M. A. avaldus kaasomandis oleva kinnistu kasutamise takistamise lõpetamiseks ja vastavalt kõigi kaasomanike huvidele kasutamiseks kohustamiseks
Hagita asja hind
3 500 eurot
Menetlustoiming
avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Ärakuulamise aeg
Avaldaja: M. A. (isikukood XXX) Avaldaja esindajad: advokaat Erko-Andreas Roosik, advokaat Liisa Levandi (e-post [email protected]) Puudutatud isik: R. K. (isikukood XXX) Puudutatud isiku esindaja: vandeadvokaat Risto Käbi (epost [email protected]) 22.08.2019
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus osaliselt.
2.Kohustada R. K.i hoidma XXX (registriosa XXX) asuva elamu ruumides, mis on tähistatud käesoleva kohtumääruse lisaks oleval asendiplaanil numbritega 1-8, aastaringselt temperatuuri vähemalt 16,5 oC tasemel.
3.Jätta avaldus rahuldamata osas, milles avaldaja on nõudnud temperatuuri hoidmiseks kohustamist enamas ulatuses kui 16,5 oC.
Lugeda käesoleva kohtumääruse lahutamatuks lisaks XXX elamu esimese korruse asendiplaan.
5.Menetluskulud jätta 91,7% osas R. K.i kanda ja 8,3% osas M. A. kanda.
6.Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.
7.Tühistada 01.03.2019 kohtumäärusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu, millega kohus kohustas R. K.i kuni tsiviilasja 2-19-1488 lahendamise lõpuni hoidma tema ainukasutuses olevates XXX asuvates ruumides aastaringselt temperatuuri vähemalt 18o C tasemel.
8.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Avaldaja esitatud väited ja nõue
1.Avaldaja ja puudutatud isiku kaasomandis on kinnistu asukohaga XXX. Kinnistul asub kahekorruseline maja. Kaasomanikel on välja kujunenud kasutuskord, mille kohaselt kasutab maja teist korrust avaldaja ning esimest korrust puudutatud isik. Avaldaja elab majas aastaringselt, kuid puudutatud isik viibib majas vaid mõnel päeval aastas. Puudutatud isik ei hoolitse enda kasutuses oleva maja osa eest, sh ei küta seda. Seetõttu on avaldaja kasutuses olev teine korrus kütmisperioodil pidevalt külm. Puudutatud isik on eiranud avaldaja palveid kütmisperioodil kütta. Kütmata jätmisest tuleneb oht majale: suur temperatuuride erinevus hoone erinevates osades võib kahjustada hoone konstruktsioone (sh on veetorude külmumise oht) ning põhjustada niiskust, millest tekib hallitus. Kütmata jätmine ohustab ka avaldaja tervist. Puudutatud isik omandas kaasomandiosa 15.09.2016, pärast seda lõppes ka puudutatud isiku kasutuses oleva majaosa hooldamine ja kütmine. Ebaõiged on puudutatud isiku väited selle kohta, et tema kasutuses olevates ruumides ei olegi võimalik tavapärast eluruumi temperatuuri hoida. Enne puudutatud isikut elasid samas majaosas inimesed aastaringselt, ilma et neil oleks ruumides normaalse temperatuuri hoidmisega olnud mistahes probleeme. Avaldaja palub:
1.1.1.kohustada puudutatud isikut hoidma XXX asuva kinnisasja kaasomandi osaks olevates ruumides, mis on tähistatud avaldaja 12.09.2019 menetlusdokumendi lisa 1 lk 12 asuval elamu esimese korruse asendiplaanil numbritega 1-8, aastaringselt temperatuuri vähemalt 18 oC või alternatiivselt tasemel vastavalt kohtu äranägemisele. Puudutatud isiku seisukoht
