. Kokku on ostjal tasumiseks aega 30 päeva. Hagejate arvates rikuti enampakkumisel enampakkumise olulisi tingimusi, sest kohtutäitur otsustas võimaldada ostjale osta enampakkumisel oleva kinnistu soodsamatel tingimustel võrreldes nende tingimustega, mis olid avaldatud 3. veebruaril 2020. a Ametlikes Teadaandes ning lisaks jättis hagejad informeerimata oma otsusest pikendada ostuhinna maksmise tähtaega välistades sellega kaebuse esitamise võimaluse. Enampakkumise akti koostamiseni ei olnud hagejad teadlikud asjaolust, et kostjale II võimaldatakse ostuhinna maksmiseks paremaid tingimusi võrreldes teates kajastatuga.
5.Hagejatel oli võimalus rahuldada võlausaldaja Estateguru Tagatisagent OÜ (kostja III) nõuded TMS § 97 lg 11 järgi, kuid sellest kostja III keeldus. Kuivõrd enampakkumine on
kehtetu, siis kostja I ei ole kinnisasja omanikuks saanud ning kinnistusraamatu omanikukanne on vale; kinnisasja ühisomanikud on hagejad. Kostjate vastuväited
6.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta see rahuldamata.
7.Kostja I leidis, et täitemenetluse läbiviimisel, vara arestimisel ega enampakkumiste korraldamisel ei rikkunud kohtutäitur täitemenetluse seadustikus kehtestatud tingimusi ning on võlgnikke kõikidest täitetoimingutest informeerinud. Kostja I märkis, et seadus ei näe ette otsuse vormi ega ka seda, et kohtutäituril oleks õigus ostja taotlust TMS § 931 ja TMS § 93 lg 6 järgi jätta rahuldamata. Hagejad olid ostuhinna tasumise tähtajast ja kohtutäituri otsusest teadlikud kordusenampakkumise akti kättesaamise ajal. Ostuhinna tasumise tähtpäev oli 6. aprillil 2020. a ning kostja I tasus ostuhinna tähtaegselt 30. märtsil 2020. a. Seoses hagejate väitega, et vara on müüdud käsutuskeeldu rikkudes, tugines kostja I Riigikohtu seisukohtadele ning asus arvamusele, et käesoleva kinnisasja näol ei olnud tegemist hageja I varaga, mida saanuks automaatselt lugeda lahusvaraks ja selle kaudu pankrotivaraks, vaid hagejate ühisvaraga, mille suhtes täitemenetluse läbiviimiseks piirangud puudusid.
8.Kostja II hinnangul võis hageja I nimel kohtusse esitada hagi vaid pankrotihaldur, mistõttu tuleks jätta hagi läbi TsMS § 423 lg 1 p 9 ning ka TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Kostja II asus seisukohale, et enampakkumise läbiviimisel ei ole menetlustingimusi rikutud. Kostja II on tasunud raha kinnisasja eest. Kostja II tõi välja, et kohtutäituril oli vaatamata hagejate poolt märgitud kohtumäärusele õigus enampakkumine läbi viia. Hagejad teadsid enampakkumise tingimustest aegsalt ega vaidlustanud vastavat kohtutäituri otsust. Samuti ei ole ei hagejad ega pankrotihaldur vaidlustanud enampakkumist TMS § 921 kohaselt.
9.Kostja III leidis, et hagi on perspektiivitu ning esinevad alused hagi läbi vaatamata jätmiseks. Enampakkumine on seaduslikult läbi viidud ning ostjal oli seadusest tulenevalt õigus ostuhinna tasumisel pangalaenuga tasuda ostuhind või tagada ostuhinna tasumise kohustuse täitmine krediidiasutuse poolt 15 päeva jooksul parimaks pakkumiseks tunnistamise päevale järgnevast päevast arvates. Riigikohus on 16. aprilli 2021. a lahendis nr 2-20-4817 (vaidlus sama kinnistu võõrandamise üle täitemenetluses) selgitanud, et täituril on õigus sundtäitmisele allumise kokkulepet sisalduva täitedokumendi alusel koormatud kinnistu ka arestida ning sundtäitmine lõpuni viia ka juhul, kui üks ühisomandikest on pankrotis. Ühisomandis oleva kinnisasja suhtes hüpoteegi realiseerimise täitemenetluse läbiviimine võimalik ka juhul, kui kohus on kuulutanud välja ühe abikaasa pankroti, sest selline kohustus täidetakse ühisvara arvelt. Maakohtu otsus
10.Harju Maakohus jättis 5. jaanuari 2022. a kohtuotsusega kostjate taotlused hagi läbi vaatamata jätmiseks ning kostja II 6. juuli 2020. a taotlused tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus võrdselt hagejate kanda ning otsustas määrata menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist.
