N. T. ja N. T. hagi Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippuse, E. M. ja Estateguru tagatisagent OÜ vastu enampakkumise tühiseks tunnistamiseks (täiteasi nr 022/2019/7183)
Tsiviilasja hind
283 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: N. T. (isikukood: xxx; elukoht: xxx); Hageja II: N. T. (isikukood: xxx; elukoht: xxx); Kostja I: Harju tööpiirkond kohtutäitur Elin Vilippus (büroo aadress A. Lauteri 5, 10114 Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja II: E. M. (isikukood: xxx; aadress xxx; e-post: xxx); Kostja II RÕA korras määratud esindaja: vandeadvokaat Aleksei Ratnikov (Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners OÜ; e-post [email protected]); Kostja III: Estateguru tagatisagent OÜ (registrikood 12766368; aadress: Maakri tn 19/1, 10145 Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja III lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tanel Kalaus (Advokaadibüroo
1.Jätta rahuldamata kostjate taotlused hagi läbi vaatamata jätmiseks.
2.Jätta rahuldamata kostja II 06.07.2020 taotlused kutsuda tunnistajatena ütlusi andma R. P. (isikukood xxx), M. T. (isikukood xxx) ja R. I. (isikukood xxx).
4.Jätta menetluskulud võrdselt hagejate N. T. ja N. T. kanda.
5.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
EELNEV MENETLUS
1.Harju Maakohtu 17.04.2020 hagi tagamise määrusega seati vara käsutamise keelumärge N. T. (isikukood: xxx) ja N. T. (isikukood: xxx) kasuks kinnisasjale registriosa numbriga xxx (xxx), mille omanikuna on kinnistusraamatusse kantud E. M. (isikukood: xxx). Kohus reguleeris vaidlusalust õigussuhet määrates, et kinnisasi registriosa numbriga xxx (xxx) jääb käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni N. T. ja N. T. valdusesse. Kohus tegi hagi tagamise sõltuvaks tagatise andmisest ning kohustas N. T.t ja N. T. solidaarselt tasuma kohtu deposiiti hagi tagamise tagatisena igakuiselt 500 eurot.
ASJAOLUD, JA HAGEJA NÕUDED
2.N. T. ja N. T. esitasid 15.03.2020.a Harju Maakohtule hagi Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippuse vastu enampakkumise tühiseks tunnistamiseks (täiteasi nr 022/2019/7183). 20.03.2020 esitati täpsustatud hagi.
3.Hagiavaldusest nähtub, et kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses on täiteasi nr 022/2019/7183, mille raames toimus hagejatele kuuluva kinnistu sundvõõrandamine. Harju Maakohtu menetluses oli ka avaldus N. T. pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-20-2773). 20.02.2020.a määrusega määras Harju Maakohus peatada võlgniku vara suhtes toimuv sundtäitmine ja keelata võlgnikul ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada.
4.Hagejad selgitasid, et vaatamata kohtu poolt määratud käsutuskeelule toimus täitemenetluses nr 022/2019/7183 enampakkumine. Enampakkumine toimus elektrooniliselt http://www.oksjonikeskus.ee/ keskkonnas, pakkumiste tegemise aeg oli 25.02.2020 – 03.03.2020. a ning parim pakkumine tehti 25.02.2020.a. Hagejale kuuluva kinnisasja ostis E. M., hinnaga 280 000 eurot. Hagi esitamise ajaks ei olnud ostja ostuhinda tasunud.
5.Hagejad leidsid, et 05.03.2020.a koostatud enampakkumise akt on tühine, sest see on koostatud käsutuskeeldu rikkudes. 20.02.2020.a Harju Maakohtu määruse eesmärgiks on välistada hagejatele kuuluva vara võõrandamine kolmandatele isikutele. Kohtutäitur otsustas jätta 20.02.2020.a kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-20-2773 täitmata ja tegeles edasi hagejatele kuuluva kinnistu müügiga. Arvestades hageja 1 pankroti väljakuulutamist ja 21.02.2020.a Ametlikud Teadaandes käsutuskeelu teatavakstegemist, ei olnud kohtutäituril õigust viia läbi enampakkumist.
6.Lisaks on ostja tasunud ostuhinna viisil, mis ei sisaldunud enampakkumise teates. 03.03.2020.a enampakkumise Ametlikus teadaandes avaldatud informatsiooni kohaselt peab võitja tasuma ostuhinna enampakkumise lõppemise päevale järgneval tööpäeval TMS § 93 lg-s 3 sätestatud viisil. Maksmise muud variandid ei olnud teadaandes kajastatud. 05.03.2020.a koostatud ja hagejatele edastatud enampakkumise aktis oli märgitud, et ostja soovib vastavalt TMS § 931 omandada vara pangalaenuga ja kohaldada TMS § 93 lg 6 kohase ostuhinna tasumise tähtaja pikendamist täiendavalt 15 päeva võrra. Kokku on ostjal tasumiseks aega 30 päeva. Hagejate andmetel ei ole ostja ostuhinda tasunud ja täitur jättis avalduse ostja omanikuna registrisse kandmisest esitamata.
Hagejate arvates rikuti enampakkumisel enampakkumise olulisi tingimusi, sest kohtutäitur otsustas võimaldada ostjale osta enampakkumisel oleva kinnistu soodsamatel tingimustel võrreldes nende tingimustega, mis olid kajastatud 03.02.2020.a avaldatud Ametlikus Teadaandes ning lisaks jättis võlgniku informeerimata oma otsusest pikendada ostuhinna maksmise tähtaega. Enampakkumise akti koostamiseni (ehk kuni 05.03.2020) ei olnud võlgnik teadlik asjaolust, et ostjale võimaldatakse ostuhinna maksmiseks paremad tingimused võrreldes kulutuses kajastatuga. See rikub oluliselt võlgniku õigusi ning antud informatsioon peaks olema kajastatu enampakkumise kulutuses. Jättes ostuhinna tasumise tähtaja pikendamise otsuse võlgnikule edastamata, välistas täitur ebaseaduslikult võlgniku kaebuse esitamise õiguse. Maksmise tähtaja pikendav otsus on kohtutäituri otsus, mille peale on võimalik esitada kaebus.