2.Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu. Kaasomanikud ei ole kinnisasja kasutamises kokku leppinud. Esimesel korrusel asub ka ruume, mida kasutab avaldaja, samuti on osad esimesel korrusel asuvatest ruumidest sisuliselt tehnoruumid ning on mõlema kaasomaniku valduses. Puudutatud isik on pakkunud avaldajale esimese korruse ruumidesse pääsemiseks võtit, kuid avaldaja on sellest keeldunud. Kuna esimese korruse pind on teisest suurem, nõuab selle kütmine rohkem kulutusi, puudutatud isik ei ole nõus kandma suuremaid kulutusi kui tema kaasomandi osale vastab. Hoone on ehitatud kütmiseks ahiküttega. Esimesele korrusele on paigutatud küll õhksoojuspump, kuid see on mõeldud vaid ühe ruumi kütmiseks ning selle kasutamiseks nõutavad load ja
elektriühendus puudub. Kui puudutatud isik on kinnistul viibinud, on ta ka hoonet kütnud. Hoone on halvas seisukorras ja sellest tulenevad ka avalduses osundatud probleemid seoses hoonega, probleemide tekkimine ei ole etteheidetav puudutatud isikule. Puudutatud isik elas pärast kaasomandiosa soetamist püsivalt kinnistul, kuid kui ilmad läksid külmaks selgus hoone soojapidamatus ning asjaolu, et majas olev niiskus ei võimalda ka pideval kütmisel elamiseks sobivaid tingimusi saavutada. Aastaringne püsiv temperatuur 18oC ei ole esimese korruse ruumides hoone praeguse seisukorra juures saavutatav. Osad esimese korruse ruumidest ei ole üldse köetavad. Hoone ei ole mõeldud aastaringseks elamiseks. Puudutatud isikut ei saa kohustada hoonet sellisesse korda viima, et võimalik oleks saavutada avaldaja soovitud temperatuur. Hoone vajab põhjalikku renoveerimist ja see ei ole ainult puudutatud isiku kohustus. Puudutatud isik palub jätta avalduse rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused
3.Kinnistusraamatu kohaselt on avaldaja ja puudutatud isik XXX asuva kinnisasja kaasomanikud, kummalegi kuulub 1⁄2 mõttelist osa kinnistust (väljavõte kinnistusraamatust digitoimik lk 12-13). Kinnistul asub kahekorruseline elamu (väljavõte ehitisregistrist dtl 90-91). AÕS (asjaõigusseadus) § 72 lg 5 kohaselt kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Avaldaja heidab puudutatud isikule ette õiguste kahjustamist, mis seisneb selles, et puudutatud isik ei küta oma ainukasutuses olevaid ruume. Avaldaja palub kohustada puudutatud isikut neid ruume kütma selliselt, et temperatuur oleks vähemalt 18oC.
4.Menetlusosalised vaidlevad, millised ruumid on puudutatud isiku ainukasutuses. Vaidlus puudub, et menetlusosalised ei ole kasutuskorras kirjalikult kokku leppinud. Nähtuvalt kinnistusraamatust on puudutatud isik omandanud kaasomandiosa 15.09.2016, märkust kasutuskorra kohta kinnistusraamatus ei ole.
5.Avaldaja on välja toonud, et elamu kasutamine on toimunud kogu aeg selliselt, et avaldaja ainukasutuses on teine korrus ja esimeselt korruselt ainult eraldi sissepääs teisele korrusele (so 1957.a. majaplaanil kollasega tähistatud ala, dtl 142-145) ning teise kaasomaniku ainukasutuses on kogu ülejäänud esimene korrus. Puudutatud isik nõustus ärakuulamisel, et tema ainukasutuses on esimese korruse ruumid, mis on viidatud plaanil tähistatud numbritega 5, 6, 7 ja 8. Ülejäänud ruumide kohta selgitas puudutatud isik, et ruum 4 on köök, mis on naabri veetorudega seotud; ruum 3 on esik, sealt läheb pääs keldrisse, keldris on naabri veetorud; ruum 1 on eeskoda, ruum 2 on kamber, kus asub ainult kanalisatsioonitoru. Esikuid kasutab avaldaja oma torude juurde pääsemiseks. Puudutatud isik on seisukohal, et ruume, mis on sisuliselt tehnoruumid, mis on vajalikud kogu hoone kasutamiseks, ei saa lugeda tema ainukasutuses olevateks.