11.Maakohus leidis, et hagi läbi vaatamata jätmiseks puudub alus. Hagi põhjendatuse hindamine eeldab asja sisulist lahendamist ja tõendite hindamist, mida asja läbi vaatamata jätmisel teha ei saa. Maakohtu hinnangul ei ole käesolev vaidlus seotud hageja I poolt oma vara käsutamisega, mistõttu ei ole halduri menetluses osalemine või hagejale I vastava nõusoleku
andmine vajalik. Samuti ei ole kaaspärijate ühisomandis olev vara automaatselt pankrotivara, mistõttu ei ole halduri sekkumine vajalik.
12.Maakohus lahendas kostja II tunnistajate ülekuulamise taotlused ning jättis need rahuldamata.
13.Maakohus tuvastas asjaolud, mille suhtes puudub pooltel vaidlus. - kohtutäitur Elin Vilippus on Estateguru tagatisagent OÜ 31. oktoobri 2019. a täitmisavalduse alusel algatanud X (XXXXXXXXXXX) ja Y (XXXXXXXXXXX) suhtes täitemenetlused 022/2019/7183 ja 7184, kus täitedokumendiks on Tallinna notar Mari-Liis Parmas asendaja Eve Biene 20. märtsi 2018. a notariaalne dokument nr 1353 ja sundtäidetavaks nõudeks hüpoteegiga tagatud solidaarne nõue summas 242 971.49 eurot; - 3. veebruaril 2020. a on riiklikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud täitemenetluses kinnisasja enampakkumise teade, kus on märgitud, et „kohtutäitur müüb avalikul elektroonilisel enampakkumisel Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskkonnas https://www.oksjonikeskus.ee vara: X ja Y ühisomandisse kuuluv 2-korruseline üksikelamu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 4361501 (katastritunnus 78406:610:3940) Elamumaa 100%, Harju maakond, Tallinn, Haabersti linnaosa, Lauripere tn 8; enampakkumine toimub keelumärgete ja hüpoteekidega tagatud nõuete rahuldamiseks; kõik kinnisasja koormavad märked ja hüpoteegid kustutatakse pärast edukat enampakkumist; alghind 280 000 eurot; enampakkumine algab 25. veebruaril 2020. a kell 14:00 ja lõpeb 3. märtsil 2020. a kell 14:00; elektroonilise enampakkumise võitja peab tasuma ostuhinna enampakkumise lõppemise päevale järgneval tööpäeval TMS § 93 lg-s 3 sätestatud viisil; kui ostuhind ületab 12 700 eurot, tuleb ostuhinnast üks kümnendik tasuda enampakkumisele järgneval tööpäeval ning ülejäänud hind tuleb tasuda 15 päeva jooksul“; - Harju Maakohtu 20. veebruari 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-2773 määrati X ajutiseks pankrotihalduriks Martin Pärn ning peatati võlgniku vara suhtes toimuv sundtäitmine ja keelati võlgnikul ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada; - täiteasjades nr 022/2019/7183 ja 7184 toimus 25. veebruarist 2020. a kuni 3. märtsini 2020. a http://www.oksjonikeskus.ee/ keskkonnas elektrooniline kordusenampakkumine hagejate ühisomandis oleva kinnistu Lauripere tn 8, Tallinn sundvõõrandamiseks (registriosa nr 4361501); - 5. märtsil 2020. a koostatud kordusenampakkumise akti kohaselt tehti parim pakkumine summas 280 000 eurot 25. veebruaril 2020. a Q poolt; - hagejad on 5. märtsil 2020. a koostatud kordusenampakkumise akti kätte saanud samal päeval; - Q tasus ostuhinna 280 000 eurot 30. märtsil 2020. a; - 1. aprillil 2020. a kanti kinnistu Lauripere tn 8, Tallinn (registriosa nr 4361501) omanikuna sisse Q ja kinnistusraamatusse kantud keelumärge kustutati.
14.Maakohus asus seisukohale, et TMS § 223 lg 1 alusel esitatud hagi on tähtaegne.
