Maret Aasma (avaldaja) esitas 29. jaanuaril 2019 Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohustada R.K. (puudutatud isik) hoidma tema XXX asuva kaasomandis oleva kinnisasja oluliseks osaks oleva elamu ainukasutuses olevates ruumides aasta ringi temperatuuri vähemalt 18°C või alternatiivselt temperatuuri vastavalt kohtu äranägemisele. Avalduse ja selle täpsustuste kohaselt on avaldaja ja puudutatud isiku kaasomandis kinnisasi, millel asub kahekorruseline hoone (elamu). Kaasomanikud ei ole sõlminud kirjalikku kaasomandi kasutamise kokkulepet. Kaasomanike vahel on välja kujunenud kasutuskord, mille kohaselt kasutab elamu teist korrust avaldaja ning esimest korrust puudutatud isik. Avaldaja elab elamus aasta ringi ning puudutatud isik viibib seal vaid mõned korrad aastas.
2-19-1488 Kuna puudutatud isik ei küta tema ainukasutuses olevaid ruume, siis on avaldaja kasutuses olev elamu teine korrus kütmisperioodil pidevalt külm. Külm põrand halvendab avaldaja elukvaliteeti ja häirib tavapärast elu. Kestvad ja suured kõrvalekalded optimaalsest sisetemperatuurist kahjustavad avaldaja tervist. Puudutatud isiku kasutuses olevate ruumide kütmata jätmine suurendab avaldaja küttekulusid, kuna korruste sisetemperatuuri erinevuse tõttu tekib avaldaja kasutuses olevates ruumides soojakadu. Kütmata jätmisest tuleneb oht tervele elamule: suur temperatuuri erinevus hoone erinevates osades võib kahjustada selle konstruktsioone (sh võivad veetorud külmuda) ning põhjustada niiskust, millest tekib hallitus. Tõele ei vasta puudutatud isiku väited selle kohta, et tema kasutuses olevates ruumides ei olegi võimalik tavapärast eluruumide temperatuuri hoida, sest enne puudutatud isikut elasid samas hooneosas aasta ringi eelmised elanikud, kellel ei olnud normaalse temperatuuri hoidmisega probleeme.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Puudutatud isik on elamus viibides ruume kütnud. Puudutatud isik elas ka kunagi kaasomandi osa omandamise järel elamus, kuid ilmade külmenedes selgus, et hoone soojapidamatus ei võimalda isegi pidevalt küttes elamiseks sobivaid tingimusi saavutada. Osa esimese korruse ruumidest ei ole üldse köetavad. Kuna puudutatud isiku kasutuses olevaid ruume ei ole võimalik temperatuurini 18°C kütta, siis ei ole võimalik puudutatud isikut selleks kohustada. Soojapidavuse saavutamiseks tuleks hoone renoveerida, sest praeguses seisukorras ei pea selle esimese korruse välisseinad ja põrand soojust. Avaldaja ei ole aga hoone renoveerimisest huvitatud ning rikub sellega oma kohustusi kaasomanikuna.