7.Hagejatel oli võimalus rahuldada võlausaldaja Estateguru Tagatisagent OÜ nõuded (TMS § 97 lg 11 järgi), kuid sellest võlausaldaja keeldus. Võlausaldajal puudus õigus keelduda. Kui ta oleks käitunud seaduspäraselt, siis oleksid pooled sõlminud vastava kokkuleppe ja enampakkumine oleks tühistatud.
8.01.04.2020 kanti omanikuna sisse E. M. ja kinnistusraamatusse kantud keelumärge kustutati. Kuna enampakkumine on kehtetu, siis E. M. ei ole omanikuks saanud ning vastav omanikukanne kinnistusraamatus on vale. Enampakkumise kehtetuse korral on kinnisasja ühisomanikeks hagejad ning seega tuleb nad kanda kinnistusraamatusse ühisomanikena. Omaniku kande muutmiseks on vajalik E. M. nõusolek, mida ta ilmselgelt ei anna.
9.Hagejad paluvad: tunnistada täiteasjades nr 022/2019/7183 ja 022/2019/7184 25.02.2020 – 03.03.2020. a toimunud kinnisasja registriosa numbriga xxx (xxx) enampakkumine kehtetuks; kohustada E. M.’d andma nõusolek (tahtavaldus) kinnistu registriosa numbriga xxx teise jao omaniku kande, mille kohaselt on E. M. omanik, muutmiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse ühisomanikena N. T. (Isikukood: xxx) ja N. T. (Isikukood: xxx) ja asendada E. M. tahteavaldus kohtuotsusega; menetluskulud jätta kohtutäituri kanda. Kostja I vastuväited
10.Kohtutäitur leiab, et täitemenetluse läbiviimisel, vara arestimisel ega enampakkumiste korraldamisel ei rikkunud kohtutäitur täitemenetluse seadustikus kehtestatud tingimusi ning on võlgniku kõikidest täitetoimingutest informeerinud. Kohtutäitur on seisukohal, et hagi on hagiavalduses esitatud asjaoludel perspektiivitu.
11.Kohtutäiturile jäävad arusaamatuks hagis esitatud väited, et ostuhind on jäänud ostja poolt tähtaegselt tasumata. Võlgnikud on ka esitatud hagis selgesõnaliselt märkinud, et 05.03.2020.a koostatud ja Hagejatele edastatud kordusenampakkumise aktis oli märgitud, et Ostja soovib vastavalt TMS § 931 omandada vara pangalaenuga ja kohaldada TMS § 93 lg 6 kohase ostuhinna tasumise tähtaja pikendamist täiendavalt 15 päeva võrra. Kordusenampakkumise aktis on samas ühtlasi märgitud, et ostjal on tasumiseks aega 30 päeva. Akti on kõik menetlusosalised ka kätte saanud. Seadus ei näe mingil määral ette otsuse vormi ega ka seda, et kohtutäituril oleks õigus ostja taotlust mitte rahuldada. Tähtaja pikendamise ainsaks tingimuseks on ostja taotlus, mille kohtutäitur on ka rahuldanud. Ostja õigus taotleda ostuhinna tasumise tähtaega täiendavalt 15 päeva võrra tuleneb seadusest ning sellele on kohtutäitur ka viidanud. Seega olid võlgnikud tasumise tähtajast ja kohtutäituri otsusest teadlikud juba kordusenampakkumise akti kättesaamise ajal. Ostuhinna tasumise tähtpäev oli seega 06.04.2020 ning ostja täitis oma kohustuse tähtaegselt, tasudes ostuhinna 30.03.2020.
12.Seoses hagejate väitega, et vara on müüdud käsutuskeeldu rikkudes, soovib kohtutäitur märkida, et täitemenetlused 022/2019/7183 ja 7184 on algatatud N. T. (xxx) ja N. T. (xxx)
suhtes - hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks. Antud täitemenetluste objektiks on võlgnike ühisomandis pärandvara ühisuse osana ja sissenõudja kasuks hüpoteegiga koormatud kinnisasi registriosa nr xxx, asukohaga xxx. Asjaolu, et antud kinnisasi kuulub võlgnike ühisvara on märgitud muuhulgas ka kinnistusraamatus. Käesoleva kinnisasja näol ei olnud tegemist N. T. varaga, mida saanuks automaatselt lugeda lahusvaraks ja selle kaudu pankrotivaraks, vaid omanike ühisvaraga, mille suhtes täitemenetluse läbiviimiseks piirangud puudusid. Riigikohus on lahendis 3-2-1-38-14 (ja ka hilisemates) selgitanud, et olukorras, kus ühisomandis olevale kinnisasjale seatud võlausaldaja kasuks hüpoteek ning hüpoteegi seadmise lepingus on kokku lepitud kinnisasja omaniku kohustuses alluda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks kohesele sundtäitmisele, saab võlausaldaja/hüpoteegipidaja alustada nimetatud kokkuleppe kui täitedokumendi (TMS § 2 lg 1 p 19) alusel täitemenetlust. Võlausaldajal on kolleegiumi arvates see õigus ka siis, kui kohus on välja kuulutanud ühe abikaasa pankroti, sest selline kohustus täidetakse ühisvara arvel. Ühisvara hulka kuuluva kinnisasja näol ei ole automaatselt tegemist võlgniku pankrotivaraga ning selle suhtes täitemenetluse läbiviimiseks seega piirangud puuduvad. Tänase päeva seisuga ei ole Riigikohtu sellekohased seisukohad muutunud. Hagi esitamise ajaks oli võlgnikud antud asjaolust ja kohtutäituri otsusest menetlust mitte peatada teadlikud ning kohtutäituri sellekohast otsust vaidlustanud ei ole. Samale seisukohal jõudis ka Harju Maakohus oma värskes lahendis kohtumenetluses nr. 2-20-4817 (N. T. pankrotihaldur Martin Pärna kaebus Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippuse 16.03.2020 otsusele täiteasjades nr 022/2019/7183 ja nr 022/2019/7184).
