Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (3)

Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale avaliku e-toimiku (AET) kaudu kätte 13.11.2020. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 23.03.2017. a käenduslepingu, millega kostja võttis käendajana kohustuse vastutada AS-i xxxxx (registrikood xxxxxxxx) poolt 10.10.2008. a sõlmitud laenulepingu täitmise tagamiseks antud garantiikohustuse täitmise eest hageja kui võlausaldaja ees. Käenduslepingu kohaselt vastutab käendaja kohustuse täitmise eest hageja kui võlausaldaja ees solidaarselt põhivõlgnikuga AS-ga xxxxx ning käendaja vastutuse piirmääraks on 24 541 509 eurot. Käenduslepingu kohaselt muutub käendaja suhtes kohustus sissenõutavaks alates võlgniku AS-i xxxxx pankroti väljakuulutamise päevale järgmisest päevast ning käendaja on kohustatud kohustuse täitma 120 päeva jooksul. Harju Maakohtu 20.12.2019. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-11484 on välja kuulutatud AS xxxxx pankrot. Seega lepingu kohaselt muutus käendaja kohustus sissenõutavaks alates 21.12.2019.a ning kostja käendajana kohustus võlgniku kohustuse täitma hiljemalt 18.04.2020. a. Hageja on esitanud nõudeavalduse AS xxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses summas 26 608 353,21 eurot ning nõude aluseks on Viru Maakohtu 14.10.2019 jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 219-13411, millega mõisteti AS-lt xxxxx Consegna OÜ kasuks välja põhivõlg summas 24 541 509,52 eurot, intressid summas 214 240,95 eurot ja viivised põhivõlalt alates 02.09.2019.a. Kohtulahendiga väljamõistetud summa puhul on tegemist võlgnevusega, mille eest on kostja hageja ees solidaarselt vastutav xxxxx AS-ga (pankrotis). Kuivõrd Consegna OÜ nõuet ei ole AS xxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldatud, kostja on solidaarselt vastutav AS xxxxx (pankrotis) kohustuse täitmise eest ja käendusleping on kehtiv, siis taotleb hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse käenduslepinguga kokku lepitud vastutuse piirmäära ulatuses, s.o summas 24 541 509 eurot. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 24 541 509 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

2 (3)

TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku summas 3855 eurot, sh 3400 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 455 eurot lepingulise esindaja tasu. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud menetluses riigilõivu 3400 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 3400 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on menetluses esindanud Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid vandeadvokaat Karin Antsov. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt osutas hageja esindaja õigusabi kokku 3,5 töötundi tasumääraga 130 eurot ühe töötunni eest ilma käibemaksuta. Arvestades menetluse käiku ja asja keerukust saab kohtu hinnangul lugeda vajalikuks ja põhjendatuks nii hageja esindaja ajakulu kui ka taotletavat tasumäära. Seega saab lugeda hageja lepingulise esindaja tasu summas 455 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 3855 eurot, sh 3400 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 455 eurot lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 3855 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine TsMS § 455 lg 1 järgi toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.