3.Harju Maakohus rahuldas 31. juuli 2020. a määrusega avalduse osaliselt. Maakohus kohustas puudutatud isikut hoidma elamu ruumides, mis on tähistatud määruse lisaks oleval asendiplaanil, aasta ringi temperatuuri vähemalt 16,5°C tasemel. Menetluskuludest jättis maakohus 91,7% puudutatud isiku kanda ning 8,3% avaldaja kanda. Maakohus tühistas 1. märtsi 2019. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu, mis kohustas puudutatud isikut hoidma asja lahendamise lõpuni tema ainukasutuses olevates ruumides temperatuuri aasta ringi vähemalt 18°C tasemel. Maakohus tuvastas, et pooled olid leppinud kokku elamu kasutuskorras selliselt, et puudutatud isiku ainuvalduses ja -kasutuses on esimesel korrusel asuvad ruumid. Elamut on pidevalt kasutatud elamiseks ning puuduvad andmed, et see ei sobiks aastaringseks kasutamiseks. Kohus nõustus avaldajaga, et puudutatud isiku ainukasutuses olevate ruumide kütteperioodil kütmata jätmine võib hoonet kahjustada ja takistada seeläbi kinnisasja kasutamist. Maakohtu hinnangul tuleb lähtuda üldteada asjaolust, et Eestis võib vesi kütmata elamu torudes talvel külmuda, külmunud torud omakorda võivad lõhkeda ja elamut kahjustada. Ka kahjustab alumise korruse kütmata jätmine hoonet, kuna kahe korruse temperatuuri erinevusest võib tekkida majja hallitus. Hallituse kahjulikkus tervisele on üldteada asjaolu. Esitatud asjaoludest ei saa siiski teha järeldust, et temperatuuri erinevusest tekkivate kahjustuste vältimiseks on vaja hoida esimesel korrusel kõrgemat temperatuuri kui 16,5oC. Ei ole tõendatud, et elamu seisund ei võimalda regulaarse kütmise korral saavutada alumisel korrusel aasta ringi temperatuuri 16,5oC. Puudutatud isiku fotod kütmisest ei võimalda hinnata, milline temperatuur on kütmisega saavutatav. Selle küsimuse oleks saanud esitada eksperdile, kuid puudutatud isiku taotletud ekspertiisi ei korraldatud, sest viimane jättis ekspertiisitasu ettemakse tasumata. Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus avalduse osaliselt, kohustades puudutatud isikut asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 teise lause alusel hoidma elamu esimese korruse ruumides aasta ringi temperatuuri vähemalt 16,5oC tasemel.
4.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata. 2(7)
2-19-1488 Maakohus eksis nii puudutatud isiku ainukasutuses oleva hooneosa määramisel kui ka hoone säilimiseks vajaliku minimaalse sisetemperatuuri määramisel. Maakohus määras puudutatud isikule kütmiskohustuse osaliselt ruumides, mis ei ole puudutatud isiku ainukasutuses. Puudutatud isik ei nõustunud maakohtu käsitlusega, et kuigi pooled ei olnud sõlminud kaasomandi kasutamise kokkulepet, on hea usu põhimõttest tulenevalt selline kokkulepe poolte vahel siiski sõlmitud. Maakohus jättis tähelepanuta, et esimese korruse pindala on teise korruse omast oluliselt suurem, kuigi pooled on kinnisasja kaasomanikud võrdsetes mõttelistes osades. Minimaalse sisetemperatuuri tagamise kohustuse panemisega ainult puudutatud isikule peab viimane kütma oluliselt suuremat pinda kui avaldaja. Tähelepanuta on jäänud puudutatud isiku väide, et mõned tema kütta jäänud ruumid ei ole üldse köetavad. Maakohtu määrusest ei selgu, miks peab elamu kahjustamise vältimiseks esimese korruse aastaringne sisetemperatuur olema 16,5°C. Maakohus oleks pidanud minimaalse temperatuuri määramisel arvestama, et elamu esimene korrus on elamiskõlbmatu ning puudutatud isik ei kasuta seda elamiseks. Maakohus ei ole puudutatud isikule kütmiskohustust pannes tuvastanud, et aastaringne temperatuur vähemalt 16,5°C oleks üldse saavutatav.