15.Maakohus leidis, et enampakkumise õiguspärasust ei mõjutanud Harju Maakohtu 20. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-2773. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-20-4817 16. aprillil 2021. a tehtud lahendis selgitanud, et täituril on õigus sundtäitmisele allumise kokkulepet sisalduva täitedokumendi alusel koormatud kinnistu ka arestida ning sundtäitmine
lõpuni viia (kaaspärijate ühisomandisse kuuluv kinnistu enampakkumisel müüa) ka juhul, kui üks ühisomandikest on pankrotis.
16.Laenuga enampakkumisel oleva asja ostmine TMS § 931 alusel sõltub üksnes parima pakkuja sooviavaldusest, mida tuleb väljendada vahetult pärast pakkumise parimaks tunnistamist. Kohtutäitur ei pea ega saa teha eraldi otsust laenuga tasumise lubatavuse kohta, kuivõrd TMS § 931 lg 1 kohaldumine sõltub üksnes ostja tahtest ning vaidluse all mitteolevatel asjaoludel on kostja II nimetatud õigust ka kasutanud. Enampakkumise teates TMS § 931 lg-le 1 viitamata jätmine ei ole ühelgi juhul käsitatav enampakkumise tingimuste olulise rikkumisena. Isegi kui käsitada seda rikkumisena, ei puudutaks selline rikkumine hagejate õigusi, kuivõrd ostuhinna tasumine omab tähtsust üksnes ostja, täituri ja sissenõudja vahelistes suhetes.
17.Kuivõrd alles 3. märtsil 2020. a kell 14:00 selgus, milline oli parim pakkumine ja samal päeval pidi kostja II täiturile teatama, kas ta soovib asja soetada laenuga, ei saanudki täitur enne kordusenampakkumise akti koostamist 5. märtsil 2020. a hagejaid millestki teavitada. Täitur on hagejaid teavitanud ostja soovist tasuda ostuhind pangalaenuga 5. märtsi 2020. a kordusenampakkumise aktis. Puudub vaidlus, et hagejad on enampakkumise akti samal päeval kätte saanud.
18.Maakohus tõi esile, et hagejatel ei olnud nõude rahuldamiseks TMS § 97 lg 11 järgi vaja kostja III nõusolekut. TMS § 97 lg 11 kohaselt tulnuks võlgnevus tasuda enne 3. märtsi 2020. a kell 14:00 täituri ametialasele arvelduskontole. Hagejad pole väitnud ega tõendanud, et nad oleks raha täiturile tasunud.
19.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel võrdselt hagejate kanda ning otsustas TsMS § 174 lg 2 ja 4 kohaselt määrata menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Apellatsioonkaebus
20.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles vaidlustasid maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ning palusid teha uue otsuse, millega rahuldada hagi.
21.Hagejad leidsid, et maakohus ei ole arvesse võtnud kõiki vajalikke ja menetluses esile toodud asjaolusid, mille alusel jõudis ebaõigele järeldusele, lisaks on maakohus rikkunud õigusnormi.
22.Hagejad märkisid, et maakohus on otsuse punktis 39 ja 40 leidnud, et kohtutäitur ei pikenda oma otsuse alusel ostjale ostuhinna tasumise tähtaega. Kohtutäitur on aga väitnud, et rahuldas kostja II avalduse. Hagejad juhtisid tähelepanu, et kostja I ei ole esitanud tõendit selle kohta, et kostja II esitas avalduse tähtaja pikendamiseks ega selle kohta, et kostja I rahuldas kostja II tähtaja pikendamise taotluse. Hagejad seadsid apellatsioonkaebuses kahtluse alla, kas kostja II avaldus oli esitatud 3. märtsil 2020. a. Hagejad leidsid, et kui kostja II ei ole avaldust esitanud, on kostja I tähtaega pikendanud ebaseaduslikult. Seega ostusumma tasumise tähtaeg oli 18. märtsil 2020. a, kuid selleks päevaks ei olnud kostja II ostuhinda tasunud.