13.Kostja I palub jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata. Kostja II vastuväited
14.Kostja II leiab, et hagi N. T. nimel võib kohtusse esitada ainult pankrotihaldur. N. T.l puudub õiguslik alus tehingute tegemiseks oma varaga (hagi on aga siiski suunatud vara kaitsmiseks, kuna läbi toimunud enampakkumise tühiseks tunnistamise nõude esitamise soovib hageja, et kinnisasi kuuluks jätkuvalt talle). Kuna hagi ei ole esitanud N. T. pankrotihaldur, vaid N. T. isiklikult, siis puudub kohtul menetluslik alus ja volitus hagi läbi vaadata, kuna see on esitatud isiku poolt, kellel puudub õigus kohtusse pöörduda. TsMS § 423 lg.1 p.9 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Samuti peaks kohus jätma hagi läbivaatamata TsMS § 423 lg.2 p.1 alusel.
15.On ebaõige hageja väide, et raha kinnistu eest on tasumata – kostja II on tasunud raha kinnistu eest ja need on kostja II andmeil jõudnud hageja võlausaldajale.
16.Kostja II ei võta hagi õigeks kuna see on alusetu ja põhjendamatu. Kostjal II oli seadusest tulenevalt õigus taotleda ostuhinna tasumise tähtaja pikendamist. Kostja II poolt ostuhinna tasumise tähtajaks oli 06.04.2020, mida Kostja II ka täitis. Kui hagejad soovisid, siis võisid nad osaleda enampakkumisel.
17.Hagejad märgivad hagiavalduses, et nende arvates rikuti enampakkumisel selle olulisi tingimusi, sest kohtutäitur otsustas võimaldada kostjal II osta enampakkumisel oleva kinnistu soodsamatel tingimustel võrreldes nende tingimustega, mis olid kajastatud 03.02.2020 avaldatud Ametlikus Teadaandes ning lisaks jättis hagejad informeerimata oma otsusest pikendada ostuhinna maksmise tähtaega.
18.Kostja II on seisukohal, et enampakkumise läbiviimisel ei ole menetlustingimusi rikutud. TMS § 93 lg.6 kohaselt ostja taotlusel pikendab kohtutäitur käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ostuhinna tasumise tähtaega täiendavalt 15 päeva võrra. Ostuhinna tasumise tähtaja
pikendamise vormistab kohtutäitur otsusena. Seega kõige pealt peab olema enampakkumises ostja. Ostjaks on saanud kostja II. Tegemist on kostja II diskretsiooniotsusega, kas ta soovib peale ostjaks saamist esitada kohtutäiturile taotluse TMS § 93 lg.6 kohaselt. Antud õiguse realiseerimine ei ole kuidagi seotud hagejatega. Samuti on ostja taotluse lahendamine ja otsustamine kohtutäituri diskretsiooniõigus, mis ei sõltu kuidagi hagejatest. Kui hagejad oleksid osalenud enampakkumises ja oleksid selle võitnud, siis muutuksid nad ostjateks ja neil tekiks TMS § 93 lg 6 märgitud õigus. See asjaolu, et hageja pole osalenud enampakkumises on nende valikute riisiko. Enampakkumises mitteosalemine ei too kaasa hagejate õiguste kahjustamist.
19.Kostjale II jääb arusaamatuks hagejate väide, et kohtutäitur võimaldas kostjal II osta kinnistu soodsamatel tingimustel kui 03.02.2020 Ametlikes Teadaannetes avaldatud teates. Vastavalt 03.02.2020 teatele on kinnistu alghinnaks 280 000 eurot, millega kostja II ka kinnistu ostis. Hagejad pole välja toonud millised soodsamad tingimused on kostjal II. TMS § 93 lg. ei ole soodsam tingimus, vaid ostja seaduses toodud õigus.
20.Kostjale II jääb arusaamatuks, mida peavad hagejad silmas ostuhinna pikendamisest neile teatamata jätmisega. Kohtutäitur saatis kõigile seotud osapooltele 05.03.2020 koostatud kordusenampakkumise akti, mille said samuti hagejad ning milles märgitu toovad nad välja ka hagiavalduses (ostuhinna tasumise tähtaja pikendamine).
21.Hagejate hagi p 22 toodud väide, et võlgnikul puudus õigus esitada vastuväited enampakkumiste läbiviimise kohta enampakkumise lõppemise päevale järgneva tööpäeva jooksul, sest võlgnik sai teada enampakkumise olulise tingimuse rikkumisest pärast TMS-s sätestatud tähtaja möödumist, on tõendamata. Hagejatel ei ole keegi keelanud jälgida enampakkumise käiku. Arvestades eeltoodut on hagi esitatud hilinemisega. Hagejad on minetanud oma õiguse vaidlustada enampakkumist.
22.Kuna kinnistu oli hagejate ühisomandis, siis seega ei olnud tegemist N. T. ainuomandiga vaid hagejate ühisomandiga. Riigikohus on oma lahendi nr 2-17-11697 punktis 13 märkinud, et samuti on põhjendatud ringkonnakohtu seisukoht, et avaldaja kohustub hüpoteegiga koormatud ühisvarasse kuuluva kinnisasja ühisomanikuna alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks sõltumata sellest, et tema abikaasa vastu on algatatud pankrotimenetlus. Kolleegium ei nõustu avaldaja väitega, et avaldaja abikaasa vastu toimuva pankrotimenetluse tõttu (vt PankrS § 35 lg 1 p 1) saab vara müüa vaid pankrotihaldur. Olukorras, kus hüpoteegiga on koormatud abikaasade ühisomandis olev kinnisasi ja kohus on välja kuulutanud ühe abikaasa pankroti, nõuab haldur ühisvara jagamist (PankrS § 122 lg 1) ja võlgniku vara ühisomandist, mistõttu ei ole tegu pankrotivaraga. Täitedokument on olemas nii avaldaja kui ka tema abikaasa suhtes ning hüpoteegipidajal (sissenõudja) on õigus nõuda sellise täitedokumendi (TMS § 2 lg 1 p 19) alusel hüpoteegi realiseerimist täitemenetluses. Seega oli kohtutäituril vaatamata hagejate poolt märgitud kohtumäärusele õigus enampakkumine läbi viia. Seda enam, et hagejad teadsid enampakkumise tingimustest aegsalt ega vaidlustanud vastavat kohtutäituri otsust. Samuti ei ole ei hageja ega pankrotihaldur vaidlustanud enampakkumist TMS § 92 prim1 kohaselt. Hagejate poolt on hagiavalduses märgitud Riigikohtu lahenditest välja võetud neile sobivad laused, mis ei kajasta antud lahendite tegelikku sisu ning nendega ei saa antud menetluses arvestada.