5.Avaldaja vaidles puudutatud isiku määruskaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30. novembri 2023. a määrusega maakohtu määruse ning tegi uue määruse, millega jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud mõlemas kohtuastmes avaldaja kanda. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on avaldaja nõude õigesti kvalifitseerinud AÕS § 72 lg 5 järgi. Maakohus selgitas avaldajale õigesti, et nõude rahuldamiseks tuleb tal muu hulgas esile tuua ja tõendada, et elamu esimese korruse kütmata jätmine talvel kahjustab hoone konstruktsioone ja seab ohtu selle säilimise. Ringkonnakohus ei nõustunud aga maakohtu järeldusega, et vaidlusalust elamut kahjustab selle korruste temperatuuri vahe talvel. Maakohus tugines avaldaja viidatud uuringule „Küttekulude jaotamine korruselamus korterite hoone ühtsest küttesüsteemist lahtiühendamise korral“, milles on märgitud, et kui lahtiühendatud korterit ei köeta üldse või hoitakse selles normaalsest oluliselt madalamat temperatuuri, avaldab see mõju hoone ehituskonstruktsioonidele, konstruktsioonide seisukord halveneb pikema aja vältel; madal temperatuur mõnes korteris võib esile kutsuda seinte täiendavat niiskumist, hallitusseente teket, mõningatel juhtudel ka välisviimistluskihi pragunemist ja varisemist. Sellest aga ei saa teha järeldust, et ka vaidlusaluse elamu puhul võib oluline korruste temperatuuri erinevus tuua kaasa hoone kahjustumise, kuna see ei arvesta elamu eripärasid ning uuringu lõppjäreldus on üldine ja hüpoteetiline. Eelnimetatud järelduse tõendamiseks tuleb vaidlusalune ehitis eelduslikult üle vaadata ning hinnata ehitustehniliste seaduspärasuste rakendumist sellele. Määruskaebemenetluses keeldus kohus ekspertiisi korraldamisest, sest avaldaja ei tasunud ekspertiisitasu ettemakset. Pärast ekspertiisi korraldamata jätmist avaldaja muid tõendeid vaidlusaluse elamu kütmata jätmise tagajärgede kohta ei esitanud. Seejuures ei saa pidada üldtuntuks asjaolu, et hoone kütmata jätmine kahjustab alati selle torustikku. Torustiku paiknemine võib olla ehitistes tehniliselt väga varieeruv. Eesti kliimas on arvukalt suvilaid, mida talvel ei köeta ja seda ei peeta nendele hoonetele kahjulikuks.
3(7)
2-19-1488 Asja lahendamise seisukohast ei ole vaja tuvastada, kas avaldaja ja puudutatud isiku vahel on kehtiv kinnisasja kasutamise kord või mitte. Kinnisasja kasutamise korra puudumine ei välistaks ega mõjutaks avaldaja nõuet puudutatud isiku vastu. Kui kinnisasja kaasomanikud valdavad kinnisasja ilma kasutuskorda kokku leppimata, on mõlemal kaasomanikul asja valdamisel võrdsed õigused ja kohustused. Sealhulgas on kaasomanikel AÕS § 72 lg 5 järgi võrdne kohustus kasutada elamut heaperemehelikult viisil, mis tagab elamu mõistliku säilitamise.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning jätta jõusse maakohtu määrus või saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohus leidis valesti, et avaldaja peab oma nõude rahuldamiseks tõendama, et elamu esimese korruse kütmata jätmine talvel toob kaasa elamu konstruktsioonide kahjustumise ja oluliselt lühema eluea. AÕS § 72 lg 5 kohaldamiseks piisab ka kaasomanike õiguste kahjustamisest, mis on praegu tõendatud. Sätte sisustamisel saab mh lähtuda korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg-st 2, kuna kütmiskohustuse olemasolu ei tohiks sõltuda kaasomandi õiguslikust vormist. Ringkonnakohus on asjaolude üldtuntuks lugemata jätmisel eiranud kohtupraktikat ja rikkunud põhjendamiskohustust. Maakohus tunnistas põhjendatult üldtuntuks selle, et hoone kütmata jätmisest tekivad niiskuskahjustused ning oht torude külmumisele. Ka on avaldaja kütmata jätmisest tekkinud kahjustusi tõendanud, kuid ringkonnakohus on jätnud sellekohased olulised asjaolud ja tõendid tähelepanuta.
9.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2, § 692 lg 4, § 695 ja § 701 lg 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Avaldaja määruskaebus rahuldatakse.