23.Seoses nõude rahuldamisega TMS § 97 lg 11 järgi väitsid hagejad, et kostja III takistas pahatahtlikult apellante, kui jättis teatamata, et tema ei saa midagi enampakkumise peatamiseks teha. Kuivõrd hagejatel ei ole õigusteadmisi ning juristi palkamine ei ole majandusliku seisu tõttu võimalik, pöördusidki hagejad kostja III kui sissenõudja poole. Ka kostja I väitis, et tema
ei saa midagi teha, sest täitemenetlus on algatatud kostja III avalduse alusel, mistõttu on vaja viimase nõusolekut. Kohus oleks pidanud eelnevaga arvestama ja hindama, kas hagejate poolt esiletoodu kvalifitseerub enampakkumise oluliste tingimuste rikkumiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid
25.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
26.Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas täiteasjades nr 022/2019/7183 ja 7184 toimunud kordusenampakkumise olulisi tingimusi on rikutud. Seejuures on hagejad asunud apellatsioonimenetluses väitma, et ei ole teada, kas ostja (kostja II) esitas kohtutäiturile (kostja I) õigel ajal avalduse ostuhinna tasumise tähtaja pikendamiseks. Samuti on võimalik kaebusest aru saada, et maakohus jättis ebaõigesti enampakkumise olulise tingimuse rikkumisena kvalifitseerimata sissenõudja tegevuse olukorras, kus hagejad olid väidetavalt teatanud oma suutlikkusest nõue täita, kuid sissenõudja sellele vaatamata kohtutäiturile enampakkumise peatamisele suunatud avaldust ei teinud.
27.Kolleegium ei saa hagejate apellatsioonkaebuse väidete õigsust eeldades asuda lõppjäreldusena maakohtust erinevale seisukohale. Esmalt märgib ringkonnakohus, et hagejad tõid maakohtu menetluses esile ning selle üle ei olnud ka maakohtus vaidlust, et 5. märtsi 2020. a enampakkumise aktis oli märgitud, et ostja soovib vastavalt TMS § 931 omandada vara pangalaenuga ja kohaldada TMS § 93 lg 6 kohase ostuhinna tasumise tähtaja pikendamist vastavalt 15 päeva võrra; kokku on ostjal tasumiseks aega 30 päeva (kd I, tl 17 p). Maakohus tuvastas, et hagejad on 5. märtsi 2020. a kordusenampakkumise akti kätte saanud samal päeval ning kostja II tasus ostuhinna 30. märtsil 2020. a. Hagejad ei ole nimetatud asjaolusid vaidlustanud. Nagu märgitud, on hagejad hakanud apellatsioonimenetluses väitma justkui ei oleks ostja õigel ajal taotlenud kohtutäiturilt ostuhinna tasumise tähtaja pikendamist. Kolleegium leiab, et kui eeldada antud väite õigsust, ei saaks praegusel juhul väidetava etteheidetud rikkumise (ostja avalduseta ostuhinna tasumise tähtaja pikendamine) puhul olla tegemist enampakkumise olulise tingimuse rikkumisega. TMS § 223 lg 1 sätestab, et enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Kolleegium selgitab, et TMS § 931 järgi on ostjal võimalik tasuda sundenampakkumisel ostetud asja eest pangalaenuga 15 päeva jooksul parimaks pakkumiseks tunnistamise päevale järgnevast päevast, millist tähtaega saab
kohtutäitur TMS § 93 lg 6 järgi 15 päeva võrra pikendada. Seega võimaldab seadus pangalaenuga ostjale ostuhinna tasumiseks 30 päevase tähtaaja, mistõttu ei saa sellise tähtaja määramine olla enampakkumise olulise tingimuse rikkumiseks olukorras, kus kogu ostuhind on tähtaja jooksul tasutud.
28.Kolleegiumi hinnangul on maakohus otsuses ka õigesti selgitanud, et hagejad ei vajanud sissenõudja nõusolekut, et realiseerida TMS § 97 lg 11 järgset õigust rahuldada sissenõudja nõue enne sundenampakkumise lõppemist. Kolleegium märgib, et hagejatel oli õigus igal juhul TMS § 97 lg 11 järgi sissenõudja nõue rahuldada enne elektrooniliselt toimuva enampakkumise lõppemist kohtutäituri või sissenõudja tegevusest sõltumata. Ainuüksi asjaolust, et hagejad ei orienteeru juriidilises maailmas, ei saa järeldada, et hagejad ei pidanud saama aru, et sundenampakkumist on võimalik ära hoida, kui maksta võlg enne enampakkumise lõppemist ära. Seejuures ei anna seaduse mittetundmine ning selle tõttu enda õiguste realiseerimata jätmine iseenesest alust enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.
29.Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
30.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellantide kanda. Kuna vastustajatel ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellantidel vastustajatele apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. Kuivõrd apellandid ei ole apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasunud, ei saa apellandid TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagasi nõuda.
31.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellantidele kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.