23.Hagejad märgivad, et 03.03.2020 enampakkumise teates Ametlikes Teadaannetes avaldatud informatsiooni kohaselt pidi ostja tasuma ostuhinna enampakkumise lõppemise päevale järgneval tööpäeval TMS § 93 lg-s 3 sätestatud viisil. Maksmise muud variandid ei olnud teadaandes kajastatud. Hagejad märgivad, et nemad said sellest teada alles 05.03.2020 kohtutäituri aktist ning neil puudus selles osas informatsioon ning neil ei olnud seega võimalik
esitada antud osas vastuväiteid. Vastavalt TMS § 931 lg 1 kui ostja soovib osta sundenampakkumisel müüdavat asja krediidiasutuse väljastatava laenuga, peab ta sellest kohtutäiturile teatama kohe pärast tema pakkumise parimaks tunnistamist. Koheseks teatamiseks loetakse kohtutäiturile teatamist parimaks pakkumiseks tunnistamise päeval. Seega ei olnud kohtutäituril füüsiliselt võimalik enne enampakkumise lõppemist antud asjaolust hagejaid teavitada. Hagejate toetumine antud asjaolule on põhjendamata. Kohtutäitur ei pruugi enampakkumise lõppemisel teada kas ostja kasutab TMS § 93 lg 6 toodud õigust. Samuti sätestatakse TMS § 931 lg 2, et ostuhinna tasumisel laenuga ei kohaldata ostjale käesoleva seadustiku §-s 93 sätestatud ostuhinnast ühe kümnendiku ega ostuhinna kohese tasumise kohustust.
24.16.04.2021 Riigikohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-20-4817 ei rahuldatud hagejate määruskaebust ning jäeti jõusse Harju Maakohtu 9. juuni 2020. a määrus samas tsiviilasjas ja rahuldati kohtutäitur Elin Vilippuse määruskaebus ja Estateguru Tagatisagent OÜ määruskaebus. Antud lahendis p.19 leidis Riigikohus, et Kuigi võib nõustuda sellega, et abikaasade ühisvara ja pärandvara ühisust puudutavas regulatsioonis on erinevusi, millele on Riigikohus ka varasemas praktikas korduvalt viidanud, leiab kolleegium, et vaatamata sellele ei ole praegusel juhul tegemist sellise olukorraga, mis keelaks praegustel asjaoludel kinnistut arestida ja täitemenetlust lõpuni viia. Sama lahendi p.19.2 osundas Riigikohus, et Arvestades praeguse kaasuse asjaolusid, leiab kolleegium sarnaselt abikaasade ühisvara kohta kehtivale seisukohale, et juhul kui kinnistu kuulub kaaspärijate ühisomandisse, kaaspärijate ühisomandis olev kinnistu on koormatud hüpoteegiga, pärandvara on jagamata, kuid sissenõudjal on kõigi kaaspärijate vastu täitedokument ning kõik kaaspärijad (kõik vara omanikud) on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, on täituril õigus sellise täitedokumendi alusel koormatud kinnistu ka arestida ning sundtäitmine lõpuni viia (kaaspärijate ühisomandisse kuuluv kinnistu enampakkumisel müüa). See on võimalik ka olukorras, kus ühe kaaspärija suhtes algatatakse pankrotimenetlus, määratakse ajutine haldur ning pärija vara suhtes toimuv sundtäitmine on maakohtu määrusega keelatud. Tegemist ei ole sellises olukorras varaga, mille saaks automaatselt arvata pankrotivara hulka enne 1. veebruari 2021 kehtinud PankrS § 17 lg 3 mõttes. Maakohus on põhjendatult leidnud, et selleks, et arvata kinnistu või mõtteline osa selle omandist pankrotivara hulka, tuleb pärandvara ühisus PankrS § 121 lg 1 alusel lõpetada, vara jagada ning alles jagamise järel pankrotivõlgnikule jääva kinnistu või mõttelise osa selle omandist saab arvata pankrotivara hulka. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, et praegusel juhul saab kohaldada analoogia korras Riigikohtu praktikat abikaasade ühisvara pankrotivara hulka arvamise kohta, mille kohaselt ei kuulu ühisvara hulka kuuluvad esemed enne jagamist abikaasa pankrotivara hulka. Seega on kohtutäituril õigus viia pankrotivõlgniku suhtes täitemenetlust käesoleva otsuse p-s 19.1 tingimustel läbi seni, kuni pärandvara ühisus lõpetatakse. Arvestades eelnevat põhjendust, on maakohus jätnud avaldaja kaebuse põhjendatult rahuldamata. Arvestades eeltoodud Riigikohtu seisukohti, ei jää maakohtul käesolevas vaidluses muud menetluslikku valikut, kui jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kohtutäituril oli õigus täitemenetlus peatamata jätta ja vara realiseerida. Kuna antud täitemenetluse toimingud olid lubatud ja Riigikohtu praktikaga kooskõlas, siis tuleb jätta hagi rahuldamata.