11.Kolleegium on kaasomanikevaheliste nõuete kohta selgitanud, et asja kuulumisest mitmele isikule kaasomandina tekib isikute vahel spetsiifiline võlasuhe, mille sisu on kaasomanike vastastikused õigused ja kohustused, mis on reguleeritud eelkõige AÕS §-des 72 ja 75 (RKTKo 15.06.2011, 3-2-1-51-11, p 15).
12.Kaasomandis oleva asja puhul eeldab seadus, et kaasomanikud määravad ühiselt, kuidas nad kaasomandi esemeks olevat asja kasutavad. Ühine otsustamine saab toimuda kas kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsusega (AÕS § 72 lg 1). Juhul, kui kaasomanikud pole kasutamise korda kindlaks määranud, on igal kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust (AÕS § 72 lg 3). Seejuures on kaasomanikel õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides, ning kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest (AÕS § 72 lg 5).
13.Mil viisil ja määral tuleks kaasomandi esemeks olevat asja korras hoida, on ühise asja kasutamist puuduvata küsimusena kaasomanike otsustuspädevuses (AÕS § 72 lg 1). Juhul, kui kaasomanikud ei jõua asja korrashoidmises kokkuleppele või kui ei ole võimalik teha kaasomanike enamuse otsust asja korrashoidmise kohta või kui asja korrashoidmine on küll reguleeritud, aga kaasomanik leiab, et tema õigusi on sellega rikutud, võib kaasomanik AÕS § 72 lg-te 1 ja 5 alusel nõuda asja korrashoidmist 4(7)
2-19-1488 puudutava küsimuse kindlaksmääramist või muutmist (vt kaasomanikevaheliste küsimuste kindlaksmääramise kohta lähemalt RKTKo 16.02.2011, 3-2-1-149-10, p 15).
14.Eelkirjeldatust erinev olukord on aga siis, kui kaasomandis oleva elamu kasutuskorra järgi on kaasomanikel osa kaasomandi hulka kuuluvate ruumide ainukasutusõigus. Sel juhul võivad kaasomanikud ainukasutuses olevate ruumide kasutamise piirangutes küll kokku leppida, kuid nad ei saa piirangute üle otsustada AÕS § 72 lg 1 järgi häälteenamusega (vt ka RKTKo 16.02.2011, 3-2-1-149-10, p 15). Üldjuhul võib kaasomanik tema ainukasutuses olevaid ruume kasutada oma äranägemise järgi.
15.Kaasomaniku õigus kasutada tema ainukasutuses olevaid ruume oma äranägemise järgi ei ole aga piiramatu. Eelkõige ei tohi kaasomaniku tegevus tema ainukasutuses olevates ruumides rikkuda teiste kaasomanike õigusi (AÕS § 72 lg 5). Kaasomanikul lasuvat teiste kaasomanike kahjustamisest hoidumise kohustust ainukasutuses olevate ruumide kasutamisel saab ainukasutusse antud elamuosadega kaasomandi puhul sisustada analoogselt kohustusega, mis on korteriomanikul eriomandi kasutamisel (KrtS § 31 lg 1 p 1). See tähendab, et kaasomanik on muu hulgas kohustatud hoidma tema ainukasutuses olevaid ruume korras selliselt, et nende seisukorrast tulenev toime teistele kaasomanikele ei ületaks tavakasutusest tekkivaid mõjusid (ainukasutuses olevate ruumide korrashoiu kohustus). Sarnaselt eriomandi korrashoidmisega hõlmab ka ainukasutuses olevate ruumide korrashoidmine neis vajaliku sisekliima hoidmise kohustust (analoogselt KrtS § 31 lg-ga 2).