6.Kohtule on esitatud 15.10.1996 ostu-müügi ja kaasomandi valdamise ja kasutamise korra leping koos lisadega (dtl 237-250), millest nähtuvalt on enne maa kinnistusraamatusse kandmist toonased elamu kaasomanikud A. A. ja O. A. elamu kui vallasasja kasutamises kokku leppinud selliselt, et O. A. valdusse ja kasutusse jäävad eraldi sissekäiguga elamu esimene korrus, mis koosneb 2 toast, 2 esikust, köögist, panipaigast, vaheruumist, verandast, kojast, käimlast ja vannitoast, mis on märgitud ruumide eksplikatsiooni ja
asendiplaanil numbritega 1, 1A, 2, 2A, 3, 4, 5, 6, 7, 8, kelder nr 14 all (lepingu p 2.4.1.1); A. A. valdusse ja kasutusse jäävad eraldi sissekäiguga elamu teine korrus, mis koosneb 3 toast, panipaigast ja esikust, mis on märgitud ruumide eksplikatsiooni ja asendiplaanil numbritega 9, 10, 11, 12, 13 ning elamu esimesel korrusel asuv käimla nr 8A all, koda koos teisele korrusele viiva trepiga nr 8B all, tuulekoda nr 8C all (lepingu p 2.5.1.1). Nähtuvalt lepingu p 2.6 ei lepitud kokku ühegi elamu osa kaasomanike ühiskasutusse jätmises.
7.Kinnistusraamatu kohaselt on 15.02.2006 O. A. asemel pärimisõiguse tunnistuse alusel kaasomanikuna kinnistusraamatusse kantud V. A.. Kohtule on esitatud 17.04.2019 ekiri (dtl 162, tõlge dtl 163), milles C. N. avaldab, et elas XXX majas 2011-2014.a., kinnistu oli jagatud selliselt, et tagaaed ja hoone esimene korrus kuulusid C. N. vanaemale V. A, kus C. N. ka elas.
8.Kinnistusraamatu kohaselt on 09.09.2014 V. A. asemel kaasomanikuna kinnistusraamatusse kantud K. N. ja 20.01.2016 A. A. asemel avaldaja. 15.09.2016 on K. N. asemel kaasomanikuna kinnistusraamatusse kantud puudutatud isik. Kohtule on esitatud K. N. ja puudutatud isiku vahel 01.09.2016 sõlmitud leping (dtl 146-160) kinnistu mõttelise osa puudutatud isikule võõrandamiseks, mille p 2.1.3. kohaselt on kaasomanike suulise kokkuleppe kohaselt müüja ainuvalduses ja -kasutuses eraldi sissekäiguga elamu esimene korrus, mis koosneb 2 toast, 2 esikust, köögist, panipaigast, vaheruumist, verandast, kojast, käimlast ja vannitoast, mis on 15.10.1996 kinnistu, mille mõtteline osa on lepingu esemeks 1, oluliseks osaks oleva ehitise kui vallasasja suhtes sõlmitud ostumüügi ja kaasomandi valdamise ja kasutamise korra lepingu, mis on tõestatud Tallinna notar S. R. poolt notariaalregistri nr XXX all, lisaks olevatel eksplikatsioonil ja asendiplaanil tähistatud numbritega 1, 1A, 2, 2A, 3, 4, 5, 6, 7, 8, samuti numbriga 14 tähistatud kelder (p.2.1.3.1a); ning teise kaasomaniku ainuvalduses ja kasutuses on eraldi sissekäiguga elamu teine korrus, mis koosneb 3 toast, panipaigast ja esikust, mis on viidatud lepingu lisaks olevatel eksplikatsioonil ja asendiplaanil tähistatud numbritega 9, 10, 11, 12, 13 ning samuti elamu esimesel korrusel asuv nr-ga 8A tähistatud käimla, nr-ga 8B tähistatud koda koos teisele korrusele viiva trepiga ning nr-ga 8C tähistatud tuulekoda (p.2.1.3.2a).