25.Hagejate väide, et Estateguru Tagatisagent OÜ kui sissenõudja on keeldunud hagejate poolt pakutud nõude rahuldamise vastuvõtmisest, ei vasta tõele. Estateguru Tagatisagent OÜ ei ole sellist hagejate väidet kinnitanud. Samuti ka hagejad ei ole esitanud oma väite tõendamiseks ühtegi tõendit. Kostja III vastuväited
26.Kostja III on märgib, et hagi on ilmselgelt perspektiivitu ning esinevad alused hagi läbi vaatamata jätmiseks, kuna: enampakkumine on seaduslikult läbi viidud ning ostjal oli
seadusest tulenevalt õigus ostuhinna tasumisel pangalaenuga tasuda ostuhind või tagada ostuhinna tasumise kohustuse täitmine krediidiasutuse poolt 15 päeva jooksul parimaks pakkumiseks tunnistamise päevale järgnevast päevast arvates; Riigikohus on 16.04.2021 lahendis nr 2-20-4817 (vaidlus sama kinnistu võõrandamise üle täitemenetluses) selgitanud üheselt, et täituril õigus sundtäitmisele allumise kokkulepet sisalduva täitedokumendi alusel koormatud kinnistu ka arestida ning sundtäitmine lõpuni viia (kaaspärijate ühisomandisse kuuluv kinnistu enampakkumisel müüa) ka juhul, kui üks ühisomandikest on pankrotis; valitseva Riigikohtu praktika (vt nt RKTKo 3-2-1-38-14) kohaselt on ühisomandis oleva kinnisasja suhtes hüpoteegi realiseerimise täitemenetluse läbiviimine võimalik ka juhul, kui kohus on kuulutanud välja ühe abikaasa pankroti, sest selline kohustus täidetakse ühisvara arvelt. Seetõttu ei ole täitemenetluse läbiviimisel käsutuskeeldu rikutud. Kostja III on seisukohal, et TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamise eeldused on täidetud. Pankortivõlgnikust hageja I, kelle ühisvarasse kuuluv ja hüpoteegiga koormatud vara on seaduslikult realiseeritud pankrotivõlgnikust hageja I ja abikaasa hageja II võlgnevuse katteks, on esitanud pahatahtliku hagi väites, et nende õigusi on täitemenetluses rikutud. Riigikohtu praktika on üheselt ilmne, jaatades, et ühisvarasse kuuluvat ja hüpoteegiga koormatud vara võib nimetatud hüpoteegi realiseerimiseks täitemenetluses müüa ka juhul, kui kohus kuulutab välja ühe abikaasa pankroti. Seega ei saa objektiivselt olla tegemist hageja õiguste rikkumisega. Veel vähem saab aga hagejate kui võlgnike õigusi rikkuda see, et enampakkumise võitnud kostja II kasutas seadusest tulenevat õigust tasuda ostuhind pangalaenuga ning sellega kaasnevalt pikendas kohtutäitur seadusest tuleneva imperatiivse normi alusel ostuhinna tasumise tähtaega. Asjaolu, et hagejatele ilmselgelt ei meeldi kehtivad ja kohaldatud õigusaktid ning nad proovivad hüpoteekide realiseerimist takistada, ei ole aga eesmärk, millele riik peaks andma õiguskaitset. Ühtlasi on senisest kohtupraktikast ilmne, et hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kostja III taotleb, et kohus jätaks hagi läbi vaatamata. Juhul, kui kohus otsustab hagi läbi vaadata, taotleb kostja III, et kohus jätaks hagi samadel põhjendustel rahuldamata.
27.Kostjal II oli õigus ostuhinna tasumiseks laenuga ja kaasnevalt ostuhinna tasumise tähtaja pikendamiseks. 03.05.2020 enampakkumise läbiviimise ajal kehtinud redaktsioonis sätestas TMS § 93 lg 6, et ostja taotlusel pikendab kohtutäitur TMS § 93 lõikes 2 sätestatud ostuhinna tasumise tähtaega täiendavalt 15 päeva võrra. Ostuhinna tasumise tähtaja pikendamise vormistab kohtutäitur otsusena. Otsus edastatakse võlgnikule, sissenõudjale, parima pakkumise teinud isikule ja isikutele, kelle õigused müüdavale asjale on kohtutäiturile teada. Kostja III sätestab, et TMS § 93 lg 6 on imperatiivne säte, mis kohustab kohtutäiturit vastavasisulise taotluse saamisel ostuhinna tasumise tähtaega pikendama. Asjatundmatu on hagejate väide, et 03.03.2020 enampakkumise teate kohaselt oli ainsaks lubatud ostuhinna tasumise viisiks TMS § 93 lg-s 3 sätestatu ehk enampakkumise lõppemise päevale järgneval tööpäeval. 03.05.2020 enampakkumise läbiviimise ajal kehtinud TMS § 931 lg 1 sätestas, et kui ostja soovib osta sundenampakkumisel müüdavat asja krediidiasutuse väljastatava laenuga, peab ta sellest kohtutäiturile teatama kohe pärast tema pakkumise parimaks tunnistamist. Koheseks teatamiseks loetakse kohtutäiturile teatamist parimaks pakkumiseks tunnistamise päeval. Seega, ostuhinna laenuga tasumise soovist teavitamise kohustus tekib ostjal pärast enampakkumise võitmist ehk tema pakkumise parimaks tunnistamist. 03.05.2020 enampakkumise läbiviimise ajal kehtinud TMS § § 931 lg 2 sätestas, et ostuhinna tasumisel laenuga ei kohaldata ostjale TMS § 93 sätestatud ostuhinnast ühe kümnendiku ega ostuhinna kohese tasumise kohustust. Ostja kohustub tasuma kogu ostuhinna või tagama ostuhinna tasumise kohustuse täitmise krediidiasutuse poolt 15 päeva jooksul parimaks pakkumiseks tunnistamise päevale järgnevast päevast arvates. Seega sätestas TMS § § 931 lg 2 kohustusliku erandi TMS § 93 lg-s 3 sätestatud tähtajast juhul, kui ostuhinna
tasumiseks laenu ei kasutata. Järelikult viidi enampakkumine läbi seaduslikult ning enampakkumine on kehtiv.