16.KrtS § 31 lg 2 kohaselt on iga korteriomanik eriomandi eseme korrashoidmisel muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta. Kolleegium leiab, et olukorras, kus kaasomandis olevat elamut kasutatakse (vähemalt osaliselt) alaliseks elamiseks, on kaasomanikel õigustatud huvi (AÕS § 72 lg 5), et iga kaasomanik hoiaks tema ainukasutuses olevates ruumides sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagaks kaasomandi eseme säilimise ning teiste kaasomanike ainukasutuses olevate ruumide kasutamise vastavalt nende otstarbele ilma ülemääraste kulutusteta. Eluruumides peab olema tagatud inimesele ohutu ja tervislik elukeskkond ning seal peab olema võimalik ööpäev läbi viibida.
17.Kui kaasomanik rikub temal lasuvat ainukasutuses olevate ruumide korrashoiu kohustust, saavad teised kaasomanikud nõuda rikkuvalt kaasomanikult rikkumise lõpetamist või sellest hoidumist AÕS § 72 lg 5 järgi. Sellisel juhul peab olema tõendatud õiguste rikkumine ja selle kordumise oht või oht, et rikkumine võib tulevikus toimuda (vt ka RKTKo 16.02.2011, 3-2-1-149-10, p 15). TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt peab sellise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama rikkumise lõpetamist nõudev kaasomanik.
18.Hea usu põhimõttest tulenevalt on siiski võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järel ümber, eelkõige kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on vastaspoole kontrolli all, asjaolule tugineval poolel ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja vastaspool keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast. Kui asjaolule tuginev pool on sel juhul asjaolu esinemise tõenäosust põhistanud, peab vastaspool tõendama asjaolu esinemise puudumist (vt RKTKo 08.01.2013, 3-2-1-173-12, p 17).
19.Kohustust rikkunud ja selle lõpetamist nõudva kaasomaniku tõendamiskoormus tuleb jagada erinevalt juhul, kui kaasomanikule etteheidetav rikkumine seisneb selles, et ta ei taga kütteperioodil tema ainukasutuses olevates ruumides nõuetekohast sisekliimat. Kuna kaasomanikul pole üldjuhul ligipääsu teise kaasomaniku ainukasutuses olevatele ruumidele, ei pruugi tal olla võimalik tõendada, milline on nendes hoitav sisekliima. Kui rikkumise lõpetamist nõudev kaasomanik tõendab, et teine 5(7)
2-19-1488 kaasomanik ei küta kütteperioodil enda ainukasutuses olevaid ruume või ei tee seda regulaarselt, saab eeldada, et viimane rikkus tal lasuvat korrashoiukohustust. Rikkumisele võivad viidata nt see, et ruume kütteperioodil ei kasutata, või ruumide külmad piirdekonstruktsioonid.
20.Eelnevat arvestades leiab kolleegium, et ringkonnakohus on asja lahendamisel eksinud tõendamiskoormuse jagamisel. Asjas ei vaielda selle üle, et puudutatud isik elamu esimese korruse, s.o (väidetavalt) tema ainukasutuses olevaid ruume talviti ei küta (vt maakohtu määruse p 12). Seega saab eeldada, et puudutatud isik on rikkunud temal lasuvat ainukasutuses olevate ruumide korrashoiu kohustust. Veel leiab kolleegium, et ringkonnakohus on ebaõigesti jätnud arvestamata avaldaja esitatud tõenditega selle kohta, et puudutatud isiku ainukasutuses olevate ruumide korrashoiu kohustuse rikkumine võib kaasa tuua elamu kahjustamise. AÕS § 72 lg 5 alusel esitatav nõue võib olla suunatud ka kaasomandis olevale elamule tulevikus tekkida võiva kahjustuse ärahoidmisele. Kuna vaidlus puudutab elamut, siis on asjakohatu ringkonnakohtu määruses sedastatu, et Eesti kliimas talvel suvilate kütmata jätmist ei peeta nendele hoonetele kahjulikuks.