9.Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et XXX elamu kasutamine jätkus ka peale maa kinnistusraamatusse kandmist A. A. ja O. A. ning nende õigusjärglaste poolt vastavalt 15.10.1996 kokkulepitule vähemalt kuni 15.09.2016, kui omandiosa omandas puudutatud isik. Vastavalt kokkuleppele olid esimesel korrusel asuvad ruumid 1-4, millele puudutatud isik on viidanud kui tehnoruumidele, O. A. ainuvalduses ja -kasutuses.
10.Kohus nõustub puudutatud isikuga, et tulenevalt AÕS § 79 lg 2 kehtib kasutuskorra kokkulepe õigusjärglaste suhtes vaid juhul, kui see on kantud märkusena kinnistusraamatusse. See ei välista aga senise kasutamise korra aktsepteerimist õigusjärglase poolt. Vaidlus puudub, et puudutatud isik sai 2016.a. omandiosa omandades eelmiselt omanikult esimese korruse ruumide valduse. Kohtule on esitatud kohtutäituri fakti tuvastamise akt (dtl 170-183), millest nähtuvalt on avaldaja esindajale 27.03.2019 üle antud XXX elamu põhjapoolse välisukse võti, üleandmine on vormistatud aktiga (foto kohtutäituri aktis dtl 176), milles on märgitud, et võtme üleandmise eesmärgiks on anda avaldajale püsiv juurdepääs ruumidele (kelder, tehnoruumid ja seadeldised seal). Puudutatud isik jätkas
seega samade ruumide üksinda valdamist ja kasutamist, mis olid olnud ka tema õiguseellase ainuvalduses ja -kasutuses, avaldajal sai juurdepääsu nn tehnoruumidele 27.03.2019, so käesoleva kohtumenetluse ajal. Puudutatud isiku esitatust ei nähtu, et ta oleks enne kohtumenetlust teisele kaasomanikule avaldanud, et ta ei ole asja senise kasutamisega nõus ning soovib korraldada asja kasutamise muul viisil. Asjaolust, et puudutatud isik on kutsunud avaldajat esimest korrust või keldrit vaatama, seda tuletada ei saa. Puudutatud isiku väited selle kohta, et ta on pakkunud avaldajale nn tehnoruumide kaasvaldust, on paljasõnalised ja konkretiseerimata. Kohtule esitatud menetlusosaliste ekirjavahetusest (dtl 81-89, dtl 164-167) sellist avaldust või mistahes vastuväiteid ühise asja kasutamise korraldusele ei nähtu.
11.Tulenevalt TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 138 lg 1 tuleb tsiviilõiguste teostamisel toimida heas usus, hea usu põhimõte keelab oma õiguste kuritarvitamise, mis mh võib seisneda vastuolulises käitumises. Kohus leiab, et kuivõrd puudutatud isik oli varasemast kaasomanikevahelisest kasutuskorra kokkuleppest 01.09.2016 lepingu järgi teadlik ning kasutas asja alates kaasomandiosa omandamisest 15.09.2016 vastuväideteta kuni 2019.a. alanud kohtumenetluseni samasuguses korras nagu nägi ette varasem kokkulepe, on puudutatud isik teinud kaudse tahteavalduse kasutuskorras kokkuleppimiseks senisel viisil. Kuna ka avaldaja on oma käitumisega jätkuvalt aktsepteerinud senist kasutuskorda, tuvastab kohus, et avaldaja ja puudutatud isik on kokku leppinud XXX elamu kasutamise korras samadel tingimustel, nagu oli 15.10.1996 kaasomanike kokkuleppes, so, et puudutatud isiku ainuvalduses ja -kasutuses on esimesel korrusel asuvad ruumid 1-8 (vastavalt notariaalakti lisa tähistusele dtl 248). Juhul kui puudutatud isik on soovinud 27.03.2019 avaldada tahet kasutuskorra kokkuleppe muutmiseks selliselt, et nn tehnoruumid oleksid kaasomanike ühises valduses ja nõustunud.