28.Pankrotimenetluse algatamise 20.02.2020 määruses tsiviilasjas 2-20-2773 on resolutsiooni punktis 5 märgitud „peatada võlgniku vara suhtes toimuv sundtäitmine.“ Vaidlusalune kinnistu ei olnud aga 20.02.2020 seisuga võlgniku vara pankrotiseaduse tähenduses, vaid tegemist oli võlgniku ja tema abikaasa ühisvaraga. PankrS § 122 lg 1 kohaselt, kui vara on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, nõuab haldur ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandist. Võlgnikul on õigus koos halduriga protsessis osaleda. Protsessiosalisena on võlgnikul õigus anda üksnes seletusi. Nimetatu tähendab üheselt, et ühisvaraks olev vara ei ole pankrotimenetluse tähenduses võlgniku vara. Järelikult ei kehtinud 20.02.2020 määruse 2-202773 resolutsiooni punkt 5 vaidlusaluse xxx kinnistu suhtes ning täitemenetlust 022/2019/7183 hageja I pankrotimenetluse algatamise määrusega ei peatatud. Riigikohus on lahendis 2-17-11697 selgitanud, et olukorras, kus hüpoteegiga on koormatud abikaasade ühisomandis olev kinnisasi ja kohus on välja kuulutanud ühe abikaasa pankroti, nõuab haldur ühisvara jagamist (PankrS § 122 lg 1) ja võlgniku vara ühisomandist, mistõttu ei ole tegu pankrotivaraga. Täitedokument on olemas nii avaldaja kui ka tema abikaasa suhtes ning hüpoteegipidajal (sissenõudja) on õigus nõuda sellise täitedokumendi (TMS § 2 lg 1 p 19) alusel hüpoteegi realiseerimist täitemenetluses.
29.Seega on hüpoteegi realiseerimine seaduspärane ja täitemenetluse läbiviimise ei ole käsutuskeeldu rikutud. Järelikult on kinnistu omandamine kostja II poolt kehtiv.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
30.Kostjad on menetlusdokumentides esitanud korduvaid taotlusi jätta hagi läbi vaatamata, kuivõrd see on perspektiivitu. TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus leiab, et hagi läbi vaatamata jätmiseks alus puudub. Hagi on õiguslikult perspektiivikas. Seda on kinnitanud ka Tallinna Ringkonnakohus käesolevas asjas tehtud 03.09.2020 määruse p-des 40-41. Hagi põhjendatuse hindamine eeldab asja sisulist lahendamist ja tõendite hindamist, mida asja läbivaatamatajätmisel teha ei saa. Seega tuleb vastavad taotlused jätta rahuldamata ning vaadata asi läbi sisuliselt. Asjakohatu on ka kostja II viide, et hageja I nimel võinuks hagi esitada üksnes pankrotihaldur. Käesolev vaidlus ei ole seotud hageja I poolt oma vara käsutamisega, mistõttu ei ole halduri menetluses osalemine või hagejale I vastava nõusoleku andmine vajalik. Samuti ei ole kaaspärijate ühisomandis olev vara automaatselt pankrotivara (vt RKTKm 16.04.2021 nr 220-4817, p 19.2) – seda enam ei ole halduri sekkumine vajalik.
31.Kostja II soovib 06.07.2020 vastuses, et kohus pööraks tähelepanu, et hagejate hagi tagamise taotluses märgitud asjaolu, et neil ei ole kuskile elama minna, ei vasta tõele, kuna maja oli enamus ajast välja üüritud või seisis tühjana. Kostja II saab asjaolu, et majas elavad praegu hagejad ning asjaolu et maja oli 2018 aastal ukrainlastele välja üüritud, tõendada naabri R. P. ütlustega (isikukood xxx, aadress xxx, tel xxx). Tunnistajal samuti on salvestatud video, kuidas üürnikud tunnistaja aia puruks sõitsid, misjärel pöördus tunnistaja politseisse ja üürnikuteks olnud isikud on politsei poolt tuvastatud. Kostja II saab asjaolu, et maja oli 2019 aastal välja üüritud tõendada üürniku M. T.i (isikukood xxx, aadress xxx, tel xxx) ütlustega, kes tunnistab, et üüris maja 2019 aasta märtsist juunini. Samuti saab tunnistaja tunnistada, et on esitanud hagi hageja I vastu tagatisraha nõudes ning hageja I keeldub tagatisraha tunnistajale tagastamast. Kostja II saab asjaolu, et hagejad praegu majas sees elavad ent vahepeal maja välja üürisid, tõendada aadressil xxx elava naabri R. I. (isikukood xxx, tel xxx) ütlustega.
Kohtule arusaadavalt oli kostja II tunnistajate ülekuulamise taotlus seotud hagi tagamisega. Samas ei ole kohtud kostja II taotlusi seni ühegi määruse resolutsiooniga lahendanud. Seega leiab maakohus, et kostja II taotlused tuleb lahendada käesolevas otsuses. Kohus leiab, et kostja II taotlused tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd viidatud asjaolud ning nende kinnituseks antavad ütlused ei ole enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude lahendamise seisukohalt asjakohased. Enampakkumise õiguspärasust ei mõjuta see, kes enampakkumise esemeks olnud elamus käesoleval ajal elavad või kes seda minevikus kasutanud on ning millised on endiste valdajate suhted hagejatega.