21.Avaldaja on palunud kohustada puudutatud isikut hoidma kaasomandisse kuuluva elamu ruumides aasta ringi temperatuuri vähemalt 18°C või alternatiivselt temperatuuri vastavalt kohtu äranägemisele. Kohtud leidsid õigesti, et avaldaja sellise nõude õiguslik alus on AÕS § 72 lg 5. Samas, nagu kolleegium eespool selgitas, saab avaldajal vastav nõue olla vaid juhul, kui kõnealused ruumid on puudutatud isiku ainukasutuses (vt käesoleva määruse p-d 12–14). Maakohus on vastava asjaolu ka tuvastanud, kuid puudutatud isik on selle ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses vaidlustanud. Ringkonnakohus jättis selle määruskaebuse väite sisuliselt käsitlemata, kuna leidis, et see ei mõjuta avaldaja nõuet puudutatud isiku vastu (ringkonnakohtu määruse p 28).
22.Kuivõrd ringkonnakohus jättis avaldaja nõude seisukohalt määrava tähtsusega asjaolu välja selgitamata, on ringkonnakohtu lahend selles osas olulises ulatuses põhjendamata (TsMS § 654 lg 5, § 659). See menetlusõiguse normi rikkumine (TsMS § 669 lg 1 p 5) toob kaasa ringkonnakohtu määruse tühistamise. Kuna TsMS § 688 lg‐test 3–5 tulenevalt ei hinda Riigikohus tõendeid ega tuvasta asjaolusid, tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel esmalt välja selgitada, kas ruumid, mille kütmist avaldaja puudutatud isikult nõuab, on viimase ainukasutuses või mitte. Juhul, kui kostja ainukasutus leiab kinnitust, tuleb ringkonnakohtul määruskaebuse edasisel lahendamisel võtta arvesse ka kolleegiumi seisukohti käesoleva määruse p-des 15–20.
23.Kuigi ringkonnakohus ei käsitlenud määruses avaldaja nõuet kohustada puudutatud isikut hoidma tema kasutuses olevates ruumides temperatuuri kindlaks määratud tasemel, peab kolleegium vajalikuks märkida järgmist.
23.1.Nagu eespool märgitud, on kolleegium seisukohal, et kui kaasomandis oleva elamu kasutuskorra järgi on kaasomanikel osa kaasomandi hulka kuuluvate ruumide ainukasutusõigus, saab kaasomanikul lasuva AÕS § 72 lg-st 5 tuleneva kohustuse suhtes ainukasutusse määratud hooneosadega kaasomandi puhul analoogia korras kohaldada KrtS § 31 lg-t 2 (vt käesoleva määruse p-d 15 ja 16). Kõnealuse sätte loomise eelnõu seletuskirjas on nenditud, et seadusega ei ole võimalik kehtestada kindlat miinimumtemperatuuri ja maksimaalset õhuniiskust, mis kõigis korterites peab olema. Iga juhtum on erinev ning konkreetsed nõuded sisekliimale sõltuvad nii hoonete eripäradest kui ka inimeste eelistustest (Riigikogu XII koosseis, eelnõu 462 SE, seletuskiri algatamisel, lk-d 59–60).
23.2.Kolleegium leiab siiski, et KrtS § 31 lg 2 mõttest ei tulene, et iga selle kohustuse rikkumisest kerkinud vaidluse lahendamisel saab korrashoiukohustuse nõuetekohase täitmise tingimusi tõendada vaid eksperdi arvamusega. Kolleegium on seisukohal, et elamu kaasomaniku ainukasutuses olevate ruumide korrashoiu kohustuse täitmise (sisekliima tagamise) tingimuste määramisel saab kohus 6(7)
2-19-1488 arvesse võtta ka muid asjakohaseid tõendeid. Kolleegium märgib, et kohtul on korrashoiukohustuse täitmise tingimuste kindlaksmääramisel lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades kõigi oluliste asjaoludega.
24.TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel jääb menetluskulude jaotus ja menetluskulude suuruse kindlaksmääramine ringkonnakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.