12.Nähtuvalt puudutatud isiku selgitustest ärakuulamisel, ei vaidle puudutatud isik, et ta ei ole kütnud oma kasutuses olevaid ruume talviti, kui ta elamus ei ela. Avaldaja käsitluse kohaselt puudutatud isik, jättes enda kasutuses olevad ruumid kütteperioodil kütmata, kahjustab nii kaasomandis olevat asja kui takistab avaldajal asja kasutamist.
13.Puudutatud isiku väitel ei ole tegemist majaga, mis oleks sobilik aastaringseks kasutamiseks. Kohus puudutatud isikuga ei nõustu. Ehitisregistrisse on hoone kantud elamuna (dtl 90-91), selliselt on hoonele läbivalt viidatud ka 15.10.1996 ja 01.09.2016 lepingutes, sh 15.10.1996 lepingu lisaks olevates dokumentides. Puuduvad viited selle kohta, et tegemist oleks suvila, aiamaja vms-ga. Nähtuvalt C. N. 17.04.2019 e-kirjast elas tema 2011-2014.a. maja esimesel korrusel aastaringselt, kohtule on esitatud ka A.A.A. kirjalik pöördumine (koos lisaga dtl 234-236), milles on märgitud, et A.A. A. on elanud maja teisel korrusel peaaegu kogu oma elu aastaringselt. Kohus leiab, et kui maja on pidevalt kasutatud aastaringseks elamiseks, puudub alus asuda seisukohale, et tegelikult see selliselt kasutamiseks ei sobi. Seoses puudutatud isiku vastuväitega A.-A. A. kirjalikule pöördumisele kui tõendile, märgib kohus, et Riigikohtu praktika kohaselt on menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kiri käsitatav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 mõttes (3-2-1-115-15, p 18).
14.Kohtu hinnangul on veenev avaldaja väljatoodu, et puudutatud isiku kasutuses olevate ruumide kütteperioodil kütmata jätmine võib maja kahjustada. Kuigi avaldaja esitatud tõendid ei võimalda tuvastada, kas kütmata jätmine on juba veetorusid kahjustanud (AS-i
Tallinna Vesi aktis, dtl 51, on toru purunemise põhjusena nimetatud korrosioon; WindAir OÜ akti, dtl 52, kohaselt on kütmata jätmine toru lõhkemise võimalik põhjus; santehniku ekirja, dtl 168, kohaselt on veemõõtjas pragu või auk ilmselt tekkinud külmumise tagajärjel, kuid täpsema probleemi põhjuse peaks selgeks tegema ekspertiis), lähtub kohus üldtuntud asjaolust, et Eesti kliimas on tavapärane talvine välisõhu temperatuur alla nulli, mistõttu kütmata hoones võib vesi torudes külmuda. Külmunud torud võivad lõhkeda, mis kahjustab nii maja kui takistab avaldajal asja kasutamist, kuivõrd veevarustus on torude lõhkemisel takistatud elamus tervikuna.