32.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
33.Pooltel puudub vaidlus järgmiste asjaolude osas: • kohtutäitur Elin Vilippus on Estateguru tagatisagent OÜ 31.10.2019 täitmisavalduse alusel algatanud N. T. (xxx) ja N. T. (xxx) suhtes täitemenetlused 022/2019/7183 ja 7184, kus täitedokumendiks on Tallinna notar Mari-Liis Parmas asendaja Eve Biene 20.03.2018 notariaalne dokument nr 1353 ja sundtäidetavaks nõudeks hüpoteegiga tagatud solidaarne nõue summas 242 971,49 eurot (I kd, tlk 4 - täitmisteade); • 03.02.2020 on riiklikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud täitemenetluses kinnisasja enampakkumise teade (I kd, tlk 25-26), kus on märgitud, et kohtutäitur müüb avalikul elektroonilisel enampakkumisel Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskkonnas https://www.oksjonikeskus.ee vara: N. T. ja N. T. ühisomandisse kuuluv 2-korruseline üksikelamu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx (katastritunnus xxx) Elamumaa 100%, xxx enampakkumine toimub keelumärgete ja hüpoteikidega tagatud nõuete rahuldamiseks; kõik kinnisasja koormavad märked ja hüpoteegid kustutatakse pärast edukat enampakkumist; alghind 280 000 eurot; enampakkumine algab 25.02.2020 kell 14:00 ja lõpeb 03.03.2020 kell 14:00; elektroonilise enampakkumise võitja peab tasuma ostuhinna enampakkumise lõppemise päevale järgneval tööpäeval TMS § 93 lg-s 3 sätestatud viisil; kui ostuhind ületab 12 700 eurot, tuleb ostuhinnast üks kümnendik tasuda enampakkumisele järgneval tööpäeval ning ülejäänud hind tuleb tasuda 15 päeva jooksul. • Harju Maakohtu 20.02.2020.a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-2773 (I kd, tlk 11-13) määrati N. T. ajutiseks pankrotihalduriks Martin Pärn ning peatati võlgniku vara suhtes toimuv sundtäitmine ja keelati võlgnikul ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada; • täiteasjades nr 022/2019/7183 ja 7184 toimus 25.02.2020 – 03.03.2020 http://www.oksjonikeskus.ee/ keskkonnas elektrooniline kordusenampakkumine hagejate ühisomandis oleva kinnistu xxx sundvõõrandamiseks (registriosa nr xxx; I kd, tlk 9 pöördel); • 05.03.2020 koostatud kordusenampakkumise akti (I kd, tlk 8-10) kohaselt tehti parim pakkumine summas 280 000 eurot 25.02.2020 E. M. poolt; • hagejad on 05.03.2020 koostatud kordusenampakkumise akti kätte saanud samal päeval (II kd, tlk 114 – e-kiri); • E. M. tasus ostuhinna 280 000 eurot 30.03.2020; • 01.04.2020 kanti kinnistu xxx (registriosa nr xxx) omanikuna sisse E. M. ja kinnistusraamatusse kantud keelumärge kustutati.
34.Hagejad paluvad: tunnistada täiteasjades nr 022/2019/7183 ja 022/2019/7184 25.02.2020 – 03.03.2020. a toimunud kinnisasja registriosa numbriga xxx (xxx) enampakkumine kehtetuks; kohustada E. M.’d andma nõusolek (tahtavaldus) kinnistu registriosa numbriga xxx teise jao omaniku kande, mille kohaselt on E. M. omanik, muutmiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse ühisomanikena N. T. (Isikukood: xxx) ja N. T. (Isikukood: xxx) ja asendada E. M. tahteavaldus kohtuotsusega.
35.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg-s 1 sätestatust lähtuvalt võib kohus täitemenetluses toimunud enampakkumise tunnistada kehtetuks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. TMS § 223 lg 2 p 1 kohaselt võib võlgnik enampakkumise kehtetuks tunnistamisel nõuda müüdud asja ostjalt välja asjaõigusseaduse § 80 alusel, selle võimatuse korral aga esitada nõude alusetu rikastumise sätete alusel.
36.Esmalt kontrollib kohus, kas hagi on tähtaegne. TMS § 223 lg 1 sätestab, et enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavaldusest nähtuvalt on edukaks osutunud enampakkumine toimunud 25.02.2020 – 03.03.2020. Enampakkumise akt on koostatud 05.03.2020 ning hagejatele kättetoimetatud 05.03.2020.a (II kd, tlk 114 – e-kiri). Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi on kohtule saabunud 15.03.2020.a, seega igal juhul tähtaegselt.
37.Hagejad leidsid, et enampakkumine on tühine, kuna: a. enampakkumine on läbi viidud Harju Maakohtu 20.02.2020.a määrusest tulenevat käsutuskeeldu rikkudes; b. kostja II on tasunud ostuhinna viisil, mis ei sisaldunud enampakkumise teates; c. kostja I jättis hagejad informeerimata oma otsusest pikendada ostuhinna maksmise tähtaega, millega mh välistas kostja I ebaseaduslikult hagejate kaebeõiguse; d. hagejatel oli võimalus rahuldada kostja III nõuded TMS § 97 lg 11 järgi, kuid kostja III keeldus sellest õigustamatult. Kostjad märkisid, et hagejate väljatoodud enampakkumise tühisuse alused on tõendamata ja põhjendamatud. Kostjad on seisukohal, et enampakkumine on kehtiv, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
38.Kohus leiab, et enampakkumise õiguspärasust ei mõjutanud Harju Maakohtu 20.02.2020.a määrusest tsiviilasjas nr 2-20-2773 (I kd, tlk 11-13) tulenev. Kostjad on õigesti viidanud Riigikohtu 16.04.2021 lahendile nr 2-20-4817, kus on selgitatud, et täituril õigus sundtäitmisele allumise kokkulepet sisalduva täitedokumendi alusel koormatud kinnistu ka arestida ning sundtäitmine lõpuni viia (kaaspärijate ühisomandisse kuuluv kinnistu enampakkumisel müüa) ka juhul, kui üks ühisomandikest on pankrotis (vt p-d 19 – 19.2).
39.Kohus leiab, et enampakkumise teates märgitud tasumise viis ei tähenda, et rikutud oleks enampakkumise olulisi tingimusi. 03.02.2020 on riiklikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud täitemenetluses kinnisasja enampakkumise teade (I kd, tlk 25-26), kus on mh märgitud, et elektroonilise enampakkumise võitja peab tasuma ostuhinna enampakkumise lõppemise päevale järgneval tööpäeval TMS § 93 lg-s 3 sätestatud viisil. Kohus märgib, et TMS § 93 lg-s 21 on sätestatud kohese ostuhinna tasumise kohustus elektroonilise enampakkumise korral ning TMS § 93 lg-s 3 on sätestatud, mil viisil loetakse kohustus täidetuks. Tegemist on elektroonilise enampakkumise korral rakendatava üldreegliga, mistõttu on mõistetav, et nimetatud säte ka enampakkumise teates ära märgitakse.