15.Avaldaja on esitanud TTÜ analüüsi rekonstrueeritud korterite sisekliimast (dtl 37-48), mille lk 9 märgitu kohaselt on eluhoonete soovituslikud sisetemperatuurid EVS-EN 15251:2007 standardi kohaselt vahemikus 18-25 oC. Kohus leiab, et kui avaldaja kasutab elamu teist korrust elamiseks ja hoiab sellega seoses teisel korrusel tavapärast eluruumi temperatuuri 18-25 oC, kuid esimest korrust ei köeta üldse, tekib kahe korruse vahel oluline temperatuuri erinevus. Avaldaja on täiendavalt viidanud uuringule „Küttekulude jaotamine korruselamus korterite hoone ühtsest küttesüsteemist lahtiühendamise korral“ (kättesaadav: http://www.tepso.ee/failid/File/Kuttekulude%20jaotamine.pdf, 31.07.2020, lk 18-19), milles on märgitud, et kui lahtiühendatud korterit ei köeta üldse või hoitakse selles normaalsest oluliselt madalamat temperatuuri, avaldab see mõju hoone ehituskonstruktsioonidele, konstruktsioonide seisukord halveneb pikema aja vältel; madal temperatuur mõnes korteris võib esile kutsuda seinte täiendavat niiskumist, hallitusseente teket, mõningatel juhtudel ka välisviimistluskihi pragunemist ja varisemist. Kohtu hinnangul ei saa uuringut pidada ebausaldusväärseks ainult põhjusel, et uuring on teostatud Eesti Jõujaamade ja Kaugkütteühingu egiidi all, millise ühingu huviks on kaugkütteteenuse müümine. Uuring puudutab küll kaugküttega köetavaid elamuid ning XXX on ahjuküttega (ehitisregistri väljavõte dtl 92-94), kuid uuringus ei ole välja toodud, et selgitus selle kohta, kuidas olulised temperatuurierinevused hoonet mõjutavad, sõltuks mingil viisil kütteliigist. Puudutatud isiku väide, et ahiküttega köetava maja puhul suured erinevused temperatuuris maja erinevates osades maja konstruktsioonidele ohtlik ei ole, on paljasõnaline. Kohus asub seisukohale, et alumise korruse kütmata jätmine kahjustab maja. Juhul kui temperatuuride erinevusest tekib majja hallitus, takistab see avaldajal ka asja kasutamist, hallituse kahjulikkus tervisele on kohtu hinnangul üldteada asjaolu.
16.Kohus tegi ärakuulamisel avaldajale ettepaneku täiendada esitatut osas, miks peab kahjulike tagajärgede vältimiseks esimese korruse ruumides olema püsivalt nimelt 18 oC. Avaldaja on vastusena osundanud uuringu „Küttekulude jaotamine korruselamus korterite hoone ühtsest küttesüsteemist lahtiühendamise korral“ lk 19 märgitule, et ehituskonstruktsioonidele ebasoovitava mõju vältimiseks tuleks hoiduda ruumide temperatuuri langetamisest alla 14 oC, kuid sõltuvalt ruumide õhuniiskusest võib probleeme tekkida juba kõrgematel ruumi siseõhu temperatuuridel. Samuti viitas avaldaja, et kohtupraktikas (so Tartu Maakohtu 28.08.2018 lahendis tsiviilasjas 2-17-9580) on ahiküttega eluruumi puhul leitud, et optimaalse niiskustaseme hoidmiseks ja seeläbi puitu lagundavate seenpopulatsioonide tekke vältimiseks peab olema tagatud sisetemperatuur mitte alla 16,5 oC. Kohus leiab, et avaldaja ei ole esitanud selget väidet, milline on temperatuuride erinevuse ohtlik vahe. Kohus juhtis sellele vajadusele tähelepanu ärakuulamisel. Kohus on seisukohal, et asjas esitatu ei võimalda teha järeldust, et kahjustuste vältimiseks seoses temperatuuride erinevusega oleks nõutav hoida esimesel korrusel kõrgemat temperatuuri kui 16,5 oC.