TMS § 931 lg 1 sätestab, et kui ostja soovib osta sundenampakkumisel müüdavat asja krediidiasutuse väljastatava laenuga, peab ta sellest kohtutäiturile teatama kohe pärast tema pakkumise parimaks tunnistamist. TMS § 931 lg 2 sätestab, et ostuhinna tasumisel laenuga ei kohaldata ostjale käesoleva seadustiku §-s 93 sätestatud ostuhinnast ühe kümnendiku ega ostuhinna kohese tasumise kohustust. Ostja kohustub tasuma kogu ostuhinna või tagama ostuhinna tasumise kohustuse täitmise krediidiasutuse poolt 15 päeva jooksul parimaks pakkumiseks tunnistamise päevale järgnevast päevast arvates. Seega nähtub eeltoodust, et laenuga enampakkumisel oleva asja ostmine sõltub üksnes parima pakkuja sooviavaldusest, mida tuleb väljendada vahetult pärast pakkumise parimaks tunnistamist. Kohtutäitur ei pea ega saa teha eraldi otsust laenuga tasumise lubatavuse kohta, kuivõrd TMS § 931 lg 1 kohaldumine sõltub üksnes ostja tahtest ning vaidluse all mitteolevatel asjaoludel on kostja II nimetatud õigust ka kasutanud. Enampakkumise teates TMS § 931 lg-le 1 viitamata jätmine ei ole ühelgi juhul käsitatav enampakkumise tingimuste olulise rikkumisena. Isegi kui käsitada seda rikkumisena (millega kohus ei nõustu), ei puudutaks selline rikkumine hagejate õigusi, kuivõrd ostuhinna tasumine omab tähtsust üksnes ostja – täituri – sissenõudja vahelistes suhetes. Olukorras, kus ostuhind on kohaselt tasumata, jääb asi võlgniku omandisse ka edaspidiselt (TMS 93 lg 5).
40.Hagejad on märkinud, et kostja I jättis hagejad informeerimata oma otsusest pikendada ostuhinna maksmise tähtaega, millega mh välistas kostja I ebaseaduslikult hagejate kaebeõiguse. Kohus siinkohal hagejatega ei nõustu. Kohus on juba ülal viidanud, et ostuhinna tasumise kohustuse tähtaega ei pikendanud kohtutäitur oma otsuse alusel, vaid see pikenes ostja tahteavaldusest tulenevalt automaatselt seaduse (TMS § 931 lg 2) alusel. Seega ei saa tekkida küsimust kohtutäituri otsusele ulatuvast kaebeõigusest ja selle välistamisest. Parim pakkumine summas 280 000 eurot tehti 25.02.2020 E. M. poolt. Enampakkumise teate kohaselt lõppes enampakkumine 03.03.2020 kell 14:00 ja 05.03.2020 on koostatud kordusenampakkumise akt. Kuivõrd alles 03.03.2020 kell 14:00 selgus, milline oli parim pakkumine ja samal päeval pidi kostja II täiturile teatama, kas ta soovib asja soetada laenuga (TMS § 931 lg 1 viimane lause), ei saanudki täitur enne kordusenampakkumise akti koostamist 05.03.2020 hagejatele midagi teavitada. Täitur on hagejaid teavitanud ostja soovist tasuda ostuhind pangalaenuga 05.03.2020 kordusenampakkumise aktis. Seega on alusetud väited, et täitur ei ole hagejaid informeerinud. Puudub vaidlus, et hagejad on enampakkumise akti samal päeval kätte saanud. Liiati ei saa jätta märkimata, et vaatamata hagis esitatud vastuväitele ei ole hagejad oma väidetavat ja eeldatavat kaebeõigust kõnealuses osas realiseerinud (st esitanud kohtutäiturile vastavat kaebust TMS § 217 kohaselt). Küll aga on hagejad enampakkumise vaidlustanud käesolevas menetluses, realiseerides otseselt kaebeõigust, mille väitsid endil puuduvat. Ka seetõttu on kõnealune vastuväite asjakohatu.
41.Hagejad märgivad, et hagejatel oli võimalus rahuldada kostja III nõuded TMS § 97 lg 11 järgi, kuid kostja III keeldus sellest õigustamatult. Viidatud sätte kohaselt, kui võlgniku vara müüakse elektroonilisel enampakkumisel, on võlgnikul õigus sissenõudja nõue rahuldada enne elektrooniliselt toimuva enampakkumise lõppemist. Kui võlgnik või kolmas isik tasub kohtutäiturile raha, mis on vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, tühistab kohtutäitur viivitamata oksjonikeskkonnas toimuva enampakkumise ning teavitab enampakkumisel osalejaid enampakkumise lõppemisest.
Kohus märgib, et hagejate etteheide kostja III tegevusele on tõendamata ning asjakohatu. Hagejatel ei olnud nõude rahuldamiseks vaja kostja III nõusolekut. TMS § 97 lg 11 kohaselt tulnuks võlgnevus tasuda enne 03.03.2020 kell 14:00 täituri ametialasele arvelduskontole. Hagejad pole väitnud ega tõendanud, et nad oleks raha täiturile tasunud. Seega tuleb väide jätta tähelepanuta.
42.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidlusalune enampakkumine on kehtiv.
43.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Lisaks ei oma enampakkumise kontekstis tähtsust kostja II poolt esitatud etteheited hagejate tegevusele, mis puudutavad elamu kahjustamist jms. Menetluskulude jaotus
44.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kuivõrd vaidlusalune enampakkumine on kehtiv ja otsus on tehtud hagejate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta võrdselt hagejate kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine
45.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.