17.Kohus on seisukohal, et tõendatud ei ole, et elamu seisund ei võimalda regulaarsel kütmisel saavutada aastaringselt alumisel korrusel temperatuuri 16,5 oC. Puudutatud isiku
fotod kütmisest (dtl 277-293) ei võimalda hinnata seda, milline temperatuur on kütmisega saavutatav. Vastava küsimuse oleks saanud esitada eksperdile, kuid asjas puudutatud isiku taotletud ekspertiisi läbi ei viidud, sest puudutatud isik jättis ekspertiisitasu ettemaksu tasumata. Puudutatud isiku esitatud Puleium OÜ hinnang elamu üldisele seisukorrale (dtl 59-75) teavet kütmise võimalikkuse kohta ei sisalda.
18.Kohus asub seisukohale, et avalduse rahuldamine on põhjendatud osaliselt. Kohus kohustab puudutatud isikut AÕS § 72 lg 5 II lause alusel hoidma XXX, asuva elamu ruumides, mis on tähistatud avaldaja 12.09.2019 menetlusdokumendi lisa 1 lk 12 asuval elamu esimese korruse asendiplaanil numbritega 1-8, aastaringselt temperatuuri vähemalt tasemel 16,5 oC. Kohus võtab nimetatud asendiplaani käesoleva kohtumääruse lisaks.
19.Avaldus jääb rahuldamata osas, milles avaldaja palub kohustada puudutatud isikut hoidma ruumides kõrgemat temperatuuri kui 16,5 oC. Avaldaja on sõnastanud oma nõuded alternatiivsetena („18 oC või alternatiivselt vastavalt kohtu äranägemisele“), kuid sisuliselt ei ole alternatiivseid nõudeid esitatud: tegemist on sama nõudega, mida on võimalik rahuldada erinevas ulatuses.
20.Kohtu hinnangul ei oma esitatud nõude lahendamisel tähendust, kas puudutatud isik on hooldanud aeda, millega seoses on esitatud naabri kinnitus (dtl 15) ja munitsipaalpolitsei vastus päringule (dtl 16-17) või millised kinnistud puudutatud isikule veel kuuluvad (väljavõte kinnistusraamatust dtl 21-22) ning kas ta nende eest hoolitseb (Weizenbergi 12 e-kiri, dtl 23). Fotod seoses torustiku ja veekahjustustega (dtl 76-80), kohtutäituri fakti tuvastamise akt vee kraani avamisest (dtl 186-205), 05.10.2017 korstnapühkimise akt (dtl 58), Google Maps väljatrükk (dtl 141), müügikuulutus (dtl 161), fotod majast (dtl 223230), H.-K. A. selgitus (dtl 232) ei sisalda teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta. Nimetatud tõendeid kohus ei hinda.
21.Tulenevalt TsMS § 442 lg 5 tühistab kohus 01.03.2019 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu, kuna käesoleva kohtumääruse jõustumisega langeb ära vajadus vaidlusaluse õigussuhte esialgseks reguleerimiseks. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
22.TsMS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
23.Avalduse lahendamine oli avaldaja huvides, kuid kohtusse pöördumist ei saa pidada põhjendamatuks. Avaldaja esitas enne kohtusse pöördumist oma nõude puudutatud isikule ka kohtuväliselt (dtl 19-20). Samas rahuldas kohus avalduse osaliselt, st puudutatud isiku vastuväited avaldusele olid osaliselt põhjendatud. Võttes arvesse, et avaldaja taotles puudutatud isiku kohustamist temperatuuri 18 oC hoidmiseks, kuid kohus pidas põhjendatuks 16,5 oC, so 91,7% nõutust, lähtub kohus menetluskulude õiglaseks jaotamiseks vastavalt nõude rahuldatud ulatusele samast proportsioonist. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel 91,7% osas puudutatud isiku ning 8,3% osas avaldaja kanda. Kohus määrab hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 02.06.2025 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 31.07.2020 kohtumäärus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.